2-25-114220/7 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marika Leimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2026, Rakvere kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-114220

Tsiviilasi

Elisa Eesti AS hagiavaldus A M vastu võlgnevuse nõudes

Hagi hind

556,49 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Elisa Eesti AS, rk 10069659, asukoht Sõpruse pst

145, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: A M, ik xxxx, elukoht xxxx

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt A Milt hageja Elisa Eesti AS kasuks 09.08.2023 sõlmitud

liitumislepingutest nr. xxxx ja nr xxxx ning 09.08.2023 sõlmitud osamaksetega vara

müügilepingutest nr. xxxx ja xxxx ning perioodil 01.12.2023 – 01.04.2024 esitatud

arvetest tulenev tasumata põhivõlgnevus 348,51 eurot ja 20.03.2026 (k.a) seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised 164,26 eurot.

3. Välja mõista kostjalt A Milt hageja Elisa Eesti AS kasuks TsMS § 367 alusel

edaspidine lepingujärgne viivis 0,065% päevas põhinõude (348,51 euro) tasumata

jäägilt alates 21.03.2026 kuni põhinõude 348,51 euro tasumiseni.

4. Jätta kõik menetluskulud kostja A Mi kanda ning välja mõista A Milt Elisa Eesti AS

kasuks menetluskulude katteks 280 eurot.

5. Välja mõista kostjalt A Milt hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt

(kokku 280 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

7. Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded

kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest

arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on

nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7).

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS §

416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is

Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõuded

1. Elisa Eesti AS esitas 27.05.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning

seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru

Maakohtule 29.09.2025 hagi A Mi vastu võla nõudes.

2. Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja A Mi ja Elisa Eesti AS vahel 09.08.2023

sõlmitud liitumisleping nr xxxx internetiteenuse osutamiseks ja liitumisleping

nr xxxx teleteenuse osutamiseks.

09.08.2023 sõlmis kostja osamaksetega vara müügilepingu, liitumislepingu nr

xxxx lisa xxxx, millega kostja ostis seadme 4G ruuter- B535 maksumusega

107,64 eurot, mille eest tuli tasuda 36 kuud, 2,99 eurot kuus.

Kostja sõlmis 09.08.2023 lisaks osamaksetega vara müügilepingu,

liitumislepingu nr xxxx lisa xxxx, millega kostja ostis seadme Elisa Elamuse

digiboks maksumusega 125,64 eurot, mille eest tuli tasuda 36 kuud, 3,49

eurot kuus.

Nimetatud lepingute sõlmimisel on klient kinnitanud, et ta on tutvunud ja

nõustunud Elisa teenuste kasutamise üldtingimustega ja osamaksetega vara

müügitingimustega, Elisa Eesti teenuse kasutamise tingimustega, Elisa Eesti

interneti kasutamise tingimustega, Elisa Eesti ostan osamaksetega

tingimustega, Elisa Eesti hinnakirjaga, teenuste ja seadmete kasutamise

juhendmaterjalidega ning kohustub neid täitma. Elisa Eesti teenuse

kasutamise tingimuste punkti 6.5 kohaselt on Elisa Eesti AS arveldusperioodi

pikkus üks (1) kalendrikuu, mille kohta toimub arve koostamine

arveldusperioodile järgneval päeval. Kostja on tasunud 12.2023 summa 40,31

eurot ja 01.2024 summa 40,32 eurot. Kokku 80,63 eurot, millega on kaetud

arvet nr 2040765269 järgmiselt: eelnevate perioodide võlgnevus 41,68 eurot,

viivis 0,32 eurot, meeldetuletustasu 5 eurot, seadme makse 3,49 eurot ja

tasumata teenus 30,14 eurot. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved:

Kuupäev

Arve nr.

Teenus

Seadme

maksed

Maksumus

kokku

01.12.2023

2040765269

1,36

1,36

01.01.2024

2041128161

43,50

3,49

46,99

01.02.2024

2041539595

44,16

3,49

47,65

01.03.2024

2041885200

32,04

3,49

35,53

01.04.2024

2042240322

29,06

187,92

216,98

Kokku

150,12

198,39

348,51

Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus lepingud,

sellest klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse

eest tasumisega üle 14 päeva. Elisa Eesti ütles lepingud üles 28.03.2024, kuna kostja oli arvete

tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Müügilepingute tingimuste kohaselt on Elisa Eesti

AS-il õigus osamaksetega vara müügilepingud üles öelda kliendi rikkumise tõttu. Kostja oli

viivituses 3 osamakse tasumisega. Elisa Eesti AS ütles kostjaga müügilepingud üles 28.03.2024.

Müügilepingute kohaselt tuli kostjal tasuda mõlema seadme eest 36 kuud, igakuise osamaksega

vastavalt 2,99 ja 3,49 eurot kuus, tasumise tähtajaga mõlemi puhul 08.08.2026. Kostjal tuleb

seadmete eest tasuda 198,39 eurot. Põhivõlgnevus kokku 348,51 eurot.

Elisa Eesti AS on oma lepingutest tulenevad kohustused täitnud: osutanud kostjale sideteenust ja

andnud üle seadmed vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu

maksmise ja üüritud asjade tagastamise kohustused jätnud täitmata. Kostjapoolset raha maksmise

kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Kostja

on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt üldtingimuste

punktile 6.10. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni

summa täieliku tasumiseni.

Arve nr

Tasumise

tähtaeg

Tasumata

summa

Hilinenud päevi

Kokku

(eurot)

2040765269

18.12.2023

1,36

19.12.2023 –29.09.2025, 651 päeva

0,58

2041128161

18.01.2024

46,99

19.01.2024 –29.09.2025, 620 päeva

18,94

2041539595

18.02.2024

47,65

19.02.2024 –29.09.2025, 589 päeva

18,24

2041885200

18.03.2024

35,53

19.03.2024 –29.09.2025, 560 päeva

12,93

2042240322

18.04.2024

216,98

19.04.2024 –29.09.2025, 529 päeva

74,61

Kokku

125,30

Hageja palub kostjalt välja mõista viivis 125,30 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel

ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat lepingujärgset viivist 0,065% päevas tasumata põhinõudelt

alates 30.09.2025 kuni põhinõude tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista

viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja vastuväited

3. Kostjale on hagimaterjalid saadetud 30.09.2025, 08.10.2025, 04.11.2025, 19.12.2025 ja

11.02.2026 kostja e-postile xxxx, millelt kostja ise maksekäsu menetluses on kohtule vastanud.

Kohus hoiatas kostjat 11.02.2026 kirjas, et kui kättesaamise kinnitust ei tule, siis loeb kohus

hagimaterjalid kostjale kättetoimetatuks TsMS § 3141 lg 2 ja lg 3 p 2 alusel. Kostjat on

kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättetoimetamisest ning hoiatatud

TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile

vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda

tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid loeti kostjale TsMS § 314¹ lg 2 ja lg 3 p 2 alusel kätte

toimetatuks saatmisega e-posti aadressile sanjamoshkinn@gmail.com (kostja enda poolt kohtule

käesolevas tsiviilasjas avaldatud meiliaadress) kolme tööpäeva möödumisel saatmisest, s.o.

17.02.2026, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 03.03.2026.

Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

5. TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja

esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski

kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud

dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

6. Elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg 1 kohaselt sideteenuse osutamine lõppkasutajale

toimub sideteenuse lepingu alusel, vastavalt ESS § 91 lg 2 sideteenuse leping on liitumisleping

või muu sideteenuse osutamise leping. ESS § 91 lg 3 kohaselt sideteenuse lepingutele

kohaldatakse käesolevas seaduses reguleerimata osas võlaõigusseaduse sätteid.

7. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.

VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui

kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus

täita sellel tähtpäeval. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma

ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema

võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja

võtma asja vastu. Kuivõrd sõlmitud osamaksetega vara müügilepingutes puudub intressi tasumise

kohustus, leiab kohus, et tegemist ei ole VÕS § 402 lg 1 mõistes tarbijakrediidilepingutega.

Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja vahel 09.08.2023

sõlmitud liitumislepingutest nr. xxxx ja nr xxxx ning osamaksetega vara müügilepingutest nr.

xxxx ja xxxx ning kostjale 01.12.2023 – 01.04.2024 esitatud arvetest, põhjendamatult

nõuetekohaselt täitnud. Seega peab kohus põhjendatuks ning kostjalt kuulub hageja kasuks

väljamõistmisele põhivõlgnevus 348,51

eurot

.

8. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral

nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates

kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s

94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud

kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

9. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis (kehtestatud

üldtingimuste punktis 6.10) 0,065% päevas tasumata arvete maksetähtaegadele järgnevast päevast

kuni hagiavalduse esitamiseni 29.09.2025 kokku summas 125,30 eurot. Kohus on kontrollinud ja

nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks

muutunud viivise tagastamata põhivõlalt 348,51 eurolt kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil

30.09.2025 – 20.03.2026 (k.a) 172 päeva eest, mis on summas 38,96 eurot (vt

www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks

muutunud viivis 20.03.2026 seisuga kokku summas 164,26 eurot (125,30 + 38,96).

10. Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st

367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 21.03.2026 edasiulatuv viivis määraga 0,065% päevas

põhivõla tasumata jäägilt kuni põhivõla 348,51 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi

edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada

põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 184,25 eurot (348,51 – 164,26).

11. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

Menetluskulud

12. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt

maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

13. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 175 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud

riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt

hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.

14. Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §4842 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse

ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 85 eurot (käibemaksuta) ning

viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 1 tunni ulatuses tunnihinnaga 85 eurot

käibemaksuta, mis sisaldab tõendite kogumist, korrastamist, hagiavalduse koostamist,

ülevaatamist ja kohtule edastamist.

15. TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu

kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20

eurot (TsMS § 484²).

16. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja

kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus.

TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga

on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele.

Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii

lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga

ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid

toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.

17. Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks

märgitud 85 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Samuti peab kohus

märgitud ajakulu 1 tund õigusabi osutamisel mõistlikuks ja põhjendatuks.

18. Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 280 eurot (riigilõiv 175 eurot +

maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulu 85 eurot), mis kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

19. Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et

kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.

20. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on

nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.

21. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marika Leimann

Kohtunik