Legislator Case Law & Legislation
2-25-100188/40 AI generated

2-25-100188/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-25-100188/40
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

Legislator headnote

AI generated

2-25-100188/40 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Kohus selgitab, et ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Kädi Vaker

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-100188

Tsiviilasi

Ant Gold OÜ hagi OSAÜHING Occamo Trade

vastu võla ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

3233,88 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ant Gold OÜ (registrikood 16050885)

Hageja lepinguline esindaja: Jana Kitter (e-post:

XXX)

Kostja: OSAÜHING Occamo Trade (registrikood

10786533; e-post: XXX)

Kostja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat

Meelis Pirne (e-post: XXX)

Asja läbivaatamine

Istung 02.03.2026

RESOLUTSIOON

1)

Rahuldada Ant Gold OÜ hagi OSAÜHING Occamo Trade vastu võla ja kahju

hüvitamise nõudes osaliselt.

2)

Välja mõista OSAÜHINGULT Occamo Trade (registrikood 10786533) Ant Gold

OÜ (registrikood 16050885) kasuks 135 eurot.

3)

Jätta menetluskulud Ant Gold OÜ kanda.

4)

Määrata OSAÜHINGU Occamo Trade menetluskulude suuruseks 2040 eurot.

5)

Välja mõista Ant Gold OÜ-lt (registrikood 16050885) OSAÜHINGU Occamo

Trade (registrikood 10786533) kasuks menetluskulud summas 2040 eurot.

Edasikaebamise kord

Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg-ga 10 ei anna kohus

menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et

ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Seega võivad pooled

esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõue ja vastuväited

1. Ant Gold OÜ (edaspidi hageja või Ant Gold) esitas 12.02.2025 hagiavalduse OÜ

Occamo Trade (edaspidi kostja või Occamo) vastu võlgnevuse ja kahju hüvitamise nõudes.

Hageja selgitab, et Occamo tellis hagejalt telefoni teel killustikku koos transpordiga aadressile

Kotzebue 12a, Tallinn. Hageja esitas 01.10.2024 Occamole tasumiseks arve nr 1011024

summas 242 eurot (dtl 37; hind sisaldas nii killustikku kui ka vedu, dtl 146, ajamärge

00:02:20), mille kostja tasus 01.10.2024 (dtl 38). Samuti palus kostja, et pärast kruusa

mahapanekut, viiks hageja pinnase Kakumäele. Hageja esitas täpsustavaid küsimusi pinnase

transpordi kohta (kaua aega kulub, kas on olemas ekskavaatori pinnase peale tõstmiseks) ja

saades neile vastuse, teatas hageja kostjale hinna pinnase transpordi kohta. Pinnase laadimise

käigus (kell 15.14) kahjustas ekskavaator kallurit, kui oli füüsilises kontaktis kalluri

tagaluugiga (dtl 41, 139-143). Selle tagajärjel ei sulgunud kalluri tagaluuk enam korralikult.

Kalluri omanikuks on R. A. (dtl 117), mis oli antud hageja kasutusse (dtl 115). Kahju juhtumi

ajal oli kohal ka kostja seaduslik esindaja K. T., kes nägi juhtunut pealt. Kahju suuruseks on

2223,88 eurot hoolimata sellest, et asjatundja R. P. on hinnanud kahju suuruseks 200 eurot

(dtl 210-211, p 12-15). Pärast juhtunut lahkusid Occamo töötajad, kuid hagejale ei antud

aadressi, kuhu pinnas Kakumäel transportida. Hageja kallur on aadressil Kotzebue 12a kuni

kella 18.03-ni. Kostja kalluri lisarendi eest esitatud arvet nr 2011024 summas 135 eurot (dtl

39) ei tasunud. Seoses kalluri kahjustamisega sai hageja kahju 2223,88 eurot (dtl 40). Kuivõrd

hageja oli lepingulises suhtes kostjaga ja hageja ei teadnud kostja lepingulistest suhetest

Dissident Ehitus OÜ-ga, mistõttu on kahjustada saanud isikuks hageja. Hageja esitas

kohtuväliselt kostjale nõudekirja, kandes õigusabikulusid 875 eurot (tunnihind 150 eurot, dtl

44). Hageja palub kostjalt mõista hageja kasuks välja kokku 3233,88 eurot (võlgnevus 135

eurot, kahju kalluri kahjustamise eest summas 2223,88 eurot ja kohtueelsed õigusabikulu 875

eurot).

Hageja menetluskulud koosnevad hagiavalduselt tasutud riigilõivust 420 eurot ja

õigusabikuludest summas 3324 eurot (dtl 263-264).

Kostja nõue ja vastuväited

2. Kostja hagi õigeks ei võta ning vaidleb sellele täies ulatuses vastu, paludes jätta hagi

rahuldamata.

Kostja ei vaidlusta, et ekskavaator oli puutumuses kalluriga, kuid kostja ei pea ennast

vastutavaks Kotzebue 12a objektil toimunud juhtumis, sest ekskavaatoril töötas Dissident

Ehitus OÜ töötaja, mida tõendab Dissident Ehitus OÜ seadusliku esindaja kinnitus (dtl 74) ja

ekskavaator oli ka omakorda renditud kolmandalt isikult. Kostja hinnangul ei ole hageja ka

kahju kandnud, sest kahju tekkis kalluri omanikule. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

kalluri omanikule kahju hüvitanud, et tekiks alus kahju hüvitamise nõudes esitamiseks kostja

vastu. Ühtlasi ei olnud kalluri tagaluugi vigastus selline nagu hageja väidab või oli tühine (dtl

121), sest kalluri juht ei katkestanud pinnase laadimist kallurile. Samuti läbis kallur mõned

päevad hiljem tehnilise ülevaatuse (dtl 160-164). Kostja leiab, et ka kahju suurus ei ole

rohkem kui 200 eurot nagu on leidnud asjatundja R. P., kelle arvamuse on hageja kohtule

esitanud (dtl 193, 176-178).

Kostja selgitas, et kostja on küll kinnistu Kotzebue 12a, Tallinn omanik, kuid kinnistut valdas

lepingu alusel Favoritut OÜ (dtl 75, 156-158), kes tellis kinnistul piirdeaia ehitustööd

Dissident Ehitus OÜ-lt (dtl 76-77). 01.04.2025 vastuses selgitab kostja, et Occamo ja

Favoritut OÜ kokkuleppel pidi Occamo tasuma osaliselt teostatud tööde eest ja mille pooled

pärast tasaarvestavad üürimaksetega.

Dissident Ehitus OÜ soovitusel kaasati mulla (pinnase) väljaveoks ja killustiku toimetamiseks

hageja. Kuna hageja nõudis ettemaksu tasumist, siis Occamo tasus arve nr 1011024,

kinnitades sellega teenuse tellimuse Dissident Ehitus OÜ nimel ja eest. Hageja pidi saama

juhised killustiku mahalaadimiseks. Occamo esindaja oli hageja ja Dissident Ehitus OÜ

telefoni vestluse tunnistajaks. Kuna Dissident Ehituse töötaja teenust ei tellinud, ei osanud ta

vastata hageja küsimustele ning telefon anti Occamo esindajale. Vestlusest hagejaga selgus, et

hageja ei ole nõus mulla laadimise ajakuluga. Vestluse ajal toimus pinnase peale laadimine,

mille ajal toimus veel üks telefonivestlus, mille käigus Occamo esindaja edastas hagejale

mahalaadimise koha GPS-koordinaadid, sh täpse aadressi. Kokkuleppe järgi pidi Occamo

esindaja ootama kallurit pinnase mahalaadimise aadressil, kuhu viimane ka sõitis, kuid

kallurit koos pinnasega sinna kahe tunni jooksul ei tulnud. Hageja kalluri juht ei võtnud

Occamoga ühendust kinnisest hoovist Kotzebue 12a välja saamiseks, mistõttu oli kalluri juht

peale laaditud pinnase kinnistule tagasi maha laadinud selliselt, et takistatud oli ligipääs

garaažile. Kui 01.04.2025 vastuses selgitas kostja, et teenused tellis Occamo, siis alates

17.04.2025 väidab kostja menetluses, et veoteenuse tellis hagejalt Dissident Ehitus OÜ,

mistõttu ei ole hageja esitanud nõuet õige kostja vastu. Kostja taotles tunnistajana J. H.

ülekuulamist, millest kostja loobus 02.03.2026 istungil (dtl 255, ajamärge 00:01:18).

Kostja tegi 07.07.2025 istungil kompromissettepaneku, mille kohaselt nõustus maksma

hagejale 750 eurot ja hüvitama poole hagiavalduselt tasutud riigilõivust (dtl 149, ajamärge

01:06:37, 01:09:24).

Kostja menetluskulud on summas 475,20 eurot kolme tunni eest tunnihinnaga 130 eurot

(km/ta) (dtl 80) ja 3825 eurot 22,5 töötunni eest tunnihinnaga 170 eurot (km/ta). Kostja palub

mõista välja menetluskulud ilma käibemaksuta (dtl 252-253).

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

3. Käesolev tsiviilasi on lihtmenetluse asi. TsMS § 444 lg 2 sätestab, et kui kohus

menetleb käesoleva seaduse § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse

põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu

järeldused, märkimisega. TsMS § 444 lg 2 tulenevalt tuvastab kohus otsuse tegemisel tähtsust

omavad faktilised asjaolud.

4. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et:

•

Hageja transportis 01.10.2024 aadressil Kotzebue 12a, Tallinn killustikku.

•

Hageja esitas 01.10.2024 Occamole killustiku ja transpordi eest arve nr 1011024

summas 242 eurot (dtl 37), mille Occamo tasus 01.10.2024 (dtl 38).

•

Hagejalt telliti pinnasevedu aadressilt Kotzebue 12a. Pinnas laaditi kallurile, kuid

hageja pinnast aadressilt Kotzebue 12a ära ei viinud.

•

Hageja esitas 01.10.2024 kostjale arve nr 2011024 summas 135 eurot selgitusega

„Kalluri rent“ (dtl 39), kuid kostja arve eest tasunud ei ole.

•

Kotzebue 12a, Tallinn oli ekskavaator pinnast kallurile laadides puutumuses kalluriga,

mille tagajärjel sai kahjustada kalluri tagaluuk.

•

Ekskavaatorit juhtis Dissident Ehitus OÜ töötaja (dtl 258, ajamärge 00:30:06; dtl 74).

•

Kostja seaduslik esindaja K. T. oli 01.10.2024 aadressil Kotzebue 12a (dtl 259,

ajamärge 00:40:03)

•

Kalluri omanik on R. A. (dtl 117). Kallur oli antud hageja kasutusse (dtl 115).

•

Kallur läbis 08.10.2024 tehnilise ülevaatuse (dtl 160-161).

•

Hageja pöördus asjatundja R. P. poole, kes hindas kalluri remondi kogumaksumust

summas 1202,80 ja kirjutas hagejale täiendavalt: „Vastavalt telefonikõnele palusite

mul kinnitada eksperdina tekkinud kahju osana tagaluugi värvimise pakkumise, sest

teie hinnangul tuleks peale deformatsiooni kõrvaldamist teostada tagaluugile

värvitööd. Kahjuks pidin vastama eitavalt ning siinkohal selgitan veelkord oma

seisukoha tagamaid. Saadetud foto- ja videomaterjal alusel sattus ekskavaatori kopp

tagaluugiga kontakti korra ja tekitas sellele pindmise deformatsiooni ja kujuhälbe.

Varasemalt esines antud sõiduki tagaluugil hulgivigastusi ning ühe täkke lisandumine

tagaluugi üldist seisukorda ja sõiduki kaubanduslikku ja kasutusväärtust ei muutnud.

Olen nõus, et kahju kõrvaldamiseks tuleks taastada tagaluugi geomeetria. Arvestades

tagaluugil varem esinenud hulgivigastusi saadetud videolõigus pole kahju juurde

pole tekkinud. Seega tuleks tagaluugi geomeetria taastamist lugeda tekkinud kahju

osaks kuid soovitud värvitöid mitte – värvitöid tehes toimuks tagaluugi oluline

parendamine, mis läheb vastuollu kahjude hüvitamise üldiste põhimõtetega. Ehkki

antud juhul pole tegemist kindlustusjuhtumiga, on kahjude hüvitamise põhimõtetest

varasemate

vigastuste

korral

kirjeldatud

juuresolevas

juhendis:

https://www.lkf.ee/et/kindlustamise-tavad/kuidas-h%C3%BCvitatakse-varasemate-

kahjustustega-s%C3%B5iduki-osa.“ (dtl 176-178).

5. Pooled vaidlevad selle üle, kas leping pinnase veoks sõlmiti hageja ja kostja vahel, kas

kalluri tagaluugi kahju eest on vastutav kostja ja kui suur on kalluri kahju.

6. Lepingu sõlmimine toimub võlaõigusseaduse (VÕS) § 9 lg 1 järgi pakkumuse

esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahtevalduste

vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

7. Kohus tuvastab, et kostja on pinnase veolepingu sõlmimise asjaolude kohtu ette

toomises olnud vastuoluline. 01.04.2025 vastuses hagile, mille on allkirjastanud kostja

seaduslik esindaja, märgib kostja: „Occamo Trade OÜ esindaja saabumise hetkel oli ta

tunnistajaks telefonikõnele Ant Gold OÜ juhatuse ja Dissident Ehitus OÜ töötaja vahel. Oli

selge, et veoautojuht andis juhtkonna palel telefoni üle läheduses olevatele isikutele. Kuna

Dissident Ehituse töötaja teenust ei tellinud, ei osanud ta en telefoni teel Ant Gold juhina

esitlenud isiku küsimustele vastata. Telefon anti edasi OCCAMO Trade OÜ esindajale ning

vestlusest selgus, et Ant Gold OÜ juhataja pole mulla laadimise ajakuluga nõus. /…/

Laadimise ajal toimus veel üks telefonikõne ja Ant Gold OÜ veokijuht andis telefoni Occamo

Trade esindajale. Mees tutvustas end Ant Gold OÜ juhina ja palus edastada GPS-i

koordinaatides mahalaadimiskoht. Talle anti täpne mahalaadimiskoha aadress (tänav, krundi

number ilma GPS-koordinaatideta), kuid pakuti, et Occamo Trade OÜ esindaja ootab

veoautojuhti märgitud aadressil, et anda kohapeal juhiseid, kuhu muld maha laadida, et

vältida segadust.“ (dtl 72). Kohus tuvastab ka, et kostja nimele on esitatud 01.10.2024 arve nr

1011024 summas 242 eurot selgitusega „Transport“, mille kostja on samal päeval tasunud

(dtl 38)

17.04.2025 vastuses ja ka hiljem menetluses on kostja asunud väitma, et ei ole pinnaseveo

transpordi lepingu pooleks. Samuti ei olevat olnud kostja ka lepingupooleks, mille alusel

transporditi Kotzebue 12a, Tallinn killustik. Kostja tasus arve kokkuleppel Favoritut OÜ-ga,

kes oli nimetatud kinnisasja valdaja.

Hageja väidab, et sõlmis lepingu nii killustiku veoks, kui ka pinnaseveoks kostjaga. Kostja

tasus killustiku veo eest esitatud arve nr 1011024 (dtl 37), kuid pinnaseveo eest jättis arve

tasumata.

8. Hageja nõude on võimalik kvalifitseerida VÕS § 619 alusel. Kuigi hageja on arvel nr

2011024 (dtl 39) märkinud selgitusse „Kalluri rent“, on hageja 07.07.2025 istungil ka ise

leidnud, et pinnaseveoks sõlmiti käsundusleping (dtl 149, ajamärge 00:50:37). VÕS § 619

sätestab käsunduslepingu mõiste, mille kohaselt käsunduslepinguga kohustub üks isik

(käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma

käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.

9. Kohus tuvastab, et leping pinnaseveoks sõlmiti hageja ja kostja vahel. Kohus tugineb

seejuures asjaolule, et 1) arve on palutud esitada kostja nimele, mistõttu oli hagejal mõistlik

alus uskuda, et leping nii killustiku, kui ka pinnase veoks sõlmiti hageja ja kostja vahel.

Samuti viitab kostjale kui lepingupoolele kostja seadusliku esindaja poolt allkirjastatud vastus

hagile. Kostja väidab, et kostja oli/on üksnes kinnisasjas Kotzebue 12a omanik ning tal ei

olnud mingit puutumust seal toimuvate töödega, sest neid korraldas Favoritut OÜ, kes tööde

tegemise tellis omakorda Dissident Ehitus OÜ-lt. Kostja sellekohane väide ei ole kohtu

hinnangul eluliselt usutav, sest kostja seaduslik esindaja on vastuses hagile toonud välja, et

Dissident Ehitus OÜ töötaja ei osanud hagejale telefoni teel vastuseid anda, kuid samal ajal

teadis kostja seaduslik esindaja täpselt kuhu aadressile tuli pinnas vedada ning sõitis isegi

nimetatud aadressile, et seal anda hageja autojuhile juhiseid pinnase mahalaadimise kohta (vt

dtl 72). See näitab, et kostja oli väga täpselt teadlik teenusega seotud asjaoludest, mis viitab

sellele, et kostja oli lepingu pooleks. Kohus kordab, et ka asjaolu, et arve nr 1011024 (dtl 37)

esitati just kostja nimel, mitte kostja lihtsalt ei täitnud lepingut Dissident Ehitus OÜ või

Favoritut OÜ eest, annab alust lugeda kostjat ka killustiku ja transporditeenuse lepingu

pooleks.

10. Eelneva põhjal leiab kohus, et kostja sõlmis vaidlusaluse lepingu.

11. Hageja esitas kostjale arve nr 2011024 (dtl 39) summas 135 eurot. Kostja ei ole selle

eest tasunud.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et pinnas jäi transportimata aadressile, kuhu see teenuse

täitmisena pidi transporditama. Hageja hinnangul jäi pinnas Kakumäele transportimata, sest

kostja ei avaldanud aadressi. Kostja seadusliku esindaja on vastuses hagile küll toonud välja,

et edastas telefoni teel aadressi.

13. VÕS § 621 lg 1 järgi peab käsundisaaja käsundi täitmisel järgima käsundiandja

juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele

tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega

tingimuste suhtes.

14. Arvestades, et kostja ei ole tõendanud juhiste andmist aadressi teatamise näol ja kostja

ei ole rakendanud enda õiguste katteks õiguskaitsevahendeid (nt lepingust taganemine,

kohustuse täitmisest keeldumine kuni hageja omapoolse kohustuse täidab), tuleb kostjal

omapoolset kohustust täita VÕS § 76 lg 1 alusel. Tuginedes eeltoodule rahuldab kohus hageja

nõude kostja vastu võlgnevuse nõudes ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja 135 eurot.

15. Seoses kahju hüvitamise nõudega märgib kohus järgmist. Kahju hüvitamise nõude

esmaseks eelduseks on kahju tekkimine. Kohus tuvastab, et kalluri omanik oli R. A., mitte

kostja. Seega sai kahju R. A.. Kohus nõustub kostjaga, et hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

R. A.ile hüvitanud kalluri tagaluugile tekitatud kahju. Seega ei saa hagejal olla kalluri

tagaluugi kahjustamisest kahju summas 2223,80 eurot tekkinud.

16. Varalise kahju hüvitamise nõue summas 875 eurot tuleb samuti jätta rahuldamata.

Nimetatud summas olevat hageja kandnud õigusabikulusid, mis oli vajalik selleks, et koguda

vajalikku informatsiooni, teha päringuid, esitada kostjale pretensioon jne (dtl 34, p 13). Kohus

on 07.07.2025 istungil juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hageja ei ole enda nõuet

tõendanud, sest esitatud on üksnes arve (dtl 148, alates ajamärge 00:38:55). Hageja ei ole

tõendanud õigusabikulude 875 tekkimist ja põhjendatust.

17. Tuginedes eeltoodule tuleb jätta kostja kahju hüvitamise nõue terves ulatuses

rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus

18. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1

sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades,

kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt,

kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses

kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas

osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud.

19. Kostja pakkus 07.07.2025 istungil, et maksab hagejale 75 eurot ja hüvitab hagilt

tasutud riigilõivu pooles ulatuses (dtl 149, ajamärge 01:06:37). Hageja ei võtnud kostja

pakutud kompromissi vastu. Arvestades, et kohus rahuldab hagi väiksemas ulatuses, kui

kostja on kompromissina hagejale pakkunud, jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 2

alusel hageja kanda.

20. Tulenevalt TsMS § 173 lg 1 esimesest lausest märgib asja menetlenud kohus

menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus

lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse

võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

21. Kostja esitas menetluskulude nimekirja 01.04.2025, mille kohaselt kandis ta

menetluskulusid summas 475,20 eurot (dtl 80). Kostja esitas menetluskulude nimekirja ka

02.03.2026, mille kohaselt kandis kostja õigusabikulusid summas 3825 eurot 22,5 töötunni

eest tunnihinnaga 170 eurot (km/ta). Kostja palub mõista välja menetluskulud ilma

käibemaksuta (dtl 252-253).

22. Vastus hagile on allkirjastatud kostja seadusliku esindaja poolt, mistõttu ei ole kohtule

teada, kas Advokaadibüroo Lawoja Osaühing on kostjale teenust osutanud ning millises

ulatuses. Seetõttu ei võta kohus Advokaadibüroo Lawoja Osaühingu arvet nr 2124 summas

475,20 eurot menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvesse.

23. Tutvunud kostja 02.03.2026 menetluskulude nimekirjas loetletud tegevustega ja

arvestades menetluses esitatud menetlusdokumentide mahtu, sisu, sh asja keerukust ning

asjaolu, et kostja loobus kõikidest esitatud taotlustest, on kohtu hinnangul põhjendatud ja

mõistlik õigusabikulu 12 tunni eest. Kuivõrd menetluses esindas kostjat vandeadvokaat,

vastab 170 eurot (km/ta) kohtupraktikas mõistlikuks ja põhjendatud tunnitasumäärale.

24. Seega kohus määrab kostja menetluskulude suuruseks 2040 (=170x12) eurot ja mõista

nimetatud summa hagejalt kostja kasuks välja.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kädi Vaker

kohtunik