2-24-118399/11 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

23. märts 2025, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-118399

Kohtuasi

Revensen OÜ

hagi O.D

vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Revensen OÜ (registrikood 16625699),

lepinguline esindaja Irina Vassiljeva

Kostja: O.D (isikukood XXX), lepinguline esindaja Agu

Eichenbaum

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-24-118399 Revensen OÜ loobumine hagist O.D vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-118399.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud Revensen OÜ kanda.

4. Rahuldada osaliselt O.D menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

5. Välja mõista Revensen OÜ-lt (registrikood 16625699) O.D (isikukood XXX) kasuks

menetluskulu 500 eurot.

6. Jätta rahuldamata O.D menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 70 euro

väljamõistmiseks Revensen OÜ-lt.

7. Rahuldada Revensen OÜ taotlus riigilõivu tagastamiseks ning tagastada pärast

kohtumääruse jõustumist Revensen OÜ-le pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 93,73

eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

1 (5)

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 17.05.2024 maksekäsu kiirmenetluse avalduse

O.D (kostja) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Pärnu Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Hageja esitas Tartu Maakohtule hagi 26.06.2024. Hageja palub tunnistada 19.12.2022

Ühisraha OÜ ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu nr Y221219004 tühisust. Samuti palub

hageja kostjalt välja mõista põhivõla 891 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 24,65 eurot

ning viivise VÕS § 113 lg 1 järgses seadusjärgses määras alates 27.06.2024 põhinõudelt 891

eurolt kuni selle kohase tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Ühisraha OÜ ja kostja 19.12.2022 laenulepingu nr

Y221219004 laenu 2000 eurot saamiseks. Laenu tagastamise lõpptähtpäevaks on 28.06.2027.

Laenusummast kanti kostja pangakontole 19.12.2022 summa 1900 eurot (100 eurot arvestati

lepingutasu katteks). Kostja on tagasimakseid teinud kokku 1009 eurot, mistõttu tagastamata

põhiosa on 891 eurot. Laenuleping öeldi üles 06.04.2024 ning 10.05.2024 loovutati nõue

hagejale. Hageja väitel ei ole tõendatud VÕS § 404 lg 1 vorminõude järgimine, mistõttu on

tarbijakrediidileping VÕS § 408 lg 1 alusel tühine ning tühise tehingu alusel saadud tuleb

tagastada alusetu rikastumise sätete alusel. Viivisenõue perioodi 07.04.2024–26.06.2024 eest

on 24,65 eurot. Edaspidi nõutakse viivist seadusjärgses määras alates 27.06.2024 kuni

põhinõude täieliku tasumiseni.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 22.07.2024.

3. Kostja esitas 19.05.2025 kohtule vastuse, kus tõi välja, et Sigrid O.D kasutas kostja

teadmata tema ID-kaarti pangakontode avamiseks ja erinevatest laenufirmadest laenude

võtmiseks.

4. Hageja esitas 24.02.2024 kohtule hagist loobumise avalduse. Hageja on tutvunud

kriminaalasjas tehtud kohtuotsusega ning on seisukohal, et esitatud hagiavaldus on

perspektiivitu. Hageja palub hagist loobumise tõttu tagastada pool menetluses tasutud

riigilõivust, s.o 93,73 eurot.

5. Kohus määras kostjale hagist loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks ja

menetluskulude nimekirja esitamiseks tähtaja. Kostjal ei ole vastuväiteid hagist loobumisele.

Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda ning mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud.

KOHTU SEISUKOHT

2 (5)

6. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist

loobunud.

7. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja

loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on

esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise

avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna kostja vastu esitatud hagiavaldusest loobunud.

TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab

kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda

vastuses märkima. Kohus küsis kostjalt seisukohta ja menetluskulude nimekirja. Kostjal

puuduvad hageja hagist loobumise avalduse osas vastuväited.

8. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks

hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja

erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust

tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu

ja lõpetab menetluse.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

9. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Hageja ei ole hagist loobunud seetõttu, et

kostja oleks menetluse ajal võlgnevuse ära tasunud. Seetõttu jätab kohus menetluskulud

TsMS § 168 lg 4 alusel hageja kanda.

10. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja

loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 näeb ette, et riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi

viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest

riigilõiv tasuti. Alates 1. veebruarist 2023 jõustus TsMS § 150 lg 3 muudatus. TsMS § 150 lg

3 sätestab, et avalduse läbi vaatamata jätmisel või menetluse lõpetamisel kompromissi

kinnitamise või hagist loobumise tõttu ei tagastata eelnevas kohtuastmes ja maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivu.

3 (5)

TsMS § 486 lg 2 kohaselt loetakse hagi hagimenetluse tähenduses esitatuks alates maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest. TsMS § 123 kohaselt võetakse tsiviilasja hinna

arvestamisel aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hageja esitas maksekäsu

kiirmenetluse avalduse 17.05.2024. Seega loetakse hagi esitamise ajaks 17.05.2024. Hagi

esitamise aeg on oluline viivisenõude arvestamisel hagihinna hulka. Hagi esitamise ajal

(17.05.2024) oli hagihinnaks 1014,55 eurot, arvestades esitatud nõudeid, mis kohus

menetlusse võttis.

Hagilt hinnaga 1014,55 eurot kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele

riigilõiv 280 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 92,53

eurot ja hagi esitamisel kuulus tasumisele täiendav riigilõiv 187,47 eurot. Hageja taotleb

TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel poole hagilt tasutud täiendava riigilõivu tagastamist, s.o 93,73

eurot. Kohus rahuldab hageja taotluse riigilõivu 93,73 eurot tagastamiseks.

11. Kostja palub hagejalt lepingulise esindaja kuluna välja mõista 570 eurot (ilma

käibemaksuta). TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses. Kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise

kohta (RKTKm 11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 11). TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada

menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku

ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide

sisu ja mahtu (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164/62, p 9).

11.1. Kostja lepinguline esindaja tegi menetluses järgmisi toiminguid ja neile kulunud aeg on

olnud järgmine: 13.–19.05.2025 toimikuga tutvumine ja asja ettevalmistus (hagi ja lisad,

kohtu määrused, faktilise aluse kontroll, kaitsekonstruktsiooni kujundamine) 1 tund 36

minutit (1,6 tundi); 19.05.2025 menetlusdokumendi koostamine ja esitamine (tunnistaja,

vande all ülekuulamine TsMS § 268¹, Swedbanki konto väljavõtted, ettepanek hagejale kostja

asendamiseks, vastutustundliku laenamise põhimõtte käsitlus) 2 tundi 18 minutit (2,3 tundi);

18.06.2025 menetlusdokumentidega tutvumine ja lühike kooskõlastus kliendiga 18 minutit

(0,3 tundi); 12.02.2026 tõendiga tutvumine ja kriminaalasja kohtulahendi analüüs

tsiviilvaidluse kontekstis 30 minutit (0,5 tundi); 24.–25.02.2026 hagist loobumise avalduse ja

kohtu tähtaja määramise kirjaga tutvumine ning seisukoha ja menetluskulude nimekirja

koostamine 1 tund. Kokku 5 tundi ja 42 minutit (5,7 tundi).

Kohtu hinnangul on eeltoodud toimingud põhjendatud ja vajalikud kokku 5 tunni ulatuses ja

põhjendamata 42 minuti ulatuses. Kostja esindaja esitas kohtule 02.03.2026 seisukoha hagist

loobumisele ja menetluskulude nimekirja. Selle toimingu tegemiseks ei kulu üle 18 minuti.

Hagivastuse koostamisele ja hagi ja selle lisade läbitöötamisele, kui esmastele toimingutele,

kulub tavapäraselt rohkem aega, kui järgmistele menetluses tehtavatele toimingutele. Samuti

arvestab kohus hagi mahtu ja sisu (hagi sisuline maht 5 lk, tõendite maht üle 20 lk) ning

kostja vastuse mahtu ja sisu (kostja 19.05.2025 vastuse sisuline maht 8 lk ja tõendite maht üle

10 lk). Esindajal oli vältimatult vajalik tutvuda menetlusse esitatud dokumentidega ja kostjaga

lühidalt kooskõlastada. Suhtlus kliendiga on vajalik ning praegusel juhul ei nähtu, et see oleks

ülemäärane võrreldes teiste toimingutega. Kuigi kohus ei nõudnud kostjalt täiendavat

seisukohta, on poolel õigus eelmenetluse staadiumis esitada sisulisi vastuväiteid, taotlusi ja

4 (5)

tõendeid. Õigusnormide refereerimine ei muuda kulutust iseenesest ebavajalikuks, kui see

teenib vaidluse lahendamise huve. Kohus arvestab ka seda, et tegemist ei olnud keskmisest

keerukama ega mahukama tsiviilasjaga.

11.2. Kostja esindaja tunnitasu suurus 100 eurot (ilma käibemaksuta). Menetlusosalise

esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka esindaja tunnitasu

põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks

menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu

suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja

kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (RKTKm 29.01.2024, 2-21-9796/80, p 18; RKTKm

11.02.2015, 3-2-1-115-14, p 14).

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnitasu suurus 100 eurot (ilma käibemaksuta) on

põhjendatud ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Kostja lepinguline

esindaja vastab tsiviilkohtumenetluse seadustikus lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele

(TsMS § 218 lg 1 p 2 sätestatud nõuetele).

Arvestades, et kostja tegi menetluses põhjendatud toiminguid 5 tunni ulatuses, siis on

põhjendatud lepingulise esindaja tasu suuruseks 500 eurot (ilma käibemaksuta).

Kostja palus hagejalt menetluskuludena välja mõista 570 eurot, kuid kohus rahuldas

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse 500 euro ulatuses, siis jääb menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata 70 euro osas.

12. TsMS § 178 lg 1 järgi saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada üksnes

praeguse lahendi peale edasi kaevates. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot.

13. Kohus selgitab, et TsMS § 432 lg 1 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme

üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega,

kui seadusest ei tulene teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

5 (5)