3-26-625/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-26-625

Määruse kuupäev

20. märts 2026

Kohtunik

Juhan Siider

Kohtuasi

X kaebus Viru Vangla kohustamiseks väljastada talle

vangiregistrist sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X kaebus.

2. Kuulutada haldusasja menetlus Viru Vangla 19. märtsi 2025. a vastuse lisa 2 osas

kinniseks.

3. Keelata kaebajal tutvuda eelnimetatud dokumendiga ning saada sellest koopiaid.

4. Jätta X riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus läbi vaatamata.

5. Asendada avaldatavas kohtulahendis isikute nimed tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3-4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 79 lg 5, § 88 lg 5 ja § 204 lg 1). Muus osas

määruse peale määruskaebust ei saa esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 5. jaanuaril 2026 Viru Vanglale taotluse väljastada talle kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogust (vangiregister)

sotsiaalprogrammi raames sotsiaaltöötaja koostatud kaebaja iseloomustus. Kaebaja osales

sotsiaalprogrammis 2023. – 2025. aastal. Nimetatud iseloomustus on kaebajale väga oluline,

sest selle alusel saab ta parandada oma käitumist.

2. Kaebaja esitas Viru Vanglale 7. veebruaril 2026 vaide, kuna kaebaja 5. jaanuari 2026. a

taotlusest oli möödunud 30 päeva ning vangla ei olnud iseloomustust väljastanud.

3. Viru Vangla jättis 17. veebruari 2026. a otsusega nr 6-7/3-26/49-2 kaebaja 5. jaanuari

2026. a taotluse rahuldamata ning keeldus vangistusseaduse (VangS) § 5² lg 1 alusel

sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustuse väljastamisest. Viru Vangla selgitas, et viidatud

ajavahemikul ei ole kaebaja viidatud sotsiaaltöötaja temaga sotsiaalprogrammi läbi viinud.

3-26-625

4. Viru Vangla loobus 5. märtsi 2026. a otsusega nr 6-7/3-26/614-1 vastamast muuhulgas

kaebaja 7. veebruaril 2026 esitatud vaidele nr 3-26/2-2/1816. Kaebaja on esitanud Viru

Vanglale 2026. a esimese kahe kuu jooksul rohkem kui 75 pöördumist ning nendele

vastamine häirib vangla halduskoormust. Kaebaja esitatud suurele hulgale pöördumistele

vastamine takistab vanglaametnikel oma muude tööülesannete täitmist ning vangla loobub

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus

(MSVS) § 5 lg 9 p 7 ja avaliku teabe seadus (AvTS) § 23 lg 2 p 3 alusel pöördumistele

vastamisest.

5. Kaebaja esitas 5. märtsil 2026 Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla kohustamiseks

väljastada talle vangiregistrist sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustus. Viru Vangla on

õigusvastaselt keeldunud kaebaja vaide läbivaatamisest. Vaidele mittevastamisega rikutakse

kaebaja õiguseid tõhusale õiguskaitsele (põhiseadus (PS) § 13), heale haldusele, menetlusele

ning korraldusele (PS § 14) ning pöörduda asutuse poole kirjaga ning saada vastuseid (PS §

46). Kaebaja viitab riigikohtu seisukohale, et isikul on õigus saada vastuseid oma

pöördumistele, haldusmenetlus peab olema õiglane ning vastama hea halduse põhimõttele, et

tagada isiku õiguste tõhus kaitse. Lisaks viitab kaebaja, et keeldumine ei ole põhjendatud.

Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist.

6. Viru Vangla edastas kohtule 12. märtsil 2026 vastusena kohtunõudele kohtueelse

menetluse materjalid.

7. Tartu Halduskohus palus 13. märtsi 2026. a kohtunõudes Viru Vanglal täiendavalt

selgitada, mis alusel keelduti kaebaja soovitud teabe väljastamisest. Lisaks palus kohus

selgitada, millisel õiguslikul alusel on vanglal õigus keelduda vaidemenetluse läbiviimisest ja

jätta vaie läbi vaatamata.

8. Viru Vangla selgitas 19. märtsi 2026. a vastuses kohtunõudele, et kaebaja kohta ei ole

koostatud ühtegi terviklikku dokumenti, mida saaks nimetada iseloomustuseks, mistõttu pole

kaebaja nõutud dokumenti võimalik väljastada. Kaebaja viidatud iseloomustus koostatakse

seoses tingimisi ennetähtaegse vabastamisega, kuid kaebaja suhtes ei ole saabunud

ennetähtaegse vabanemise võimaluse tähtaeg, mistõttu pole ka ühtegi iseloomustust

koostatud. Kaebaja on vestelnud sotsiaaltöötajaga neljal korral, mille kohta on vangiregistris 5

kannet ning lisaks üks kanne kohtumisest psühholoogiga.

8.1. Vangla keeldus kaebajale dokumentide väljastamisest VangS § 52 lg 7 p 1 alusel.

Vangiregistri kanded olid koostatud sotsiaaltöötajaga peetud vestluste pinnalt. Nimetatud

kanded on käsitletavad tõlgendusena kaebaja öeldust, mida saab seetõttu pidada teabeks

vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või julgeolekuriskide hindamise kohta. Nimetatud

teabe avalikuks tulek võib ohustada vangistuse täideviimist, kuna selliste kannete terviklik

väljastamine annaks kaebajale ülevaate, millistele aspektidele vestluste ajal tähelepanu

pööratakse ja millise detailsusega infot kogutakse. See annab kinnipeetavale teavet selle

kohta, milliseid olukordi ja teavet peab vangla sedavõrd oluliseks, et koguda nende kohta

infot ning sellise teabe pinnalt saab kinnipeetav teha järeldusi, milliseid mõtteavaldusi või

muu informatsiooni avaldamist vältida. See omakorda võib ohustada vangistuse täideviimist,

kuivõrd teadmine, milliseid hinnanguid ja tõlgendusi on sotsiaaltöötaja või mõni muu isik

kaebajaga toimunud vestluse pinnalt teinud, seab ohtu taasühiskonnastavate tegevuste

läbiviimise ja ohustab vangistuse eesmärgipärast täideviimist. Juhul kui kinnipeetav saab

teada, millist teavet vestluste pinnalt kogutakse ja millele tähelepanu pööratakse, siis on

kinnipeetaval võimalik edaspidi mõjutada vangistuse täideviimist ja kavandatavate tegevuste

planeerimist. Nimetatud teabega tutvumine ei ole kaebajale vajalik, sest kinnipeetava

3-26-625

individuaalses täitmiskavas nähakse ette abinõud ja tegevused, mis on vajalikud

vabanemiseks ja vangistuse täideviimiseks.

8.2. Vangla nõustub, et vaide tagastamine ei olnud õiguspärane. Vangla tagastas ekslikult

kaebaja vaide koos muude pöördumistega.

8.3. Viru Vangla taotleb kohtuasja kinniseks kuulutamist vastuse lisa 2 osas, mis sisaldab

vangiregistri sissekandeid, millele kohaldub juurdepääsupiirang. Kaebajale käesolevas

menetlusstaadiumis nimetatud teabe avaldamine muudaks edasise menetluse sisutuks.

KOHTU SEISUKOHT

9. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse

eseme. Kohus tõlgendab esitatud kaebust HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt kaebaja tegelikust

tahtest lähtudes. Kaebaja soovib, et kohus teeks Viru Vanglale ettekirjutuse rahuldada kaebaja

5. jaanuari 2026 taotlus ning 7. veebruari 2026. a vaie. Kohus mõistab, et kaebaja nõuab

HKMS § 37 lg 2 p 2 alusel Viru Vangla kohustamist väljastada talle vangiregistrist

sotsiaalprogrammi raames sotsiaaltöötaja koostatud kaebaja iseloomustus. Kaebaja leiab, et

vaide läbi vaatamata jätmine oli õigusvastane, kuid kohus ei käsitle seda eraldiseisva

nõudena. Kohustamisnõude raames hindab kohus, kas kaebaja on läbinud nõuetekohaselt

kohtueelse menetluse ning hindab selle käigus, kas vangla tegevuse vaidele vastamisest

loobumisel on olnud õiguspärane. Seetõttu ei ole eraldiseiva nõude esitamine kaebaja õiguste

kaitseks vajalik.

10. Kohus otsustab esmalt kaebuse lubatavuse üle (I), seejärel tagastab kaebuse (II) ning

viimaks piirab osaliselt kaebaja ligipääsu vangla esitatud vastusele ja lahendab muud

menetluslikud küsimused (III).

I

11. HKMS § 47 lg 1 sätestab, et seadus võib näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette

kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib

kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks

ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt

rahuldatud. Kaebaja kohustamiskaebuse lahendamiseks on kohustuslik kohtueelne menetlus

ette nähtud vangistusseaduse (VangS) § 11 lg-s 5. VangS § 11 lg 5 sätestab kohustamisnõude

puhul, et kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul on õigus esitada vangla haldusakti või

toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja

korras tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide

vanglateenistusele või Justiits- ja Digiministeeriumile ning vanglateenistus või Justiits- ja

Digiministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt

lahendamata jätnud.

12. Kaebaja esitas Viru Vanglale vaide 7. veebruaril 2026, millele Viru Vangla loobus 5.

märtsi 2026. a otsusega nr 6-7/3-26/614-1 vastamast. Kaebuse esitamine kohtule juhul, kui

isiku kohustamisnõue on jäetud läbi vaatamata, on lubatav siis, kui kohustamisnõue on jäetud

läbi vaatamata ebaõigesti (Riigikohtu halduskolleegiumi 8. oktoobri 2012. a määrus asjas nr 3

3-1-30-12, p 18; 27. aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-68-15, p 10; 7. juuni 2018. a määrus

asjas nr 3-17-2610, p 12; 19. septembri 2018. a määrus asjas nr 3 18 32, p 10). Kohtu

hinnangul ei olnud Viru Vanglal alust loobuda kaebaja vaidele vastamisest. Viru Vangla on

vastamisest loobumisel tuginenud MSVS § 5 lg 9 p-le 7 ja AvTS § 23 lg 2 p-le 3 ehk on vaiet

käsitlenud samaväärsena esmase taotluse/pöördumisega ja loobunud vaidele vastamisest.

Kaebaja on õigesti viidanud, et vangla selline käitumine ei ole õiguspärane. MSVS ja AvTS ei

3-26-625

reguleeri vaidemenetlust, vaid on asjakohased esmase pöördumise lahendamisel. Viru Vanglal

puudub õiguslik alus keelduda kohustusliku vaidemenetluse läbiviimisest tuginedes MSVS ja

AvTS normidele. Kohtu sellise käsitlusega on nõustunud ka Viru Vangla (dtl 18). Viru

Vangla on õigusvastaselt jätnud kaebaja vaide läbi vaatamata ning seega on X läbinud

nõuetekohaselt kohustusliku kohtueelse menetluse ning kaebuse esitamine kohtule on lubatud.

II

13. HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei

esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lg 2 p-st 21 tulenevalt

võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive

on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Kohtu

hinnangul tuleb X kaebus eelnimetatud alusel tagastada.

14. Vaidluse all on vangiregistrisse sotsisaaltöötaja tehtud sissekannete kaebajale väljastamata

jätmise õiguspärasus. Kaebaja õigusi ei saa riivata, kui talle ei väljastata dokumendi, mida ei

ole olemas. Kaebaja on nõudnud sotsiaaltöötaja koostatud iseloomustuse väljastamist, kuid

Viru Vangla on selgitanud, et kaebaja nõutud sisuga dokumenti vangiregistris ei eksisteeri.

Seega ei mõjutata kaebaja õigusi, kui Viru Vangla ei väljasta kaebaja nõutud olematut

dokumenti. Kui käsitleda kaebaja nõuet sellisena, et kaebaja nõuab kaebaja viidatud perioodil

koostatud sissekannete (sotsiaaltöötaja ja psühholoogi sissekanded) väljastamist, siis ei avalda

nende väljastamata jätmine kaebajale negatiivset mõju. Vangiregistrisse sotsiaaltöötaja ja

psühholoogi tehtud sissekannete eesmärgiks ei ole kaebaja õiguste ja kohustuste

reguleerimine, vaid nendes on üksnes fikseeritud vestlused kaebajaga. Kuna kaebaja oli üks

vestluste osaline, siis on ta vestluste sisust teadlik. Kaebaja õigusi ei riivata intensiivselt ega

põhjustata kaebajale ülemääraseid ebamugavusi või kannatusi, kui ta ei tea, millises

sõnastuses vestluste sisu vangiregistris kajastub. Vangiregistri sissekannetel ei ole iseseisvalt

kaebaja õiguste tekkimisele, muutmisele või lõpetamisele suunavat iseloomu ning nendel

puudub vahetu mõju kaebaja õigustele ja kohustustele. Kohus nõustub Viru Vangla

seisukohaga, et sissekannetest ei nähtu, kuidas kaebaja peab oma käitumist parandama, vaid

selline teave on märgitud individuaalses täitmiskavas, mida arutatakse ka kaebajaga (VangS §

16 lg-d 1 ja 2). Kui vangla piirab kaebaja õigusi vaidlusaluste vangiregistri kannetele

tuginedes, siis tehakse seda eraldiseisva haldusakti või toiminguga, mida kaebajal on võimalik

vaidlustada. Eeltoodust tulenevalt ei mõjuta teabe saamata jäämine oluliselt kaebaja õigusi

ning õiguste riivet võib pidada väheintensiivseks.

15. Vangiregister, mille koosseisust andmete väljastamise üle vaidlus käib, on andmekogu,

mille eesmärk on tagada vangistuse täideviimisega seonduvate ülesannete täitmine, anda

teavet isiku vangistuses viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta, pidada

arvestust vangistuses viibivate isikute ja nende paiknemise üle, võimaldada süstematiseeritud

andmetöötlust jne (VangS § 51 lg 1). Teave, mis vangiregistrisse kantakse, on sätestatud

täpsemalt VangS § 53 lg-s 1 ja Vabariigi Valitsuse 1. märtsi 2018. a määruse nr 19

„Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus“

lisas 1. Vanglal on õigus õigusaktidega sätestatud viisil ja mahus kaebaja andmeid koguda

ning vangiregistris talletada ja töödelda.

16. Kaebaja nõuab, et Viru Vangla väljastaks sotsiaalprogrammi raames sotsiaaltöötaja

koostatud iseloomustuse. Vangla selgitas, et vangiregistris ei eksisteeri kaebaja nõutud

dokumenti. Kaebaja viidatud iseloomustus koostatakse VangS § 76 lg 1 p 2 kohaselt seoses

tingimisi enne tähtaega vabanemisega ning need edastatakse kohtule. Kaebaja individuaalsest

täitmiskavast lähtuvalt ei ole käesolevaks hetkeks saabunud ennetähtaegse vabanemise

3-26-625

võimaluse tähtaeg, mistõttu pole ka ühtegi iseloomustust koostatud (dtl 17). Kohtu hinnangul

ei ole Viru Vangla tegutsenud õigusvastaselt, kui on keeldunud olematu dokumendi

väljastamisest. Kuigi vangla on eksinud esialgses keeldumise põhjendamisel, tuginedes

vananenud normidele, ning selgituskohustuse täitmisel, et kaebaja soovitud dokumenti

vangiregistris ei eksisteeri, siis ei ole tegemist selliste menetluslike rikkumistega, mis tooks

kaasa keeldumise õigusvastasuse. Isegi juhul, kui pidada kaebaja nõudeks väljastada kaebaja

viidatud perioodil tehtud sotsiaaltöötaja ja psühholoogi sissekanded, ei ole Viru Vangla

keeldunud õigusvastaselt teabe väljastamisest.

17. On õige, et vangiregistrisse kantud andmed on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud

teave avaliku teabe seaduse tähenduses (VangS § 52 lg 1). Siiski on vangla kohustatud

kinnipeetavale, vahistatule, arestialusele ja kriminaalhooldusalusele väljastama nende kohta

andmekogusse kantud andmeid nende kirjaliku taotluse alusel (VangS § 52 lg 5).

Kinnipeetava kohta kantud andmete väljastamine ei ole aga absoluutne ning sellest võib

keelduda VangS § 52 lg-s 7 toodud aluselt. Vangla keeldus kaebajale vangiregistrist

sotsiaaltöötaja ja psühholoogi koostatud sissekannete väljastamisest, tuginedes sisuliselt

VangS § 52 lg 7 p-le 1 (dtl 17), mille kohaselt ei pea andmesubjektile väljastama

vangiregistrist andmeid ega teavet, kui väljastamise tagajärjel võiksid saada avalikuks

vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning

see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist.

Vangistuse täideviimise eesmärk on kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja

õiguskorra kaitsmine (VangS § 6 lg 1). Vangla on õigesti jõudnud järeldusele, et vaidlusaluste

sissekannete puhul esinevad koostoimes VangS § 52 lg 7 p-s 1 sätestatud kumulatiivsed

tingimused, mille puhul on vanglal õigus andmete väljastamisest keelduda. Samuti on vangla

isikuandmetele juurdepääsu andmisest keeldumist põhjendanud (isikuandmete kaitse seaduse

§ 24 lg 3). Keeldumise põhjendustena saab käsitleda ka Viru Vangla hilisemaid selgitusi, sest

andmete väljastamisest keeldumine on toiming, mida ei pea erinevalt haldusaktist koheselt

detailselt põhjendama (haldusmenetluse seaduse § 108 lg 1).

18. Vangiregistri sotsiaaltöötaja ja psühholoogi sissekanded kajastavad kaebajaga toimunud

vestluste sisu. Teave selle kohta, mida täpselt ja millises mahus kaebajaga toimunud

kohtumiste ja vestluste kohta talletatakse liigitub vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika

või julgeolekuriskide hindamiseks vajaliku teabe alla. Sotsiaaltöötaja ja psühholoogi

koostatud kannetes olev info või selle puudumine viitab sellele, kuidas ja millist teavet vangla

kaebaja kohta kogub. Teabest on võimalik teha järeldusi, mida peab vangla konkreetse isiku

puhul oluliseks ning kuidas on sotsiaaltöötaja või psühholoog kaebaja vestluse käigus

väljendatut hinnanud ja tõlgendanud. Sissekannete kaebajale avalikustamine võib ohustada

vangistuse täideviimist. Teabe avalikustamisel tekib risk, et kaebaja kasutab teavet enda

huvides ära ning muudab edaspidi oma käitumist, hoiakuid ja meelestatust vastavalt sellele,

mis talle kannetest teatavaks sai. Kui kaebaja teab täpselt, kuidas erinevate vestluste ja

kohtumiste käigus tema kohta andmeid kogutakse ja analüüsitakse ning mida selle põhjal

järeldatakse, siis on tal võimalik teadlikult oma käitumist muuta, vangla jaoks olulist teavet

varjata, anda vanglale valeinfot vms, et vangla tegevust endale soodsas suunas mõjutada,

vangla tööd häirida, õigusrikkumisi varjata jne (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 4. juuli 2023.

a määrus asjas nr 3-22-1123, p 9; 29. märtsi 2022. a määrus asjas nr 3-22-320, p 17 ja Tartu

Halduskohtu 27. novembri 2025. a määrus asjas nr 3-25-1540, p 15, milles toodud

seisukohtadega nõustus ka Tartu Ringkonnakohus). Isikul on võimalik vanglat mõjutada teda

puudutavaid julgeolekuriske tegelikust madalamaks hindama, mis ei võimaldaks vanglal

rakendada isiku suhtes enam asjakohaseid meetmeid vangistuse täideviimise eesmärkide

saavutamiseks, sh tema õiguskuulekale käitumisele suunamiseks. Samuti ei ole välistatud, et

isik jagab talle teatavaks saanud teavet vanglatöös kasutatavate meetodite, taktika või

3-26-625

julgeolekuriskide hindamise kohta teiste kinnipeetavatega, mis omakorda suurendab

võimalust, et teavet koostoimes teiste kinnipeetavate kogutud teabega kuritarvitatakse.

Eeltoodud omab mõju ka vangla julgeolekule, kuivõrd vangla ei pruugi olla siis suuteline

reageerima tõsisele ohule õigeaegselt ja asjakohaselt. Seega ei saa kaebajale vangiregistri

sissekannete väljastamata jätmist pidada õigusvastaseks ning kaebuse rahuldamine on

ebatõenäoline.

19. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Vastavalt

HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse

tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

III

20. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab

kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks,

kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse

või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe

kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses

menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi

julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe

hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2

kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik

üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise

õigusest olla menetlustoimingu juures.

21. Viru Vangla taotles 19. märtsil 2026 haldusasja osalist kinniseks kuulutamist. Kohus

nõustub Viru Vangla taotlusega. Käesolevas asjas tuleb Viru Vangla 19. märtsil 2026 esitatud

vastuse lisa 2 (dtl 25-27) osas haldusasja menetlus kinniseks kuulutada ning piirata esitatud

tõendile kaebaja ligipääsu, kuivõrd tõend sisaldab vangiregistrisse tehtud sissekandeid täies

ulatuses. VangS § 52 lg 1 kohaselt on vangiregistrisse kantud andmed asutusesiseseks

kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. VangS § 52 lg-st 5 tulenevalt

on kinnipeetavatel õigus nende kohta andmekogusse kantud andmeid saada, kuid sama

paragrahvi lg 7 sätestab, millistel juhtudel andmesubjektile andmeid ei pea väljastama. Kuna

sissekannete näol on tegemist teabega, mille väljastamise tagajärjel võivad avalikuks saada

vanglatöös kasutatavad meetodid ja taktikad või teave julgeolekuriskide hindamise kohta ning

see võib ohustada vangistuse, aresti, eelvangistuse või kriminaalhoolduse täideviimist (VangS

§ 52 lg 7 p 1), siis ei ole kaebajale teabe avalikustamine põhjendatud. Kaebaja huvi Viru

Vangla esitatud tõendiga tutvuda ei ole kaalukam vangla huvist tõendit kaebaja eest varjata.

Samuti muudaks dokumendis oleva teabe kaebajale avaldamine edasise menetluse sisutuks,

sest kaebaja saavutaks sellega kaebusega taotletud eesmärgi.

22. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud

juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist

üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba

toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi 15.

mai 2014. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik

tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse

piiramise kaudu.

3-26-625

23. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Viru Vangla 19. märtsi 2026. a

vastuse lisa 2 osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada

sellest koopiaid.

24. Kuna kohus tagastab X kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu

tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.

25. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis isikute nimed tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3

ja § 178 lg 3).

(allkirjastatud digitaalselt)

Juhan Siider