1-25-2589/59 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuupäev

20. märts 2026

Kohtuasja number

1-25-2589

Kohtukoosseis

Eesistuja Mario Truu, liikmed Ingrid Kullerkann ja Tiit

Lõhmus

Kohtuistungi sekretär

Annika Pärn

Kohtuasi ja menetluse liik

Kriminaalasi Artur Raigi süüdistuses karistusseadustiku § 114

lg 1 p 5, § 121 lg 2 p 3, § 1572 lg 1, § 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p

1 ja § 349 järgi, üldmenetlus

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 18. novembri 2025. a otsus

Apellandid

Artur Raig ja tema kaitsja vandeadvokaat Anu Pärtel

Apellatsioonimenetluse pooled

Süüdistatav

-

Artur Raig, isikukood 38202182733, elukoht XXX, ei tööta,

kriminaalkorras karistatud, viibib vahi all alates 29.

novembrist 2024

Kaitsja

-

vandeadvokaat Anu Pärtel (riigi õigusabi korras)

Prokuratuur

-

esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör

Külli Saks

Kannatanud

-

V.P. , R.L. , T.R. , Multitude Bank p.l.c, Placet Group OÜ

ja IPF Digital AS

Asja läbivaatamise kuupäev ja

viis

5. veebruar 2026, suuline menetlus

Istungil osalenud isikud

Süüdistatav Artur Raig

Kaitsja Anu Pärtel

Prokurör Külli Saks

TARTU RINGKONNAKOHUS OTSUSTAB

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. novembri 2025. a otsus muutmata ja apellatsioonid

rahuldamata.

2. Määrata OÜ-le Advokaadibüroo In Jure käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi

õigusabi eest makstava tasu suuruseks 624 eurot 96 senti (sealhulgas käibemaks 120 eurot

96 senti). Jätta see menetluskulu Artur Raigi kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva otsuse saavad kassatsiooni korras vaidlustada prokuratuur, süüdistatava advokaadist

kaitsja ja kannatanud advokaadist esindaja vahendusel. Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule

kirjalikult 30 päeva jooksul alates ringkonnakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

2(11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Süüdistus

1. Artur Raigi süüdistatakse karistusseadustiku (KarS) § 114 lg 1 p 5, § 121 lg 2 p 3, § 1572 lg 1, §

209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349 järgi.

2. KarS § 114 lg 1 p 5 järgi süüdistatakse A. Raigi selles, et ta lõi 13. novembril 2024

ajavahemikul kella 13.08 kuni 13.49 O.P. i viimase ehete kättesaamiseks kannatanu elukohas

Tartus kaks korda tuvastamata teritatud torke-lõikeriistaga kõhtu ja ühe korra vasakule

rindkeresse, põhjustades eluohtlikud vigastused, mille tõttu O.P. suri. Vahetult pärast ründamist

võttis A. Raig O.P. i kaelast kuldketi ristiga, vasaku käe randmelt kullast käeketi ja vasaku käe

neljandalt sõrmelt kullast klotsersõrmuse, kokku väärtusega vähemalt 3003 eurot. 13. novembril

2024 viis A. Raig ilma ristita kullast kaelaketi, kullast käevõru ja klotsersõrmuse Tartus Luutar

OÜ pandimajja, mille eest sai laenu 3003 eurot.

3. Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi esitati selles, et A. Raig tõmbas 5. veebruaril 2024 kella 19

ja 20.16 vahel Tartus autos R.L. u pead enda poole ja lõi parema käe rusikaga vastu tema

vasakut põsesarna. Sellega põhjustas A. Raig R.L. ule valu ning vasaku silmalau ja

silmaümbruse kontusiooni. A. Raig on Tartu Maakohtu 30. märtsi 2022. a otsusega tunnistatud

süüdi KarS § 121 lg 1 järgi.

4. KarS § 1572 lg 1 järgi esitati süüdistus selles, et A. Raig kasutas T.R. i isikuandmeid, et varjata

enda identiteeti ja kuritegusid. Ta kasutas T.R. i ID-kaarti ja PIN-koode, et sõlmida 1. detsembril

2023 IPF Digital AS-iga krediidikonto leping ja luua 13. detsembril 2023 tema nimele Smart-ID

konto. 13. detsembril 2023 sõlmis A. Raig T.R. i Smart-ID kontot kasutades laenulepingu

Multitude Bank p.l.c-ga ja 21. detsembril 2023 Placet Group OÜ-ga. Sellega kahjustas A. Raig

T.R. i mainet Multitude Bank p.l.c, IPF Digital AS-i ja Placet Group OÜ ees, rikkus tema õigust

jätta endast maksejõulise isiku mulje ja tekitas talle moraalset kahju.

5. Süüdistus KarS § 209 lg 2 p 1 järgi seisneb selles, et A. Raig esitas 13. detsembril 2023 kell

13.53 veebilehe www.ferratum.ee kaudu Multitude Bank p.l.c-le tarbijakrediidilepingu taotluse

summas 3000 eurot, kavatsemata laenu tagastada. Ta märkis taotlusesse enda e-maili aadressi ja

telefoninumbri, kuid kasutas identifitseerimisel T.R. i Smart-ID kontot. Eksitusse viidud

Multitude Bank p.l.c tegi manuaalse protsessi järel positiivse laenuotsuse ja A. Raig sõlmis T.R.

i nimel tarbijakrediidilepingu. 13. detsembril 2023 maksis Multitude Bank p.l.c T.R. i Swedbank

AS-i kontole 3000 eurot, mille Swedbank AS järgmisel päeval T.R. i soovil tagastas.

6. KarS § 213 lg 2 p 1 järgi süüdistatakse A. Raigi selles, et ta esitas 1. detsembril 2023 kell 15.29

veebilehel www.credit24.ee IPF Digital AS-ile krediidikonto lepingu taotluse summas 3500

eurot, kavatsemata laenu tagastada. Ta märkis taotlusesse enda e-maili aadressi ja

telefoninumbri ning kasutas identifitseerimiseks T.R. i ID-kaarti, millega lõi IPF Digital AS-ile

teadvalt vale ettekujutuse laenutaotleja isikust. Eksitusse viidud IPF Digital AS tegi automaatse

protsessi järel positiivse laenuotsuse ja A. Raig sõlmis T.R. i nimel krediidikonto lepingu. IPF

Digital AS kandis 6. detsembril 2023 T.R. i COOP Pank AS pangakontole 3500 eurot, mille A.

Raig kandis 8. detsembril 2023 T.R. i LHV Pank AS kontole ja sealt enda Revolut Bank UAB

kontole.

3(11)

7. Samuti süüdistatakse A. Raigi KarS § 213 lg 2 p 1 järgi selles, et ta esitas 21. detsembril 2023

kell 1.18 veebilehel www.placet.ee Placet Group OÜ-le laenulepingu taotluse summas 1000

eurot, kavatsemata laenu tagastada. A. Raig märkis taotlusesse enda e-maili aadressi ja

telefoninumbri, kuid kasutas identifitseerimisel T.R. i teadmata tema nimele tehtud Smart-ID

kontot. Eksitusse viidud Placet Group OÜ tegi automaatse protsessi järel positiivse laenuotsuse

ja A. Raig sõlmis T.R. i nimel laenulepingu. Placet Group OÜ kandis 21. detsembril 2023 T.R. i

pangakontole 1000 eurot, mille A. Raig kandis enda Revolut Bank UAB kontole.

8. A. Raigi süüdistatakse ka KarS § 349 järgi selles, et ta sõlmis 1. detsembril 2023 T.R. i nimel

IPF Digital AS-iga krediidikonto lepingu ja 13. detsembril 2023 lõi T.R. i nimele Smart-ID

konto, kasutades viimase ID-kaarti ja PIN-koode.

Maakohtu otsus

(a) Resolutiivosa

9. Tartu Maakohtu 18. novembri 2025. a otsusega tunnistati A. Raig süüdi KarS § § 1572 lg 1, §

209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349 järgi ning talle mõisteti KarS § 213 lg 2 p 1 järgi karistuseks

1 aasta ja 3 kuud vangistust. Lisaks tunnistati ta süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 114 lg 1 p 5 järgi

ning teda karistati vastavalt 9-kuulise ja 16 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti A. Raigile liitkaristuseks 17 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti vangistuse

kandmise alguseks 29. november 2024. Kohus rahuldas V.P. i tsiviilhagi ja mõistis A. Raigilt

tema kasuks välja 2160 eurot.

(b) Põhiosa

Süüdistus KarS § 1572 lg 1, 209 lg 2 p 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349 järgi

10. A. Raig võttis 1., 13. ja 21. detsembril 2023 kolm kiirlaenu T.R. i nimele, kasutades tema

ID-kaarti ja tema nimele tehtud Smart-ID kontot. Seda tõendavad IPF Digital AS, Multitude

Bank p.l.c ja Placet Group OÜ kirjad lisadega, pangakonto väljavõtted ning A. Raigi ja T.R. i

ütlused. Süüdistatav kinnitas, et on taotlenud 2023. aasta detsembris abikaasa nimel laenu kokku

4500 eurot, kasutades tema ID-kaarti ja kannatanu teadmata tehtud Smart-ID kontot. T.R. i sõnul

polnud tema sellest teadlik, mida kinnitab 2. jaanuari 2024. a süüteoteade. Kuna A. Raig ei

teinud ühtegi tagasimakset, polnud tal algusest peale kavatsust laene tagasi maksta.

11. 1. ja 21. detsembril 2023 sekkus A. Raig T.R. i ID-kaardi ja tema nimele loodud Smart-ID konto

andmeid kasutades ebaseaduslikult andmetöötlusprotsessi, luues mulje, nagu andmeid sisestaks

selleks õigustatud isik ja mõjutades protsessi tulemust selliselt, et arvutisüsteem tegi positiivse

laenuotsuse. Seetõttu said krediidiasutused varalist kahju ja A. Raig kasu. Sellega pani A. Raig

toime kuriteo KarS § 213 lg 2 p 1 järgi. Kuna A. Raig viis 13. detsembril 2023 T.R. i andmete

esitamisega eksimusse inimese, kes tegi positiivse laenuotsuse, pani ta toime kelmuse KarS §

209 lg 2 p 1 järgi. A. Raig pani need teod toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi, sest ta seadis

eesmärgiks saada T.R. i andmeid kasutades varalist kasu ja teadis, et nende sisestamine tingib

positiivse laenuotsuse.

12. A. Raigi süü KarS § 1572 lg 1 järgi on tõendatud. Ta esitas T.R. i nimel krediidiasutustele

laenutaotlusi ja sõlmis tarbijakrediidilepinguid ning lõi kannatanule Smart-ID konto, ehkki tal

puudus selleks nõusolek. Sellega varjas ta kuritegude toimepanemist ning kahjustas T.R. i

mainet ja õigust jätta endast maksejõulise isiku mulje. A. Raigi eesmärk oli kasutada T.R. i

isikuandmeid enda identiteedi ja kuriteo toimepanemise varjamiseks. Ta teadis, et tal pole T.R. i

4(11)

nõusolekut ja ta tekitab oma tegevusega kahju kannatanu seadusega kaitstud õigustele. Seega

pani A. Raig kuriteo toime kavatsetult KarS § 16 lg 2 mõistes.

13. A. Raig pani toime ka kuriteo KarS § 349 järgi. Ta kasutas T.R. i ID-kaarti tema nimele

Smart-ID konto loomiseks. ID-kaart on isikut tõendavate dokumentide seaduse § 2 lg 2 p 1 ja §

19 lg 1 p 1 järgi Eesti kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument. KarS § 350 tähenduses on

isikutunnistus tähtis isiklik dokument. A. Raig tegutses kavatsetult, sest tema eesmärk oli

sõlmida T.R. i nimel laenulepinguid ja vabaneda kohustusest neid täita.

Süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 järgi

14. A. Raig ja R.L. kirjeldasid ühtmoodi seda, et nad sõitsid autoga ringi ja neil tekkis konflikt.

Kannatanu sõnul haaras A. Raig sõidu ajal vasaku käega tema kaelast kinni ja lõi parema käega

teda näkku, mistõttu sõitis kannatanu autoga lumevalli. A. Raig aga leiab, et kannatanu peatas

auto ja tuli teda sellest välja tirima, mille käigus kukkus põsega vastu auto ust. Seda, et A. Raig

lõi R.L. u, kinnitavad kannatanu ema H.L. u ütlused, kelle sõnul käis R.L. isa juures õhtust

söömas ja tagasi tulles ütles, et isa sõber A. Raig oli teda löönud. Ta nägi, et R.L. u nina on

punane. R.L. rääkis juhtunust emale nii, nagu kirjeldas seda kohtus. R.L. u sõnul lõi A. Raig

teda vastu vasakut põsesarna. SA Tartu Ülikooli Kliinikum epikriisi järgi pöördus R.L.

erakorralise meditsiini osakonda, sest isa sõber Artur lõi teda rusikaga vastu nägu ning

põskkoopa piirkond vasakul pool valutab. Diagnoosiks määrati silmalau ja silmaümbruse

kontusioon. Kuna nina ja põsesarn on üksteisele lähedal, võis suurt kasvu mehe rusikas tabada

korraga mõlemat kohta.

15. R.L. u ütlusi kinnitab ka politsei juhtumi kokkuvõte, mille järgi rääkis kannatanu, et löögi tõttu

kaotas ta auto üle kontrolli ja sõitis lumevalli. Autol murdus esistange alumine vasakpoolne ots.

Süüdistatava sõnul jättis aga kannatanu auto seisma ja tuli sealt välja, mis ei selgita, kuidas

tekkisid autole vigastused. A. Raigi ütlused pole usaldusväärsed, sest R.L. oli sündmuse ajal

19-aastane ja süüdistatavast kehaehituse poolest oluliselt väiksem. Seega pole usutav, et ta

hakkas süüdistatavat autost välja tirima. Samuti ei osuta miski sellele, et R.L. annab ema

õhutusel valeütlusi. A. Raigi ütlused on kohati vastuolulised, sest ta rääkis, et kannatanu ei

lahkunudki isa juurest, kuid sõnas seejärel, et R.L. sõidutas teda Tartus. Samuti jääb

arusaamatuks, miks peaks kannatanu peatama auto Nisu tänaval, kui ta soostus viima

süüdistatava Arhitekti tänavale.

16. A. Raig pani kehalise väärkohtlemise toime otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi. Ta teadis, et

tekitab kannatanule löömisega valu ja tervisekahjustuse ning möönis seda. Õigusvastasust ja

süüd välistavad asjaolud puuduvad.

Süüdistus KarS § 114 lg 1 p 5 järgi

17. Natalja Ivanenko, kes oli O.P. i sõber, andis ütlusi, et kannatanu tegi plekitöid ja A. Raig soovis

seda temalt tellida. O.P. küsis ettemaksu ja A. Raig andis talle 1000 eurot 200-eurostes

kupüürides. N.I. sai aru, et süüdistatav andis kannatanule valeraha, sest katsudes olid need

ajalehe moodi ja peal oli vene keeles kirjas, et need on mängu jaoks. Seejärel üritas O.P. A.

Raigi kätte saada ning helistas talle 20 korda ja kirjutas ähvardavaid sõnumeid. Neli sellist 200-

eurost kupüüri leiti läbiotsimisel A. Raigi elukohast. N.I. vaatles ja katsus kohtus neid rahatähti

ning kinnitas, et need sarnanevad kupüüridega, mis olid O.P. i juures.

18. N.I. suhtles O.P. iga telefoni teel viimati 13. novembril 2024 kella 13.01 paiku. Viimase kõne

tegi O.P. samal päeval kell 13.08. Tema surnukeha avastati 21. novembril 2024. Ekspertiisiakti

5(11)

järgi saabus tema surm 3,84 kuni 10,7 ööpäeva enne seda. Seega suri O.P. hiljemalt 17.

novembril 2024. Tema surm saabus seetõttu, et teda löödi kolm korda tuvastamata torke-

lõikeriistaga rindkerre ja kõhtu.

19. Turvakaamera salvestistega on tõendatud, et A. Raig käis 13. novembril 2024 kella 13.08 ja

13.49 vahel O.P. i elukoha lähistel. Samal päeval kell 14.35 pantis A. Raig Luutar OÜ

Annelinna pandimajas kannatanule kuulunud ehted. Seda kinnitavad süüdistatava ütlused ja 2.

detsembri 2024. a asitõendi vaatlusprotokoll.

20. A. Raigi sõnul oli kannatanu talle 170 eurot võlgu ja ta läks 13. novembril 2024 seda küsima.

O.P. oli nõus andma võla katteks oma kullast kaelaketi, kuid A. Raig tahtis ka käeketti ja

sõrmust. Seejärel kannatanu vihastas ja hakkas käeketti ära võtma ning A. Raig rebis selle tema

käest. Ta plaanis viia pärast pantimist kannatanule 800–1000 eurot. A. Raigi ütlused pole aga

usaldusväärsed, sest tema sõnul pidi O.P. maksma talle võla tagasi novembri alguses, kuid kui

kannatanu talle 20 korda helistas, jättis ta kõnedele vastamata. Laenulepingust on näha, et A.

Raig sai ehteid pantides 3003 eurot, mis näitab, et ta plaanis endale võtta 2000 eurot 170-eurose

võla katteks. A. Raigi sõnul pakkus O.P. talle 13. novembril 2024 ka pitsi viina, kuid kannatanu

elukohast leitud kahel viinapitsil polnud süüdistatava DNA-d.

21. Tunnistajate sõnul olid ehted O.P. ile väga olulised, ta ei võtnud neid kunagi ära ja poleks neist

võla tasumiseks loobunud. Need olid valmistatud tema jaoks eritellimusel. O.P. i viimaste

poeskäikude kaamerasalvestistelt nähtub, et ta kandis ehteid pidevalt, sealhulgas 13. novembril

2024. Samuti oli tal alati raha tagavaraks, mida kinnitab tema pangakonto väljavõte. 13.

novembril 2024 oli O.P. i kontol 1229,11 eurot ja kontojääk pole langenud alla 412 euro.

Tunnistajate sõnul ei jäänud ta kunagi kellelegi võlgu. Lisaks tuvastati vigastused kohtades, kus

kannatanu ehteid kandis, kuid endalt ehteid eemaldades tavaliselt end ei vigastata.

22. Osa A. Raigi kohtueelses menetluses antud ütlustest avaldati vastuolude tõttu. A. Raig rääkis

ristküsitlusel, et viis ehted pandimajja samal päeval, kui oli need O.P. ilt saanud, kuid

vahistamise istungil sõnas, et viis ehted pandimajja alles mõni päev hiljem. Asjaolu, et

pandimajja viidud ehted olid O.P. i omad, on tõendatud 2. detsembri 2024. a asitõendi

vaatlusprotokolli, videosalvestiste ja tunnistaja ütlustega. Samuti leiti pandimajja antud ehetelt

kannatanu DNA-d.

23. A. Raig rääkis, et läks O.P. i juurde uuesti 14. või 15. novembril 2024 ja nägi teda köögi

põrandal nurgas istumas. Tema nina oli verine, kuid A. Raig ei saanud aru, kas kannatanu oli

surnud või mitte. Seejärel kuulis ta teisel korrusel kolinat ja läks abi kutsumata minema.

Kannatanust tehtud fotodelt on aga näha, et verised on tema vasak käsi, nägu ja reieosad. Samuti

oleks A. Raig saanud kannatanule abi kutsuda. Kui süüdistatav ei oleks tõesti saanud aru, kas

kannatanu oli surnud, puudunuks põhjus telefonist tema kontakti kustutamiseks, mida ta aga

tegi.

24. O.P. kandis kullast ketti vasakul käel, millel tuvastati marrastus. Ekspertiisiakti järgi tekitati see

suremisprotsessi ajal või vahetult pärast seda. Ka vasaku käe 4. sõrmel paiknev nahamarrastus

tekitati lühikest aega enne surma. Sel sõrmel kandis kannatanu klotsersõrmust. See näitab, et

O.P. ei eemaldanud ehteid ise. A. Raigi sõnul rebis ta keti kannatanu käelt. O.P. i kahe küüne alt

leiti A. Raigi DNA-d ning süüdistatava jalanõudelt ja nahkjopelt leiti kannatanu DNA-d. Seega

on tõendatud, et A. Raig tappis O.P. i ja võttis temalt ehted.

25. 2024. aasta novembris olid A. Raigil rahalised raskused. Ta varastas lapse raha 400 eurot ja

võttis kodust kuldehteid pantimiseks. Pere elatusvahendite eest hoolitses T.R. . A. Raig oli

6(11)

abikaasale avaldanud, et ta saab novembris 1700 eurot. Selleks oli tal plaan röövida O.P. ilt

ehted. Seega tegutses ta röövimise osas kavatsetult KarS § 16 lg 2 järgi. A. Raig tappis

kannatanu otsese tahtlusega KarS § 16 lg 3 järgi, sest pole võimalik kindlaks teha, et kas ta

seadis tapmise eesmärgiks. A. Raig teadis ja möönis, et kannatanut kolm korda terariistaga lüües

põhjustab ta O.P. i surma.

Karistus

26. A. Raig pani toime kolm tegu, millega täitis korraga erinevad kuriteokoosseisud: 1. detsembril

2023 KarS § 1572 lg 1, § 213 lg 2 p 1 ja § 349, 13. detsembril 2023 KarS § 209 lg 2 p 1, § 1572

lg 1 ja § 349 ning 21. detsembril 2023 KarS § 213 lg 2 p 1 ja § 157 2 lg 1 järgi. Nende eest tuleb

A. Raigile mõista üks karistus. Tema süü on keskmisest väiksem. Ta kasutas ära lähisuhtest

tulenevat usaldust, kuid tekitatud kahju jäi pigem väikseks. Pärast nõuete loovutamist

inkassofirmadele sõlmis T.R. kokkulepped ja tasub nõudeid osalt A. Raigi rahast. Karistust

kergendavad asjaolud puuduvad, sest A. Raig pole puhtsüdamlikku kahetsust ühemõtteliselt

väljendanud. Karistust raskendab KarS § 58 p 4 järgi süüteo toimepanemine pereliikme suhtes.

27. A. Raigi süü kehalises väärkohtlemises on keskmisest oluliselt väiksem. A. Raig ei tekitanud

kannatanule raskeid vigastusi ja lõi teda ühe korra. Karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid pole. A. Raigi on varem kehalise väärkohtlemise eest karistatud. Kuna ta kasutas

vägivalda endast noorema suhtes ja tegi seda linnatänaval liikuvas autos, oleksid võinud

tagajärjed olla raskemad.

28. A. Raigi süü mõrvas on keskmisest suurem. Ta tappis O.P. i seoses röövimisega, kasutades ära

tööalasest kokkupuutest tulenevat usaldussuhet. Ta lõi kannatanut kolm korda terariistaga ning

eemaldas temalt ehted ja viis need pandimajja. Sellega näitas A. Raig selget hoolimatust inimelu

suhtes. Karistust kergendavad asjaolud puuduvad. Karistust raskendab KarS § 58 p 3 järgi

kuriteo toimepanemine abitus seisundis inimese vastu. Ekspertiisiakti järgi leiti O.P. i verest

etanooli 2,43 mg/g ja tal oli maksa raske rasvväärastus. Seetõttu oli eksperdi sõnul alust arvata,

et tal oli raske joove, mille tõttu ta ei saanud vastupanu osutada ega tajunud ümbrust

adekvaatselt. Tema kehal ei tuvastatud ka tüüpilisi enesekaitsele osutavaid vigastusi. A. Raigil

on kaks kehtivat kriminaalkaristust, millest üks on kehalise väärkohtlemise ja teine kelmuse

eest. Samuti lõi ta enne mõrva toimepanemist R.L. u. Seega pole talle võõras vägivald ega

rahaliste vahendite hankimine kuritegelikul teel.

APELLATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Kaitsja apellatsioon

29. Maakohtu otsuse vaidlustas kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles A. Raig

tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 114 lg 1 p 5 järgi ning vastavalt kriminaalmenetluse

lõpetamist ja A. Raigi õigeksmõistmist või tapmisteo kvalifitseerimist KarS § 113 lg 1 ja § 201

lg 1 järgi. Lisaks taotleb kaitsja karistuse kergendamist. Kaitsja seisukohad on lühidalt

järgmised.

30. Vaidlust pole T.R. iga seotud episoodides, kuna A. Raig tunnistab neid ja kahetseb. Vaidluse all

on süüdistus KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 114 lg 1 p 5 järgi.

31. A. Raig pole enda sõnul R.L. u rusikaga löönud. Nende versioonid juhtunust erinevad. Muud

tõendid ei kinnita R.L. u sõnu. Kohus pidas kannatanu ütlusi usaldusväärsemaks, kuna neid

kinnitavad tema ema sõnad. Samas ei näinud H.L. sündmust pealt ja tema info pärineb R.L. ult,

7(11)

kes oli napisõnaline. R.L. väitis, et tundis valu, kuid epikriisi järgi oli tal õrn punetus ja ta tundis

valu ainult katsumisel. Kui kannatanu oleks saanud rusikaga näkku, tekiks ilmselt turse ja

hematoom. See kahtlus tuleb tõlgendada A. Raigi kasuks.

32. A. Raigi väitel ei ole ta O.P. i tapnud, kuid viis tema ehted pandimajja. Selleks ajaks, kui A.

Raig 13. novembril 2024 tema elukohta läks, oli O.P. juba tapetud. Seda toetab ekspertiisiakt,

mille järgi võis surm saabuda 3,84 kuni 10,7 ööpäeva enne 21. novembrit 2024. Ekspert sõnas

kohtus, et torke-lõikehaavad tekitati vahetult enne surma. Kannatanu vasakul randmel olev

nahamarrastus võib olla tekitatud suremisprotsessi ajal või vahetult pärast seda. O.P. tegi

viimase kõne 13. novembril 2024 kell 13.08. A. Raigil puudus tahtlus kedagi tappa. Ta võttis

kuldesemed laenu katteks. Pole tõendatud, et A. Raig tappis O.P. i ainelise kasu saamiseks, isegi

kui arvestada, et viimane oli talle 170 eurot võlgu. Tunnistajad kõnelesid sellest, et O.P. ei

võtnud kunagi ehteid ära, kuid keegi ei osanud rääkida tema tapmisest. Asjaolu, et kannatanu

küüne alt leiti süüdistatava DNA-d ning A. Raigi jalanõudelt ja jopelt O.P. i DNA-d, ei näita, et

A. Raig O.P. i tappis. A. Raig eemaldas kannatanult ehted ja neil oli kokkupuude. Isegi kui A.

Raigil oli rahapuudus, ei tähenda see, et ta tappis O.P. i raha saamiseks. Tal võis see soov

tekkida pärast tapmist ja sellisel juhul oleks tegemist KarS § 113 lg 1 ja § 201 lg 1 kogumiga.

33. Karistust mõistes ei arvestanud kohus puhtsüdamliku kahetsusega, mida A. Raig väljendas T.R.

iga seotud kuritegude puhul. A. Raigile mõistetud karistust tuleb kergendada.

Süüdistatava apellatsioon

34. Maakohtu otsuse vaidlustas ka A. Raig, kes taotleb selle tühistamist ja enda õigeksmõistmist

osas, milles ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 ja § 114 lg 1 p 5 järgi. Samuti taotleb A. Raig

tunnistaja D.P. i ülekuulamist.

35. A. Raig ei juhtinud purjus peaga sõbra autot. Neil tekkis R.L. uga autosõidu ajal vaidlus, kuid

füüsilist kontakti polnud. Kuna R.L. ei tahtnud teda tagasi sõidutada, haaras A. Raig roolist ja

auto sõitis ristmikult välja. Pärast seda tuli R.L. kõrvalistuja ukse juurde ja tahtis A. Raigi jõuga

välja tõmmata. Seda tehes R.L. libastus ja vajus vastu ukse ülemist nurka, mille tõttu hakkas ta

nägu punetama. Kui A. Raig oleks R.L. u löönud, oleksid ta prillid katki läinud ja tal oleks

tekkinud sinikas. H.L. polnud sündmuskohal ning tema ja R.L. u ütlused vigastuse kohta on

erinevad. Kohus järeldas, et A. Raig lõi R.L. u üksnes seetõttu, et süüdistataval on kehtiv

karistus kehalise väärkohtlemise eest.

36. A. Raig pole O.P. ile suveniirraha andnud. Kupüüridelt, mis süüdistatava kodust leiti, ei leitud

O.P. i DNA-d ega sõrmejälgi. N.I. sõnul olid kupüürid sarnased. A. Raig on algusest peale

rääkinud, et käis O.P. i kodus ja sai ehted enda valdusesse. Telefonikõned ja sõnumid ei tõenda

ega lükka ümber võla olemasolu. Kõne eiramiseks võib olla palju põhjuseid. Pole ühtegi

tunnistajat, kes viibis ehete äravõtmise juures. O.P. i sõnul oli V.P. talle võlgu 13 000 eurot. A.

Raig ei saanud enda kätte kuldristi ega -plaati. Ekspert tegi kehva tööd, kui viinapitsilt ei

tuvastatud A. Raigi DNA-d. Telefonist numbrite kustutamine ei tõenda tapmist. A. Raigi DNA

võis sattuda kannatanu küünte alla siis, kui viimane kasutas tellingutel turnimiseks süüdistatava

kindaid. Seda, kes tappis O.P. i, oskab öelda tema noorem poeg D.P. . A. Raig varjas seda

varem, kuna talle lubati selle eest tasu. Kui A. Raig läks 13. novembril 2024 O.P. i juurde, oli ta

kägaras ja tema juures seisis D.P. . Samuti oli keegi teisel korrusel. D.P. eemaldas kannatanult

ehted ning jättis risti ja plaadi endale, kuid muu andis süüdistatavale vaikimise eest, lubades

hiljem anda veel 15 000 eurot. A. Raig ei läinud otse pandimajja ja tal oli enne pantimist raha,

mille oli saanud ehitustöö eest.

8(11)

Ringkonnakohtu istung

37. Ringkonnakohus jättis 5. veebruaril 2026 toimunud istungil kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 321 lg-le 6 tuginedes rahuldamata A. Raigi taotluse väidetava tunnistaja

ülekuulamiseks seoses sellega, kes tappis O.P. i. Süüdistatav ja kaitsja jäid apellatsioonides

esitatud seisukohtade juurde. Prokuratuur nendega ei nõustunud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Sissejuhatus

38. Kolleegium leiab, et maakohus ei eksinud A. Raigi süüküsimuse lahendamisel KarS § 121 lg 2 p

3 ega ka § 114 lg 1 p 5 järgi. Vaidlustatud otsus sisaldab põhjalikku ja ammendavat tõendite

analüüsi. Kohus on kõrvutanud A. Raigi kahjuks ja kasuks kõnelevat tõendusteavet ning

esitanud veenvad seisukohad, miks osutab tõendikogum sellele, et A. Raig vastutab lisaks muule

R.L. u kehalise väärkohtlemise ja O.P. i mõrva eest. Samuti ei nähtu maakohtu otsusest karistuse

mõistmisel kaalutlusvigu. Kolleegium ei pea vajalikuks maakohtu tuvastatud asjaolusid ja

seisukohti täiel määral korrata ning piirdub KrMS § 342 lg 3 p-le 1 tuginedes apellatsioonidele

lühidalt vastamisega (a). Pärast seda võtab ringkonnakohus kokku kaebemenetluse tulemuse ja

lahendab kaitsja riigi õigusabi tasu taotlused (b).

(a) Süüküsimus ja karistus

KarS § 121 lg 2 p 3

39. Maakohtu otsuses on õigesti märgitud, et A. Raigi vastutuse küsimuse lahendamine KarS § 121

lg 2 p 3 järgi taandub tema ja kannatanu R.L. u ütluste hindamisele. Kohtuotsuses on mõlema

ütluste usaldusväärsust igakülgselt analüüsitud (vt ütluste hindamise kohta ka RKKK

28.01.2022, 1-20-9406/41, p 13) ja näidatud, millistel kaalutlustel tuleb eelistada R.L. u ütlusi

(maakohtu otsuse lk 15 jj, p-d 44 jj). Ta andis üksikasjalikke ja ühetaolisi ütlusi ning tema

räägitu ei osuta võimalikule A. Raigile süüks arvatud löömise väljamõtlemisele ega alusetule

süüstamisele (vt ka digitoimiku lehekülg (dtl) 223 jj). Kolleegium ei näe alust kahelda R.L. u

ütlustes ja peab neid samuti usutavamaks kui A. Raigi ütlusi. Maakohus osutas sellele, milliste

asjaolude osas nende ütlused lahknevad. Kannatanu sõnu, et A. Raig lõi teda autos istudes,

kinnitavad tema ema H.L. u ütlused (vt ka dtl 234 jj), SA Tartu Ülikooli Kliinikum epikriis nr

EP24-53190 (dtl 83) ning Politsei- ja Piirivalveameti juhtumi kokkuvõte (maakohtu otsuse lk 16

ja 17, p-d 48–51). Kuigi R.L. u ja H.L. u ütlused erinevad selles, kuhu täpselt A. Raig

kannatanut lõi, kas vastu põske või nina, nähtub vaidlustatud otsusest selle piisav põhjendus.

R.L. sai löögi põse pihta, aga see võis tekitada valu ka ninale, samuti võis H.L. jätta valesti

meelde, et A. Raig tabas R.L. u nina, sest H.L. u mälupilti mõjutas ilmselt see, et ta läks kuuldu

peale endast välja (maakohtu otsuse lk 17, p 50).

40. Kolleegium ei nõustu kaitsjaga, justkui pidas maakohus R.L. u ütlusi usaldusväärsemaks vaid

seetõttu, et neid kinnitavad H.L. u sõnad. Hinnang ütluste usaldusväärsusele põhines nii sellel,

milliseid ütlusi ja kuidas R.L. andis (sh detailsus ja järjepidevus), ning ka asjaolul, et ütlused

haakuvad mitme teisegi juba osutatud tõendiga. Samuti on põhjendamatu kaitsja oletus, et A.

Raigi rusikahoobist näkku oleks R.L. ule tekkinud küllap turse ja hematoom, aga viimane kurtis

vaid valulikkust. See ei lükka ümber seda, et A. Raig siiski lõi R.L. u. Pealegi tegi maakohus

kindlaks, kuidas R.L. u väitel tundis ta valu (vt lisaks epikriisi kirjeldus dtl 83) ja tema põsk ka

punetas hiljem (vt R.L. u ütlusi dtl 226).

9(11)

41. Maakohus osutas asjakohaselt A. Raigi ütluste märgatavatele ebakõladele ja kummutas tema

versiooni selle kohta, et R.L. tahtis väidetavalt A. Raigi jõuga autost välja tirida, kuid libastus ja

kukkus (maakohtu otsuse lk 18, p 53 ja dtl 1066 jj). Seda versiooni kordab A. Raig

apellatsioonis, millele leiab vaidlustatud otsusest ammendava vastuse. Samuti ei pea paika A.

Raigi väidetu, et maakohus tuvastas löömise pelgalt süüdistatava varasema karistatuse põhjal (vt

käesoleva otsuse p 39). Kokkuvõttes ei kerki A. Raigi süüs esile kahtlusi KrMS § 7 lg 3 mõistes.

KarS § 114 lg 1 p 5

42. A. Raig vastutab ka O.P. i mõrva eest KarS § 114 lg 1 p 5 järgi. Kordamata täies mahus

maakohtu üksikasjalikku tõendite käsitlust (vt maakohtu otsuse lk 20 jj, p-d 63 jj), märgib

kolleegium vastuseks apellatsioonidele järgmist.

43. Maakohus tegi muu hulgas kindlaks, kuidas just A. Raig maksis O.P. ile tööde eest ettemaksuks

suveniirrahades, mida leiti ka A. Raigi elukohast (sealjuures sai O.P. raha samades kupüürides

nagu avastati A. Raigilt). Süüdistatav ise aga eitab sellise raha andmist kannatanule (vt nt

maakohtu otsuse lk 21–23, p-d 66, 68–72 ja p 76 ning dtl 1069–1070). Pärast seda üritas O.P.

A. Raigi kätte saada, aga see ei õnnestunud, sest A. Raig ei vastanud tema kõnedele (vt nt

maakohtu otsuse lk 22–23, p 74). Viimase telefonikõne pidas O.P. 13. novembril 2024 lõuna

paiku (maakohtu otsuse lk 27, p-d 85–86). Seejärel ei kuuldud enam O.P. ist, kuni ta leiti 21.

novembril 2024 mitme torke-lõikehaava tõttu surnuna, mis saabus umbes 4 kuni 11 päeva enne

laiba avastamist (maakohtu otsuse lk 25–26, p-d 82–84). Kõnekas on see, et A. Raig viibis 13.

novembril 2024 lõuna paiku O.P. i elukoha läheduses (maakohtu otsuse lk 27–28, p 88) ja viis

sama päeva pärastlõunal O.P. ile kuulunud ehted pandimajja (maakohtu otsuse lk 33–34, p-d

104–106). O.P. i küüne alt leiti A. Raigi DNA-d ning A. Raigi jalanõudelt ja nahkjopelt O.P. i

DNA-d (maakohtu otsuse lk 37–38, p 117). A. Raigil oli võimalik motiiv O.P. i tapmiseks, kuna

tal olid rahalised raskused (maakohtu otsuse lk 39–40, p 122).

44. A. Raigi üks versioonidest, et O.P. oli talle võlgu (dtl 1071–1072), on vaidlustatud otsuses

kummutatud (maakohtu otsuse lk 29 jj, p-d 93 jj). A. Raig on rääkinud sellest, kuidas O.P. andis

talle 13. novembril 2024 väidetavalt ise ehted (maakohtu otsuse lk 29, p 93), samas kui teised

tõendid (nt V.P. i ja N.I. ütlused) osutavad sellele, et O.P. poleks ehetest vabatahtlikult

loobunud ja osades kohtades, kus kannatanu ehteid kandis, tuvastati tal vigastused (maakohtu

otsuse lk 30, p-d 96–97). Maakohtu otsuses on nõuetekohaselt tuvastatud seegi, et nt käeketi

eemaldamine toimus vahetult surma saabumise hetkel või kohe pärast seda (maakohtu otsuse lk

37, p 116). Lisaks on A. Raigi osutatud versioon ilmses vastuolus tema apellatsioonis esitatud

teise versiooniga, et ta nägi O.P. i elukohta jõudes 13. novembril 2024, kuidas O.P. i poeg D.P.

võttis kannatanult ehted ära ja pakkus talle tasu vaikimise eest. Ringkonnakohtu istungil väitis

A. Raig uuesti, et O.P. i poeg D.P. teab midagi tapja kohta. Samuti väitis A. Raig, et ta ei

rääkinud varem midagi D.P. i kohta, sest talle pakuti selle eest raha (vt ringkonnakohtu istungi

protokolli lk 1 ja 2). Maakohtu otsuses tuvastatud faktiliste asjaolude põhjal ei saa seda

versiooni pidada usutavaks. Peale selle tuvastas kohus teisigi olulisi vastuolusid A. Raigi

erineval ajal räägitus, mida viimane pole osanud veenvalt selgitada, sealjuures ehete pandimajja

viimise aja ja väidetava võla tasumise tähtaja ning O.P. i elukohta naasmise põhjuse ja seal

toimunu kohta (maakohtu otsuse lk 33 ja 36, p-d 102–103 ja 112). Seetõttu on A. Raigi ütlused

juhtunu kohta ebausaldusväärsed.

45. Apellatsioonides väidetu ei sea eelmises kahes punktis märgitut kahtluse alla. Maakohtu otsuses

tooduga on ümber lükatud kaitsja öeldu, et O.P. oli (või võis olla) A. Raigi saabudes juba

surnud. Lisaks saab lugeda kohtutoimiku materjalidele tuginedes tuvastatuks, et A. Raig tappis

O.P. i suure tõenäosusega ja väljaspool mõistlikku kahtlust just temalt ehete saamiseks ja nende

10(11)

äravõtmise käigus. A. Raigi käitumine nii enne kui ka pärast O.P. i juures viibimist 13.

novembril 2024 (sh suveniirrahas maksmine, enne tapmist O.P. i kõnedele ja sõnumitele

vastamata jätmine ning pärast O.P. i juurest lahkumist sisuliselt kohe ehete viimine pandimajja)

ja süüdistatava toodud erinevad vastukäivad versioonid räägivad süüdistusversiooni kasuks.

Seega on A. Raigi tegu õigesti kvalifitseeritud KarS § 114 lg 1 p 5 järgi.

Karistus

46. Maakohus mõistis A. Raigile karistuse KarS § 56 lg-t 1 järgides (vt maakohtu otsuse lk 42 jj, p-d

132 jj). Kaitsja märgib, et A. Raig kahetseb T.R. iga seotud episoode, mida tulnuks arvestada

KarS § 57 lg 1 p-s 3 toodud karistust kergendava asjaoluna, ent maakohus seda ei teinud.

Vaidlustatud otsuses on T.R. i puudutavas osas kirjas, et „kohus [ei tuvasta] puhtsüdamlikku

kahetsust, kuivõrd seda ei ole ka üheselt väljendatud“ (maakohtu otsuse lk 43, p 139).

Kolleegium nõustub maakohtuga. A. Raigi ütlustest nähtub, et ta tunnistab kõnealuseid

kuritegusid, aga ei väljenda kahetsust, et need toime pani (dtl 1076). Millegi kahetsemisest ei

rääkinud ta ka kohtuvaidluste ajal (dtl 1130–1132). Pelka kuritegude tunnistamist ei saa

samastada süü ülestunnistamisele ilmumise ega puhtsüdamliku kahetsusega KarS § 57 lg 1 p 3

tähenduses. Seega pole kaitsja apellatsiooni põhjal alust A. Raigi karistust kergendada.

Kolleegium möönab, et A. Raigi enda apellatsioonis on kirja pandud, kuidas ta kahetseb T.R. iga

seotud kuritegude toimepanemist siiralt. Võttes arvesse aga seda, et varasemas kohtumenetluses

ta kahetsust kordagi ei väljendanud ja ka ringkonnakohtu istungil ei öelnud A. Raig midagi

kahetsuse kohta, siis ei pea kolleegium kahetsusavaldust apellatsioonis siiraks ja see ei tingi

maakohtu mõistetud karistuse muutmist.

(b) Apellatsioonimenetluse tulemus ja menetluskulu

47. Eelneva põhjal ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu

Maakohtu 18. novembri 2025. a otsuse muutmata ja apellatsioonid rahuldamata.

48. Kaitsja esitas taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi tasu hüvitamiseks.

Taotluse järgi kulus kaitsjal maakohtu otsusega tutvumiseks 120 minutit, kaitsealusega

vestlemiseks 55 minutit ning apellatsiooni koostamiseks ja esitamiseks 180 minutit. Selle eest

taotleb kaitsja 528,24 euro (sh käibemaks 102,24 euro) hüvitamist. Lisaks esitas kaitsja taotluse

65 minutit kestnud ringkonnakohtu istungil osalemise eest riigi õigusabi tasu hüvitamiseks 96,72

euro ulatuses. Kolleegium rahuldab taotlused ja loeb kaitsjale hüvitatavaks tasuks kokku 624,96

eurot (sh käibemaks 120,96 eurot). KrMS § 185 lg 2 järgi peab menetluskulu kandma A. Raig.

Kolleegium selgitab, et juhul kui A. Raig ei tasu 624,96 eurot ühe kuu jooksul alates käesoleva

määruse jõustumisest makseinfo lehel märgitud arvelduskontole, saadetakse kohtumääruse

ärakiri KrMS § 423 ja § 417 lg 2 alusel kümne päeva jooksul selle saamisest arvates

kohtutäiturile sissenõudmiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

11(11)