2-22-3014/34 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2026, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-22-3014

Tsiviilasi

Võlgniku S.T ´i kohustustest vabastamise menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Võlgnik S.T, isikukood XXX,

elukoht XXX, tel. XXX, e-post: XXX

Võlausaldajad

1) PlusPlus Capital AS, e-post XXX

2) Coop Pank AS, e-post XXX

3) B2 Impact OÜ, lepinguline esindaja Olga Gul e-post

XXX

4) Ferratum Bank p.l.c., e-post XXX

5) Holm Bank AS, lepinguline esindaja Anna Jõemaa, e-

post XXX

6) AS SEB Pank, e-post XXX

7) Telia Eesti AS, e-post XXX

8) Pärnu kohtutäitur Rocki Albert, e-post XXX.

9) ERA Liisingu Inkassoteenused AS, lepinguline

esindaja Kristjan Vahar, e-post XXX

10) Aktiva Finance Group OÜ, lepinguline esindaja

Sigrid Rahkema, e-post XXX

11) OÜ GS Core, e-post XXX

12) Bondora AS, e-post XXX

Menetlustoiming

Võlgniku kohustustest vabastamise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada S.T (isikukood XXX) kohustustest vabastamise menetlus ja vabastada S.T

kohustustest, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist 02.03.2022. Kohustustest

2-22-3014

vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või

vanemale elatise maksmise kohustused.

2. Vabastada S.T usaldusisiku kohustustest.

3. Jätta menetluskulud S.T ´i kanda, välja arvatud võlausaldajate menetluskulud, mis jätta

võlausaldajate endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

4. Avaldada teade S.T ´i kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebe kord

Kohtumääruse peale võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest, kuid mitte pärast 5 kuu möödumist määruse tegemisest.

ASJAOLUD

1.

28.02.2022 esitas võlgnik Pärnu Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 02.03.2022 määrusega kuulutas kohus

välja võlgniku pankroti. Pärnu Maakohtu 31.01.2023 kohtumäärusega lõpetati S.T ´i

pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega. Sama kohtumäärusega algatati võlgniku

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetlus ja kohustati võlgnikku

ennast täitma kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku kohustusi. 06.02.2026 esitas

võlgnik taotluse kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja kohustustest

vabastamiseks. Võlgniku selgituste kohaselt on ta kogu menetluse kestel korrektselt kohtule

esitanud tegevusaruandeid ning aruannete alusel teinud võlausaldajatele vastavalt jaotise

protsendile väljamakseid kogusummas 720 eurot, mis arvestades asjaolu, et võlgnikul oli veel

kolm ülalpeetavat last, samuti võlgniku igakuuliseid sissetulekuid, märkimisväärne summa.

Lisaks sellele on enne kohustustest vabastamise menetluse algatamist laekunud

pankrotivarasse kompensatsioon summas 10 000 eurot, millest 7415 eurot on kantud

võlausaldajatele. Kokkuvõtlikult on kogunõuetest (78 808,98 eurot) tasutud 8135 eurot ehk

10,32 %. Võlgnik on enamuse menetluse ajal töötanud täiskohaga Tack MR. OÜ-s müüjana.

Võlgnik ei ole oma vara varjanud ega raisanud oma raha.

2. Kohus küsis võlausaldajate seisukohta võlgniku kohustustest vabastamise osas.

Võlausaldajad Telia Eesti AS, ERA Liisingu Inkassoteenused OÜ teatasid, et jätavad

kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Aktiva Finance Group OÜ leiab, et

võlgnik on süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg s 1 ja lg s 2 sätestatud kohustusi, kuivõrd pole

üles näidanud tahet leida mõistlikult tulutoov tegevus ega ka vajalikku teavet, mistõttu tuleb

jätta võlgnik vabastamata. Võlausaldajad Holm Bank AS, GS Core OÜ ja B2 Impact OÜ

teatasid, et ei ole nõus võlgniku kohustustest vabastamisega. Võlausaldaja Coop Pank AS ei

vaidle võlgniku kohustustest vabastamisele vastu. Teised võlausaldajad kohtule enda

seisukohta ei esitanud.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Füüsilise isiku maksejõuetus seadus (FIMS) § 68 lg 2 järgi enne käesoleva seaduse

jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja võlgade

ümberkujundamise avalduste alusel algatatud menetlustele kohaldatakse pankrotiseaduse

redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis kehtisid 2022. aasta

30. juunini. PankrS § 175 lg 1 kohaselt otsustab kohus pärast viie aasta möödumist võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse algatamisest võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses

2-22-3014

täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse. PankrS § 1933 lg 1

kohaselt kui füüsilisest isikust võlgniku suhtes on enne 2022. aasta 1. juulit algatatud

kohustustest vabastamise menetlus ja kohustustest vabastamise otsustamiseni on käesoleva

seaduse § 175 lõike 1 alusel jäänud rohkem kui kolm aastat, vähendatakse kohustustest

vabastamise otsustamiseni jäänud aega kolme aastani.

4. Võlgnik esitas avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 28.02.2022 ja

võlgniku suhtes on kohustustest vabastamise menetlus algatatud 31.01.2023. Seega võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse etapp lõppes 31.01.2026.

5. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluses saab ärakuulamiseks piisavaks lugeda

usaldusisiku, võlgniku ja võlausaldaja kirjalikult esitatud seisukohti (vt ka Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-49-16, p-d 4, 7 ja 16). Käesoleval juhul määrati võlgniku ennast täitma usaldusisiku

kohustusi. Võlgnik esitas kohtule aruande koos tõenditega ja esitas kirjalikud selgitused.

Kohus andis võlausaldajatele võimaluse seisukohtade esitamiseks võlgniku kohustustest

vabastamise kohta. Võlausaldajad enda ärakuulamist ei soovinud.

6. Vastavalt PankrS § 175 lg 2 kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: 1)

võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; 2) võlgnik on rikkunud süüliselt oma käesoleva

seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused menetluse kestel. Võlgnik on kohustatud tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (lg 1).

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest

saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude

maksmiseks kohustatud isikutele teatama (lg 3). Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades

määrata sellest erineva määra (lg 4). Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele

seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (lg 5).

7. Järgnevalt kontrollib kohus, kas esinevad alused keelduda võlgniku kohustustest

vabastamisest. Kohtute infosüsteemist ei nähtu võlgniku süüdimõistmist pankrotikuriteos.

8. Kohus selgitab, et kohustustest vabastamise menetluse läbiviimine tugineb eeldusele, et

võlgnik teeb kõik mõistliku endast oleneva, et menetluse kestel saaks võlausaldajate nõudeid

rahuldada võimalikult suures ulatuses. Kohustus tegeleda mõistlikult tulutoova tegevusega ei

pruugi alati ja igas olukorras tähendada seda, et pankrotivõlgnik peab kohustustest

vabastamise menetluse ajal otsima tasuvama töö ja see, kui ta jätkab vähemtasustatud töö

tegemist, kujutab endast PankrS § 173 lg-s 1 sätestatud kohustuse süülist rikkumist, mis annab

aluse jätta ta kohustustest vabastamata. Kui võlgnikul on vastavalt asjaoludele mõistlik töö

olemas, ei pruugi paremini tasustatava töökoha otsimine võlgniku elukorraldust, haridust,

antud piirkonnas olemasolevaid töö leidmise võimalusi, võimeid jms asjaolusid arvestades

siiski olla mõistlik ja võlgnikule jõukohane.

9. Käesoleval juhul on võlgnikul kogu menetluse kestel olnud püsiv töösuhe. Võlgniku

sissetulekuteks on pangakonto väljavõtetelt nähtuvalt igakuine töötasu ja toetused. Lisaks oli

kogu menetluse ajal võlgniku ülalpidamisel kolm alaealist last. Vastuseks võlausaldajatele

märgib kohus, et siinjuures kohus arvestab, et võlgnik ei pidanud tegema väljamakseid

sellisest tulust, millele ei saa pöörata sissenõuet, eelkõige pension, toetused, sh

töövõimetoetus ning kui võlgnikul on alaealisi ülalpeetavaid, siis 1/3 miinimumpalgast iga

alaealise ülalpeetava kohta (täitemenetluse seadustiku § 131 ja 132). Võlgnik on enda

sissetulekuid arvestades siiski säästnud ja olnud võimeline menetluse kestel võlausaldajatele

väljamakseid tegema kokku summas 720 eurot. Kohus märgib, et 3 alaealise lapse kõrvalt ei

pruugi leida veel tasustavamat tööd või soetada täiendav töökoht. Kohtule teadaolevaid

andmeid arvestades ei ole tegu süülise rikkumisega ning võlgniku tegevus ei ole suunatud

tahtlikule võlausaldajate huvide kahjustamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul ei saa

võlgniku kohustuste süüliseks rikkumiseks pidada asjaolu, et võlgnik ei ole saanud teenida

2-22-3014

piisavalt suures ulatuses töötasu, millest rohkem väljamakseid teha, olukorras, kus võlgnikul

on kolm ülalpeetavat. Seega võttes arvesse eeltoodut ning võlgniku poolt välja toodud

asjaolusid ning kohtu kogutud tõendeid, ei ole kohtu hinnangul alust väita, et võlgnik on

süüliselt rikkunud PankrS § 173 lg-s 1 nimetatud tulutoova tegevusega tegelemise kohustust

ja lg-s 3 sätestatud kohustust võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks.

10. Kohus ei ole tuvastanud PankrS § 175 lg 2 sätestatud aluseid võlgniku kohustustest

vabastamisest keeldumiseks. Võlgniku saab jätta pankrotimenetluses rahuldamata jäänud

nõuetest vabastamata üksnes olukorras, kus ta on seaduses ettenähtud kohustusi süüliselt

rikkunud ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

11. Riigikohus on leidnud, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk ei ole

võlgnikku karistada ega sundida teda seadma enda jaoks ebarealistlikke eesmärke. Samas

võib võlgniku kohustuste rikkumiseks pidada seda, kui võlgnik oma sissetulekuid

põhjendamatult vähendab või neid varjab (30.10.2019 määrus tsiviilasjas 2-11-24696).

Olukorras, kus võlgnik kasvatab kolme alaealist last ja omab sissetulekuid, millest ei ole

olnud võimalik teha võlausaldajatele piisavas ulatuses väljamakseid, ei saa käsitada kui

võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul

võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust.

Võlgnik ei ole oma sissetulekuid põhjendamatult vähendanud ega neid varjanud ning on iga

aastaselt täitnud aruannete esitamise kohustust. PankrS § 2 teise lause kohaselt on võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord

on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja

saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks

sotsiaalseks eluks (04.05.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16, p 14 ja 17.04.2013 määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-49-16, p 15). Ühiskonna sidususe seisukohast peab võlgadest vabastamine

võimaldama võlgnikul pöörduda tagasi tavapärase elukorralduse juurde. Sellest keeldumine

aga peaks olema erand, mida saab rakendada vaid siis, kui võlgnik on selgelt pahatahtlik.

Antud asjas ei tuvastanud kohus võlgniku pahatahtlikkust ega põhjuseid, miks võlgnik ei

peaks saama uut võimalust.

12. Kohus on seisukohal, et võlgnik ei ole käesolevas menetluses oma sissetulekuid varjanud

ega neid süüliselt vähendanud. Kohtul puudub alus kahelda selles, et võlgnik on esitanud

tõeseid andmeid enda kohta. Menetluse kestel on võlgnik kohtule olnud alati kätte saadav, ta

ei ole varjanud saadud tulusid ja vara, on täitnud aruande esitamise kohustust ning esitanud

vajalikud tõendid. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgnik ei ole menetluse ajal

kohustusi rikkunud sellisel määral, et see tooks kaasa kohustustest vabastamata jätmise.

13. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata

jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning võlgnik tuleb pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest vabastada ning lõpetada kohustustest vabastamise menetlus

PankrS § 175 lg 8 alusel.

14. Kuivõrd võlgnik on kohtu hinnangul kohustustest vabastamise menetluses täitnud

nõuetekohaselt oma kohustusi ning puuduvad PankrS § 175 lg 2 või 4 sätestatud alused, mil

kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, ei pea kohus põhjendatuks ka pikendada

menetlust aasta võrra. Arvestades, et võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last, on

vähetõenäoline, et võlgnikul tekib lähitulevikus võimalus oma sissetulekuid suurendada.

Seega ei oleks menetluse pikendamine aasta võrra ei võlgniku ega võlausaldajate huvides.

15. PankrS § 176 lg 1 järgi kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende

pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud. Pankrs § 172

lg 4 alusel kohus vabastab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamisel

usaldusisiku. Kohus vabastab võlgniku usaldusisiku kohustuste täitmisest. Tulenevalt PankrS

2-22-3014

§ 175 lg 7 avaldatakse teade võlgniku kohustustest vabastamise kohta väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

16. Vastavalt PankrS § 177 lg-le 1 võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul

võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest

selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel

oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete

rahuldamist. Võlausaldaja võib PankrS § 177 lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul,

kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest

vabastamise määruse tegemist.

17. Kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse kulud võlgniku kanda, v.a võlausaldajate

menetluskulud, mis jäävad võlausaldajate endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause).

Kohtutoimikust ei nähtu hüvitatavate menetluskulude tekkimist, mistõttu kohus

menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra.

18. PankrS § 175 lg 6 kohaselt määruse peale, millega kohus on võlgniku kohustustest

vabastanud või sellest keeldunud, võivad võlausaldaja ja võlgnik esitada määruskaebuse.

Ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta võib esitada määruskaebuse. Kohus

vabastas võlgniku kohustustest. Seetõttu käesoleva kohtumääruse peale saab esitada

määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik