2-25-7567/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iris Kangur-Gontšarov, Mati Maksing ja Kaija Piirmets

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-25-7567

Kohtuasi

Y.Y.Z taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 25.09.2025 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y.Y.Z määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Y.Y.Z (registrikood XXX), seaduslik esindaja

C.G

Kostja Q.E (isikukood XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 25.09.2025 määrus ja saata asi hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks samale maakohtule.

2. Y.Y.Z määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Y.Y.Z (hageja, tööandja) esitas 15.05.2025 Pärnu Maakohtule Q.E (kostja, töötaja) vastu

hagi, milles palus tühistada töövaidluskomisjoni otsus töövaidlusasjas nr 4-1/2395/24 ja

mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 1050 eurot ning viivis sellelt alates

23.12.2024 kuni kahju hüvitamiseni.

Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures töölepingu alusel graafilise disaineri -

prindioperaatori ametikohal 01.02.2024 kuni 25.10.2024. Pooled lõpetasid lepingu poolte

kokkuleppel. Kostja esitas hageja vastu avalduse töövaidluskomisjoni töövaidluse

lahendamiseks. Hageja esitas kostja vastu samuti töövaidluskomisjonile avalduse töövaidluse

2-25-7567

lahendamiseks. Kostja lõhkus hooletusest giljotiini, mille remont või asendamine põhjustas

hagejale kahju summas 1050 eurot. Kostja tunnistas masina rikkumist ning andis nõusoleku

kahju hüvitamiseks. Töövaidluskomisjon rahuldas kostja nõuded, kuid hageja nõuded jättis

rahuldamata.

2. Pärnu Maakohus jättis 23.07.2025 määrusega hagi käiguta, kohustades hagejat täpsustama

hagi eset ja hagi alust selliselt, et esitatud faktiliste asjaolude põhjal oleks hageja nõude

rahuldamine võimalik, siduma hagi aluseks olevad asjaolud tõenditega ning tasuma

hagiavalduse eest riigilõivu.

3. Hageja esitas 24.09.2025 hagi täpsustuse, paludes kohtul läbi vaadata

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus nr 4-1/2395/24 hagimenetluse korras tavamenetlusena

ja mõista kostjalt hageja kasuks välja 1050 eurot kahjuhüvitis koos viivisega alates

23.12.2024 kuni täieliku tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures töölepingu alusel graafilise disaineri -

prindioperaatorina 01.02.2024–25.10.2024. Kostja rikkus töökohustusi ja lõhkus hooletusest

giljotiini, mille tõttu tekkis hagejale kahju 1050 eurot. Ilma seadme asendamiseta ei oleks

hageja saanud tööd jätkata. Kostja on tunnistanud masina rikkumist ja nõustunud kahju

hüvitamisega. Hageja nõuab kostjalt 1050 euro suurust kahjuhüvitist, mis on kantud

asendusseadme soetamiseks.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohus keeldus 25.09.2025 määrusega (vaidlustatud määrus) menetlusse võtmast

taotlust töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses.

Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt keeldus kohus taotluse menetlemisest

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel, sest

hageja ei ole tasunud riigilõivu. Lisaks märkis maakohus, et hageja nõue ei ole selge.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

5. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi

maakohtule uueks arutamiseks, kohustades kohut võtma hagi menetlusse.

Määruskaebuse kohaselt, kui kohus ei ole hagejale selgitanud, millises summas ja millisel

õiguslikul alusel tuleb riigilõiv tasuda, siis ei saa riigilõivu tasumata jätmisega põhjendada

hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Maakohus ei hinnanud sisuliselt hageja esitatud

täpsustusi, milles hageja esitas kahju tekitamise asjaolud. Hageja taotles tunnistajate

ülekuulamist, kuid maakohus ei ole hinnanud, kas tunnistajate ülekuulamine võimaldaks

hageja nõuet selgitada ja täpsustada.

6. Kostja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

2-25-7567

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi

tuleb saata tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

Määruskaebus rahuldatakse.

9. Kolleegium märgib, et tööandja saab esitada kohtule sama töövaidlusasja läbivaatamiseks

hagiavalduse enda töövaidluskomisjonile esitatud avalduse rahuldamata jätmise osas

töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) § 58 lg 3 alusel. Hagiavalduse menetlusse võtmise

otsustamisel tuleb maakohtul kontrollida, kas esitatud avaldus vastab nõuetele. Kui avaldus ei

vasta vorminõuetele või on esitatud muude kõrvaldatavate puudustega, peab maakohus

kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 jätma avalduse käiguta ning määrama tähtaja puuduse

kõrvaldamiseks. Sama paragrahvi lõikest 2 tuleneb, et kui kohtu määratud tähtpäevaks

puudusi ei kõrvaldata, jäetakse avaldus menetlusse võtmata ja tagastatakse. Samas ei sätesta

TsMS § 3401 lg 2 iseseisvat õiguslikku alust nõuete menetlemisest keeldumiseks. Kohus ei

või jätta hagiavaldust menetlusse võtmata üksnes seetõttu, et hagiavalduses esinenud puudusi

määratud tähtpäevaks ei kõrvaldatud. Maakohus peab kontrollima ja põhjendama, kas asjas

esineb TsMS §-s 371 sätestatud alus hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumiseks ehk

maakohtu lahendist peab nähtuma, et kõrvaldamata jäänud puudus takistab asja menetlemist

(RKTKm 21.12.2016, 3-2-1-120-16, p 11).

10. Maakohus keeldus sisuliselt hageja hagi menetlusse võtmisest TsMS § 3401 lg 2 ja § 371

lg 1 p 10 alusel. TsMS § 371 lg 1 p 10 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kolleegium nõustub maakohtuga, et

riigilõivu tasumata jätmise puhul on tegemist hagiavalduse kõrvaldatava puudusega ning

maakohus on põhjendatult eelnevalt määranud hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks TsMS §

3401 lg 1 alusel. Maakohus märkis 23.07.2025 määruses puuduste kõrvaldamiseks, et hagejal

tuleb kahju hüvitamise nõudelt vastavalt hagihinnale tasuda riigilõiv riigilõivuseaduse § 59

lg-s 1 ja lisas 1 sätestatud määras. Samas on maakohus 23.07.2025 määruses jätnud välja

toomata, kui palju (kahjunõue ja viivis) peab hageja riigilõivu lähtuvalt hagihinnast tasuma.

Kuna maakohus on jätnud nimetamata konkreetse tasumisele kuuluva riigilõivu summa, siis

võis hagejale jääda ebaselgeks, ja seda hageja ka kaebuses väidab, missuguses summas tuleb

tal riigilõiv tasuda. Kui hagejale ei olnud selge, kui palju ta peab tasuma esitatud nõuetelt

riigilõivu, siis ei saanud maakohus keelduda hagi menetlusse võtmisest riigilõivu tasumata

jätmise tõttu enne, kui polnud palunud hagejal tasuda riigilõivu konkreetses summas.

Maakohtul tuleb määrata hagejale täiendav tähtaeg konkreetselt nimetatud summas riigilõivu

tasumiseks.

11. Lisaks on maakohus vaidlustatud määruses märkinud, et hageja haginõue on ebaselge.

Maakohus selgitas hagejale hagi puuduste kõrvaldamise määruses, missugused asjaolud tuleb

hagejal esile tuua, et hageja kahju hüvitamise nõuet oleks võimalik rahuldada. Maakohus

kohustas hagejat esile tooma, millist töölepingust tulenevat kohustust töötaja rikkus, milles

seisneb tööandja kahju, põhjuslik seos kohustuse rikkumise ja tekkinud kahju vahel, süü vorm

(hooletus, raske hooletus või tahtlus) ning kahju suurus. Kohus selgitas õigesti, et hagejal

tuleb tekkinud kahju ka tõendada. Põhjendatud on järeldada, et kui hageja ei too esile

maakohtu viidatud asjaolusid ja neid ei tõenda, siis jääb hageja nõue rahuldamata. Kui hageja

jätab kohtu selgitustest hoolimata hagi rahuldamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid esile

toomata, siis ei ole see iseenesest alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks.

12. Õiguskirjanduses on leitud, et hagi ebaselguse tõttu on võimalik hagi menetlusse

võtmisest keelduda TsMS § 371 lg 1 p 9 alusel (TsMS II komm (2017), § 371, p 3.3.9.2).

2-25-7567

TsMS § 363 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hagiavalduses märkida hageja selgelt väljendatud nõue

(hagi ese). Hagi ese peab olema formuleeritud sellisel viisil, et seda saaks hagi rahuldamisel

täita (RKTKo 10.10.2007, 3-2-1-53-07, p 14). Hagiavalduse menetlusse võtmata jätmiseks ei

anna alust siiski igasugune haginõude ebaselgus. Aluse jätta hagi menetlusse võtmata saab

anda vaid selline haginõude ebaselgus, mis ei võimalda hagiavalduse menetlemist.

Ringkonnakohtu hinnangul ei saa hagis esitatud asjaoludest järeldada, et hageja pole hagi eset

või alust menetlusse võtmise otsustamiseks piisava selgusega esile toonud. Hageja esitas

kostja vastu rahalise nõude, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista kahju 1050 eurot ja

sellelt arvutatava viivise. Hageja on hagis tuginenud asjaoludele, et poolte vahel oli tööleping,

kostja lõhkus hagejale kuuluva giljotiini ning hagejal on seetõttu tekkinud kahju. Hagis

esitatud asjaoludel ei saa asuda seisukohale, et hageja nõuet kostja vastu poleks võimalik

ühelgi materiaalõiguslikul alusel rahuldada (TsMS § 371 lg 2 p-d 1 või 2). Asjaolust, et

hageja nõuded võivad vajada täpsustamist ning hageja peab oma nõudeid ka tõendama, ei

luba praegusel juhul esitatud hagi menetlusse võtmisest keelduda. Seega ei nõustu kolleegium

maakohtuga, et praegusel juhul on hagis esitatud nõuded niivõrd ebaselged, et neid ei oleks

võimalik menetleda. Kui maakohtu hinnangul oleks hageja pidanud esitama täiendavaid

asjaolusid oma täpsustatud hagiavalduses esitatud väidete kinnitamiseks, saab kohus selleks

samuti anda täiendava tähtaja.

13. Kolleegium märgib, et hageja hagiavalduses on esitatud taotlus läbi vaadata

töövaidluskomisjonile esitatud avaldus nr 4-1/2395/24 hagimenetluse korras tavamenetlusena

ja hageja nõue mõista kostjalt hageja kasuks välja 1050 eurot kahjuhüvitis koos viivisega

alates 23.12.2024 kuni täieliku tasumiseni. Maakohus määras hagejale puuduste

kõrvaldamiseks tähtaja muuhulgas seetõttu, et maakohtule jäi ebaselgeks, kas hageja on

soovinud, et maakohus vaataks läbi poolte vahelise töövaidlusasja osas, milles

töövaidluskomisjon rahuldas töötaja avalduses esitatud nõuded. Kolleegiumi arvates ei ole

hageja puuduste kõrvaldamisel eeltoodud ebaselgust kõrvaldanud. Kui hageja on täpsustatud

hagiavalduses lisaks haginõudele esitanud taotluse vaadata läbi töövaidluskomisjonile esitatud

avaldus nr 4-1/2395/24 hagimenetluse korras tavamenetlusena, siis võib seda mõista ka

taotlusena vaadata hagimenetluses läbi töötaja töövaidluskomisjonile esitatud nõuded, mis

rahuldati (TvLS § 58 lg 4). Kuna praegusel juhul esitasid töövaidluskomisjonile avaldused nii

hageja kui kostja ning nendes esitatud nõudeid vaatas töövaidluskomisjon läbi ühes ja samas

töövaidlusasjas nr 4-1/2395/24, siis ei ole selge, kas hageja on pidanud silmas, et

hagimenetluses vaadataks läbi tema avalduses või töötaja avalduses töövaidluskomisjonile

esitatud nõuded. Seega on maakohtul mõistlik hagejalt otsesõnu küsida, kas hageja soovib, et

kohus vaataks ka töötaja töövaidluskomisjonile esitatud avalduses esitatud nõuded läbi

hagimenetluse korras hagina.

14. Eelnevast tulenevalt ei olnud hagi menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud

määruses esitatud põhjendustel ja maakohtu viidatud õiguslikul alusel põhjendatud. Maakohtu

määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule hagi menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

15. Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.

16. Kuivõrd ringkonnakohus saadab asja maakohtule menetluse jätkamiseks ja hagiavalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi, ei ole määrus TsMS § 372 lg 5 alusel edasikaevatav.

(allkirjastatud digitaalselt)