3-25-3172/12 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Janar Jäätma, Villem Lapimaa ja Veiko Vaske

Määruse tegemise aeg ja koht

23.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-3172

Haldusasi

I.K , S.K ja P.H kaebus Maa- ja Ruumiameti tegevuse

peale kooskõlastuse andmata jätmisel

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 30.01.2026 määrus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kaebajad I.K , S.K ja P.H , esindaja vandeadvokaat

Hendrik Mühls

Vastustaja Maa- ja Ruumiamet, esindajad Toomas

Kutti, Kaire Bamberg, Ele Kutti, Ivika Maavere, Kaire

Jaanus, Loona Kangur

Menetluse alus ringkonnakohtus

I.K , S.K ja P.H määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta I.K , S.K ja P.H määruskaebus Tallinna Halduskohtu 30.01.2026 määruse

peale menetlusse.

2. Jätta I.K , S.K ja P.H määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

30.01.2026 määrus muutmata.

3. Jätta haldusasjas nr 3-25-3172 esitatud määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

4. Asendada avaldatavas määruses kaebajate nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja

3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-25-3172

1. Lääne-Harju Vallavalitsuse (kohalik omavalitsus) 28.02.2023 korraldusega nr 133 algatati

detailplaneering Alliklepa külas Perbi katastriüksusel (katastritunnus 56201:001:0998), pindalaga

9,91 ha. Lääne-Harju Vallavalitsus võttis 05.11.2024 korraldusega nr 701 detailplaneeringu vastu

ning avalik väljapanek korraldati 25.11.2024–08.12.2024.

2. Lääne-Harju Vallavalitsus pöördus 24.07.2025 kirjaga nr 6-1/136-20 Maa- ja Ruumiameti poole

hinnangu saamiseks rohevõrgustiku toimimist tagavatele üldistele kasutustingimustele vastavate

alternatiivlahenduste kohta, lähtudes regionaalministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78

kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringu 2030+“ rohevõrgustiku tingimustest.

3. Maa- ja Ruumiamet (vastustaja) leidis 02.09.2025 kirjas nr 12-2/25/11445-3 (kiri), et ükski

esitatud alternatiivlahendus ei ole perspektiivikas ega võimalda kavandada kolme uut elamukohta

Perbi kinnistule.

4. I.K , S.K ja P.H (kaebajad) esitasid 26.09.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles

palusid kohustada Maa- ja Ruumiametit andma kooskõlastuse Perbi katastriüksuse (katastritunnus

56201:001:0998) detailplaneeringule, alternatiivselt otsustada kooskõlastuse andmine uuesti või

tuvastada ameti 02.09.2025 kirjas nr 12-2/11455-3 väljendatud seisukoha õigusvastasus.

5. Maa- ja Ruumiamet palus 03.11.2025 jätta esitatud kaebus läbi vaatamata HKMS § 151 lg 2 p 1,

§ 121 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel, leides, et vaidlustatud kiri ei kujuta endast haldusakti ega mõjuta

kaebajate õigusi, ning on käsitletav detailplaneeringu menetluses antud arvamusena. Vastustaja

märkis, et kiri ei loo, muuda ega lõpeta õigussuhteid ning ei ole iseseisvalt vaidlustatav. Samuti

puudub kaebajatel kaebeõigus ja põhjendatud huvi, kuna kaebuse rahuldamine ei võimaldaks

saavutada kaebuse eesmärki.

6. Kaebajad palusid jätta 18.11.2025 vastustaja taotluse rahuldamata, leides, et 02.09.2025 kirjas nr

12-2/25/11445-3 esitatud seisukohad on sisulised ja kohaliku omavalitsuse jaoks siduvad ning

mõjutavad edasist planeerimismenetlust. Samuti märkisid kaebajad, et Perbi detailplaneering on

kooskõlas kehtiva Padise valla üldplaneeringuga.

7. Tallinna Halduskohus jättis 30.01.2026 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg

2 p 1 alusel läbi vaatamata.

PlanS § 138 lg 1 sätestab, et detailplaneering esitatakse heakskiitmiseks Maa- ja Ruumiametile.

Koos detailplaneeringuga esitatakse avalikul väljapanekul kirjalikud arvamused, mida planeeringu

koostamisel ei arvestatud, ja detailplaneeringu koostamise korraldaja põhjendatud seisukoht nende

arvestamata jätmise kohta. Käesoleva paragrahvi lõiget 1 ei kohaldata, kui detailplaneering on

koostatud kooskõlas üldplaneeringuga (PlanS § 138 lg 2). Lääne-Harju Vallavalitsus pöördus

24.07.2025 kirjaga nr 6-1/136-20 Maa-ja Ruumiameti poole sooviga kaasata viimane Perbi

maaüksuse planeeringu menetlusse ning küsis seisukohta Perbi katastriüksuse detailplaneeringu

vastavuse kohta riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju

maakonnaplaneeringule 2030+“. Pöördumisest nähtuvalt ei käsitle Padise Vallavolikogu

25.04.2002 määrusega nr 35 kehtestatud Padise valla üldplaneering rohevõrgustikku (dtl 67).

Arvestades eelnevat, ei küsinud Lääne-Harju Vallavalitsus vastustajalt heakskiitu PlanS § 138 lg-s

3 tähenduses ning Maa- ja Ruumiamet ei ole Perbi katastriüksuse detailplaneeringu menetluses

olnud planeerimismenetlusse kaasatud heakskiidu andjana. Seetõttu ei kohaldu PlanS § 138 lg 1.

Vastustaja ei vaidlusta, et Padise Vallavolikogu 25.04.2002 määrusega nr 35 kehtestatud Padise

valla üldplaneering ei kehti, vaid nendib, et üldplaneering on sisuliselt vananenud.

Vaidlustatud Maa- ja Ruumiameti 02.09.2025 kiri ei ole haldusakt ega iseseisev toiming, vaid

detailplaneeringu menetluses antud arvamus, mis ei tekita kaebajatele vahetuid õiguslikke

tagajärgi. Vastustajal pole kohustust anda siduvat kooskõlastust ning detailplaneeringu

2(4)

3-25-3172

kehtestamine kuulub kohaliku omavalitsuse pädevusse. Seetõttu puudub kaebajatel kaebeõigus

ning kaebajate õiguste kaitse on tagatud detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise

otsuse vaidlustamise kaudu.

PlanS § 139 lg 1 sätestab, et detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse üksus. Üksnes

kohalik omavalitsus saab teha kaalutlusotsuse, kas ning millise lahendusega kehtestatakse

vaadeldav detailplaneering. Praegusel ajal puudub kindlus, et kohalik omavalitsus arvestab

vastustaja arvamusega, seadusest tulenevalt kohustust tal selleks ei ole. Planeeringumenetluse

käigus antud kooskõlastus ei ole samaväärne menetluses selgitustaotlusele antud vastusega. Maa-

ja Ruumiameti seisukoht ei ole praegusel juhul kohaliku omavalitsuse jaoks kohustuslikult siduv

(ei ole siduv eelhaldusakt). Kohalik omavalitsus võib vastustaja seisukohaga arvestada lõpliku

otsuse tegemisel, kuid praeguses asjas puudub vajadus hinnata, millisel juhul on alale ehitamine

võimalik.

Kuivõrd Lääne-Harju Vallavalitsus ei küsinud vastustajalt heakskiitu PlanS § 138 lg-s 3

tähenduses, puudub vastustajal kohustus võtta seisukoht, kas vastavat heakskiitu on võimalik anda.

Seega ei ole kohustamisnõude alused täidetud. Samuti ei tekita vaidlustatud kiri kaebajatele

õiguslikult siduvaid õigusi ega kohustusi, mistõttu ei ole kaebuse läbivaatamine kaebajate õiguste

kaitseks vajalik. Täidetud ei ole HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud eeldused tuvastamiskaebuse

esitamiseks. Kaebajatel on võimalik vajadusel vaidlustada Perbi katastriüksuse osas

detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsust.

8. Kaebajad esitasid 16.02.2026 Tallinna Ringkonnakohtule määruskaebuse, millega taotlevad

halduskohtu määruse tühistamist ning vaidluse halduskohtule läbivaatamiseks suunamist.

Vastustaja 02.09.2025 kiri mõjutab nende õigusi, mistõttu ei ole põhjendatud oodata lõplikku

planeeringu kehtestamist. Vastustaja on sisuliselt muutnud soovitusliku seisukoha siduvaks

piiranguks, ületades oma pädevust ning sekkudes planeerimismenetlusse.

Riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 kehtestatud „Harju maakonnaplaneeringut

2030+“ on tõlgendatud põhjendamatult rangelt (nt rohevõrgustiku piirangud kui absoluutsed

keelud), ilma faktilise või eksperthinnanguta, rikkudes haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 6

sätestatud uurimispõhimõtet ning proportsionaalsuse nõuet. Alternatiive ei ole kaalutud ning

järeldused põhinevad oletustel.

Keskkonnaamet kui pädev haldusorgan on detailplaneeringu lahenduse heaks kiitnud, mistõttu

vastustaja vastupidine seisukoht ei ole põhjendatud. Piirangute seadmine peab tuginema kehtivale

õigusele, mitte hinnangulistele või mitteõiguslikele seisukohtadele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus tuleb võtta menetlusse.

10. Maa- ja Ruumiameti 02.09.2025 kiri ei ole haldusakt, vaid tegemist on

planeerimismenetluses tehtud toiminguga ehk menetlustoiminguga.

11. Menetlustoimingu peale võib ilma haldusakti või lõpliku toimingu vaidlustamiseta esitada

kaebuse, kui see rikub kaebaja mittemenetluslikke õigusi, sõltumata haldusaktist või lõplikust

3(4)

3-25-3172

toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva

haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise (HKMS § 45 lg 3).

12. Vaidlusaluse menetlustoiminguga ei sekkuta kaebaja mittemenetluslikesse õigustesse.

Samuti ei tingi see vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmist või lõpliku toimingu

tegemist. Näiteks kaebajatele mittesoovitud kujul detailplaneeringu kehtestamist või

planeerimismenetluse lõpetamist. Praegusel juhul on Maa- ja Ruumiamet kui kaasatud asutus

osalenud planeerimismenetluses arvamuse andjana, mitte aga heakskiidu andjana PlanS § 138

mõttes. Maa- ja Ruumiamet toob põhjendatult välja, et detailplaneeringut on menetletud

üldplaneeringuga kooskõlas olevana ning seetõttu ei kohaldunud PlanS §-s 138 nimetatud

heakskiidumenetlus. Sisuliselt on vald küsinud Maa- ja Ruumiametilt selgitusi, millele Maa-

ja Ruumiamet vaidlustatud kirjaga vastas. Vaidlustatud kirjast ei tulene vallale õiguslikult

siduvaid seisukohti. Sõltumata vaidlustatud kirjast, on valla kui detailplaneeringu korraldaja

otsustada, milline on planeerimismenetluse lõplik lahendus (PlanS § 139 lg 1). Vaidlusaluse

kirja tühistamine või selle õigusvastasuse tuvastamine ei tooks kaasa seda, et vallal oleks

keelatud kirjas kajastatud asjaoludest ja hinnangutest edasises planeerimismenetluses lähtuda.

Kui kaebajad pole nõus vaidlusaluses kirjast esitatud asjaolude ja hinnangutega, siis saavad

nad planeerimismenetluses esitada vallale enda poolsed vastuväited. Kui need jäetakse

arvestamata ja vald otsustab planeeringu kehtestada teistsugusel kujul, kui on kaebajate

nägemus, siis saavad kaebajad vajadusel valla tegevust kohtus vaidlustada.

13. Kuna Maa- ja Ruumiamet ei ole planeerimismenetluses osalenud heakskiidu andjana

PlanS § 138 mõttes, siis ei saa kaebajad nõuda ka seda, et Maa- ja Ruumiamet kooskõlastaks

Perbi katastriüksuse detailplaneeringu või otsustaks uuesti heakskiidu andmise üle.

14. Kaebusest pole võimalik järeldada, et vaidlusaluse kirja õigusvastasuse tuvastamine oleks

kuidagimoodi vajalik kaebaja õiguste kaitseks (HKMS § 38 lg 4 ja § 45 lg 2). Tegemist pole

õiguslikult siduva menetlustoiminguga (vt käesolev määrus, p 12).

15. Eeltoodust tulenevalt jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 30.01.2026

määrus muutmata.

16. HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebaja menetluskulud kaebuse läbi vaatamata jätmise

korral.

(allkirjastatud digitaalselt)

4(4)