2-25-16261/11 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

TAGASELJA

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

20.03.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-16261

Tsiviilasi

K L ja M K hagi A L vastu pärandvara ühisuse

lõpetamiseks ja pärandvara jagamiseks

Menetlusosalised, esindajad

Hageja 1: K L (IK xxxx)

Hageja 2: M K (IK xxxx)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg

(e-post epp.landberg@namm.ee)

Kostja: A L (IK xxxx, rahvastikuregistris andmed puuduvad

(arhiivis), tegelik elu- ja viibimiskoht kohtule teadmata)

Asja läbivaatamine kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Lõpetada K L (IK xxxx), M K (IK xxxx) ja A L (IK xxxx) pärandvaraühisus ning

jagada E L (IK xxxx) järgijäänud pärandvara selliselt, et K L omandisse jäävad E L

kuuluval Swedbank AS-i pangakontol xxxx asuvad rahalised vahendid.

3. Välja mõista K Llt M K kasuks rahaline hüvitis summas 4 445.90 eurot.

4. Välja mõista K Llt A L kasuks rahaline hüvitis summas 4 445.90 eurot.

5. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei määra kulusid rahaliselt

kindlaks.

6. Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on hagejatel õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättettoimetamisele

järgnevast päevast arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul.

Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku

kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada

kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416).

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot

ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-

is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Asjaolud ja menetluse käik

K L ja M K (edaspidi hagejad) esitasid 29.09.2025 (hagiavalduse vormis ja terviktekstina

27.11.2025) Viru Maakohtule hagi A L (kostja) vastu pärandvara ühisuse lõpetamiseks ja

pärandvara jagamiseks. Pärandvaraks on poolte ema E L Swedbank AS-i arvelduskontol olev

raha 13 336.69 eurot. Hagejad paluvad lõpetada K L, M K ja A L pärandvaraühisus ning jagada

E L järgijäänud pärandvara selliselt, et K L omandisse jäävad E L kuuluval Swedbank AS-i

pangakontol xxxx asuvad rahalised vahendid. Hagejad paluvad ka välja mõista K Llt M K

kasuks rahaline hüvitis summas 4 445.90 eurot ning K Llt A L kasuks rahaline hüvitis summas 4

445.90 eurot.

Kohus võttis hagiavalduse 28.11.2025 määrusega menetlusse ja määras kostjale hagile kirjaliku

vastuse esitamiseks tähtaja 20 päeva hagi kättetoimetamisest arvates.

29.09.2025 esitatud hagiavalduse ning 27.11.2025 esitatud tervikteksti kohaselt ei ole hagejatel

olnud kostjaga kontakti ligikaudu 40 aastat. Teada on üksnes see, et kostja lahkus umbes 40

aastat tagasi Eestist ning viibis nõukogude ajal kinnipidamisasutustes (vanglates) xxxx ja

väidetavalt ka xxxx. Notar T S on pärimismenetluse raames püüdnud kostja elukohta välja

selgitada, kuid Eesti rahvastikuregistris puuduvad tema kohta andmed ning kostja ei reageerinud

Ametlikes Teadaannetes avaldatud üleskutsemenetlusele. Puudub teave selle kohta, millises

riigis kostja võiks viibida.

Viru Maakohtul ei õnnestunud hagiavaldust kostjale kätte toimetada. Kostja kohta puuduvad

rahvastikuregistris kehtivad elukohaandmed. Töötamise registri andmetel ei ole kostja osas

ühtegi kehtivat ega lõppenud töötamise kannet. Politsei- ja Piirivalveamet teatas 04.12.2025

vastuses kohtule, et neil puuduvad andmed kostja võimaliku elu- ja viibimiskoha ning

kontaktandmete kohta.

Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (Viru

Maakohtu määrus 08.12.2025). Kostja vastust hagiavaldusele ei esitanud.

Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused

Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hagejate poolt hagis

näidatud asjaoludel ja ulatuses tagaseljaotsusega.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi

tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud

ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul

loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt

hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates.

Seda tähtaega on järgitud. Kostja ei ole kohtule vastust esitanud. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib

tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.

Pärimisseaduse (PärS) § 152 lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui

käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks,

millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale

kaaspärijale. PärS § 152 lg 3 kohaselt pärandvara jagamisel kohaldatakse kaasomandis oleva asja

jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 77 lg 2

tuleneb, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi

suhtes, otsustab kohus hageja nõudel, kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosadeks, anda asi

ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas,

või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada

kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.

Kohus leiab, et esitatud asjaolude baasil on hagi õiguslikult põhjendatud, tagaseljaotsuse

tegemisel kohus tõendeid ei hinda.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus

määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas

määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava

määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks

otsus tehti.

Hagejad on palunud menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus selgitab, et kuivõrd pärandvara ühise lõpetamise ja selle jagamisele kohalduvad

kaasomandi lõpetamise reeglid, siis kohaldub selle nõude osas ka menetluskulude jaotamisel

kaasomandi lõpetamisega analoogne põhimõte. Kehtiva kohtupraktika (nt RKTKo 3-2-1-70-10,

p 14; RKTKo 23.10.2024, 2-22-2159, p.25) kohaselt jäävad kaasomandi (seega ka pärandvara

ühisuse) lõpetamise hagiga seotud kulud kummagi poole enda kanda.

Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda. Kohus ei määra seetõttu ka kulusid

rahaliselt kindlaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Angelina Abol

Kohtunik