2-25-107050/9 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-107050

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi Z.O vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

378,44 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rediem Capital AB (välisriigi registrikood

559310-4697), lepinguline esindaja Alar Liivamägi

Kostja Z.O (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Rediem Capital AB (välisriigi registrikood 559310-4697) hagi

Z.O (isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista Z.O-lt Rediem Capital AB kasuks 340,48 eurot, s.o põhinõue.

3. Välja mõista Z.O-lt Rediem Capital AB kasuks viivis põhinõude (340,48 eurot)

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

28.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Z.O kanda.

5. Rahuldada osaliselt Rediem Capital AB menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

6. Välja mõista Z.O-lt Rediem Capital AB kasuks menetluskulud 294,20 eurot,

sealhulgas riigilõiv 140 eurot ja lepingulise esindaja kulu 154,20 eurot.

7. Välja mõista Z.O-lt Rediem Capital AB kasuks viivis menetluskulude 294,20 eurot

tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

1 (8)

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Rediem Capital AB (hageja) esitas 06.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse Z.O

(kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas hagi 05.05.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla

340,48 eurot ja viivise põhinõudelt alates 06.05.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras. Alternatiivselt palub hageja kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud põhivõla 132,25 eurot ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõlasummad vastavalt maksegraafikus märgitud tähtaegadele ja summadele, mõistes iga

tulevikus sissenõutavaks muutuva makse välja alates vastava maksetähtpäeva järgnevast

päevast. Lisaks palub hageja välja mõista viivise kohtuotsuse tegemise päeva seisuga kindlas

summas ning seejärel edasi protsendimääras põhinõudelt kuni täieliku tasumiseni. Hageja

palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (laenuandja) ja kostja

21.05.2022 järelmaksulepingu nr 11222126, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu

524,98 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel 58 kuu jooksul. Makseid

tuli teha iga kuu 10. kuupäeval või sellele eelneval pangapäeval. Intressimäär oli 24,90%

aastas. Lepingutasu oli 0 eurot. Lepingu haldustasu oli 5,25 eurot kuus. Krediidi kulukuse

määr oli 49,97% aastas. Viivisemäär oli 24,15% aastas.

Kuna hagejal ei ole esitada tõendeid, millest järeldada vastutustundliku laenamise kohustuse

täitmist krediidiandja poolt, esitab hageja VÕS § 4034 lg 7 tagajärjega arvestades hagis nõude

selliselt, et lepingust ei tekkinud kõrvalkohustusi. Nõude ümberarvestuse tulemusena pidi

kostja alates 10.06.2022 iga kuu 10. kuupäevaks tegema igakuiseid 9,05 euroseid

põhiosamakseid, viimane põhiosa makse 9,13 eurot. Kostja on lepingu täitmiseks tasunud

kokku 184,50 eurot, mille hageja arvestab võla põhiosa katteks. Kostja tehtud maksed katavad

täielikult tema 20 kuu maksekohustuse perioodil 10.06.2022–10.01.2024 ning lisaks

10.02.2024 makse osaliselt 3,50 euro ulatuses. 10.02.2024 makse tasumata põhiosa on 5,55

eurot. Kõik järgnenud maksed alates 10.03.2024 on tasumata. Hageja ütles lepingu kostjaga

2 (8)

üles 23.06.2023, tuginedes algsete lepinguliste kohustuste täitmata jätmisele. Nõude

ümberarvestuse tulemusel selgus aga, et ülesütlemise hetkel ei olnud kostja viivitanud

vähemalt kolme järjestikuse maksega. Seetõttu ei olnud täidetud VÕS § 416 lg 1 ülesütlemise

materiaalsed eeldused ning ülesütlemisel puudub õiguslik tagajärg. Leping ei ole lõppenud.

Hagi esitamise hetkel võlgnes kostja sissenõutavaks muutunud maksete tasumata põhiosa

summas 132,25 eurot, mis koosneb 10.02.2024–10.04.2025 maksetest (5,55 eurot + 14 * 9,05

eurot). Kõik järgmised maksed alates 10.05.2025 (kokku 23 makset) kogusummas 208,23

eurot (22 * 9,05 eurot + 9,13 eurot) ei olnud hagi esitamise ajaks veel sissenõutavad, vaid

muutuvad sissenõutavaks edasiste tähtpäevade saabumisel, nagu märgitud uues

maksegraafikus ridadel 36–58. Hageja palub need tulevased maksed välja mõista alates iga

maksetähtpäeva järgnevast päevast. Kostjal on hagi esitamise hetkel tasumata 15 kuu

sissenõutavad maksed kogusummas 132,25 eurot. Hageja kasutab VÕS § 416 alusel õigust

leping kohtumenetluse ajal üles öelda ning on seetõttu hagi tekstis esitanud nii

ülesütlemishoiatuse kui ka ülesütlemisavalduse. Hagi kättetoimetamisel saab kostja need

teated kätte ning kohtul on teada täiendava 14-päevase tähtaja algus ja lõpp ning ülesütlemise

jõustumise aeg. Lepingust tulenevad nõuded on loovutatud hagejale.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

13.06.2025. Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul

alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise

tähtpäev saabus 14.07.2025. Kostja hagile ei vastanud. Maksekäsu kiirmenetluses saatis

kostja e-kirja, milles esitas küsimuse, kas aegunud makseid on kohustus maksta.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

3 (8)

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

6. Hageja on esitanud kohtule tõendina TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali ja kostja vahel

21.05.2022 sõlmitud järelmaksulepingu nr 11222126 (dtl 33–40). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 524,98 eurot.

Hageja on esitanud väljavõtte, millest nähtub, et ülekanne on tehtud summas 524,98 eurot (dtl

42). Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja lepingu haldustasu

5,25 eurot kuus. Lepingutasu oli 0 eurot. Kostja kohustus krediidiandjale tegema 58

osamakset. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 10. kuupäevaks, esimene

osamakse tuli teha 10.06.2022 ja viimane osamakse 10.03.2027 (dtl 36). Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

7. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

Lepingust nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 49,97% aastas. Lepingutasu oli 0 eurot,

lepingu haldustasu 5,25 eurot kuus, intressimäär oli 24,90% aastas ning kostjal tuli laen

tagastada 58 osamaksega (dtl 38). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks

korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli

21.05.2022 lepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude

kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 kuni

30.06.2022 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,85%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 49,58%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu

krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära

ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

8. Sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas

krediidiandja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.

9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

4 (8)

VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Arvestades, et hageja on hagis esitanud VÕS § 4034 lg 7 järgse ümberarvestuse, tuvastab

kohus, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise

põhimõtet. Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse

VÕS § 4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija

krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte

rikkumise tagajärjeks krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle

asendamine seadusjärgse intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s

94 sätestatud intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7

kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist.

Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

10. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

11. Kostja sai laenu 524,98 eurot ning on teinud tagasimakseid summas 184,50 eurot.

Arvestades kostja tasutud summa 184,50 eurot üksnes põhiosamaksete katteks, siis katab see

täies ulatuses põhiosa maksed perioodil 10.06.2022–10.09.2024 (maksed 1–28) kogusummas

178,16 eurot ja osaliselt 10.10.2024 (29. osamakse) põhiosa 6,34 eurot, jääk selle kuupäeva

põhiosast on 2,11 eurot. Hageja esitas 05.05.2025 hagis ülesütlemisavalduse. Enne

05.05.2025 oli kostja viivituses järgmiste põhiosa summadega:

-

10.10.2024 (kuu 29): 2,11 eurot;

-

10.11.2024 (kuu 30): 8,63 eurot;

-

10.12.2024 (kuu 31): 8,81 eurot;

5 (8)

-

10.01.2025 (kuu 32): 8,99 eurot;

-

10.02.2025 (kuu 33): 9,18 eurot;

-

10.03.2025 (kuu 34): 9,37 eurot;

-

10.04.2025 (kuu 35): 9,56 eurot.

Kohus leiab, et hageja hagis sisalduv lepingu erakorraline ülesütlemine vastab seaduses

sätestatule. Kostjale anti VÕS § 416 lg 1 kohane 14-päevane tähtaeg sissenõutava võla

tasumiseks, ülesütlemishoiatus ja ülesütlemise tingimus (avalduse jõustumine täiendava

tähtaja möödumisel) on selgelt esitatud ning avaldus toimetati kostjale kätte kohtumenetluses.

Arvestades, et kostja sai hagi kätte 13.06.2025, algas 14-päevane tähtaeg 14.06.2025 ja lõppes

27.06.2025. Võla tasumata jätmisel lõpeb leping ülesütlemisega täiendava tähtaja

möödumisel, s.o alates 28.06.2025. Lepingu ülesütlemine vabastab mõlemad lepingupooled

nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja krediidiandja saab lepingu erakorralisel

ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist.

Lepingu ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kostja kohustus tagastada laenu põhiosa. Seda

kohustust ei mõjuta asjaolu, et krediidiandja oli lepingu sõlmimisel rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Hageja esitas ümberarvestuse ja ümberarvestuse kohaselt arvestas

hageja kostja tasutud 184,50 eurot põhivõla katteks. Hageja palub kostjalt välja mõista

põhivõla 340,48 eurot (524,98-184,50). Kohus rahuldab hageja nõude põhivõla 340,48 eurot

väljamõistmiseks kostjalt.

12. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise põhinõudelt alates 06.05.2025 kuni põhinõude

täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele

lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui

seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS §

367 esimese lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Hageja viivisenõue on põhjendatud osaliselt. Arvestades, et leping lõppes ülesütlemisega

28.06.2025, siis ei olnud hagi esitamise ajal kõik lepingujärgsed põhiosa maksed

sissenõutavaks muutunud. Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja

kasuks välja viivise põhinõude (340,48 eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses ettenähtud määras alates 28.06.2025 kuni põhinõude täitmiseni.

13. Maksekäsu kiirmenetluses saatis kostja e-kirja, milles esitas küsimuse, kas aegunud

makseid on kohustus maksta. Kohus leiab, et hageja nõuded ei ole aegunud. Tsiviilseadustiku

üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm

aastat.

TsÜS § 154 järgi on korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg,

olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks, kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, kui

kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. TsÜS § 160 lg 1 kohaselt peatub aegumine

6 (8)

õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. TsMS § 486

lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. Hageja esitas maksekäsu kiirmenetluse avalduse

06.03.2025. Arvestades, et järelmaksuleping sõlmiti 21.05.2022, ei ole ühegi 2022. või 2023.

aastal sissenõutavaks muutunud osamakse aegumistähtaeg hagi esitamise ajaks möödunud.

Järelikult ei ole hageja nõuded aegunud.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus rahuldas hagiavalduse olulises ulatuses ning jättis rahuldamata sissenõudmiskulude

nõude marginaalses osas, mistõttu jätab kohus menetluskulud tervikuna kostja kanda.

15. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab asja menetlev kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

15.1. Hagilt hinnaga 378,44 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 140 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud

kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 140 eurot.

15.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 134,20 eurot (sh

käibemaks). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses.

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise

esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu

hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja

mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus hagi koostamisele 2,5 tundi. Kohtu hinnangul on

nimetatud toiming vajalik ja põhjendatud. Hagi koostamisele ja hagi aluseks olevate

materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt rohkem aega kui

hilisematele menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keeruka ega

mahuka tsiviilasjaga.

15.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 53,68 eurot (sh käibemaks). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

7 (8)

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu 53,68 eurot (sh käibemaks) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hagi esitanud

hageja lepinguline esindaja vastas tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale

sätestatud nõuetele (TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Arvestades, et kohus luges põhjendatuks hageja lepingulise esindaja ajakulu 2,5 tunni

ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 134,20 eurot (sh käibemaks).

Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot

on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

16. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 294,20 eurot,

sealhulgas riigilõiv 140 eurot, lepingulise esindaja kulu 154,20 eurot. Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras viivist.

17. TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

8 (8)