2-25-13503/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Roman Levin

Otsuse tegemise aeg ja koht

23. märts 2026. a, Tartu kohtumaja; kirjalikus menetluses

Tsiviilasja number

2-25-13503

Tsiviilasi

Bondora AS-i hagi X.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

9781,64 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Bondora AS (registrikood 11483929, asukoht XXX)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Keijo Lindeberg

Kostja: X.M (isikukood XXX, elukoht XXX,)

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista X.M-ilt Bondora AS-i kasuks:

2.1 krediidilepingu nr BL2300804 alusel põhivõlgnevus 125,24 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 27,25 eurot;

2.2 krediidilepingu nr BL2362429 alusel põhivõlgnevus 1968,42 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 436,36 eurot;

2.3 krediidilepingu nr BL2454842 alusel põhivõlgnevus 2000 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 443,98 eurot;

2.4 krediidilepingu nr BL2553210 alusel põhivõlgnevus 1200 eurot ja hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 269,77 eurot;

2.5 viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tasumata

põhivõlgnevuse jäägilt alates 20.08.2025. a kuni põhivõlgnevuse täieliku

tasumiseni.

3. Määrata Bondora AS-i menetluskulude rahaliseks suuruseks 1076,50 eurot (riigilõiv

700 eurot ja hageja õigusabikulud 376,50 eurot).

4. Jätta hageja menetluskulud 87% ulatuses kostja kanda ning 13% ulatuses hageja

enda kanda.

5. Mõista X.M-ilt Bondora AS-i kasuks menetluskuluna välja 936,56 eurot.

6. X.M peab hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma viivist käesoleva otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta;

samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik vajalik

asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid kostja väidete kohta.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja

mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme

kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Bondora AS esitas Tartu Maakohtule hagi X.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled järgmised krediidilepingud:

a) 06.07.2021. a leping nr BL2300804, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot; samuti B

Secure lepingu kuumaksega 14,99 eurot ning B On Track lepingu kuumaksega 2,99

eurot.

b) 16.09.2021. a leping nr BL2362429, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot;

c) 18.11.2021. a leping nr BL2454842, mille alusel sai kostja laenu 2000 eurot;

d) 19.01.2022. a leping nr BL2553210, mille alusel sai kostja laenu 1200 eurot.

B Secure leping võimaldas kostjal maksegraafikut läbi e-keskkonna muuta, B On Track

lepingu alusel edastas hageja kostjale teateid laenu tagasimakse ja kostja kontoga

seonduvalt. Kostja kohustus laenu tagastama ja tasuma intressi ning haldustasu, samuti

lisateenuste eest. Kostja ei täitnud krediidilepinguid nõuetekohaselt, mistõttu arvestas hageja

ka viivist.

Kuivõrd kostja ei tasunud võlgnevust ka meeldetuletuskirjale ja täiendavale tähtajale

vaatamata, ütles krediidiandja kostjaga sõlmitud lepingu üles 18.10.2023. a.

Hageja palus kostjalt lepingute alusel välja mõista:

1) 6671,97 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning intressi, tasumata arvete ja

haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude summalt 6283,88

eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 2264,26 eurot;

2) põhinõudelt 942,83 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest viivis 36,5% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

3) põhinõudelt 1968,42 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest viivis 12,18% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni;

4) põhinõudelt 2108,28 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest viivis 12,18% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni;

5) põhinõudelt 1264.35 eurot (põhinõude summa ilma intressita) alates hagiavalduse

esitamisest viivis 31,07% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase

täitmiseni.

2. Juhuks, kui kohus asub seisukohale, et krediidiandja ei ole kostjaga krediidilepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet, esitas hageja 18.12.2025. a ka

nõude ümberarvestuse laenulepingu nr BL2300804 osas. Hageja arvestas kõik kostja poolt

laenulepingu nr BL2300804 alusel tehtud maksed põhiosa katteks tasutuks. Ka sellisel juhul

oli ülesütlemine põhjendatud, sest kostja oli vähemalt kolme üksteisele järgneva makse

tasumisega viivituses.

Hageja palub kostjalt välja mõista:

1) lepingu nr BL2300804 alusel 125,24 eurot ja sellelt arvutatud viivis võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 määras kuni hagi esitamiseni summas 27,25 eurot. Samuti mõista

X.M-ilt samast lepingust tulenevalt hageja kasuks välja viivis alates hagiavalduse

esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni põhinõudelt 125,24 eurot VÕS 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

2) lepingu nr BL2362429 alusel 2059 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning

intressi ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude

summalt 1968,42 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 440,10 eurot.

Samuti mõista X.M-ilt välja samast lepingust tulenevalt viivis põhinõudelt 1968,42 eurot

12,18% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

3) lepingu nr BL2454842 alusel 2204,49 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning

intressi ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude

summalt 2108,28 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 471,37 eurot.

Samuti mõista X.M-ilt välja samast lepingust tulenevalt viivis põhinõudelt 2108,28 eurot

12,18% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

4) lepingu nr BL2553210 alusel 1401,94 eurot (st summa, mille moodustab põhivõlg ning

intressi ja haldustasu võlgnevus) ning viivis hagiavalduse esitamiseni põhinõude

summalt 1264,35 eurot (põhinõude summa ilma intressita) kokku summas 721,09 eurot.

Samuti mõista X.M-ilt välja samast lepingust tulenevalt viivis põhinõudelt 1264,35 eurot

31,07% aastas alates hagiavalduse esitamisest kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Hageja on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet ning kontrollinud kostja

maksevõimet mh kostja pangakonto väljavõtte alusel. Kostja pangakontolt nähtusid

regulaarsed kohustused igakuiselt summas 80 eurot ja analüüsis on hageja aluseks võtnud

elamiskuludena 300 eurot, mis on suurem, kui Statistikaameti poolt avaldatud 2021. aasta

arvestuslik elatusmiinimum summas 233,57 eurot ning kostja poolt avaldatud

põhivajadustele kuluv summa, mille kostja ise oli märkinud (0 eurot). Arvestades uue laenu

kuumakset (21,12 eurot), teisi kohustusi (80 eurot), arvestuslike elamiskulusid (300 eurot),

jäi kostjal laenu võtmisel igal kuul vaba raha 600,41 eurot ehk enam, kui Statistikaameti

poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Sellises olukorras oli hageja õigustatud tegema

kostja suhtes positiivse krediidiotsuse, kuivõrd kostja oli objektiivselt võimeline teenindama

laenu, täitma teisi võetud kohustusi, tagama enda põhivajaduste täitmise (elamiskulud) ning

kostjale jäi seejärel veel piisav vaba raha.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 15.01.2026. a määrusega, andes kostjale hagile

vastamiseks aega 20 päeva hagimaterjalide kättesaamisest alates. Kostja sai hagimaterjalid

ja kirjaliku vastuse nõude kättetoimetamisportaali kaudu kätte 15.01.2026. a. Seega oli

hagile vastuse esitamise viimaseks päevaks 04.02.2026. a. Kostja hagile vastust ei esitanud.

4. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui

hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata, märkides üksnes

järgmist. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus

piisavad tagaseljaotsuse tegemiseks.

VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida

üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis

analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Kohus on kontrollinud

nõude rahuldamise eeldusi ja veendunud, et laenuandja ei omandanud enne kostjaga

krediidilepingute sõlmimist piisavat teavet kostja krediidivõimelisuse hindamiseks, mistõttu

rikkus kostjaga krediidilepingute sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet.

VÕS § 4034 lg 7 näeb ette, et kui krediidiandja rikub VÕS § 4034 lg-s 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole

suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel

juhul ei võlgne. Sellest tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt, tasumata põhivõla ja

seaduses sätestatud viivise osas.

Kohus märgib, et kostjal oli küll kohustus esitada laenutaotluses õiged andmed, kui

laenuandjal oli ka kohustus esitatud andmeid kontrollida, seda iga lepingu sõlmimise eelselt.

Krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. Hindamine tuleb teha hoolsalt, küsides tarbijalt

asjakohast teavet ja kasutades andmekogusid, kusjuures teabe kogumise ja sellekohaste

selgituste andmise kohustus on krediidiandjal.

Hageja on küsinud kostja pangakonto väljavõtted teise, kolmanda ja neljanda lepingu

sõlmimise eelselt, kuid konto väljavõtete alusel tehtud järeldused ei ole pädevad. Hageja on

leidnud, et kostja kontolt nähtusid regulaarsed kohustused 80 eurot kuus, mis aga ei ole õige.

Kostjal oli kohustusi Eesti Energia, Elisa Eesti AS ja Telia Eesti AS-i ees enam kui 300

eurot kuus. Lisaks tasus kostja üüri ja kommunaalkulusid ca 600 eurot kuus. Lisanduvad

toidukulud. Eeltoodut arvestades ei saanud hageja tehtud järeldused kostja maksevõime osas

olla adekvaatsed.

5. Arvestades asjaolu, et hageja ei ole kostjaga krediidilepingute sõlmimise eelselt kontrollinud

piisava põhjalikkusega kostja tegelikku maksevõimet, rahuldab kohus hagi osaliselt, s.o

lepingust nr BL2300804 tuleneva nõude vastavalt hageja esitatud ümberarvestusele ja

lepingust nr BL2362429 tuleneva põhinõude hageja esitatud ulatuses ning sellelt summalt

arvestatud seadusjärgses määras viivise väljamõistmiseks. Lepingutest nr BL2454842 ja nr

BL2553210 tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista üksnes laenulepingu alusel saadud

põhisumma (vastavalt 2000 eurot ja 1200 eurot) ning laenusummalt arvestatud viivis

seadusjärgses määras.

Kohtu hinnangul ei ole vastutustundliku laenamise põhimõttega kooskõlas, kui lepingus

kokku lepitud seadusjärgset viivisemäära ületav viivisemäär jääks kehtima. Sellest tulenevalt

on kohus viivise välja arvestanud 4034 lg 7 järgi.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldab hagi 87 % ulatuses, sellest tulenevalt jäävad menetluskulud 87 % ulatuses

kostja kanda ning 13% ulatuses hageja enda kanda.

7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS §

175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks riigilõiv 700 eurot ja

õigusabikulud 376,50 eurot, kokku 1076,50 eurot. Riigilõivu suuruse sätestab seadus,

mistõttu on hageja menetluskulud riigilõivu osas põhjendatud. Asja sisu ja kestust

arvestades on põhjendatud ka hageja õigusabikulud. Menetluskulude jaotust ja põhjendatud

ulatust arvestades tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja mõista 936,56

eurot, so 87% hageja põhjendatud ja vajalikest menetluskuludest.

8. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus otsuses, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Roman Levin