2-23-114307/26 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Angelina Abol

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-23-114307

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. F. vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2933.20 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad:

Hageja: Aktsiaselts PlusPlus Capital (RK 11919806),

lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja: L. F. (IK XXX), lepinguline esindaja Liudmila

Bogdanova

Asja lahendamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata L. F. 20.02.2026 lõplike seisukohtade juurde esitatud

tõendid (kontode väljavõtted) ja tagastada need kostjale.

2. Jätta rahuldamata Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi L. F. vastu kostja ja AS XXX

vahel 11.11.2020 sõlmitud väikelaenulepingust nr XXX tuleneva võlgnevuse

väljamõistmiseks.

3. Jätta poolte menetluskulud hageja kanda.

4. Määrata L. F. menetluskulude suuruseks 250 eurot.

5. Välja mõista Aktsiaseltsilt PlusPlus Capital L. F. kasuks menetluskulu 250 eurot.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohus selgitab, et tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 10 ja § 637 lg

21 ei anna maakohus pooltele lihtmenetluse asjas luba edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus

võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti

kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või selgelt

ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kui menetlusosaline leiab, et maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit ning seetõttu tuleb otsuse peale

esitada apellatsioonkaebus, tuleb see esitada Tartu Ringkonnakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu,

51010 Tartu; e-post tarturk.menetlus@kohus.ee; e-toimik https://etoimik.rik.ee/) 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest.

1 (10)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 29.03.2023 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult L. F. (kostja) 2491.56 euro saamiseks. Seoses võlgniku

vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 13.04.2023 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis

nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 27.04.2023 kohtule hagi kostja vastu põhivõlgnevuse 1804.95 eurot, intressi

161.94 eurot, viiviste 499.93 eurot, sissenõudmiskulu 35 eurot ja lisanduvate viiviste

põhinõudelt alates 28.04.2023 kuni põhinõude täitmiseni 23,9% aastas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja nõude aluseks AS XXX ja kostja vahel 11.11.2020 sõlmitud

väikelaenuleping nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot, intressiga 23,9% aastas,

krediidikulukuse määraga 26,73% aastas. Kostja kohustus laenu tagastama maksegraafiku

alusel igakuiste maksetena 10. kuupäevaks alates 10.01.2021 97.26 eurot kuni viimase

osamakseni 10.12.2025 57.41 eurot.

Kostja tasus alates 10.11.2021 osamaksest osaliselt põhisumma 18.45 eurot ja tasumata jäi

2.55 eurot. Kostja jättis täielikult tasumata 10.12.2021, 10.01.2022, 10.02.2022 osamaksed.

Krediidiandja teavitas 14.02.2022 kostjat lepingu ülesütlemisest, kui kostja ei tasu võlgnevust

hiljemalt 28.02.2022. Kuna kostja kohustust ei täitnud, ütles krediidiandja lepingu 01.03.2022

üles.

Krediidiandja loovutas 05.04.2022 nõuded kostja vastu hagejale, millest teavitati kostjat

kirjalikult.

Hagejale tekkis kostjale 05.04.2022, 05.10.2022 ja 05.10.2022 tasuliste meeldetuletuskirjade

saatmisega aadressil XXX sissenõudmiskulu 35 eurot.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise kohta hageja selgitab, et palus krediidiandjal

väljastada sellekohane teave otse kohtule.

AS XXX esitas 26.05.2023 kohtule tõendi toimiku juurde lisamiseks. Krediidiandja vastuse

kohaselt andis kostja sissetulekute kontrolliks nõusoleku taotluse esitamisele eelneva kuu

sissetulekute kontrollimiseks Maksu- ja Tolliameti väljastatud maksutõendi ja pensionikonto

andmete alusel. Päringu tulemusena arvestas krediidiandja kliendi korrigeeritud (sissetulek –

kohustused) sissetulekuks 1446.70 eurot, mis võeti aluseks kliendile laenuteenindusvõimekuse

väljaarvutamisel. Kliendi kohustustena arvestas krediidiandja kliendi esitatud andmeid.

Maksu- ja Tolliameti väljastatud teabe põhjal oli kliendil taotluse esitamisel kehtiv tööleping.

Krediidiandja tuvastas maksehäireregistri andmete põhjal, et kliendil puudusid taotluse

esitamisel maksehäired. Krediidisumma on makstud lepingus märgitud arvelduskontole.

3.

31.07.2023 vastuses (vene keeles, tõlge esitatud 02.08.2023) kostja teatab, et ei ole

sõlminud AS XXX lepingut nr XXX. Võlgnevusest sai kostja juhuslikult teada Creditinfo

Eesti AS-ist 2022 septembri alguses. Kostja võttis hagejaga kohe ühendust, mille peale hageja

saatis 13.09.2022 kostjale lepingud nr XXX ja nr XXX. Kuna kostja ei sõlminud neid

lepinguid, pöördus ta politseisse, kus talle selgitati, et kostja dokumente võis kasutada keegi

tema lähisugulastest ja kuna ta vastutab oma dokumentide eest, siis tuleb tal võlg siiski tasuda.

Kostja teatas selle peale hagejale, et on valmis võlgnevuse graafikujärgselt tagasi maksma.

Poolte vahel olid 04.-31.10.2022 läbirääkimised võla tagasimaksmise tingimuste üle. Kostja

teatas hagejale 31.10.2022, et kohustub eelnimetatud lepingute alusel tasuma hageja näidatud

võla 5300 eurot graafiku alusel, alates novembrist 2022 80 euro suuruste osamaksetega hageja

arvelduskontole. Hageja teatas, et on nõus neil tingimustel lepingu sõlmima, kuid praeguseks

on selgunud, et hageja esitas kostjale 22.12.2022 kompromissi vaid summale 4925.56 eurot.

Kostja on alates novembrist 2022 makseid tehes arvanud, et maksab võlga lepingu nr XXX ja

lepingu nr XXX alusel.

Kostja leiab, et hageja käitub pahauskselt. Ei vasta tõele, et kostja sai lõpetamise ja nõude

2 (10)

loovutamise teate. Hageja ei esitanud kohtule tõendeid selle kohta, et kostja need teated kätte

sai, samuti, et saatis meeldetuletuskirjad aadressile XXX ja et kostja need kätte sai. Kui hageja

oleks õigeaegselt kostjat teavitanud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmata

jätmisest, oleks kostja teinud vajalikud toimingud võlgnevuse tasumiseks ja hagejal ei oleks

alust kohtusse pöörduda. Kostja pakub välja kompromissi, mille kohaselt tasub ta hagejale 31.

augustiks 2023 1966.89 eurot, sh põhivõlg 1804.95 eurot ja intress 161.94 eurot.

4.

29.08.2023 seisukohas hageja teatab, et ei nõustu kostja vastuses esitatuga.

Hagiavalduse aluseks olev väikelaenuleping on allkirjastatud digitaalselt, Smart-ID kasutades

11.11.2020. Kui kostja väidab, et kolmas isik kasutas tema identiteeti, pidi kostja selle

kolmandale isikule ise andma, samuti pidi kostja tagama isikule juurdepääsu enda

pangakontole ehk andma üle enda panga tunnussõnad ja paroolid. Kostja vastutab seega ise

tehingute eest, millised on sõlmitud tema ID-kaarti või muud digiidentiteeti kasutades ja tema

poolt kolmandale isikule üle antud PIN-koodiga ja muude tehingu sõlmimiseks vajalike

andmetega.

Kostja oma vastuses osutas, et poolte vahel olid läbirääkimised 04.-10.10.2022 võla

tagasimaksete üle. Lisaks esitas ta tõendi, milles on kirjeldatud mõlemad lepingud. Seega

kostja on ise tõendanud, et oli teadlik mõlemast kohustusest. Kuna kostja teadis võlgnevusest

alates 04.10.2022 ja tegi hagejale makseid alates 05.11.2022, siis ei saanud kostjal tekkida

kahtlust uue võlausaldaja osas, samuti pidi ta olema teadlik nõude sissenõutavaks

muutumisest. Hageja täpsustab, et krediidiandja loovutas 11.03.2022 nõude kostja vastu

hagejale. Kostja ei ole kordagi enne kohtumenetlust tuginenud sellele, et nõude loovutamisest

ei ole teda teavitatud ega esitanud vastuväiteid loovutamisest tingitud asjaoludele.

Teade lepingu täitmiseks täiendava tähtaja andmise kohta ja lepingu ülesütlemise avaldus on

vastavalt krediidilepingus kokkulepitule 14.02.2022 saadetud kostja lepingus avaldatud e-posti

aadressil XXX ja loeti kättesaaduks saatmisele järgneval tööpäeval. Samal e-posti aadressil on

kostjale edastatud ka leping ja igakuised arved, milliseid on kostja alates 11.11.2020 kuni

10.10.2021 tasunud, seega sai kostja e-posti teel edastatud teated kätte.

Hageja teatab, et esitab teise alternatiivina alusetust rikastumisest tuleneva nõude ning

kolmanda alternatiivina on nõuded muutunud sissenõutavaks osamaksete tähtaegade

saabumisega. Kui kohus ei saa lugeda lepingu ülesütlemise teadet kostja poolt kätte saaduks,

siis saab lugeda laenulepingu ülesütlemise teate kätte saaduks alates 11.07.2023, mil kostja sai

kätte hagiavalduse koos lisadega.

Hageja esitab omapoolse kompromissi, mille järgi kostja tasub põhinõude 1804.95 eurot,

intressid 161.94 eurot, viivised 430.20 eurot, riigilõivu ½ määras 192.50 eurot ja ½ lepingulise

esindaja kulud 210 eurot, kõik kokku 2799.59 eurot.

5.

22.05.2024 vastuses kohtunõudele (kompromissist) kostja teatab, et on tasunud hagejale

põhivõla 1804.95 eurot ja intressi 161.94 eurot. Kostja palub jätta rahuldamata hageja nõude

832.70 euro sissenõudmiseks kostjalt.

6.

17.04.2025 vastuses kohtunõudele (vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimisest)

hageja selgitab (krediidiandja päringuvastuse põhjal), et kostjaga 11.11.2020 sõlmitud

väikelaenulepingu nr XXX krediidi kulukuse määr on 26,73 % aastas. Lepingu sõlmimisel

analüüsiti kostja arvelduskontot ajavahemiku 16.04.-17.10.2017 kohta ja saadi vastuseks, et

kostja regulaarne sissetulek oli 1446.70 eurot ja tööandjaks on AS XXX. Kostja tuvastas nende

andmete õigsuse kostja pensioniregistri andmete alusel. Krediidiandja arvestas kostja igakuiste

krediidikohustustena olemasolevad 300 eurot ja uus 11.11.2020 lepingu kuumakse 57.42

eurot. Arvestades maksimaalset laenuteenindusmäära ning pärast krediidi- ja/või muude

varaliste kohustuste tasumist alles jääv sissetuleku osa oli 622.70 eurot.

Võlgnik deklareeris oma sissetulekuks 1400 eurot. Krediidiandja kontrollis deklareeritud

sissetulekut, kõrvutades summat statistiliste andmetega ja korrigeeris vastavalt sellele

3 (10)

sissetuleku suurust. Krediidiandja kontrollis võlgniku sissetulekuid pensioniregistri andmete

alusel, võlgniku sissetulekuna on arvestatud 0 eurot. Maksu- ja Tolliameti maksutõendi

(palgalaekumine perioodil mai kuni november 2020) põhjal arvestas krediidiandja võlgniku

sissetulekuna 1446.70 eurot. Võlgnik deklareeris oma laenu- ja liisingumaksete suuruseks 300

eurot. Krediitkaardiga seotud võimalikud finantskohustused ja finantskohustused krediidiandja

ees on 0 eurot. Krediidiandja arvestas võlgniku igakuiste finantskohustustega 300 eurot.

Maksehäired taotluse esitamise hetkel puudusid. Ülalpeetavad puudusid.

7.

07.05.2025 seisukohas kostja osutab veelkord, et ei ole isiklikult sõlminud laenulepinguid

nr XXX ja XXX. Kostja leiab, et on täitnud kõik laenulepingutest nr XXX ja nr XXX

tulenevad kohustused hageja ees ning ei tunnista võlga summas 832,70 eurot.

8. Hageja 17.02.2026 lõplikus seisukohas teatab, et esitab arvutused, mis on kostja

kohustused juhuks, kui kohus jõuab järeldusele, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku

laenamise põhimõtet.

AS XXX maksis 11.11.2020 kostja arvele välja krediidi 2000 eurot. Kostja tegi krediidiandjale

tagasimakseid alates 10.12.2022 kuni 28.10.2021, kokku 617.45 eurot. Seega on kostjal

tagastamata kokku 1382.55 eurot. Kuivõrd hagiavalduse aluseks olev leping lõppes

10.12.2025 laenutähtaja saabumisega, siis Riigikohtu selgituse järgi ei pea krediidiandja

esitama sissenõutavaks muutunud nõude terviklikku arvestust.

9. Kostja 20.02.2026 lõplikus seisukohas (vene keeles, tõlge esitatud 22.02.2026) teatab, et ei

tunnista hageja nõudeid, kuna ei sõlminud hagejaga mainitud laenulepinguid. Samuti kostja

leiab, et nõuded tuleb jätta rahuldamata, kuna hageja ei tõendanud, et AS XXX järgis lepingute

sõlmimisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Kostja esitab kohtule XXX AS-i ja XXX

AS-i väljavõtted, millega tõendab, et ei olnud sel perioodil krediidivõimeline. Kostjal oli sel

perioodil kohustusi teiste võlausaldajate ees.

KOHTU SEISUKOHT

10. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagi hind ei

ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000

eurole.

Käesolevas asjas esitatud hagi hind on 2933.20 eurot ja kohus menetleb tsiviilasja

lihtmenetluses vastavalt TsMS § 405 lg-le 1. TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel võib kohus jätta

otsusest välja kirjeldava ja põhjendava osa. TsMS § 444 lg 2 kohaselt kui kohus menetleb

TsMS § 405 lg-s 1 nimetatud hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas

piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega.

11. Kohus jätab asja juurde võtmata kostja 20.02.20206 lõpliku seisukohale lisatud tõendid –

AS XXX ja XXX AS kontoväljavõtted (dtl 194-211), kuivõrd tegemist on hilinenult esitatud

tõenditega. Kohus 12.02.2026 määruses määras jätkata asja lahendamisega kirjalikus

menetluses ja andis pooltele tähtaja soovi korral (üksnes) lõplike seisukohtade, kuid mitte uute

asjaolude või tõendite esitamiseks. Kohtu hinnangul ei ole antud juhul kostja esitatud tõendid

ka vajalikud, kuivõrd vastutustundliku laenamise põhimõtte täitmise tõendamine on hageja

tõendamiskoormis ja kuni selle täitmiseni võib kostja piirduda vaid vastuväidete esitamisega.

12. Hagiavalduse põhjal on hageja nõude aluseks AS XXX ja kostja vahel 11.11.2020

sõlmitud väikelaenuleping nr XXX, mille alusel kostja sai laenu 2000 eurot.

13. Kostja esitas hageja nõudele ühe vastuväitena, et tema ei ole sõlminud lepingut nr XXX.

Kostja ei ole seejuures konkreetsemalt välja toonud ega tuginenud ühelegi asjaolule, mis

osutaks sellele, et tema andmeid ja dokumente kasutades sõlmis lepingu keegi teine ja lepingu

4 (10)

sõlmimiseks (leping allkirjastatud Smart-ID abil) peteti kostjalt koodid välja.

Kohus selgitab, et Riigikohtu praktika põhjal (vt nt RKTKm 12.06.2024, 2-23-11584, p 11)

juhul, kui isik teeb tehingu teise isiku nimel mitte esindajana, vaid esinedes teise isikuna ja

kasutades tema identiteeti, saab analoogia alusel kohaldada esindusõiguseta esinduse sätteid.

See tähendab, et teise isiku identiteeti kasutades tehtud tehing on tsiviilseadustiku üldosa

seaduse § 129 lg 1 järgi tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel teine isik tehingu tegi,

selle hiljem heaks kiidab.

Käesolevas asjas on kostja vaatamata esitatud vastuväitele menetluse kestel korduvalt

avaldanud jätkuvat valmisolekut tasuda võlgnevus kokkulepitud graafiku alusel. Kohtule

avaldatu põhjal politsei selgitas kostjale, et asjaolude põhjal võis tehingu kostja

dokumentidega teha lähisugulane. Kohtu hinnangul toetaks võimalust, et lepingu sõlmis

kostjale lähedane isik, asjaolu, et lepingu täitmiseks tehti tagasimakseid alates lepingu

sõlmimisest 11.11.2020 kuni 10.11.2021 osamakseni, seega leping sõlmiti sooviga võetud

kohustust täita. Seega isegi laenulepingu sõlmimisel kolmanda isiku poolt on kostja

võlgnevuse tasumise valmisoleku ülesnäitamisega (seejuures juba enne käesolevas asjas hagi

esitamist) sisuliselt vähemalt möönnud enda kaasvastutust tekkinud võlgnevuse eest. Kohus

selgitab, et sellises olukorras oleksid kostja ja võimalik kolmas isik käsitletavad

solidaarvõlgnikena.

Kuivõrd kostja vastuväide on paljasõnaline ja konkretiseerimata, samuti vastuoluline

tulenevalt kostja käitumisest menetluses, jätab kohus vastuväite tähelepanuta ja lähtub vaidluse

lahendamisel ümberlükkamata eeldusest, et vaidlusaluse lepingu sõlmis kostja või vähemalt

kostja heakskiidul ja kostja nimel kolmas isik, s.o hagi on esitatud õige isiku vastu.

14. Järgmisena kohus hindab, kas AS XXX ja kostja vahel (või tema nimel) sõlmitud

lepingust tuleneb kostjale võlgnevuse tasumise kohustus tulenevalt lepingu ülesütlemisest või

hageja esitatud alternatiividena alusetu rikastumise sätete alusel või osamaksete osaliselt või

tervikuna sissenõutavaks muutumisega.

15. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping,

millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma

tarbijale krediiti või laenu.

Vaidlus puudub selles, et kostjaga laenulepingut (dtl 31-34) sõlmides tegutses AS XXX

krediidiandjana oma majandus- või kutsetegevuses ning kostja on tarbija VÕS § 1 lg 5

mõistes. Seega on hageja nõuete aluseks tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes.

Poolte vahel puudub vaidlus, et krediidiandja täitis oma lepingujärgse põhikohustuse ja maksis

laenutaotluses märgitud arveldusarvele välja laenu 2000 eurot (dtl 31, maksekorraldus dtl 75).

16. Kostjal oli kohustus laen tagastada vastavalt kokkulepitud maksegraafikule igakuiste

osamaksetega perioodil 10.01.2021 – 10.12.2025, s.o 60 kuu jooksul (esimene makse 97.26

eurot, järgmised 57.42 eurot, viimane 57.41 eurot).

Hageja selgituse ja esitatud tõendite (dtl 76, 188) põhjal tasus kostja kuni 28.10.2021 lepingu

täitmisena 617.45 eurot. Kohtu hinnangul ei saa olla vaidlust ka selles, et kostja selgituse ja

esitatud maksekorralduste (dtl 145-149) põhjal tasus ta 04.-07.09.2023 hagejale hagis nõutud

põhivõla 1804.95 eurot ja intressi 161.94 eurot, kokku 1966.89 eurot, kuivõrd

maksekorraldused on neis märgitud selgituste põhjal („leping XXX (2-23-114307)“) üheselt

seostatavad selle konkreetse lepingu ja hagiasjaga.

17. Riigikohus on selgitanud, et kohus ei saa lahendada asja tehingu alusel, mille kehtivust

seadus imperatiivselt ei tunnista, ning seetõttu saab kohus tuvastada tehingu tühisuse, sh

hinnata tehingu heade kommete vastasust ja muid tühisuse aluseid ka omal algatusel (nt

RKTKo 05.04.2017, 3-2-1-17-17, p 20). Kuivõrd tarbijakrediidilepingute puhul on

seadusandja seadnud VÕS §-st 5 tulenevale üldisele lepinguvabaduse põhimõttele

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

5 (10)

tervikuna (VÕS § 4062 lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7)

tühiseks, siis peab kohus ka ilma tarbija sellekohaste vastuväideteta kontrollima, kas leping

kehtib. Selline kohustus on kohtul alati, kui asjaolud viitavad tarbijakrediidilepingu

sõlmimisele (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098 p 13).

18. Kohus tuvastas, et 11.11.2020 sõlmitud lepingus avaldatud krediidi kulukuse määr 26,73%

aastas jääb VÕS § 4062 lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmäära piiridesse (viimane

avaldatud kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr oli alates 01.07.2020 20,52%,

kolmekordne määr seega 61,56%).

19. VÕS § 4034 lg 1 sätestab, et krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist: 1) kohustatud omandama teabe, mis

võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi

maksma (edaspidi krediidivõimelisus) ja 2) hindama tarbija krediidivõimelisust. VÕS 4034 lg

6 kohaselt võib krediidiandja tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on

krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena

veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

Riigikohus on selgitanud, et teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja

omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet

krediit tagasi maksta, sh teave tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste

kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate

rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p

18). Kostjal on küll VÕS § 4034 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid,

kuid krediidiandjal on VÕS § 4034 lg 4 ning krediidiandjate- ja vahendajate seaduse (KAVS) §

50 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud

andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta kostjal neid

täpsustada (RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 21, RKTKo 31.01.2018, 2-14-21710, p 29.3).

Krediidiandja ei saa laenutaotluse rahuldamisel lähtuda üksnes kliendi esitatud

informatsioonist, seda mõistlikult kontrollimata. Vastasel juhul ei saavutaks vastutustundliku

laenamise põhimõte oma eesmärke.

20. Hageja selgituste (tuginedes krediidiandja kohtule esitamiseks antud selgitustele ja

tõenditele; dtl 69-70, 74,) põhjal on krediidiandja lähtunud kostja maksevõime hindamisel

kostja taotluses avaldatud teabest (sissetulek 1400 eurot, kohustused 300 eurot),

maksehäireregistritest nähtuvatest andmetest (kehtivaid ega varasemaid maksehäireid polnud)

ja Maksu- ja Tolliameti maksutõendist (kuue kuu keskmine palgalaekumine 1447 eurot).

Samuti on hageja menetluses täiendavalt välja toonud (viitega krediidiandja selgitustele, dtl

166-175), et lepingu sõlmimiseks analüüsiti ka kostja arvelduskontot perioodi 16.04.-

17.10.2017 kohta, mille põhjal oli kostja regulaarne sissetulek 1446.70 eurot ja tööandjaks AS

XXX. Nende andmete õigsus tuvastati pensioniregistri andmete alusel. Krediidiandja arvestas

kostja igakuiste krediidikohustustena olemasolevad 300 eurot ja 11.11.2020 lepingu kuumakse

57.42 eurot. Krediidiandja sai kohustuste ja sissetuleku suhtarvuks 43%, krediidiandja

arvestuse põhjal jäi kostjale pärast kohustuste täitmist sissetulek 622.70 eurot.

Kohus selgitas hagejale nii 14.04.2023 määruses kui 31.03.2025 kohtunõudes

tarbijakrediidilepingutele kohalduvaid õigusnorme ja tõendamiskoormist, sh tagasimaksete

uuesti määramise kohta. Kohus selgitas muuhulgas, et hageja esitatust peab nähtuma, milliste

andmete põhjal on krediidiandja teinud kindlaks või kontrollinud kostjal finants- ja muude

kohustuste olemasolu ja suurust. Samuti kui krediidiandja ei ole kostjalt konto väljavõtet

küsinud, siis peab hageja tõendama, et kostja kohta kogutud muu teave on piisav tarbija

krediidivõimelisuse hindamiseks.

Kohus leiab, et hageja väljatoodud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt ei saa asuda

seisukohale, et krediidiandja on kostjale laenu andmisel järginud vastutustundliku laenamise

6 (10)

põhimõtet.

Kohus nõustub hagejaga selles, et Maksu- ja Tolliameti andmed kostja sissetuleku suuruse ja

regulaarsuse kontrollimiseks on asjakohane teabeallikas. Kostja ei vaielnud vastu ja kohtul

puudub alus kahelda selles, et krediidiandja on küsinud ja kontrollinud taotluses esitatud

sissetuleku andmeid maksutõendi alusel ning kostja sissetulek perioodil mai kuni november

2020 oli keskmiselt 1447 eurot.

Samas kohtu hinnangul ei ole krediidiandja krediidi andmisel kontrollinud kostja esitatud

teavet kohustuste kohta piisaval määral. Ainuüksi isikul aktiivsete maksehäirete puudumine ei

anna alust väita, et kostja maksevõimet on kontrollitud ja see on piisav laenukohustuse

nõuetekohaseks täitmiseks. Kuigi hageja väitel (dtl 155) analüüsiti kostja maksevõime

hindamisel tema arvelduskontot (seejuures 2017 aasta kohta), ei ole kohtule sellist

kontoväljavõtet esitatud ja kontoväljavõtte küsimist ei nähtu ka krediidiandja selgitustest

(viimane vastupidiselt selgitab, miks kontoväljavõtte küsimine ei ole põhjendatud, osutades

proportsionaalsuse põhimõttele teabe kogumisel, vt 169, 171-172). Maksehäire

andmebaasidest ega Maksu- ja Tolliameti päringuvastusest saadavad andmed ei võimalda isegi

mõistlikul määral kontrollida tarbijast laenusaajal finants- ja muude kohustuste (sh tegelike

majapidamiskulude) olemasolu ja suurust. Ilma tarbijal olemasolevate kohustuste suurust ja

olemust teadmata ei ole võimalik anda objektiivset hinnangut tema maksevõimelisuse kohta,

s.o kas ta on muu eluks otseselt mittevajaliku vara puudumisel võimeline kohustusi täitma oma

sissetuleku arvel.

Hageja ei ole välja toonud, et krediidiandja oleks üldse kostjalt tema kohustuste kohta mingeid

täiendavaid andmeid või dokumente küsinud või vähemalt teinud ettepaneku neid esitada ning

kostja oleks jätnud nõutud teabe esitamata. Krediidiandjat ei vabasta kliendi maksevõime

kontrollimisest ka viide kostja esitatud andmete tõesusele tuginemisele. Käesoleval juhul ei ole

hageja ka väitnud ega tõendanud, et kostja oleks esitanud krediidiandjale laenu taotlemisel

ebaõigeid andmeid. Kohus märgib, et seadus ei näe vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimisele ette erisusi tulenevalt krediidisumma suurusest või laenuperioodi pikkusest ning

kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija

kohta kogutud muu teave on piisav tema krediidivõimelisuse hindamiseks (vt KAVS § 50 lg

3).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike kohustuste täitmist peab VÕS §

4034 lg 13 järgi vaidluse korral tõendama krediidiandja, st antud juhul hageja. Kui hageja ei

esita asjaolusid, millest nähtub, et kostjale laenu andmisel on järgitud vastutustundliku

laenamise põhimõtet, eeldab kohus, et seaduses nõutud kohustusi ei ole täidetud.

Eelnevast tulenevalt kohus asub seisukohale, et kostja krediidivõime kontrollimine laenu

andmise otsustamise käigus oli ebapiisav ja toimus vastutustundliku laenamise põhimõtet

rikkudes.

21. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt

see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui

see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale

sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades

intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Riigikohus selgitas (vt RKTKm, 24.11.2023, 2-21-13098, p 24), et krediidiandja peab ka

kohtumenetluses vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata jätmise korral

esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks arvestatud

intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises

ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse

esitamise kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete

tasumise aeg saabunud, mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud.

7 (10)

Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud ega esitanud menetluse kestel kohtule oma

sissenõutavaks muutunud nõuete arvestust.

22. Hageja tugines hagis kõigepealt sellele, et lepingust tulenevad nõuded muutusid tervikuna

sissenõutavaks lepingu ülesütlemise tulemusena (osaliselt või tervikuna olid tasumata

osamaksed alates 10.11.2021 osamaksest), seega peab ka vastutustundliku laenamise

põhimõtte rikkumise tõttu VÕS § 4034 lg-s 7 ettenähtud tagajärje korral olema leping

01.03.2022 kehtivalt üles öeldud, s.o et kostjal oli lepingu ülesütlemise õigustamiseks vajalik

võlg ajal, kui krediidiandja lepingu üles ütles (vt nt TlnRnKo 28.03.2025, 2-23-6500, p 33).

Eesti Panga andmetel oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär alates lepingute sõlmimisest kuni

31.12.2022 aastas 0,00% (https://www.eestipank.ee/volasuhete-intressimaar), seega kuni

lepingu ülesütlemiseni kostja hagejale intressimakseid ei võlgnenud.

Kostjal tuli kokkulepitud maksegraafiku alusel (dtl 32) tasuda ajavahemikus 10.01.2021 kuni

10.02.2021 kokku 280.78 eurot. Kuna selleks ajaks oli kostja tasunud (viimane makse

28.10.2021, dtl 76) lepingu täitmisena 617.45 eurot, siis ei olnud kostjal maksevõlgnevust ja

ülesütlemine seega vähemalt materiaalse aluse puudumise tõttu toimetu.

23. Teise alternatiivina hageja taotles kostjalt laenulepingu alusel tasutud 2000 euro

tagastamist alusetu rikastumise sätete alusel VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 järgi. Kohus leiab,

et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele ka sellel alusel, kuivõrd saadud laenusumma 2000 eurot

tuleks lugeda tagastatuks krediidiandjale ja hagejale kokku tasutud 2584.34 euro (617.45 +

1966.89) arvel.

24. Viimasena kohus hindab, kas kostjal on hageja ees võlgnevus tulenevalt maksegraafikus

kokkulepitud osamaksete sissenõutavaks muutumisega.

Hageja lõplikes seisukohtades teatas, et esitab arvutused, mis on kostja kohustused, kui kohus

jõuab järeldusele, et algne võlausaldaja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

Arvestades kostja poolt lepingu alusel tehtud tagasimakseid kuni 28.10.2021, on kostjal

tagastamata 1382.55 eurot (2000-617.45). Samas hageja osutab, et hagiavalduse aluseks olev

leping lõppes tähtaja saabumisega 10.12.2025 ja Riigikohtu selgituse kohaselt ei ole sellisel

juhul krediidiandjal arvestuse esitamise kohustust.

Kohus märgib esiteks, et isegi kui laenu kõigi osamaksete tasumise tähtaeg lepingu järgi on

saabunud, seega ei saa olla vaidlust laenu (põhi)osamaksete tervikuna sissenõutavuses, siis

peab ka sellisel juhul olema selge, millised on hageja nõuded (põhiosa ning seadusjärgne

intress ja viivis) arvestades VÕS § 4034 lg-s 7 ettenähtud tagajärge.

Kohtule toimikust nähtuvate andmete põhjal on poolte vahel sõlmitud maksegraafiku näol

tegemist annuiteetgraafikuga, intressiga 23,90% aastas, laenu tagastamisega 60 kuu jooksul (sh

intressi arvestatud alates lepingu sõlmimisest, esimene intressi osamakse sellevõrra suurem),

tasumisega igakuiselt 10. kuupäevaks. Ka seadusjärgse (ja seega ajas muutuva) intressi

arvestamise korral on annuiteetgraafiku järgi laenumakse esialgselt võrdne, kuid muutub

vastavalt baasintressimäära muutumisele, kuna intressimäära muutumisel arvutatakse kogu

laenu tagasimakse graafik ümber.

Kohtu arvestuse kohaselt (kasutatud laenukalkulaatorit https://credory.ee/laenukalkulaator/)

oleks kostjal tulnud seadusjärgse intressi korral tasuda:

1) 10.01.2021 – 31.12.2022 (24 osamakset) – laenujääk 2000 eurot, intressimäär 0% - ainult

põhiosamaksed 534.48 eurot;

2) 01.01.2023 – 30.06.2023 (6 osamakset) – laenujääk 1465.52 eurot (ümardatud

kalkulaatoris 1466 euroni), intressimäär 2,50% - põhiosamaksed 236.77 eurot, intress

17.09 eurot;

3) 01.07.2023 – 31.12.2023 (6 osamakset) – laenujääk 1229.23 eurot (ümardatud

kalkulaatoris 1229 euroni), intressimäär 4% - põhiosamaksed 236.09 eurot, intress 22.63

8 (10)

eurot;

4) 01.01.2024 – 30.06.2024 (6 osamakset) – laenujääk 992.91 eurot (ümardatud kalkulaatoris

993 euroni), intressimäär 4,5% - põhiosamaksed 239.92 eurot, intress 20.12 eurot;

5) 01.07.2024 – 31.12.2024 (6 osamakset) – laenujääk 753.08 eurot (ümardatud kalkulaatoris

753 euroni), intressimäär 4,25% - põhiosamaksed 245.67 eurot, intress 13.83 eurot;

6) 01.01.2025 – 30.06.2025 (6 osamakset) - laenujääk 507.33 eurot (ümardatud kalkulaatoris

507 euroni), intressimäär 3,15% - põhiosamaksed 251.49 eurot, intress 6.33 eurot;

7) 01.07.2025 – 31.12.2025 (6 osamakset) - laenujääk 255.51 eurot (ümardatud kalkulaatoris

256 euroni), intressimäär 2,15% - põhiosamaksed 256 eurot, intress 1.61 eurot (ei ole

arvestatud intressiarvestuse perioodi lõppemisega lepingu lõppemisel 10.12.2025)

Kokku 2000.42 eurot, intress 81.61 eurot (arvestus ei ole täpne tulenevalt kalkulaatori jaoks

tehtud laenujäägi summa ümardamisest ja lepingu tegelikust lõppemisest enne täiskalendrikuu

lõppu).

Kuivõrd kostja on lepingu täitmisena tasunud hagejale kokku 2584.34 eurot, mis ületab nii

võetud laenusummat kui hagejale kehtiva õiguse järgi tagatud seadusjärgset intressi, puudub

kostjal võlgnevuse hageja ees. Kohus märgib, et tulenevalt lepingu (toimetu) ülesütlemise

hetkeks tehtud enammakse suurust ja kostja poolt täiendavate maksete tegemist septembris

2023, on vähetõenäoline, et kostja oleks jäänud mõne vahepealse graafikujärgse maksega

viivitusse, seega puudub hagejal ka viivisenõue. Sellise nõude olemasolul kataks juba tasutud

summad ka võimalikku seadusjärgses viivisemääras viivisenõuet (lepingu järgi viivisemääraks

lepingujärgne intress, minimaalselt EKP intress + 8% aastas, dtl 31).

Seoses lepingust tulenevate kohustuste ennetähtaegse täitmisega kohus selgitab, et VÕS § 411

lg 1 esimese lause järgi võib tarbija tarbijakrediidilepingust tulenevad kohustused osaliselt või

täielikult täita ennetähtaegselt. Käesoleval juhul on pooled ka laenulepingu p-s 4 kokku

leppinud vastavas õiguses, seejuures ilma krediidiandjal hüvitise saamise õiguseta (dtl 30).

25. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab hagi kõikidel hageja taotletud alustel rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

26. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle

kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.

Kohtu hinnangul ei esine käesoleval juhul selliseid asjaolusid, mis annaksid aluse TsMS § 162

lg 4 kohaldamiseks, s.o kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja on kohtule esitatu põhjal lühikese aja jooksul

pärast hagimaterjalide kättetoimetamist 11.07.2023 pakkunud hagejale välja kompromissi ja

seejärel septembris 2023 tasunud võlgnevuse summas, mis kohtu väljaselgitatu põhjal ületab

koos varem tasutuga hageja põhjendatud nõuet peaaegu 500 euro võrra.

27. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 8 kohaselt kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades

käesolevas jaos sätestatud erisusi. Lähtuvalt TsMS § 477 lg 5 hagita menetluses ei ole kohus

seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.

28. Kostja menetluskuludeks 25.02.2026 esitatud nimekirja järgi on: 1) õigusabikulu 450

eurot – 4,5 tundi tunnihinnaga 100 eurot; 2) kohtudokumentide tõlkimise kulu 94.50 eurot –

hagiavaldus, 26.05.2023, 29.08.2023 ja 17.04.2025 hageja vastus ja seisukoht – 13,5 lk,

hinnaga 7 eurot lehekülg.

9 (10)

Hageja 12.03.2026 seisukohas märgib, et kohtupidamise keel on eesti keel ning hagiavalduse

ja teise menetlusdokumentide tõlkimise kulud ei kuulu menetluskulude alla. Lisaks esindas

kostja ennast ise, seega puuduvad kostjal õigusabikulud.

29. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218

sätestatu kohaselt.

Kostjat esindas maakohtus lepinguline esindaja Liudmila Bogdanova, kes vastas TsMS § 218

lg 1 p 2 nõuetele. Kohtule ei ole teatatud tema esindusõiguse lõppemisest. Esindaja esitas

kostja nimel kohtule 31.07.2023 vastuse hagile (vene keeles), 15.05.2024 taotluse vastamise

tähtaja pikendamiseks ja 22.05.2024 vastuse kohtunõudele.

Kohus leiab, et tulenevalt menetlusdokumendi sisust ja mahust on põhjendatud ajakulu

31.07.2023 vastuse (u 2,5 lk) koostamiseks kõige enam 2 tundi, ja 22.05.2024 vastuse kohtu

nõudele (u 1 lk) koostamiseks kõige enam 0,5 tundi, kuna nende sisuks on valdavalt asjaolude

loend ja need ei sisalda õiguslikku analüüsi. 15.05.2024 tähtaja pikendamise taotluse näol ei

ole kohtu hinnangul tegemist menetlusdokumendiga, mille koostamise kulu peaks hageja

kanda jääma.

Tunnitasu põhjendatuse osas kohus selgitab, et kohtupraktikas on juristi õigusteenuse

keskmiseks tunnitasuks olnud 80 eurot (tasud jäävad vahemikku 60-100 eurot tunnis, millele

vajadusel lisandub käibemaks). Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud,

eeldades keskmisest keerukamat õiguslikku vaidlust või põhjalikke teadmisi spetsiifilises

valdkonnas. Kohus leiab, et asja keerukust ja mahtu arvestades on käesoleval juhul lepingulise

esindaja tunnitasu 100 eurot põhjendatud.

Kostja põhjendatud ja vajalik õigusabikulu on seega 250 eurot.

30. Tõlkekulu on asja läbivaatamise kulu TsMS § 143 p 1 mõttes. Kohus selgitab, et

tõlkekulud võivad tekkida kirjaliku või suulise tõlke kasutamisel. Kirjaliku tõlke kulud

tekivad, kui menetlusosaline peab võõrkeelse menetlusdokumendi või dokumentaalse tõendi

lähtuvalt TsMS §-st 33 eesti keelde tõlkima.

Kostja viidatud tõlgitud dokumentide näol on tegemist hageja esitatud menetlusdokumentidega

(hagiavaldus, hageja taotlusel kohtule esitatud krediidiandja selgitus ja hageja seisukohad).

Kohus nõustub hagejaga, et kostja tõlkekulu seoses hageja esitatud dokumentide kostja enda

jaoks tõlkimisega ei ole TsMS § 143 p 1 mõistes hüvitatav menetluskulu. Tegemist ei ole

tulenevalt TsMS § 33 lg-s 1 sätestatust kostjale tekkinud kuludega, s.o tingitud

menetlusosalise kohustusest esitada enda esitatud võõrkeelse avalduse või tõendi juurde selle

tõlge eesti keelde. Samuti on kostja Eesti kodanik ja tal oli vähemalt kuni 22.05.2024 vastuse

esitamiseni olemas lepinguline esindaja, kes sai vajadusel kostjale selgitada nende

dokumentide sisu. Seega tuleb jätta kostja menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlusdokumentide tõlkekulud hagejalt välja mõistmata.

31. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskulude suuruseks 250 eurot, mis tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista.

(digitaalallkirjaga)

Angelina Abol

kohtunik

10 (10)