2-25-11366/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-11366

Tsiviilasi

H.J-i hagi Q.V vastu elatise väljamõistmiseks

W.D hagi Q.V vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

H.J-i nõude osas 1479,64 eurot

W.D nõude osas 1479,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja H.J (isikukood XXX)

Hageja W.D (isikukood XXX)

Hagejate seaduslik esindaja X.B

Kostja Q.V (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada H.J-i (isikukood XXX) hagi Q.V (isikukood XXX) vastu ja mõista Q.V-lt

välja H.J-i kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 01.02.2025–30.06.2025 eest 1479,64

eurot.

2. Rahuldada W.D (isikukood XXX) hagi Q.V (isikukood XXX) vastu ja mõista Q.V-lt

välja W.D kasuks tagasiulatuva elatisena perioodi 01.02.2025–30.06.2025 eest 1479,64

eurot.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

1 (4)

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. H.J (hageja I) ja W.D (hageja II) esitasid Tartu Maakohtule hagi Q.V (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks. Hagejad teatasid 12.01.2026 kohtule, et mõlemad hagejad taotlevad

tagasiulatuva elatise väljamõistmist kostjalt perioodi 01.02.2025–30.06.2025 eest 1479,64 eurot

iga hageja osas. Hagejad täpsustasid, et nad nõuavad elatist üksnes perioodi 01.02.2025–

30.06.2025 eest. Alates 2025. aasta juulist kuni käesoleva ajani kostjale pretensioone ei ole, sest

alates hagi esitamisest on kostja lastega regulaarselt tegelenud ning alates 2025. aasta augustist

elavad lapsed pool ajast kostjaga. Kohus võttis 13.01.2026 kohtumäärusega menetlusse hageja I

tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.02.2025–30.06.2025 eest 1479,64 eurot ja hageja II

tagasiulatuva elatise nõude perioodi 01.02.2025–30.06.2025 eest 1479,64 eurot. Hagis toodu

kohaselt on hageja I igakuised kulud järgmised: eluasemekulud 300 eurot; kulutused toidule 150

eurot; kulutused transpordile 10 eurot; sidekulud 5 eurot; kulutused tervishoiule 5 eurot;

kulutused hügieenitarvetele 5 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 20 eurot; muud vältimatud

kulud (huviringid, trennid) 115 eurot; kulud lapse koolikohustuse täitmiseks 10 eurot. Hageja II

igakuised kulud on järgmised: eluasemekulud 300 eurot; kulutused toidule 150 eurot; kulutused

tervishoiule 5 eurot; kulutused hügieenitarvetele 5 eurot; kulutused riietele ja jalanõudele 20

eurot; muud vältimatud kulud (huviringid, trennid) 35 eurot; kulud lapse lasteaia osas kuni

2025. juuni 105 eurot.

Kostja vastuväited

2. Kostja hagi ei tunnista. Laste hooldusõigus on poolte vahel kindlaks määramata. Kostja soovib

jagatud hooldusõigust, millele hageja on põhjendamatult vastu. Hageja nõue ei arvesta kostja

majanduslikku olukorda. Hageja ei ole arvesse võtnud kostja lastega seoses tehtud ning lähiajal

vältimatuid kulutusi: väikelaen auto ostuks ja kindlustus, väikelaen arvuti ostuks ja

graafikakaardi järelmaks.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus on seisukohal, et hagejate hagi kostja vastu tuleb rahuldada.

4. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis

ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. Lõike 2 järgi võib

kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatissumma suuruse arvutamise alused. Lõike 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist

ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS

§ 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata

2 (4)

jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi

kohtule esitamist. Riigikohtu praktika kohaselt kulub lapse vajaduste rahuldamiseks eelduslikult

kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (RKTKo 22.03.2017, 3-2-1-174-16, p 13). Vaid

juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (RKTKo

09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 27).

2025. aasta veebruaris ja märtsis oli iga hageja osas perekonnaseaduses sätestatud

miinimumelatise suuruseks

287,72 eurot. Alates 01.04.2025 on iga

hageja osas

perekonnaseaduses sätestatud miinimumelatise suuruseks 301,74 eurot kuus. Kumbki hageja

palub kostjalt välja mõista tagasiulatuva elatisena perioodi 01.02.2025–30.06.2025 eest 1479,64

eurot. Praegusel juhul puudub vajadus tõendada ülalpidamiskulude suurust, kuivõrd nõue ei ületa

miinimumelatise suurust.

Kohus selgitas pooltele 16.02.2026 määruses õiguslikku regulatsiooni ja kohtupraktikat, millest

kohus asja lahendamisel lähtub (dtl 74). Kohus selgitas, millisel juhul saab kohus tagasiulatuvat

elatist vähendada või jätta selle välja mõistmata. Kohus selgitas kostjale, et kostja ei ole välja

toonud asjaolusid, mis annaks aluse jätta hagi rahuldamata. Kohus määras pooltele tähtaja

lõplike seisukohtade, tõendite ja taotluste esitamiseks, kuid kostja kohtule vastust ei esitanud.

Vaidlust ei ole selle üle, et hagejad vajasid ülalpidamist ka perioodil 01.02.2025–30.06.2025

ning kostja oli kohustatud elatist hagejatele maksma ka sel perioodil seaduses sätestatud

miinimummääras. Kostja ei ole menetluses välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule

tõendeid, mis annaks aluse tagasiulatuva elatise vähendamiseks või selle välja mõistmata

jätmiseks. Hagi on põhjendatud ning kohus mõistab kummagi hageja kasuks kostjalt välja

tagasiulatuva elatisena perioodi 01.02.2025–30.06.2025 eest 1479,64 eurot.

5. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Vanem rikub

ülalpidamiskohustust ka siis, kui ta maksab elatist ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses

(RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 19). PKS § 100 lg 3 järgi võivad vanemad oma lapse

ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks,

missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista

ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut. PKS § 102 lg 2

kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist PKS § 101 alusel arvutatud elatise

summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on

teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt

vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kostja ei ole tõendanud, et vanemate vahel oli kokkulepe, mille kohaselt loetakse

ülalpidamiskohustus täidetuks muul viisil, kui lapsega kooselavale vanemale raha tasumisega.

Seega ei ole võimalik ülalpidamiskohustuse täitmiseks lugeda väikelaenu auto ostuks ja

kindlustust ning väikelaenu arvuti ostuks ja graafikakaardi järelmaksu. Elatise välja mõistmata

jätmiseks või vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et hagejate ema sissetulekud võivad olla

suuremad kui kostjal. Vastavalt PKS § 102 lg-le 2 ei kujuta teise vanema väidetavalt parem

varaline olukord endast iseseisvat alust, mis võimaldaks vähendada elatisekohustust alla

seaduses sätestatud miinimummäära. Miinimummääras elatise andmine on iga vanema isiklik

kohustus oma lapse ees ega sõltu tavapäraselt teise vanema majanduslikust olukorrast. PKS §

105 lg 3 kohaselt on vanemad lapse ülalpidamises osavõlgnikud ning kummagi vanema

kohustuse ulatuse määramisel tuleb arvestada eelkõige tema enda varalist ja majanduslikku

3 (4)

olukorda. Kostja ei ole menetluses välja toonud asjaolusid ega esitanud kohtule tõendeid, mis

annaks aluse elatise vähendamiseks või välja mõistmata jätmiseks.

6. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab TsMS § 164 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda. Seetõttu tuleb menetluskulude rahaline suurus jätta kindlaks

määramata. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)