2-25-13446/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

23. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-25-13446

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi G.Z vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6546,27 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema

Kostja G.Z (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) hagi G.Z-i

(isikukood XXX) vastu.

2. Välja mõista G.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingust nr L615132

tulenevad sissenõutavaks muutuvad põhinõude osamaksed alates maksetähtpäevale

järgnevast päevast järgmiselt:

Maksetähtpäev

Põhiosa summa

Intressi summa

20.02.2026

13,92 €

7,75

20.03.2026

14,18 €

7,48

20.04.2026

14,45 €

7,70

20.05.2026

14,73 €

7,43

20.06.2026

15,01 €

7,65

20.07.2026

15,30 €

20.08.2026

15,59 €

20.09.2026

15,89 €

20.10.2026

16,19 €

20.11.2026

16,50 €

1 (14)

20.12.2026

16,81 €

20.01.2027

17,13 €

20.02.2027

17,46 €

20.03.2027

17,79 €

20.04.2027

18,13 €

20.05.2027

18,48 €

20.06.2027

18,83 €

20.07.2027

19,19 €

20.08.2027

19,56 €

20.09.2027

19,93 €

20.10.2027

20,31 €

20.11.2027

20,70 €

20.12.2027

21,09 €

20.01.2028

21,50 €

20.02.2028

21,91 €

20.03.2028

22,32 €

20.04.2028

22,75 €

20.05.2028

23,18 €

20.06.2028

23,63 €

20.07.2028

24,08 €

20.08.2028

24,54 €

20.09.2028

25,01 €

20.10.2028

25,48 €

20.11.2028

25,97 €

20.12.2028

26,46 €

20.01.2029

26,97 €

20.02.2029

27,48 €

20.03.2029

28,01 €

20.04.2029

28,54 €

20.05.2029

29,09 €

20.06.2029

29,64 €

20.07.2029

30,21 €

20.08.2029

30,79 €

20.09.2029

31,37 €

20.10.2029

31,97 €

20.11.2029

32,58 €

20.12.2029

33,20 €

20.01.2030

33,84 €

20.02.2030

34,48 €

20.03.2030

35,14 €

20.04.2030

35,81 €

20.05.2030

36,49 €

2 (14)

20.06.2030

37,19 €

20.07.2030

37,90 €

20.08.2030

38,62 €

20.09.2030

39,36 €

20.10.2030

40,11 €

20.11.2030

40,88 €

20.12.2030

41,66 €

20.01.2031

42,45 €

20.02.2031

43,26 €

20.03.2031

44,09 €

20.04.2031

44,93 €

20.05.2031

45,79 €

20.06.2031

46,66 €

20.07.2031

47,55 €

20.08.2031

48,46 €

20.09.2031

49,38 €

20.10.2031

50,33 €

20.11.2031

51,29 €

20.12.2031

52,26 €

20.01.2032

53,26 €

20.02.2032

54,28 €

20.03.2032

55,31 €

20.04.2032

56,37 €

20.05.2032

57,45 €

20.06.2032

58,54 €

20.07.2032

59,66 €

20.08.2032

60,80 €

20.09.2032

61,96 €

20.10.2032

63,14 €

20.11.2032

64,35 €

20.12.2032

65,57 €

20.01.2033

66,82 €

20.02.2033

68,10 €

20.03.2033

69,40 €

20.04.2033

70,72 €

20.05.2033

72,07 €

20.06.2033

73,45 €

20.07.2033

74,85 €

20.08.2033

76,28 €

20.09.2033

77,73 €

20.10.2033

79,22 €

20.11.2033

80,73 €

3 (14)

20.12.2033

82,27 €

20.01.2034

83,84 €

20.02.2034

85,44 €

20.03.2034

87,07 €

20.04.2034

88,73 €

20.05.2034

90,43 €

20.06.2034

90,08 €

Välja mõista G.Z-ilt Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivis määraga 22,90% aastas

käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 toodud sissenõutavaks muutunud

põhinõude tasumata osalt alates iga osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast

päevast kuni põhinõude tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata Aktiva Finance Group OÜ hagiavaldus G.Z-i vastu 1348,97 euro

väljamõistmiseks, sealhulgas põhinõue 210,30 eurot, intress 354,14 eurot, haldustasu 6

eurot, sissenõudmiskulud 50 eurot, viivis perioodil 28.11.2024–18.08.2025 summas

728,53 eurot.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima.

Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 18.08.2025 Tartu Maakohtule hagi G.Z-i (kostja)

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista 5538,67 eurot, millest

põhinõue on 4400 eurot, intress on 354,14 eurot, viivis on 728,53 eurot, haldustasu on 6 eurot

ja sissenõudmiskulud on 50 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista viivise määraga

22,9% aastas põhivõlgnevuselt (630 eurolt) alates 19.08.2025 kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Coop Pank AS (laenuandja) ja kostja 05.06.2024 laenulepingu

nr L615132, mille alusel sai kostja laenu 4400 eurot. Kostja kohustus laenu tagastama

maksegraafiku alusel perioodil 20.07.2024–20.06.2034. Kostja ei ole laenu põhiosa katteks

tagasimakseid teinud. Kostjal on tasumata põhivõlg 4400 eurot. Lepingust tulenevalt on

intressimäär 22,9% aastas ja lepingu krediidi kulukuse määr on 26,83% aastas. Kostjal on

intressivõlgnevus alates 2. osamaksest, s.o alates 20.08.2024 kuni lepingu ülesütlemiseni, s.o.

4 (14)

kuni 27.11.2024 summas 354,14 eurot. Viivisenõue perioodi 28.11.2024–18.08.2025 eest on

728,53 eurot. Lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 22,9% aastas. Lepingust tulenevalt

kohustus kostja tasuma lepingu haldustasu igakuiselt 1,50 eurot. Kostjal on lepingu haldustasu

võlgnevus perioodi 20.08.2024–20.11.2024 eest summas 6 eurot.

Kostjal oli osamaksete võlgnevus alates 2. osamaksest, s.o alates 20.08.2024 kuni 5.

osamakseni, s.o kuni 20.11.2024. Seega oli kostja viivituses nelja üksteisele järgneva

osamaksega. Esialgne võlausaldaja saatis 31.10.2024 ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale

täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Kuna kostja ei tasunud lepingust tulenevat võlgnevust

ka täiendava tähtaja jooksul, ütles esialgne võlausaldaja 27.11.2024 lepingu üles.

Hageja palub kostjalt välja mõista pärast lepingu lõppemist tekkinud sissenõudmiskulud 50

eurot. Sissenõudmiskulud on kujunenud järgmiselt: 09.12.2024 saadetud meeldetuletuskiri

maksumusega 25 eurot, 06.01.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot,

05.03.2025 saadetud meeldetuletuskiri maksumusega 5 eurot ning muud makseviivitusega

tekkinud kulud 15 eurot, sh nõude andmete töötlemise ja kontrollimise kulud; kontaktandmete

otsingu ja päringu kulud; võlgnikule vastamisega seotud kulud, võlanõuete selgitamine ja

vastuväidetele vastamine telefoni ja e-kirja teel; võlgnikule tehtavate kõnede kulud; võlanõude

avaldamisega seotud kulud.

Hageja leiab, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Krediidiandja

arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 824,88 eurot kuus ning väljaminekuteks 75 eurot.

Lepingu igakuine osamakse on 95,37 eurot, mistõttu jääb kostjale pärast kulusid ja osamakset

654,51 eurot kuus.

Esialgne võlausaldaja loovutas kostja vastased nõuded hagejale koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

2. Hageja selgitas 17.02.2026 vastuses, et laenuandja hindas kostja krediidivõimelisust,

kontrollides tema sissetulekuid ja finantskohustusi pangakonto väljavõtte põhjal. Alternatiivselt

esitas hageja lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 alusel ja ümberarvestuse. Kostja sai

lepingu alusel laenu summas 4400 eurot, millest arvestati maha lepingutasu 88 eurot ning

väikelaenukindlustusega seotud kulud summas 15,26 eurot. Kostja tegi tagasimakseid kokku

summas 127,46 eurot. Arvestades kõik kostja maksed põhinõude katteks, ei saaks sellisel juhul

lugeda lepingut 27.11.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud kostja

osamaksetega viivituses. Kostjal on sissenõutavaks muutunud võlgnevus alates 10. osamaksest,

s.o 20.04.2025 osamaksest kuni 19. osamakseni, s.o 20.01.2026 summas 189,77 eurot (põhiosa

114,08 eurot ja intress 75,69 eurot). Hageja nõuab edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt

114,08 eurot kohtuotsuse jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 22,90% aastas. Hageja

palub välja mõista ka ümberarvestuse kohaselt tulevikus sissenõutavaks muutuvad osamaksed

TsMS § 369 alusel, alates maksetähtpäevale järgnevast päevast ning viivis põhiosa osamakselt

tasumise tähtajale järgnevast päevast lepingujärgses määras 22,90% aastas.

Kostja vastuväited

3. Kostjale toimetati hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise kohtumäärus kätte

postkasti panekuga 18.09.2025 (TsMS § 326 järgi). Kohus kohustas kostjat esitama kirjaliku

vastuse hagiavaldusele 30 päeva jooksul alates hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse

kättetoimetamisest. Hagile vastamise tähtpäev saabus 20.10.2025. Kostja hagile ei vastanud.

5 (14)

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

5. Kostja hagile ei vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine ei ole kohtu kohustus, vaid õigus (TsMS

§ 407 lg 1, vt nt RKTKm 03.05.2017, 3-2-1-21-17, p 16). Kohus lahendab asja sisuliselt, sh

hindab kohus hageja esitatud tõendeid.

6. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 sätestab, et krediidileping on leping, millega üks isik

(krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit),

krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi

tagasi maksma. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatut,

kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on

krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või

kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise

tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel

tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib

võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha

maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Hageja on esitanud kohtule tõendina Coop Pank AS-i ja kostja vahel 05.06.2024 sõlmitud

väikelaenulepingu nr L615132 (dtl 13–31). Leping on kostja poolt allkirjastatud. Lepingu

kohaselt oli laenusummaks 4400 eurot, millest peeti kinni lepingutasu 88 eurot. Hageja

avaldas, et laenusummast peeti kinni ka väikelaenukindlustusega seotud kulud summas 15,26

eurot. Kostja pangakontole kanti üle 4296,74 eurot (maksekorraldus dtl 56). Kostja kohustus

laenu tagastama osamaksetega ning tasuma intressi ja haldustasu. Kostja kohustus

krediidiandjale tegema 120 osamakset, kuumakse suurusega 95,37 eurot, viimane osamakse

93,30 eurot. Igakuiseid makseid tuli kostjal teostada iga kuu 20. kuupäevaks, esimene

osamakse tuli teha 20.07.2024 ja viimane osamakse 20.06.2034 (dtl 19–22). Kohus loeb

eeltoodud asjaolud esitatud tõendite alusel tuvastatuks.

Krediidi kulukuse määr

7. Esmalt tuvastab kohus, kas lepingus toodud krediidi kulukuse määr on kooskõlas VÕS §

4062 lg-ga 1.

VÕS § 4062 lg 1 esimese lause järgi on tarbijakrediidileping tühine, kui tarbija tasutava krediidi

kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue

kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Riigikohus on selgitanud,

et krediidiandja peab tooma tarbija vastu krediidilepingust tulenevate nõuete maksmapanekuks

esile, milline on tarbijakrediidilepingust tulenev krediidi kogukulu tarbijale, ja esitama

vajalikud andmed selle kontrollimiseks. Vastasel juhul ei ole kohtul võimalik kontrollida, kas

laenuleping kehtib (RKTKm 12.06.2024, 2-23-116386/18, p 14.1.3. ja RKTKm 24.11.2023, 2-

21-13098/50, p-d 14-15).

Lepingust nähtuvalt oli krediidi kulukuse määraks 26,83% aastas. Lepingutasu oli 88 eurot,

igakuine lepingu haldustasu oli 1,50 eurot, intressimäär 22,9% aastas ning kostjal tuli laen

tagastada 120 osamaksega (dtl 13). Krediidi kulukuse maksimaalsed määrad muutuvad kaks

korda aastas, 1. juulil ja 1. jaanuaril. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli

05.06.2024

laenulepingu sõlmimise ajal krediidiasutuste poolt eraisikutele antud

tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 17,36% (kohaldus alates

6 (14)

01.01.2024 kuni 30.06.2024 väljastatud laenudele) ning kolmekordne määr oli seega 52,08%.

Finantsinspektsiooni hallatav minuraha.ee tarbijakrediidi kulukuse määra kalkulaator annab

krediidi kulukuse määra suuruseks 26,86% (antav krediit 4400 eurot; ühekordne lepingutasu 88

eurot; igakuine haldustasu 1,5 eurot; osamakseid 120; aastaintress 22,9%). Kohus tuvastab

eelneva põhjal, et lepingu krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal

seadusega kehtestatud piirmäära ja on seega kooskõlas VÕS § 4062 lg-s 1 sätestatuga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine

8. Poolte vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 tähenduses. Kohus

hindab, kas võlausaldaja on järginud kostjaga lepingut sõlmides vastutustundliku laenamise

põhimõtet.

9. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul sõltumata

menetlusliigist kohustus omal algatusel kontrollida, kas krediidiandja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 13 ja 17).

9.1. VÕS § 4034 lg 1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Selle põhimõtte järgimiseks on krediidiandja enne

krediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust

(krediidivõimelisuse hindamise kohustus).

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama

teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi

maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause

järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid.

Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2). Samuti

peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud KAVS § 49 lg 1 p-des 1–7

ja lg 3 p-des 1–3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta

omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta:

-

tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension,

investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud

ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS

§ 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);

-

tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul

üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4);

-

tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste täitmine (KAVS § 49 lg

1 p 3);

-

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49

lg 1 p 5).

Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust

iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või

krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb

krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija

7 (14)

konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime

hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis

peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse

hindamiseks (vt RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 18).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

Krediidivõimelisuse hindamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja toimima nõuetekohase

hoolsusega, sealhulgas arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel (s.o teabe saamise

kohustuse täitmisel saadud teabe) (VÕS § 4034 lg 2 esimene ja teine lause). Lisaks peab

krediidiandja tarbija esitatud teavet kontrollima KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 alusel, s.o tegema

selleks mõistlikke pingutusi (VÕS § 4034 lg 4 teine lause). See tähendab muu hulgas kohustust

võtta tarbija regulaarse sissetuleku hindamiseks aluseks piisav ajavahemik, arvestades tarbija

sissetulekuallikaid ja sissetuleku laekumise regulaarsust (KAVS § 49 lg 3 p 2). Samuti peab

krediidiandja tegema mõistlikke pingutusi, et kontrollida kõigi asjakohaste dokumentide ja

muude tõendite õigsust, mis on aluseks ning millel on tähtsus tarbija regulaarse sissetuleku

arvutamisel (KAVS § 49 lg 3 p 3). Kui ilmnevad asjaolud, mis ei võimalda tarbija

krediidivõimelisust nõuetekohaselt hinnata (nt esineb vastuolu tarbija enda esitatud andmete ja

andmekogudest kogutud andmete vahel), siis peab krediidiandja küsima vajaduse korral

tarbijalt lisateavet. Kokkuvõttes on krediidiandja kohustuseks hinnata krediidisaaja

krediidivõimekust piisavalt, tagamaks, et krediiti ei antaks isikule, kelle puhul on tõenäoline, et

ta ei suuda seda jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast tagasi

maksta, vältimaks laenuvõtja sattumist krediidi tõttu „laenuorjusse“, mille tulemusena ta võib

olla sunnitud võtma uusi laene, kaotada oma vara ja muutuda maksejõuetuks (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p-d 20–22 ja seal viidatud kohtupraktika). Krediidiandja

kohustus hinnata tarbija krediidivõimelisust on mõeldud ennetama liigse võlakoormuse või

maksejõuetuse riski, mis tuleneb tarbija krediidivõimelisuse ja tagasimaksevalmiduse

ebapiisavast kontrollimisest. Kõnealust kohustust ei mõjuta tõsiasi, et krediidilepingu

sõlmimise finantstagajärjed tarbija olukorrale võivad tekkida ka hiljem (EKo 11.01.2024,

C-755/22, p 35). Krediidivõimetule tarbijale laenu andmise vältimise ja just krediidiandjale

vastutuse panemise eesmärki järgib direktiivi 2008/48 põhjendus 26, mille järgi peab

krediidiandja kontrollima tarbija krediidivõimelisust individuaalselt (vt EKo 18.12.2014,

C-449/13, p 35).

VÕS § 4034 lg 6 järgi võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul,

kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Krediidiandja võib anda tarbijale

krediiti üksnes juhul, kui krediidivõimelisuse hindamise tulemus osutab, et on tõenäoline, et

krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepinguga nõutavatel tingimustel (vt RKTKo

24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 23).

9.2. Kohus määras hagejale tähtaja vastutustundliku laenamise põhimõtte aluseks olevate

asjaolude välja toomiseks ning andis võimaluse ümberarvestuse tegemiseks (dtl 77 jj). Kohus

selgitas hagejale mh seda, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral saab

hageja nõuda tarbijalt VÕS § 4034 lg-te 6 ja 7 alusel tagasi põhivõla koos VÕS §-s 94

8 (14)

sätestatud intressiga (v.a VÕS § 4034 lg 7 viimases lauses sätestatud erandi korral). Muid

tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema.

Hageja asus seisukohale, et krediidiandja järgis kostjaga lepingu sõlmimisel vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Krediidiandja arvestas kostja keskmiseks sissetulekuks 824,88 eurot kuus

ning väljaminekuteks 75 eurot. Lepingu igakuine osamakse on 95,37 eurot, mistõttu jääb

kostjale pärast kulusid ja osamakset 654,51 eurot kuus.

Hageja esitas kohtule kostja pangakonto väljavõtte, millest nähtub, et kostja tööandjalt toimus

laekumisi keskmiselt 824,88 euro kuus (regulaarsed laekumised tööandjalt perioodil). Kostjale

toimusid igakuised korduvad krediidi laekumised BB Finance OÜ-lt, IPF Digital AS-ilt, Placet

Group OÜ-lt. Kostja tegi igakuiselt 150–280 euro suuruseid väljamakseid, mis kajastusid

kontol makseteatise nimetuse all. Toidukulud olid kostjal üle 500 euro kuus ja transpordikulud

olid üle 100 euro kuus. Kostja igakuised väljaminekud ületasid sageli kostja igakuiseid

sissetulekuid ja kostja võttis igakuiselt mitmeid krediite erinevatelt krediidiandjatelt. Hageja

esitatud kostja pangakonto ja selle analüüsi põhjal nähtub, et kostja ei olnud võimeline täitma

lepingust tulenevaid kohustusi jooksva sissetuleku või muu eluks otseselt mittevajaliku vara

arvel ilma, et ta oleks sunnitud uusi laene võtma. Kohtu hinnangul ei saanud krediidiandja

kogutud teabe ja selle kohta tehtud kontrolli põhjal järeldada, et on tõenäoline, et kostja on

suuteline lepingutest tulenevad kohustused lepinguga nõutavatel tingimustel täitma, mistõttu ei

oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 järgi tohtinud kostjaga lepinguid sõlmida. Kohus tuvastab,

et krediidiandja ei ole järginud lepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Kui krediidiandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis loetakse VÕS § 4034

lg 7 järgi tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei

ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Seega on vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

krediidilepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ja selle asendamine seadusjärgse

intressimääraga, kui kokkulepitud intressimäär on suurem VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäärast (RKTKo 24.11.2023, nr 2-21-13098/50, p 24). VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause

kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Sama

lõike neljanda lause kohaselt ei kohaldata selles lõikes sätestatut, kui tarbija on teadlikult

jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lg-tele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud

teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Kohtu

hinnangul ei võimalda asja materjalid järeldada, et kostja oleks jätnud krediidiandjale mingi

teabe teadlikult esitamata. Isegi kui kostja esitatud andmed olid ebatäpsed, ei võimaldaks

pelgalt nende esitamise asjaolud järeldada seda, et kostja esitas valeandmeid tahtlikult, s.o

õigusvastase tagajärje sooviga (VÕS § 104 lg 5).

Lepingu ülesütlemine ja hageja nõuete lahendamine

10. Järgmisena tuvastab kohus, kas leping lõppes ülesütlemisega.

10.1. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osadena tagastatava krediidi puhul

tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja

krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva

summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata

9 (14)

jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab

olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse

ülesütlemine tühiseks.

VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude

kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Tagasimaksete uuesti määramine on

krediidiandja ühepoolne tahteavaldus, mille tegemise kohustus on krediidiandjale pandud

seadusega. Seega peab krediidiandja ka kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimise tõendamata jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku

arvestuse, milles oleks arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel

saaks kohus hinnata, millises ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks

muutunud. Sellise arvestuse esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi

on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks

muutunud.

10.2. Lepingust nähtub, et kostjal tuli maksegraafiku kohaselt tasuda ajavahemikul

20.07.2024–20.06.2034 igakuiseid põhiosa makseid, intressimakseid, ühekordne lepingutasu

88 eurot ja haldustasu makseid. Põhiosamaksete tasumise kohustus algas 20.08.2024 (dtl 19 jj).

20.08.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 9,90 eurot;

20.10.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 10,09 eurot;

20.11.2024 muutus sissenõutavaks põhiosa makse 10,28 eurot.

Kokku 30,27 eurot. Hageja avaldas, et kostja on teinud tagasimakseid 127,46 eurot (dtl 86).

Kostja tegi tagasimakse 16.07.2024 (dtl 169). Arvestades, et vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise korral ei võlgne kostja lepingutasu, haldustasu ning arvestades, et 2024.

aastal oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimääraks 4,25% perioodil 01.07.2024–31.12.2024, siis

ei olnud kostja viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva põhiosa ja seadusjärgse intressi

tagasimaksega lepingu ülesütlemise ajal, s.o 27.11.2024. Eeltoodust tulenevalt tuvastab kohus,

et lepingu ülesütlemise eeldused ei olnud täidetud, mistõttu ei ole leping ülesütlemisega

lõppenud.

Lepingu viimase osamakse tähtpäev on maksegraafiku järgi 20.06.2034, mistõttu ei ole

tänaseks lepingust tulenev laenu tagasimaksmise tähtaeg kõigi osamaksete osas veel möödunud

ning laenu põhiosa ei ole muutunud kogu ulatuses sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 tähenduses.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse ja taotleb ka tulevikus sissenõutavaks muutuva

võlgnevuse väljamõistmist kostjalt (dtl 86 jj). Kohus peab seda põhjendatuks. TsMS § 369

võimaldab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist

tulevikus, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Arvestades, et kostja ei

ole pärast 16.07.2024 võlausaldajale makseid teinud ega osale kohtumenetluses, võib eeldada,

et kostja ka tulevikus sissenõutavaks muutuvaid osamakseid tähtaegselt ei tasu.

Lepingust tulenevad uuesti määratud edasiulatuvad põhiosa maksed ja seadusjärgsed

intressimaksed, mis ei ole 20.02.2026 sissenõutavaks muutunud, on (põhiosa summas 4189,70

eurot ja seadusjärgne intress summas 38,01 eurot):

Maksetähtpäev

Põhiosa summa

Intressi summa

20.02.2026

13,92 €

7,75

20.03.2026

14,18 €

7,48

10 (14)

20.04.2026

14,45 €

7,70

20.05.2026

14,73 €

7,43

20.06.2026

15,01 €

7,65

20.07.2026

15,30 €

20.08.2026

15,59 €

20.09.2026

15,89 €

20.10.2026

16,19 €

20.11.2026

16,50 €

20.12.2026

16,81 €

20.01.2027

17,13 €

20.02.2027

17,46 €

20.03.2027

17,79 €

20.04.2027

18,13 €

20.05.2027

18,48 €

20.06.2027

18,83 €

20.07.2027

19,19 €

20.08.2027

19,56 €

20.09.2027

19,93 €

20.10.2027

20,31 €

20.11.2027

20,70 €

20.12.2027

21,09 €

20.01.2028

21,50 €

20.02.2028

21,91 €

20.03.2028

22,32 €

20.04.2028

22,75 €

20.05.2028

23,18 €

20.06.2028

23,63 €

20.07.2028

24,08 €

20.08.2028

24,54 €

20.09.2028

25,01 €

20.10.2028

25,48 €

20.11.2028

25,97 €

20.12.2028

26,46 €

20.01.2029

26,97 €

20.02.2029

27,48 €

20.03.2029

28,01 €

20.04.2029

28,54 €

20.05.2029

29,09 €

20.06.2029

29,64 €

20.07.2029

30,21 €

20.08.2029

30,79 €

20.09.2029

31,37 €

11 (14)

20.10.2029

31,97 €

20.11.2029

32,58 €

20.12.2029

33,20 €

20.01.2030

33,84 €

20.02.2030

34,48 €

20.03.2030

35,14 €

20.04.2030

35,81 €

20.05.2030

36,49 €

20.06.2030

37,19 €

20.07.2030

37,90 €

20.08.2030

38,62 €

20.09.2030

39,36 €

20.10.2030

40,11 €

20.11.2030

40,88 €

20.12.2030

41,66 €

20.01.2031

42,45 €

20.02.2031

43,26 €

20.03.2031

44,09 €

20.04.2031

44,93 €

20.05.2031

45,79 €

20.06.2031

46,66 €

20.07.2031

47,55 €

20.08.2031

48,46 €

20.09.2031

49,38 €

20.10.2031

50,33 €

20.11.2031

51,29 €

20.12.2031

52,26 €

20.01.2032

53,26 €

20.02.2032

54,28 €

20.03.2032

55,31 €

20.04.2032

56,37 €

20.05.2032

57,45 €

20.06.2032

58,54 €

20.07.2032

59,66 €

20.08.2032

60,80 €

20.09.2032

61,96 €

20.10.2032

63,14 €

20.11.2032

64,35 €

20.12.2032

65,57 €

20.01.2033

66,82 €

20.02.2033

68,10 €

20.03.2033

69,40 €

12 (14)

20.04.2033

70,72 €

20.05.2033

72,07 €

20.06.2033

73,45 €

20.07.2033

74,85 €

20.08.2033

76,28 €

20.09.2033

77,73 €

20.10.2033

79,22 €

20.11.2033

80,73 €

20.12.2033

82,27 €

20.01.2034

83,84 €

20.02.2034

85,44 €

20.03.2034

87,07 €

20.04.2034

88,73 €

20.05.2034

90,43 €

20.06.2034

90,08 €

Kohus rahuldab lepingust tuleneva hageja põhivõla nõude ja intressinõude seega osaliselt

(edasiulatuvalt põhinõue 4189,70 eurot ja seadusjärgne intress summas 38,01 eurot) eeltoodud

graafiku järgi. Intressinõue alates juulist 2026 jääb rahuldamata. Kuna VÕS § 94 kohane

seadusjärgne intressimäär on muutuv ning ette ei ole teada, milline on kohaldatav määr alates

2026. aasta juulist, ei saa kohus tulevikus tekkivat intressi konkreetse summana ette välja

mõista.

Hageja nõuab kostjalt viivist põhivõla tasumisega viivitamise eest. Hageja tugineb sellele, et

lepingus on viivisemääraks kokku lepitud 22,90% aastas. Kohus leiab, et seadusest tulenev

kohustus maksta rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist ei ole käsitatav muu

tasuna VÕS § 4034 lg 7 teise lause tähenduses, mille nõudmise vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumine välistaks. Pooltel on eraldi kokkulepe viivisemäära osas – lepingu

põhitingimuste järgi on viivisemääraks 22,90% aastas, 0,0636% päevas. Kohus leiab, et hagejal

on õigus nõuda viivist lepingujärgses määras. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja

viivise sissenõutavaks muutunud põhinõude tasumata osalt määraga 22,9% aastas alates iga

osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

10.3. Kohus on tuvastanud, et kostja pangakontole kanti üle 4296,74 eurot (maksekorraldus dtl

56) ning kostja on teinud 127,46 euro ulatuses tagasimakseid (dtl 86). Hageja on esitanud

ümberarvestuse põhivõla ja seadusjärgse intressi kohta ning palub kostjalt välja mõista

sissenõutavaks muutunud summa 189,77 eurot, millest põhivõlg 114,08 eurot ja intress 75,69

eurot (VÕS § 94 alusel), ning viivise põhivõlgnevuselt 114,08 eurolt alates kohtuotsuse

jõustumisest lepingujärgses viivisemääras 22,90% aastas kuni tasumiseni. Hageja väitel on

kostjal sissenõutavaks muutunud võlgnevus ajavahemikus 20.04.2025 (10. osamakse) kuni

20.01.2026 (19. osamakse) kokku 189,77 eurot (põhiosa 114,08 eurot ja intress 75,69 eurot).

Kohus leiab, et hageja ümberarvestus on ebaselge. Sissenõutavaks muutunud põhivõla

suuruseks ei saa olla 114,08 eurot olukorras, kus kostjale on välja makstud 4296,74 eurot ja

kohus mõistab edasiulatuvalt välja põhinõude 4189,70 eurot. Seega on järelejäänud põhiosa

suurus 107,04 eurot. Arvestades ühtlasi, et kostja on tasunud 127,46 eurot, puudub hagejal

kostja vastu sissenõutavaks muutunud põhinõue. Seetõttu ei ole hageja esitatud põhiosa

13 (14)

(114,08 eurot) ega sellelt arvestatud intressinõue (75,69 eurot) käesolevas ulatuses

põhjendatud.

11. Arvestades, et hageja palus põhinõudena kostjalt välja mõista 4400 eurot, kuid kohus

rahuldas hageja põhinõude 4189,70 euro ulatuses, siis jääb hageja põhinõue rahuldamata

210,30 euro ulatuses. Hageja viivisenõue 728,53 eurot ja intressinõue 354,14 eurot jäävad

rahuldamata täies ulatuses. Arvestades, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

korral ei võlgne kostja haldustasu, siis jääb hageja haldustasu nõue 6 eurot rahuldamata.

Kuivõrd hagejal ei olnud meeldetuletuskirjade saatmise ajal kostja vastu ülal toodud

põhjendustel sissenõutavaks muutunud nõuet ning leping ei ole kehtivalt üles öeldud, ei ole

VÕS § 1132 lg 2 kohaldamise eeldus täidetud ning hagejal ei ole kostja vastu

sissenõudmiskulude hüvitamise nõuet. Sissenõudmiskulude nõue 50 eurot jääb rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Riigikohus on selgitanud, et kohtul tuleb langetada nende jaotusviiside vahel kaalutluspõhine

valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja

kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi. Seejuures on TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud kulude

jaotamise viisid põhimõtteliselt võrdse kaaluga (seadus ei sätesta kohtule nende jaotusviiside

vahel valiku tegemiseks siduvat ega ka soovituslikku järjekorda) ning õiglase tulemuse

saavutamiseks on võimalik neid jaotusviise ka kombineerida (RKTKo 20.12.2022, 2-19-

2709/212, p 13). Tallinna Ringkonnakohus on pidanud võimalikuks tarbijakrediidiasjades jätta

poolte menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 163 lg 1 alusel (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30.09.2024 otsus asjas nr 2-23-126294, p 14.2.1–14.2.3. ja

17.01.2025 otsus asjas nr 2-22-146808, p 16). Asjas nr 2-22-146808 selgitas Tallinna

Ringkonnakohus (p-s 17), et hageja nõudeid ei ole võimalik käsitada alternatiivsete nõuetena

TsMS § 370 lg 2 kohaselt. Tegemist on rahanõudega, kus hageja tugineb vaid erinevatele

lepingutele ning on esitanud alternatiivsed nõude arvestused vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tuvastamise puhuks, mistõttu menetluskulude jaotamisel tuleb lähtuda

algsest haginõudest.

Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kohus arvestab seda, et suur osa menetluskuludest tekkis seetõttu, et krediidiandja ei

järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet ega öelnud nõuetekohaselt lepingut üles,

mistõttu ei ole nõue tervikuna sissenõutavaks muutunud. Samuti arvestab kohus seda, et hagi

jääb osaliselt rahuldamata. Hagi esitamise ajal oli hagihinnaks 6546,27 eurot. Kohus rahuldas

hagiavalduse nõuetes, millele vastav hagihind on 5187,25 eurot. Eeltoodust tulenevalt rahuldas

kohus hagiavalduse 79% ulatuses ning jättis rahuldamata 21% ulatuses. Eeltoodust tulenevalt

on kohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.

13. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust

vaidlustada üksnes praeguse lahendi peale edasi kaevates.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

14 (14)