2-24-140455/58 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Hele Kaldma, Kersti Kerstna-Vaks, Anneli Alekand

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2026, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-140455

Tsiviilasi

Placet Group OÜ hagi Vatomise OÜ ja Nadežda

Šustova vastu võla nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 30. septembri 2025 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Nadežda Šustova ja Vatomise OÜ 20. detsembri

2025 apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

Hageja: Placet Group OÜ (rg-kood 11198910),

lepinguline esindaja: Eerika Erlach

Kostja I: Vatomise OÜ (rg-kood 12798227),

seaduslik esindaja: Nadežda Šustova

Kostja

II:

Nadežda

Šustova

(ik

XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta Nadežda Šustova ja Vatomise OÜ avaldus apellatsioonkaebuse esitamise

tähtaja ennistamiseks menetlusse võtmata ja lugeda see tagastatuks.

2. Keelduda Nadežda Šustova ja Vatomise OÜ Viru Maakohtu 30. septembri 2025

otsuse peale esitatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

3. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud solidaarselt Nadežda

Šustova ja Vatomise OÜ kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja

vastuväiteid.

Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud

menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD

1. Viru Maakohus rahuldas 30. septembri 2025 otsusega Placet Group OÜ (hageja) hagi

Vatomise OÜ (kostja I) ja Nadežda Šustova (kostja II) vastu ning mõistis solidaarselt

kostjatelt hageja kasuks välja võla 3267,71 eurot (sh põhivõla 2739,28 eurot, sissenõutavaks

muutunud viivise 243,62 eurot, intressid 145,57 eurot, leppetrahvi 139,24 eurot) ja viivise

alates 12. detsembrist 2024 esialgse põhinõude 3123,28 eurot tasumata osalt kuni selle kohase

tasumiseni 0,2% päevas, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

3123,28 eurot. Maakohus jättis menetluskulud kostjate kanda ning mõistis solidaarselt

kostjatelt hageja kasuks välja menetluskulu 765 eurot ja viivise menetluskuludelt.

2. Maakohtusse saabus 12. detsembril 2025 e-posti aadressilt XXXXXX kiri, mille kohaselt

peeti kohtuotsuse vaidlustamise tähtajaks 22. detsembrit 2025 ning apellatsioonkaebus

kavatsetakse esitada hiljemalt 22. detsembril 2025 kooskõlas kohtute infosüsteemi määratud

tähtajaga. Alternatiivselt paluti taastada apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg.

3. Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 20. detsembril 2025.

4. Ringkonnakohus leidis, et 12. detsembri 2025 e-kirja saab käsitada apellatsioonkaebuse

esitamise tähtaja ennistamise avaldusena, ning jättis selle 7. jaanuari 2026 määrusega käiguta

ja andis kostjatele tähtaja puuduste kõrvaldamiseks – esitada (digi)allkirjastatud tähtaja

ennistamise avaldus, milles on mh selgelt välja toodud, kes on avalduse esitaja(d), ning

põhistatud tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud; tasuda tähtaja ennistamise avalduselt

riigilõiv 280 eurot.

5. Kostjad esitasid 23. jaanuaril 2026 digiallkirjastatud avalduse, milles palusid ennistada

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja, sest tähtaja möödalaskmine toimus neist sõltumatutel ja

mõjuvatel põhjustel. Kostjad lähtusid eeldusest, et lepinguline esindaja esindab neid kogu

menetluse vältel. Kogu menetlusinfo liikus ainult lepingulise esindaja kaudu. Kostjad palusid

rahuldada kostja II menetlusabi taotluse, vabastades kostjad riigilõivu tasumisest või määrates

selle tasumise ositi.

6. Ringkonnakohus jättis 30. jaanuari 2026 määrusega kostjate menetlusabi taotluse

rahuldamata ning pikendas kostjatele tähtaja ennistamise avalduselt riigilõivu tasumiseks

antud tähtaega – kostjatel tuli tasuda riigilõiv 280 eurot 15 päeva jooksul 30. jaanuari 2026

määruse jõustumisest ning esitada kohtule riigilõivu tasumist kontrollida võimaldavad

andmed või tõend riigilõivu tasumise kohta.

7. Kostjad ei esitanud 30. jaanuari 2026 määruse peale määruskaebust ega tasunud

tähtaegselt ka riigilõivu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et kostjate avaldus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

ennistamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata. Samuti tuleb keelduda kostjate

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kuna menetlusdokumendid on esitatud

elektrooniliselt, ei saa neid füüsiliselt tagastada, vaid need tuleb lugeda tagastatuks.

Apellatsioonkaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda.

9. Apellatsioonkaebuse võib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1 järgi

esitada 30 päeva jooksul otsuse apellandile kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus ei võta

TsMS § 637 lg 1 p 2 järgi apellatsioonkaebust menetlusse, kui apellatsioonkaebus on esitatud

pärast apellatsioonitähtaja möödumist.

Maakohtu otsus loeti kostjale I kättetoimetatuks 7. novembril 2025, s.o TsMS 3111 lg 51 alusel

viie tööpäeva möödumisest 30. oktoobril 2025 hoiatusega saatmisest, ning kostjale II 5.

novembril 2025, s.o TsMS § 3141 lg 2 alusel kolme tööpäeva möödumisest 30. oktoobril 2025

hoiatusega saatmisest.

Seega oli kostjal I viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks 8. detsember 2025 ja kostjal

II 5. detsember 2025 ning otsus jõustus 9. detsembril 2025. Kostjad esitasid

apellatsioonkaebuse 20. detsembril 2025, st pärast apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja

möödumist.

Ringkonnakohus märgib, et lepinguline esindaja Oleg Nišajev esindas kostjaid vaid maakohtu

15. septembri 2025 istungil ning kinnitas seda asjaolu korduvalt ka hiljem, teatades

maakohtule, et otsuse vastuvõtmiseks temal volitused puuduvad ning ta palus otsuse vastu

võtta poolel endal (dtl 179, 202, 207). Ülejäänud menetluses esindas kostja II ennast ise ning

kostjat I esindas seadusliku esindajana kostja II. Kostjad suhtlesid ja suhtlevad kohtuga e-

posti aadressi XXXXXXX kaudu ning on esitanud kohtutele ise eestikeelseid seisukohti ja

taotlusi. Asjaolu, et Oleg Nišajev võttis siiski otsuse kättetoimetamise portaali kaudu 22.

novembril 2025 vastu, ei oma käesoleval juhul tähtsust.

10. Kostjate 12. detsembril 2025 esitatud ja 23. jaanuaril 2026 täpsustatud avaldus

apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta menetlusse võtmata ning

tagastada, sest avalduselt ei ole tasutud riigilõivu.

TsMS § 3401 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosalise esitatud avaldus ei vasta vorminõuetele või

on esitatud muude puudustega, mida saab kõrvaldada, muu hulgas kui tasumata on riigilõiv,

määrab kohus tähtaja puuduse kõrvaldamiseks ja jätab menetlusdokumendi seniks käiguta.

Kui kohtu määratud tähtpäevaks puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus TsMS § 3401 lg 2

esimese lause järgi menetlusse võtmata ja tagastatakse.

Menetlustähtaja ennistamise avalduse esitamisel hagimenetluses tasutakse vastavalt riigilõivu

seaduse (RLS) § 59 lg-le 20 riigilõivu veerandilt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja

mitte rohkem kui 1500 eurot. Tsiviilasja hind kaebuse esitamisel on TsMS § 133 ja § 137 lg-

te 1 ja 3 alusel 5547,70 eurot (3267,71 + 365 × 3123,28 × 0,2 / 100), veerand sellest on

1386,93 eurot, millelt tasutakse RLS § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu 280 eurot. Seega tuli

kostjatel tasuda tähtaja ennistamise avalduselt riigilõiv 280 eurot.

Ringkonnakohus jättis kostjate menetlusabi taotluse 30. jaanuari 2026 määrusega rahuldamata

ning pikendas riigilõivu tasumiseks antud tähtaega. Kostjatele toimetati ringkonnakohtu 30.

jaanuari 2026 määrus kätte TsMS § 3141 lg 2 alusel 11. veebruaril 2026, st kolme tööpäeva

möödumisel 5. veebruaril 2026 e-kirjaga koos vastava hoiatusega aadressil XXXXXX

saatmisest. Eelnevalt oli kohus püüdnud toimetada määrust kätte e-toimiku kaudu ning 30.

jaanuari 2026 e-kirjaga, kuid kostjad ei kinnitanud dokumendi kättesaamist. Kuna kostjad ei

esitanud määruskaebust, jõustus 30. jaanuari 2026 määrus 27. veebruaril 2026 ning kostjatel

tuli tasuda riigilõiv hiljemalt 16. märtsil 2026. Kostjad ei ole esitanud andmeid ega tõendit

riigilõivu tasumise kohta ning ka kohtul ei õnnestunud riigilõivu tasumist tuvastada.

11. Kuna kostjad esitasid apellatsioonkaebuse pärast tähtaja möödumist ning ringkonnakohus

jätab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise avalduse menetlusse võtmata, peab

ringkonnakohus otstarbekaks jätta sama määrusega kohe ka kostjate apellatsioonkaebuse

TsMS § 637 lg 1 p 2 alusel menetlusse võtmata. Kui kostjad ei nõustu tähtaja ennistamise

avalduse menetlusse võtmata jätmisega, saavad nad seda vaidlustades ühtlasi vaidlustada ka

apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmise ning selliselt ei teki menetluslikku segadust.

12. TsMS § 638 lg 4 teise lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus tagastada ning TsMS § 638

lg 10 alusel lugeda, et kaebust ei ole esitatud.

13. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu tuleb apellatsiooniastme

menetluskulud jätta TsMS § 639 lg 1, § 168 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Kuna

hagejal ei ole selles menetlusetapis hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud, märgib kohus, et

hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)