2-24-119540/14 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-119540

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi T.B vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

3207,04 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepingulised esindajad Sigrid Rahkema ja

Ahto Järvela

Kostja T.B (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi T.B

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista T.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks 580,01 eurot, s.o põhinõue.

Välja mõista T.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis põhinõude (580,01

eurot) tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.

3. Välja mõista T.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr KK3693461

tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäe

v

Summa

10.04.2026

11,78 eurot

Välja mõista T.B-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis käesoleva kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 3 toodud sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates osamakse

tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

1 (10)

4. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagi T.B vastu järgmistes nõuetes:

põhinõue 1408,21 eurot, intressinõue 230,19 eurot, viivisenõue 339,46 eurot,

sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50 eurot ja viivisenõue alates 24.07.2024 kuni

põhinõude tasumiseni määras 34,90% aastas põhinõude summalt 2000 eurolt.

5. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

6. Määrata kindlaks järgmine kohtuotsuse täitmise kord: T.B-l on õigus kohtuotsuse

resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud summa (580,01 eurot) tasuda Aktiva Finance

Group OÜ-le igakuise 50-euro suuruse osamaksega iga kuu 15. kuupäevaks alates

kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohus ei anna tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 järgi luba kohtuotsuse

edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib kohtuotsuse

peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 27.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

T.B (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas hagi 23.07.2024. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista 2619,65

eurot, millest põhinõue on 2000 eurot, intress on 230,19 eurot, sissenõudmiskulud on 50 eurot

ja viivis on 339,46 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga 34,90%

aastas põhivõlgnevuselt (2000 eurolt) alates 24.07.2024 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid PLACET GROUP OÜ (krediidiandja) ja kostja 07.07.2021

krediidikontolepingu nr KK3693461, mille järgi võimaldati kostjale krediiti 2000 eurot.

Lepingust tulenevalt on intressimäär 34,90% aastas, krediidi kulukuse määr 41,27% aastas.

Laen tuli tagasi maksta ühe aasta jooksul igakuiste maksetega iga kuu 10. kuupäeval. Kostjalt

laekumisi põhiosa katteks ei ole toimunud, seega on tasumata põhiosa 2000 eurot. Hageja

palub kostjalt välja mõista tasumata põhivõla 2000 eurot. Kostjal on intressivõlgnevus

perioodi 12.11.2023–27.01.2024 eest summas 230,19 eurot. Lepingus on viivisemääraks

kokku lepitud intressimääraga võrdne määr, s.o 34,90% aastas. Viivisenõue perioodi

28.01.2024–23.07.2024 eest on 339,46 eurot ning hageja taotleb viivise arvestamist samas

määras alates 24.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni. Hageja palub kostjalt välja mõista

pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50 eurot. Lepingust tulenevad nõuded

2 (10)

on loovutatud hagejale. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 08.02.2024 saadetud

meeldetuletuskiri maksumusega 25 eurot, 22.02.2024 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 5 eurot, 06.05.2024 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 15 eurot ning

muud makseviivitusega tekkinud kulud 5 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise

kulud; kontaktandmete otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud,

võlanõuete selgitamine ja vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule

tehtavate kõnede kulud; võlanõude avaldamisega tehtud kulud.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja esitatud ning pangakonto väljavõttest

pärinevate andmete põhjal, võttes sissetulekuna aluseks pangakonto järgi tuvastatud keskmise

1452,71 eurot kuus, arvestas väljaminekutena 510,39 eurot ning kohaldas majapidamiskuluks

150 eurot. Lisaks arvestati taotletava krediidi osamakse suurust 98,17 eurot, mistõttu pärast

kohustuste katmist jäi reservi 694,15 eurot. Teostati taustakontroll avalikest andmebaasidest

ning krediidiandja jõudis järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.

Kostja vastuväited

2. Vastuses hagile märkis kostja, et ta on saanud 2000 eurot enda käsutusse. Lepingu alusel on

kostja intressidena tasunud 1341,25 eurot, seega ei ole põhjendatud nõue summas 3317,65

eurot. Kostja avaldas menetluses soovi tasuda võlg 50-euroste osamaksetena.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 sätestab, et kohus menetleb hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse

seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga

ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos

kõrvalnõuetega 7000 eurole. Eeltoodut arvestades menetleb kohus hagiavaldust

lihtmenetluses. Kohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei

nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei

arvesta (RKTKo 04.05.2016, 3-2-1-23-16, p 16). Kohus ei anna käesolevas asjas luba

kohtuotsuse edasikaebamiseks. Kui on täidetud TsMS § 637 lg 21 sätestatud eeldused, võib

kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse, st kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt

ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või

on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

5. VÕS § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.

Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut, kui seadusest

ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega

oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale

krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks

määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101

lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse

täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib

võlausaldaja nõuda selle täitmist.

3 (10)

VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel. VÕS § 404 lg 1

kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda

lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Kui vorminõue on jäetud järgimata,

on leping tühine (VÕS § 408 lg 1). Kuigi tarbijakrediidileping ei pea olema allkirjastatud,

peab hageja tõendama, et tarbija on teinud krediidilepingu sõlmimiseks VÕS § 404 lg 1 ja 2

kohase sisu ja vormiga tahteavalduse. Kui tarbija tahteavaldus ei sisaldanud kõiki § 404 lõikes

2 loetletud andmeid, muutub krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või

hakkab krediiti kasutama.

Hageja on esitanud kohtule tõendina PLACET GROUP OÜ ja kostja vahel 07.07.2021

sõlmitud krediidikonto lepingu nr KK3693461 krediidilimiidiga 2000 eurot (dtl 37 jj). Leping

on allkirjastamata. Lepingujärgne intressimäär on 34,90% aastas. Kostja ei ole vastu vaielnud

sellele, et ta eeltoodud tingimustel lepingu sõlmis. Krediidiandja on kinnitanud, et kostja

pangakontole tehti alates 13.07.2021 ülekandeid järgmiselt (dtl 194–224): 13.07.2021 – 100

eurot; 16.07.2021 – 100 eurot; 18.07.2021 – 350 eurot; 21.07.2021 – 550 eurot; 24.07.2021 –

500 eurot; 26.07.2021 – 400 eurot; 25.11.2021 – 79 eurot; 20.01.2022 – 145 eurot;

16.02.2022 – 40 eurot; 24.03.2022 – 40 eurot; 21.04.2022 – 40 eurot; 19.05.2022 – 40 eurot;

18.07.2022 – 80 eurot; 02.08.2022 – 105 eurot; 04.09.2022 – 41 eurot; 16.09.2022 – 40 eurot;

22.10.2022 – 39 eurot; 09.01.2023 – 50 eurot; 27.01.2023 – 67 eurot; 25.02.2023 – 39 eurot;

15.03.2023 – 39 eurot; 28.04.2023 – 39 eurot; 26.05.2023 – 39 eurot; 21.06.2023 – 39 eurot;

07.07.2023 – 1000 eurot; 24.07.2023 – 500 eurot; 24.07.2023 – 500 eurot; 14.08.2023 – 40

eurot; 18.09.2023 – 40 eurot; 24.10.2023 – 40 eurot. Kokku kanti kostja pangakontole 5121

eurot. Leping on tähtajatu. Tagasimakseid tuli teha iga kuu 10. päeval ja lepingu kohaselt tuli

krediit tagastada iga kuu minimaalse osamaksena, mille suurus oli 2% krediidilimiidi

summast, kuid mitte vähem kui 20 eurot. Kohus loeb eeltoodud asjaolud esitatud tõendite

alusel tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

6. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava

krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud

viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus

on selgitanud, et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete

maksmapanekuks esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale,

ja esitama vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik

kontrollida, kas laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja

RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 14-15).

Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli 07.07.2021 sõlmitud lepingu kohaselt 41,27%

aastas. Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks korda aastas, 1. juulil ja 1.

jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 07.07.2021 lepingu sõlmimise ajal

krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi

kulukuse määr 18,68% (kohaldus alates 01.07.2021 kuni 31.12.2021 väljastatud laenudele)

ning kolmekordne määr oli seega 56,04%. Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee

tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab krediidi kulukuse määra suuruseks

41,06%.Kohus tuvastab eelneva põhjal, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi

4 (10)

väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1

sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

7. Sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus hindab, kas

võlausaldaja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise põhimõtet.

8. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

8.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3

esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid

andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse

sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja

tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta

(VÕS § 4034 lg 2). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on

sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7 ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga

seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus

(KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49

lg 1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS §

49 lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

5 (10)

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima

nõuetekohase hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o

teabe saamise kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause).

Lisaks peab krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o

tegema selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas

kohustust võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik,

arvestades tarbija sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p

2). Samuti peab krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste

dokumentide ja muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija

regulaarse sissetuleku arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei

võimalda tarbija krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda

esitatud andmete ja andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima

vajaduse korral tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata

krediidisaaja krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu

„laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja

muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud

kohtupraktika). Krediidiandja kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud

ennetama liigse võlakoormuse või maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija

krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust

kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale

võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024, C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu

andmise vältimise ja just krediidiandjale vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi

2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust

individuaalselt (vt EKo 18.12.2014, C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt

RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

8.2. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 175 jj, 235

jj). Kohus selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral saab hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s

94 sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

6 (10)

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja esitatud ning pangakonto väljavõttest

pärinevate andmete põhjal, võttes sissetulekuna aluseks pangakonto järgi tuvastatud keskmise

1452,71 eurot kuus, arvestas finantskohustustena 510,39 eurot kuus ning kohaldas

majapidamiskuluks 150 eurot kuus.

Kostja pangakonto väljavõttest perioodil 31.12.2020–29.06.2021 (dtl 51 jj) nähtub, et kostjale

laekus tööandjalt igakuiselt keskmiselt 1177 eurot, samal ajal kui tema kohustused ulatusid

keskmiselt 182 euroni kuus, hõlmates muuhulgas TF Bank AB järelmaksu, Telia Eesti AS-i

makseid ning ERGO Insurance SE ja IIZI kindlustusmakseid. Ajavahemikul jaanuarist maini

2021 olid kostja kohustused mõõdukad – ligikaudu 90 eurot kuus –, kuid 2021. aasta juunis

lisandusid märkimisväärsed TF Bank AB järelmaksukohustused, mis tõstsid kuu

kogukohustused hüppeliselt 600 euroni. Väljavõttest nähtub, et kostja kandis regulaarselt raha

oma teisele pangakontole (varasem kostja nimi: T.B Laas), kuid selle konto väljavõtet kohtule

esitatud ei ole. Samuti ilmneb, et kostja tegi igakuiselt arvestatavas summas sularaha

väljavõtteid. Kostja majapidamiskulud olid kõrged – keskmiselt umbes 730 eurot kuus –,

sealhulgas toidukulud 480 eurot, telekommunikatsioonikulud 76 eurot, tööstuskaubad 115

eurot ja riiete ning jalanõude kulud 8 eurot kuus. Lisaks esines muid regulaarseid

väljaminekuid, sh transpordikulusid. Kuigi kostja töötasu oli näiliselt piisav, ületasid tema

igakuised kogukulud reaalselt sissetulekut. Sularaha väljavõtmised 300–2000 euro ulatuses

kuus vähendasid hetkega kontojääki ning kostjal ei olnud kuude lõikes püsivat finantspuhvrit.

Kohtu hinnangul ei võimaldanud hageja kogutud teave – sealhulgas kostja tegelike kohustuste

ulatus, täiendava pangakonto info puudumine ja sularaha suuremahulised väljavõtted – teha

järeldust, et kostja suudaks krediidilepingust tulenevaid kohustusi täita lepingus ette nähtud

ulatuses ja tingimustel. Kohtu hinnangul ei saanud hageja kogutud teabe ja selle kohta tehtud

kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on suuteline lepingust tulenevad

kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei oleks hageja VÕS § 4034 lg 6

järgi tohtinud kostjaga lepingut sõlmida. Kohus tuvastab, et hageja ei ole järginud kostjaga

lepingu sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS §

4034 lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda

lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale

esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.

Kohtu hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale

mingi teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei

võimaldaks pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid

tahtlikult, s.o õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

7 (10)

9. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus

peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine

on krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude

tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja

mille alusel saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed

sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse

laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu

laenusumma sissenõutavaks muutunud.

10. Lepingu kohaselt oli krediidilimiidiks 2000 eurot. Lepingust nähtuvalt oli leping tähtajatu.

Igakuiseid makseid tuli kostjal sooritada iga kuu 10. kuupäevaks. Minimaalseks põhiosa

makse suuruseks oli 2% krediidilimiidi summast, minimaalselt 20 eurot. Lisaks tuli kostjal

tasuda intressi. Kohus tuvastas eelnevalt, et kokku tehti lepingute alusel kostja pangakontole

ülekandeid 5121 eurot, viimane makse kostjale tehti 24.10.2023. Hageja avaldas, et kostja on

teinud tagasimakseid summas 4529,21 eurot. Hageja intressi osas ümberarvestust ei esitanud.

Hageja tugineb sellele, et kostja hilines järgmiste kolme üksteisele järgneva maksega:

osamakse maksetähtpäev oli 12.11.2023; osamakse maksetähtpäev oli 12.12.2023 ja

osamakse maksetähtpäev oli 12.01.2024. Krediidiandja saatis kostjale lepingu ülesütlemise

teate 12.01.2024 ja andis kostjale täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks. Leping loeti üles

öelduks 27.01.2024. Ümberarvestuse esitamisel avaldas hageja, et arvestades kõik kostja

maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul lugeda lepingut 27.01.2024 kehtivalt üles

öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega viivituses (dtl 188, 241). Kohus

tuvastab, et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping

ülesütlemisega lõppenud. Kohus arvestab kostja tagasimaksed saadud krediidisumma katteks.

Seega on põhiosa võlgnevuse suurus 591,78 eurot. Kostja sai viimase krediidi 24.10.2023

ning pärast seda ei ole tagasimakseid tehtud. Arvestades, et minimaalseks osamakse suuruseks

oli 20 eurot, esimese kuumakse päevaks 24.10.2023 ja kostja võla suuruseks 591,78 eurot, siis

saabub viimase osamakse tähtpäev 10.04.2026. Kokku 30 osamakset, osamaksete suurusega

20 eurot, viimase osamakse suurus 11,78 eurot. Eeltoodust on ümberarvestuse esitamisel

lähtunud ka hageja, kuid hageja on tõendanud kostjale väiksemas summas laenu andmise,

mistõttu viimase osamakse tähtpäev saabub 10.04.2026.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva põhivõla

väljamõistmist kostjalt. Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369 võimaldab nõuda pärast

hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus, kui on alust

eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida.

Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosamaksed, mis ei ole 10.04.2026

sissenõutavaks muutunud, on (kokku põhiosa 11,78 eurot):

8 (10)

Maksepäev

Põhiosa

10.04.2026

11,78

Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude seega osaliselt (edasiulatuvalt

11,78 eurot) eeltoodud graafiku järgi.

Kostja sai lepingu alusel laenu 5121 eurot ning kostja on teinud tagasimakseid 4529,21 eurot.

Kohus arvestab kostja tasutud 4529,21 eurot põhivõla katteks. Seega on kostjal hageja ees

põhivõlg 591,79 eurot. Arvestades, et pärast 10.04.2026 muutub sissenõutavaks viimane

osamakse summas 11,78 eurot, mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 11.03.2026 aja

seisuga sissenõutavaks muutunud ja tasumata põhivõla nõude 580,01 eurot. Hageja taotleb

kostjalt edasiulatuvat viivise väljamõistmist põhivõlgnevuselt alates kohtuotsuse jõustumisest,

rakendades lepingus kokkulepitud viivisemäära 34,90% aastas. Lisaks palub hageja, et viivis

arvestataks iga maksegraafiku osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni vastava

osamakse täieliku tasumiseni. Lepingu osaks saanud Euroopa tarbijakrediidi standardinfo

teabelehe kohaselt võib krediidiandja nõuda viivist võrdses määras intressimääraga iga

viivitatud päeva eest tasumata krediidisummalt. Viivise määr on lepingus kokkulepitud

intressimäär aastas ja päevas. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94

sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

Kohtu hinnangul ei saa hageja nõuda tarbijalt viivise tasumist tühiseks osutunud

intressimääraga võrdses määras. Sellises olukorras saab hageja nõuda seadusest tulenevat

viivist (VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras). Kohus rahuldab hageja viivisenõude

osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõude 580,01 eurot tasumata

osalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates käesoleva

kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja

kasuks välja viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt võlaõigusseaduse §

113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

11. Kohus jätab rahuldamata kohtule esitatud järgmised nõuded: põhinõue 1408,21 eurot,

intressinõue 230,19 eurot, viivisenõue 339,46 eurot, sissenõudmiskulude hüvitamise nõue 50

eurot ja viivisenõue alates 24.07.2024 kuni põhinõude tasumiseni määras 34,90% aastas

põhinõude summalt 2000 eurolt. Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal

kostja vastu ülal toodud põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei ole

kehtivalt üles öeldud, ei ole VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole

kostja vastu sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Sissenõudmiskulude nõue 50 eurot jääb

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine

valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja

9 (10)

kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude

jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside

vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse

saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-19-

2709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades

jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja

17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16).

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei

olnud järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samuti arvestab kohus seda, et hagi

jääb suures osas rahuldamata.

TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna

arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 27.05.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 27.05.2024. Hagi

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal

(27.05.2024) oli hagihinnaks 3207,04 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus

menetlusse võttis. Kohus rahuldas hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 665,76

eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus hagiavalduse 79% ulatuses ning jättis rahuldamata

21% ulatuses.

Otsuse täitmise korra kindlaksmääramine

13. TsMS § 445 lg 1 esimene lause sätestab, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks

määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus

täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

Kostja on avaldanud soovi võla tasumiseks 50-euroste osamaksetena. Seega on kostja

taotlenud otsuse täitmise korra kindlaksmääramist TsMS § 445 lg 1 mõistes. Hageja on nõus

sellega, et kostja tasub võla osamaksetena, kuid hageja leiab, et see ei peaks olema väga

pikaajaline graafik. Kohus on seisukohal, et kostja taotlus otsuse täitmise korra

kindlaksmääramiseks tuleb rahuldada. Kohus määrab kindlaks kohtuotsuse täitmise korra

vastavalt kohtuotsuse resolutsioonis toodule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

10 (10)