2-25-107988/7 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-107988

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi U.T vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1764,01 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja U.T (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi U.T

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista U.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 568,50 eurot, sealhulgas

lepingust nr L89013676691 tulenev põhinõue 475,96 eurot, viivis 67,54 eurot ja

sissenõudmiskulud 25 eurot. Välja mõista U.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks

viivis põhinõude (475,96 eurot) tasumata osalt viivisemääraga 24% aastas alates

30.05.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

3. Välja mõista U.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89013670532

tulenev põhinõue 224,18 eurot. Välja mõista U.T-lt Aktiva Finance Group OÜ

kasuks viivis põhinõude (224,18 eurot) tasumata osalt viivisemääraga 22% aastas

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Välja mõista U.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L89013670532

tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Summa

15.03.2026

35,71 eurot

15.04.2026

36,02 eurot

15.05.2026

37,35 eurot

1 (14)

15.06.2026

38,32 eurot

15.07.2026

39,64 eurot

15.08.2026

40,76 eurot

15.09.2026

41,34 eurot

Välja mõista U.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 4 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

viivisemääraga 22% aastas alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

5. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi U.T vastu 481,91 euro

väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 243,38, intress 97,70 eurot, viivis 95,83 eurot

ja sissenõudmiskulud 45 eurot.

6. Jätta menetlusosaliste menetluskulud 72% ulatuses U.T kanda ja 28% ulatuses

Aktiva Finance Group OÜ kanda.

7. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus.

8. Välja mõista U.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulud 608,40 eurot,

sealhulgas riigilõiv 226,80 eurot ja lepingulise esindaja kulu 381,60 eurot.

9. Välja mõista U.T-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis menetluskulude 608,40

eurot tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.03.2025 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

U.T (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas hagi 29.05.2025. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla

1212,66 eurot, intressi 97,70 eurot, viivise 163,37 eurot ja sissenõudmiskulud 70 eurot.

Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise alates 30.05.2025 kuni lepingu nr

L89013670532 põhinõude 736,70 eurot täitmiseni viivisemääraga 22% aastas ning kuni

2 (14)

lepingu nr L89013676691 põhinõude 475,96 eurot täitmiseni viivisemääraga 24% aastas.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 13.09.2023

järelmaksulepingu nr L89013670532, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 933,29

eurot. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks 146,59 eurot ning hagejale 50 eurot, seega on

tasumata põhiosa 736,70 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 736,70

eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 22% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr

43,80% aastas. Kostjal on intressivõlgnevus alates 10. osamaksest, s.o alates 15.07.2024 kuni

lepingu ülesütlemiseni, s.o kuni 25.10.2024 summas 97,70 eurot. Lepingus on viivisemääraks

kokku lepitud 22% aastas. Viivisenõue perioodi 26.10.2024–29.05.2025 eest on 95,83 eurot.

Lepingu nr L89013670532 alusel palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist

tekkinud sissenõudmiskulud 40 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:

24.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 20 eurot, 10.02.2025 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 07.03.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega

5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 10 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Inbank Finance (laenuandja) ja kostja 14.09.2023

järelmaksulepingu nr L89013676691, mille alusel sai kostja kauba ostmiseks laenu 789 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi

esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks 263,04 eurot ning hagejale 50 eurot, seega on

tasumata põhiosa summas 475,96 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõla

475,96 eurot. Lepingust tulenevalt on intressimäär 0% aastas ja lepingu krediidi kulukuse

määr 0% aastas. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 24% aastas. Viivisenõue perioodi

26.10.2024–29.05.2025 eest on 67,54 eurot.

Lepingu nr L89013676691 osas palub hageja kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist

tekkinud sissenõudmiskulud 30 eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt:

03.02.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot, 19.02.2025 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot, 07.03.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega

5 eurot ning muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja

kontrollimise kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud

kulud, võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

1.3. Esialgne võlausaldaja saatis kostjale 04.10.2024 lepingute ülesütlemise hoiatuse, andes

täiendava tähtaja võla tasumiseks. Hoiatuse ajaks oli kostja viivituses vähemalt kolme

järjestikuse osamaksega mõlema lepingu alusel: lepingu nr L89013670532 osamaksetega

15.07.2024, 15.08.2024 ja 15.09.2024 ning lepingu nr L89013676691 osamaksetega

05.07.2024, 05.08.2024 ja 05.09.2024. Kuna võlgnevust täiendava tähtaja jooksul ei tasutud,

edastas esialgne võlausaldaja 25.10.2024 teatise lepingute lõpetamise kohta. Lepingutest

tulenevad nõuded loovutati hagejale.

1.4. Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne

võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja taotluses

3 (14)

esitatud andmetest tema sissetuleku ja kohustuste kohta. Kostja avaldas, et tema igakuise

sissetuleku suuruseks on 800 eurot ja igakuiste kohustuste suuruseks 100 eurot.

Krediidivõime hindamisel rakendati põhimõtet, et sissetulekud ületavad kohustusi ning pärast

maksete tasumist jääb kliendile üle statistikapõhisest arvestuslikust elatusmiinimumist suurem

summa; arvestades laenutoote ja summade väiksust kontoväljavõtet ei nõutud. Nende andmete

põhjal järeldati, et kostja on krediidivõimeline.

Kostja vastuväited

2. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega kätte 31.05.2025 (TsMS § 3111 lg 3 alusel) ja

menetlusse võtmise kohtumäärus 30.05.2025 (TsMS § 311 alusel). Kohus kohustas kostjat

esitama kirjaliku vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse

võtmise määruse kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 30.06.2025. Kostja

hagile ei vastanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus

(TsMS § 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja

sisuliselt, sh hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel

krediidi tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta

sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

4 (14)

7. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 13.09.2023

sõlmitud järelmaksulepingu nr L89013670532 (dtl 28–32). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 933,29 eurot.

Kostja kohustus laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi määraga 22% aastas.

Kostja kohustus krediidiandjale tegema 36 osamakset, kuumakse suurusega 43,33 eurot,

viimase osamakse suurus 42,64 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 15.

kuupäevaks, esimene osamakse tuli teha 15.10.2023 ja viimane osamakse 15.09.2026 (dtl 30).

Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.

8. Hageja on esitanud kohtule tõendina AS-i Inbank Finance ja kostja vahel 14.09.2023

sõlmitud järelmaksulepingu nr L89013676691 (dtl 33–37). Leping on kostja poolt

allkirjastatud. Lepingu kohaselt sai kostja kauba ostmiseks laenu summas 789 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel. Kostja ei pidanud tasuma intressi ega

lepingutasu. Lepingus on viivise määraks kokku lepitud 24% aastas (0,07% päevas). Kostja

kohustus krediidiandjale tegema 24 osamakset, kuumakse suurusega 32,88 eurot, viimase

osamakse suurus 32,76 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 5. kuupäevaks,

esimene osamakse tuli teha 05.11.2023 ja viimane osamakse 05.10.2025 (dtl 35). Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendi alusel tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

9. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingutes toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

10. Lepingust nr L89013670532 nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 43,80% aastas.

Lepingutasu oli 0 eurot, intressimäär oli 22% aastas ning kostjal tuli laen tagastada 36

osamaksega (dtl 29). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1.

juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 13.09.2023 lepingu

sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine

krediidi kulukuse määr 16,72% (kohaldus alates 01.07.2023 kuni 31.12.2023 väljastatud

laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 50,16%. Finantsinspektsiooni hallatav

minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra

suuruseks 24,36%. Kohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidilepingu krediidi kulukuse määr

ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas

VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

11. Lepingu L89013676691 tingimuste järgi on intressimäär 0% aastas, krediidi kulukuse

määr 0% aastas ning lepingu sõlmimise tasu ja igakuine haldustasu 0 eurot. Seega tasub

kostja üksnes kauba hinnast tuleneva põhiosa ning krediidi kogukulu tarbijale on lepingu

sõlmimise hetkel null. Kohus leiab, et intressi- ja tasuvabad järelmaksulepingud ei kuulu

tarbijakrediidi sätete alla. Sama põhimõte tuleneb ka direktiivi 2008/48/EÜ artikli 2 lõike 2

punktist f, mille kohaselt ei kohaldata direktiivi krediidilepingutele, mille alusel tarbija ei pea

5 (14)

maksma intressi ega muid kulusid. Hilisemad makseviivitusest tulenevad kulud (nt viivis,

sissenõudmiskulud) ei ole krediidi andmisega seotud tasud, vaid rikkumise tagajärjed,

mistõttu need ei muuda lepingu olemust tarbijakrediidilepinguks. Sellest tulenevalt ei kohaldu

lepingule L89013676691 tarbijakrediidi sätted (sh krediidivõimelisuse hindamise nõuded).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

12. Leping nr L89013670532 on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus

hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga seda lepingut sõlmides vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

13. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

13.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

6 (14)

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud

ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija

krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust

kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale

võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu

andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

13.2. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 75 jj). Kohus

selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab

hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid

7 (14)

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Esialgne

võlausaldaja kontrollis kostja maksekäitumist maksehäireregistritest (kehtivaid ega

varasemaid maksehäireid ei tuvastatud) ning lähtus krediidiotsuse tegemisel kostja taotluses

esitatud andmetest: igakuine sissetulek 800 eurot ja igakuised kohustused 100 eurot. Esitatud

andmete põhjal ületasid kostja sissetulekud igakuiste kohustuste summa ning pärast maksete

tasumist jäi talle igapäevasteks kulutusteks statistikapõhisest elatusmiinimumist suurem

summa. Arvestades tehingute väiksemat mahtu ei nõutud kontoväljavõtet. Seetõttu järeldati,

et kostja on krediidivõimeline.

Hageja väljatoodust nähtub, et krediidiandja tegi laenuotsuse kostja esitatud laenutaotluse

pinnalt. Hageja pole väitnud ega tõendanud, et krediidiandja oleks küsinud kostjalt muud

teavet tema varalise seisundi kohta ja varaliste kohustuste kohta, sh kostja regulaarsete

(majapidamis)kulude kohta. Hageja ei ole küsinud teavet ka kostja varasemate

krediidikohustuste täitmise kohta. Seejuures ei võimalda laenutaotluses küsitud teave hinnata

isegi seda, millised finantskohustused kostjal teiste krediidiandjate ees olid ja kui palju neid

oli. Samuti ei ole hageja väitnud ega tõendanud, et ta oleks kostja laenutaotluses esitatud

teavet kostja kohustuste kohta vastavalt VÕS § 4034 lg-le 4 ja KAVS § 50 lg-tele 3 ja 4

kontrollinud. Hageja esitatud andmetest nähtub, et krediidiandja kontrollis kostja

maksekäitumist maksehäireregistritest.

Hageja tegi küll välise maksekäitumise päringud, kuid ei kogunud tarbijalt ega teistest

allikatest andmeid tarbija sissetulekute ja kohustuste mahu, liigi ja regulaarsete kulude kohta

vajalikus ulatuses. Üksnes kostja maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta

krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma

mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetulekute, kulude ja finantskohustuste

ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid

järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta.

Kuna krediidiandja ei saanud kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et

on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel

tingimustel täitma, ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepingut

sõlmida. Kohus tuvastab, et krediidiandja ei ole järginud kostjaga lepingu nr L89013670532

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale

8 (14)

mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei

võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

Lepingute ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

14. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

15. Esialgne võlausaldaja edastas kostjale 04.10.2024 kirjaliku hoiatuse järelmaksulepingute

ülesütlemise kohta (dtl 45), kuna kostja oli jätnud tasumata vähemalt kolm järjestikust

osamakset lepingu nr L89013670532 osas: 15.07.2024, 15.08.2024 ja 15.09.2024 ja lepingu

nr L89013676691 osas: 05.07.2024, 05.08.2024 ja 05.09.2024. Võlausaldaja andis täiendava

tähtaja kuni 18.10.2024 võlgnevuse tasumiseks, hoiatades lepingute ülesütlemisega. Kuna

kostja võlga tähtajaks ei tasunud, saatis esialgne võlausaldaja 25.10.2024 teatise lepingute

ülesütlemise kohta alates 25.10.2024 (dtl 46).

15.1. Kostja sai lepingu nr L89013670532 osas laenu 933,29 eurot ning on teinud lepingu

alusel tagasimakseid summas 389,97 eurot. Arvestades kostja tasutud summa 389,97 eurot

üksnes põhiosamaksete katteks, siis katab see täies ulatuses põhiosa maksed perioodil

15.10.2023–15.04.2025 (maksed 1–19) kogusummas 366,78 eurot ja osaliselt 15.05.2025 (20.

osamakse) põhiosa 23,19 eurot, jääk selle kuupäeva põhiosast on 2,97 eurot. Hageja intressi

osas ümberarvestust ei esitanud. Kostja ei olnud lepingu ülesütlemise ajal – 25.10.2024 –

viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosa- ja intressimaksega. Seetõttu tuvastab kohus,

et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud ning leping nr L89013670532 ei ole

ülesütlemisega lõppenud.

Lepingu nr L89013670532 viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 15.09.2026 (dtl

30), mistõttu ei ole tänaseks lepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete

osas veel möödunud ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS §

82 lg 7 tähenduses.

9 (14)

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla

väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast

hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Lepingust nr L89013670532 tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei

ole 15.03.2026 sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 269,14 eurot, dtl 30):

Maksepäev

Jääkmaksumus

Põhiosa

15.03.2026

269,14

35,71

15.04.2026

233,43

36,02

15.05.2026

197,41

37,35

15.06.2026

160,06

38,32

15.07.2026

121,74

39,64

15.08.2026

82,10

40,76

15.09.2026

41,34

41,34

Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt

269,14 eurot) eeltoodud graafiku järgi.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa

protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne

viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 esimese

lause kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja tugineb sellele, et lepingus

on viivisemääraks kokku lepitud 22% aastas (0,06% päevas). Kohus leiab, et seadusest

tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole

käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas –

lepingu järgi on viivisemääraks 22% aastas, 0,06% päevas. Kohus leiab, et hagejal on õigus

nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise

sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 22% aastas alates iga osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

Kostja sai lepingu nr L89013670532 alusel laenu 933,29 eurot. Hageja avaldas kohtule, et

kostja on teinud tagasimakseid esialgsele võlausaldajale 389,97 eurot ja hagejale summas 50

eurot, kokku 439,97 eurot. Kohus arvestab kostja tasutud 439,97 eurot põhivõla katteks.

Seega on kostjal hageja ees põhivõlg 493,32 eurot (933,29-439,97 eurot). Arvestades, et

pärast 15.03.2026 muutuvad sissenõutavaks osamaksed summas 269,14 eurot, mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja 16.02.2026 aja seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata

põhivõla nõude 224,18 eurot (933,29-439,97-269,14) eurot ning viivise määraga 22% aastas

alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

10 (14)

15.2. Kuna krediidiandja rikkus kostjale laenu andmisel VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, ei

võlgne kostja VÕS § 4034 lg 7 teise lause järgi muid tasusid kui seadusjärgses määras intressi.

Hageja intressinõude osas ümberarvestust ei esitanud, kuigi kohus selgitas hagejale

09.02.2026 ümberarvestuse tegemise võimalust (dtl 78). Ilma ümberarvutuseta ei ole kohtul

võimalik hagi intressinõude osas osaliselt rahuldada, sest hagi rahuldamiseks intressinõude

osas peab hageja tooma esile ja tõendama oma nõude aluseks olevad asjaolud, sh selle,

millised on ümberarvutuste järgsed intressimaksete võlgnevused. TsMS § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pool määrab

ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid

tõendab (TsMS § 5 lg 2). Intressinõue 97,70 eurot jääb rahuldamata.

15.3. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud

põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping nr L89013670532 ei ole kehtivalt

üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja

vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Sissenõudmiskulude nõue 40 eurot jääb

rahuldamata.

16. Lepingu nr L89013676691 tingimuste p 9 näeb ette, et krediidiandjal on õigus leping

ennetähtaegselt üles öelda, kui laenusaaja on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme

üksteisele järgneva osamakse või selle osa tasumisega.

16.1. Kostja sai lepingu nr L89013676691 osas laenu 789 eurot ning on teinud lepingu alusel

tagasimakseid summas 263,04 eurot. Arvestades kostja tasutud summa 263,04 eurot üksnes

põhiosamaksete katteks, katab see täies ulatuses põhiosa maksed perioodil 05.11.2023–

05.06.2024 (maksed 1–8) kogusummas 263,04 eurot; 05.07.2024 (9. osamakse) põhiosa 32,88

eurot on tasumata. Hageja intressi osas ümberarvestust ei esitanud. Kostja oli lepingu

ülesütlemise ajal – 25.10.2024 – viivituses vähemalt kolme järjestikuse põhiosamaksega

(vähemalt maksed 9–11). Seetõttu tuvastab kohus, et lepingu ülesütlemise eeldused olid

täidetud ning leping nr L89013676691 on ülesütlemisega lõppenud. Lepingu ülesütlemine

vabastab mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest ja krediidiandja

saab lepingu erakorralisel ülesütlemisel nõuda laenusumma kohest tagastamist.

Kostjalt on toimunud laekumisi esialgsele võlausaldajale põhiosa katteks summas 263,04

eurot ning hagejale summas 50 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 475,96 eurot.

Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 475,96 eurot (78-263,04-50). Kohus rahuldab

hageja nõude põhivõla 475,96 eurot väljamõistmiseks kostjalt.

16.2. Hageja viivisenõue perioodi 26.10.2024–29.05.2025 eest on 67,54 eurot. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 24% aastas alates 30.05.2025 põhinõudelt 475,96

eurolt kuni selle kohase tasumiseni. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 24% aastas.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Hageja tugineb sellele, et

lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 24% aastas (0,07% päevas). Kohus leiab, et

seadusest tulenev kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei

ole käsitatav muu tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe

viivisemäära osas – lepingu järgi on viivisemääraks 24% aastas, 0,07% päevas. Kohus leiab,

et hagejal on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Hageja viivisenõue on põhjendatud.

Kohus rahuldab hageja viivisenõude ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise 67,54

eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude (475,96 eurot)

tasumata osalt viivisemääraga 24% aastas alates 30.05.2025 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

11 (14)

16.3. Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud

30 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks

iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni

30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda

kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on

kuni 500 eurot. Lõike 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva

möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata

kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.

Leping nr L89013676691 lõppes ülesütlemisega 25.10.2024. Hageja avaldas, et

sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 03.02.2025 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 15 eurot, 19.02.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

07.03.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud;

võlanõude avaldamisega tehtud kulud. Hageja on tõendanud, et kostjale edastati eelnimetatud

kolm nõudekirja (dtl 56–62). Seega on hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue

põhjendatud 25 euro ulatuses ja kohus mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks välja.

Muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot jätab kohus rahuldamata. Hageja ei ole

tõendanud, et talle on tekkinud kahju nimetatud suuruses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hagi osaliselt, mistõttu jaotab kohus menetluskulud võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega.

18. TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates

maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja

hinna arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 17.03.2025. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 17.03.2025. Hagi

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal

(17.03.2025) oli hagihinnaks 1764,01 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus

menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 1261,42

eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 72% ulatuses ning jättis rahuldamata

28% ulatuses. Kohus jätab menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda ja 28% ulatuses hageja

kanda.

18.1. Hagilt hinnaga 1764,01 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 315 eurot. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu seaduses sätestatud ulatuses. Riigilõiv

on põhjendatud kohtukulu (TsMS § 138 lg 2). Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 72%

ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks riigilõivuna välja mõista 226,80 eurot.

18.2. Hageja palub kostjalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 718,25 eurot (ilma

käibemaksuta). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista maksekäsu kiirmenetluse avalduse

12 (14)

koostamise kulu 20 eurot. Tegemist on lepingulise esindaja kuluga TsMS § 175 tähenduses.

Kui asi antakse üle hagimenetluses menetlemiseks TsMS § 486 järgi, siis hagimenetluses

määrab kohus lepingulise esindaja kulud kindlaks TsMS § 175 alusel.

TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus teeb

kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise kohta (RKTKm

11.02.2015, , p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada menetlusosalise esindamiseks

vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja

asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu (RKTKm

21.06.2021, p 9).

Hageja lepingulisel esindajal kulus alusdokumentidega tutvumisele ja analüüsile ning

hagiavalduse ettevalmistamisele ja koostamisele, lisade kogumisele ja komplekteerimisele

ning kohtule esitamisele 3 tundi; hageja 20.02.2026 seisukoha koostamisele kulus 1 tund ning

16.01.2026 lõpliku seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamisele 0,25 tundi. Kohtu

hinnangul on nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud. Hagi koostamisele ja hagi

aluseks olevate materjalide läbitöötamisele kui esmastele toimingutele kulub tavapäraselt

rohkem aega kui hilisematele menetlustoimingutele. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei

olnud keeruka ega mahuka tsiviilasjaga.

18.3. Hageja esindaja tunnitasu suurus on 169 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 169 eurot (ilma käibemaksuta)

ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu ja on seetõttu põhjendamatu

suurusega. Hageja lepinguline esindaja vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 esindajale sätestatud

nõuetele, kuid hageja esindaja ei ole advokaat. Advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta

peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele

järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole. Samuti arvestab kohus seda, et

tegemist ei olnud mahuka ega õiguslikult keeruka asjaga. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et

hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks on 120 eurot (ilma

käibemaksuta).

Arvestades, et hageja esindaja menetluses tehtud toiminguid olid põhjendatud 4,25 tunni

ulatuses, siis on põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 510 eurot (ilma

käibemaksuta). Kohus leiab, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja

esitamise kulu 20 eurot on põhjendatud lepingulise esindaja tasu (ilma käibemaksuta).

Arvestades, et kohus jättis menetluskulud 72% ulatuses kostja kanda, tuleb kostjalt hageja

kasuks lepingulise esindaja kuluna välja mõista 381,60 eurot.

19. Eeltoodust tulenevalt on hageja menetluskulud põhjendatud summas 845 eurot, sealhulgas

riigilõiv 315 eurot, lepingulise esindaja kulu 530 eurot (ilma käibemaksuta). Arvestades, et

poolte menetluskulud jäid 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja kanda, siis tuleb

13 (14)

kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud 608,40 eurot, s.o riigilõiv 226,80 eurot ja

lepingulise esindaja kulu 381,60 eurot.

Arvestades, et hageja palus kostjalt menetluskuludena välja mõista 1053,25 eurot, kuid kohus

rahuldas menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 608,40 euro ulatuses, siis jääb

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 444,85 euro osas.

20. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal TsMS § 177 lg 4 järgi hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt alates praeguse otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras viivist.

21. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole kostjal menetluskulusid, mida rahaliselt

kindlaks määrata. Seetõttu kostjal hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

22. TsMS § 178 lg 1 ja 2 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude

suurust vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

14 (14)