2-24-11930/144 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Iris Kangur-Gontšarov, Geidi Sile

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-11930

Kohtuasi

Eesti Vabariigi Justiits- ja Digiministeeriumist

Saksamaa Liitvabariigi keskasutuse kaudu saabunud

N.Z taotlus alaealise lapse M.W M.W tagastamiseks

Haagi 25.10.1980 rahvusvahelise lapseröövi suhtes

tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni ning määruse

(EN) 2019/1111 alusel Saksamaa Liitvabariiki

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28. veebruari 2025 määrus

menetluskulude kindlaksmääramise kohta

Kaebuse esitaja ja liik

B.F-i määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja N.Z (sündinud 21.09.1991), lepinguline esindaja

advokaat Andra Olm

Puudutatud isik B.F (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Olavi Järve

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 28. veebruari 2025 määrus osas, milles maakohus

mõistis B.F-ilt N.Z kasuks välja menetluskulud 9187,96 eurot ületavas osas, samuti

9187,96 eurot ületavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise osas. Teha

tühistatud osas uus määrus, millega jätta selles osas N.Z menetluskulude

kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

2. Muus osas jätta Harju Maakohtu 28. veebruari 2025 määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Määrata N.Z menetluskulude suuruseks 9187,96 eurot.

3.2. Mõista B.F-ilt N.Z kasuks välja menetluskulud summas 9187,96 eurot.

3.3. B.F-i poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (9187,96 eurot) tuleb

tasuda viivist käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

3.4. Määrus toimetada N.Z ja B.F-i esindajatele kätte.

4. B.F-i määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Harju Maakohtusse saabus 06.08.2024 Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumist Saksamaa

Liitvabariigi keskasutuse kaudu N.Z (avaldaja) taotlus B.F-i (puudutatud isik) vastu alaealise

lapse M.W M.W tagastamiseks Haagi 25.10.1980 rahvusvahelise lapseröövi suhtes

tsiviilõiguse kohaldamise konventsiooni (konventsioon) ning Nõukogu määruse (EN)

2019/1111 (2019/1111 määrus) alusel.

2. Harju Maakohus rahuldas 07.10.2024 määrusega taotluse alaealise lapse tagastamiseks

konventsiooni ja 2019/1111 määruse alusel ning määras tagastada laps konventsiooni ja

2019/1111 määruse alusel Saksamaale. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku

kanda, välja arvatud lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid

Eesti Vabariigi kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

peale kohtumääruse jõustumist.

3. Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu

määruse tühistada. Avaldaja esitas vastumääruskaebusena pealkirjastatud taotluse määruse

täitmise korra täiendamiseks. Tallinna Ringkonnakohus jättis 22.11.2024 kohtumäärusega

puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja rahuldas avaldaja taotluse osaliselt,

menetluskulud jättis ringkonnakohtus puudutatud isiku kanda, välja arvatud lapsele riigi

õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäid Eesti Vabariigi kanda. Tallinna

Ringkonnakohtu 22.11.2024 kohtumäärus ja Harju Maakohtu 07.10.2024 kohtumäärus

jõustusid 10.12.2024.

4. Avaldaja esitas 19.11.2024 menetluskulude nimekirja nii maa- kui ringkonnakohtus kantud

kulude kohta. Menetluskulude nimekirja järgi on avaldaja kandnud maakohtus perioodil

09.09.2024-21.10.2024 õigusabikulusid kokku summas 8943,98 eurot (koos käibemaksuga).

Lisaks tasus avaldaja riigi õigusabi korras menetluskulusid summas 439,20 eurot (koos

käibemaksuga); muid kulusid (lennupiletid, rongipiletid, majutuskulud, tõlkekulud) kokku

summas 1264,73 eurot (koos käibemaksuga) ning riigilõivu summas 20 eurot. Kokku palus

avaldaja mõista maakohtus kantud menetluskulud välja summas 10 667,91 eurot. Õigusabi on

osutatud maakohtus kokku 37 tunni ja 50 minuti ulatuses, keskmiselt tunnihinnaga 194 eurot

(ilma käibemaksuta). Avaldaja on ringkonnakohtus perioodil 24.10.2024-18.11.2024 kandnud

õigusabikulusid kokku summas 5348,08 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks on avaldaja

ringkonnakohtus tasunud riigilõivu summas 20 eurot. Kokku palus avaldaja mõista

ringkonnakohtus kantud menetluskulud välja summas 5368,08 eurot. Õigusabi osutati

ringkonnakohtus kokku 25 tunni ja 29 minuti ulatuses, keskmiselt tunnihinnaga 172 eurot

(ilma käibemaksuta). Avaldaja kinnitas, et ei ole käibemaksukohustuslane, millest tulenevalt

palus ta mõista õigusabikulud välja koos tasutud käibemaksuga. Lisaks taotles avaldaja

mõista välja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni

täitmiseni.

5. Puudutatud isik esitas 22.11.2024 seisukoha avaldaja menetluskulude nimekirjale, milles

leidis, et avaldaja õigusabikulud ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud,

täitemenetluse algatamise ja läbiviimisega seotud kulu ei ole kohtukulu ega ka hüvitatav

kohtuväline kulu ning avaldaja sõidukulud ja ööbimiskulud ei ole hüvitatavad. Sealjuures ei

saa esindaja vahetamisega seotud menetluskulusid (09.09 ja 10.09 menetlustoimingud) jätta

puudustatud isiku kanda.

Maakohtu määrus ja põhjendused

6. Harju Maakohus mõistis 28.02.2025 määrusega puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

menetluskulu summas 10 200,56 eurot (koos käibemaksuga) ning viivise menetluskuludelt

alates määruse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

6.1. Määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja tasunud riigilõivu kokku 40 eurot, mida kohus

pidas põhjendatud menetluskuluks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg 2).

Avaldaja palus mõista välja järgmised kohtuvälised kulud: 22.09.2024 lend Berliini

Lennujaamast Tallinna Lennujaama – 54,99 eurot; 22.09.2024-29.09.2024 ööbimine – 150,82

eurot; 25.09.2024 tõlk kohtuistungil – 207,40 eurot; 29.09.2024 lend Tallinna Lennujaamast

Berliini Lennujaama – 79,99 eurot; 07.10.2024 rong Leipzigist Berliini Lennujaama – 41,99

eurot; 08.10.2024 lend Berliini Lennujaamast Tallinna Lennujaama – 140,74 eurot;

08.10.2024 – 17.10.2024 ööbimine – 342,56 eurot; 17.10.2024 lend Tallinna Lennujaamast

Berliini Lennujaama – 190,99 eurot; 17.10.2024 rong Berliini Lennujaamast Leipzigisse –

55,25 eurot. Kohus pidas TsMS § 144 p-de 1 ja 2 järgi põhjendatuks transpordikulu Tallinna

(22.09.2024 lend Tallinna 54,99 eurot), majatuskulu Tallinnas (22.-26.09.2024 ööbimine

Tallinnas 99,86 eurot). Põhjendamatu on majutuskulu perioodil 27.-29.09.2024, kuivõrd

avaldaja taotles esialgse õiguskaitse korras lapsega suhtluskorra kindlaksmääramist

ajavahemikul 23.-25.09.2024, samuti toimus ärakuulamine 25.09. Perioodil 27.-29.09.2024

Eestis viibimisega seotud majutuskulu ei ole kohtumenetlusega seotud. Samuti pidas

maakohus põhjendatuks 25.09.2024 ärakuulamisel osalenud tõlgi kulu 207,40 eurot ning

transpordikulu tagasi Saksamaale (29.09.2024 lend Berliini 79,99 eurot). Seega kokku on

põhjendatud kulu summas 442,24 eurot. Samuti on TsMS § 144 p 1 alusel põhjendatud välja

mõista riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu 439,20 eurot (koos käibemaksuga).

6.2. Avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu maakohtus oli 194 eurot (millele lisandub

käibemaks) ning ringkonnakohtus 172 eurot (millele lisandub käibemaks). Maakohus leidis,

et kuigi lepingulised esindajad on advokaadid, ületab nende tunnitasu keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks ei olnud käesolev tsiviilasi keerukas ega mahukas,

menetlus kestis mõlema kohtuastme peale kokku vähem kui neli kuud. Kohus pidas

mõistlikuks ja põhjendatuks tunnihinnaks mõlemas kohtuastmes 172 eurot (millele lisandub

käibemaks).

6.3. Maakohus leidis, esindaja toimingud perioodil 09.-11.09.2024 on omavahel seotud ning

toimingute (09.09.2024 dokumentidega tutvumise ajakulu 1 tund ja 9 minutit; 10.09.2024

telefonikõne,

kohtuasja

materjalide

analüüs,

dokumentide

tõlkimine

ja

materjalide/kokkuvõtetega koos kliendile saatmine – 2 tundi ja 35 minutit; 11.09.2024

puudutatud isiku vastuse analüüs ja kommentaarid – 43 minutit) ajakulu on ülemäärane,

pidades selle põhjendatuks kokku 4 tundi ja 27 minutit. Selgituseks puudutatud isiku väitele,

et esindajate vahetumise tõttu suurenenud menetluskulusid ei tohi jätta puudutatud isiku

kanda, märkis kohus, et kulud, mis on põhjendatud ja vajalikud, mõistab kohus vastavas

ulatuses ka välja. Kuigi algselt esindas avaldajat riigi õigusabi korras määratud

vandeadvokaat A. Ratnikov, kes vahetus advokaat Andra Olmi vastu ning hiljem liitus

menetlusega ka advokaat Liis Kikas, ei ole esindajal võimlik esindada

menetlusdokumentidega tutvumata.

6.4. Kohus jättis välja mõistmata kulu toimingute eest, mis on seotud 12.09.2024 puudutatud

isiku seisukohale vastuse koostamisega (2 tundi ja 33 minutit), 13.09.2024 puudutatud isiku

seisukohale vastuse koostamisega (2 tundi ja 42 minutit) ja 16.09.2024 kohtule saadetava

dokumendi täiendused, e-kiri puudutatud isikule, nõustamine e-kirja teel (49 minutit), kuivõrd

kohtute infosüsteemist ei nähtu esindaja poolt kohtule esitatud dokumente märgitud

kuupäevadega. Kohtule on esitatud üksnes 18.09.2024 seisukoht, mille ajakulu 52 minutit

pidas kohus põhjendatuks.

6.5. Kohus pidas põhjendatuks toimingute – 17.09.2024 nõustamine e-kirja teel, tõlge (13

minutit); 20.09.2024 esialgse õiguskaitse taotluse koostamine, e-kirjavahetus kliendi ja

tõlkebürooga, puudutatud isiku vastusega tutvumine ja selle edastamine, meilivahetus (1 tund

ja 49 minutit); 23.09.2024 lapse esindaja seisukohaga tutvumine ja selle edastamine,

kohtumäärusega tutvumine, kokkuvõtte tegemine, edastamine kliendile, e-kirjad ja

telefonikõned (39 minutit); 26.09.2024 telefonikõned ja e-kirjad kliendi ja puudutatud isiku

esindajaga ja kirjalik selgitus kohtule (20 minutit); 24.09.2024 ettevalmistus kohtuistungiks,

puudutatud isiku seisukoha analüüs; kohtumine kohtuistungi ettevalmistuseks (2 tundi ja 26

minutit); 30.09.2024 teavitus kohtule (lapse üleandmine lapse tagastamise otsuse korral) (10

minutit); 02.10.2024 puudutatud isiku poolt kohtule esitatud lõppseisukohtadega tutvumine ja

nende edastamine (13 minutit); 07.10.2024 kohtumäärusega tutvumine ja selle edastamine,

telefonikõne kliendile, e-kiri puudutatud isikule lapse üleandmise aja kokkuleppimiseks (38

minutit); 08.10.2024 telefonikõned, sõnumid ja e-kirjad lapse üleandmise teemal (30 minutit);

11.10.2024 EÕK-le vastuse koostamine, kirjavahetus kliendiga ja kõne kliendiga,

kohtumäärusega (reisikeeld) tutvumine, kliendile edastamine ja kokkuvõtte tegemine (2 tundi

ja 30 minutit); 14.10.2024 puudutatud isiku EÕK-le vastuse koostamine, lapse esindaja

seisukohaga tutvumine ja selle edastamine; ema advokaadi kirja edastamine kommentaaridega

(1 tund ja 28 minutit; 15.10.2024 kohtule saadetava seisukoha viimased täiendused ja

parandused, lisade komplekteerimine, KOV-i seisukoht (38 minutit); 18.10.2024

määruskaebuse vastuse koostamine (36 minutit) – ajakulu kokku 12 tunni ja 10 minuti

ulatuses.

6.6. Kohus pidas 25.09.2024 kohtuistungil (ärakuulamine) osalemise põhjendatuks 1 tund ja

35 minuti ulatuses vastavalt protokollis märgitud istungi tegelikule kestusele.

6.7. Kohus leidis, et põhjendatud ei ole täitemenetlusega seotud toimingud (09.10.2024

täitemenetluse algatamise avalduse koostamine – 22 minutit; 16.10.2024 kõned

kohtutäituriga, büroosisene arutelu, kirja koostamine kliendile seoses järgmiste sammudega,

kui ema lapse üleandmisele ei ilmu, kiri puudutatud isiku esindajale, kohtumäärusega

tutvumine, EÕK (sunni rakendamine) koostamine – 1 tund ja 30 minutit), kuivõrd märgitud

toimingutega seotud kulud on võimalik määrata kindlaks tsiviilasjas nr 2-24-15975 (Tallinna

kohtutäituri X ettepanek kohustatud isiku trahvimiseks täiteasjas nr XXX), milles jättis kohus

menetluskulud samuti puudutatud isiku kanda.

6.8. Kohus pidas 10.10.2024 toimingute (EÕK koostamine reisikeelu osas ja tõendite

kogumine; vastaspoole määruskaebuse, EÕK-ga ja kohtunõudega tutvumine, kommentaarid

ja kokkuvõte kliendile; suhtlus lasteaiaga, e-kiri puudutatud isikule, lõplikud muudatused ja

täiendused reisikeelu avalduses, puudutatud isiku kaebuste edastamine) ajakulu 3 tundi ja 15

minutit ülemääraseks ning luges selle põhjendatuks 2 tunni ja 30 minuti ulatuses. Kohtu

hinnangul oli esialgse õiguskaitse taotluse esitamine reisikeelu kehtestamiseks vajalik,

kuivõrd puudutatud isik ei asunud täitma maakohtu 07.10.2024 määrust, mistõttu maakohus

rahuldas avaldaja esialgse õiguskaitse taotluse 11.10.2024 määrusega. Kohus ei pidanud

17.10.2024 esialgse õiguskaitse taotluse koostamist (sunnivahendite kasutamiseks)

põhjendatuks ega vajalikuks ning jättis selles osas kulu välja mõistmata.

6.9. Kohus leidis, et 21.10.2024 toimingute (määruskaebuse vastuse koostamine, suhtlus

kliendiga, määruskaebuse esitamine kohtule ja edastamine teistele menetlusosalistele;

puudutatud isiku määruskaebuse projekti muudatused ja kommentaarid) ajakulu (4 tundi ja 10

minutit) on ülemäärane. Võttes arvesse menetlusdokumendi sisu ja mahtu, on ajakulu

põhjendatud 2 tundi ja 30 minutit.

6.10. Kohus pidas põhjendatuks 24.10.2024 toimingute (24.10.2024 kohtumäärusega

tutvumine, kliendile edastamine, büroosisene arutelu edasise strateegiaga;

vastumääruskaebuse ja vastumääruskaebuse tagamise taotluse koostamine, kirja koostamine

puudutatud isiku esindajale; määruskaebuse muudatused) ajakulu 4 tunni ja 30 minuti

ulatuses. Kohus märkis, et kuigi 01.11.2024 määrusega jättis kohus avaldaja

vastumääruskaebuse rahuldamata, kuid lõpptulemusena osutus kohtumenetlus avaldaja suhtes

edukaks ning menetluskulud jäid puudutatud isiku kanda, ei ole põhjendatud puudutatud isiku

väide, et kulu ei saa jätta puudutatud isiku kanda. Lahendid, millega kulude jaotus kindlaks

määrati ja kulud tervikuna puudutatud isiku kanda jäeti, on jõustunud.

6.11. Kohus ei pidanud 31.10.2024 tehtud toiminguid kogu ulatuses vajalikuks, eelkõige kirja

edastamist veeliikluse juhtimise keskusse ja GOFREP-sse. Maakohus leidis, et tutvumine

puudutatud isiku dokumendiga, kokkuvõtte tegemine, kliendile edastamine suhtlus A.K-ga,

teade kohtule, tutvumine lapse esindaja seisukohaga on põhjendatud 40 minuti ulatuses.

6.12. Kohus pidas põhjendatuks toimingute – 25.10.2024 kirjavahetus kliendiga, KOV-iga,

kõne lasteaiaga, kiri puudutatud isiku esindajale, puudutatud isiku EÕK taotlusega tutvumine

ja kliendile edastamine, kõne kliendiga, kohtu tähtaja andmise dokumendiga tutvumine,

kokkuvõtte tegemine ja kliendile edastamine, kohtule puudutatud isiku esindajale saadetud

kirja edastamine, tõendite kogumine 30.10.2024 seisukoha tarbeks (1 tund ja 30 minutit);

29.10.2024 puudutatud isiku määruskaebusega tutvumine, kirjavahetus kliendiga (20 minutit);

30.10.2024 vastuse koostamine puudutatud isiku EÕK-le, suhtlus lasteaia, MUBAga ja

kliendiga, lisade komplekteerimine ja tõlkimine, kliendile edastamine, dokumentide kohtule

edastamine, puudutatud isiku 30.10.2024 seisukohaga tutvumine, tutvumine KOV-i

seisukohaga määruskaebuse tagamise osas, kokkuvõtte tegemine ja kliendile edastamine,

nõustamine e-kirja teel (2 tundi ja 49 minutit); 01.11.2024 info kliendile seoses lapse esindaja

kahe seisukohaga, A.K kirjaga, puudutatud isiku esitatud fotode ja uue seisukohaga (30

minutit); 04.11.2024 tutvumine lapse esindaja seisukohaga, kokkuvõtte koostamine, kliendile

edastamine (15 minutit); 06.11.2024 kirjavahetus puudutatud isiku lepingulise esindajaga,

kohtumääruse edastamine kliendile (9 minutit); 07.11.2024 täiendavad tõendid kliendilt, kiri

puudutatud isiku lepingulisele esindajale, kõne kliendiga; teavitus kliendile, et puudutatud

isiku määruskaebus reisikeelust vabanemiseks on jõudnud ringkonnakohtusse; tutvumine

puudutatud isiku seisukohaga vastumääruskaebusele, edastamine kliendile (22 minutit);

08.11.2024 suhtlus kliendiga, kiri puudutatud isiku lepingulisele esindajale (4 minutit);

12.11.2024 suhtlus kliendiga, kiri puudutatud isiku lepingulisele esindajale (10 minutit);

13.11.2024 lapse esindaja seisukohaga tutvumine, kokkuvõtte tegemine, kliendile edastamine;

tutvumine puudutatud isiku 13.11.2024 seisukohaga, kliendile edastamine; suhtlus kliendiga

ja kõne kliendiga (28 minutit); 14.11.2024 suhtlus lasteaiaga; menetluskulude nimekirjaga

seonduva info edastamine kliendile, kirjavahetus puudutatud isiku lepingulise esindajaga;

menetluskulude nimekirja koostamine (39 minutit); 15.11.2024 suhtlus kliendiga, suhtlus

lasteaiaga (13 minutit); 18.11.2024 menetluskulude nimekirja koostamine, suhtlus kliendiga

seoses menetluskulude nimekirja koostamisega (30 minutit) – ajakulu kokku 7 tundi ja 59

minutit.

6.13. Kohus leidis, et 05.11.2024 toimingute (kõne kliendiga seoses edasiste sammudega, e-

mail seoses lasteaiaga; tutvumine kohtu 05.11.2024 kirjaga, juhised kliendile; puudutatud

isiku määruskaebusele vastuse koostamine, kliendile edastamine, tõendite läbitöötamine,

tõlkimine, vormistamine; kohtule esitamine; dokumendi projekti kommentaarid ja

muudatused) ajakulu 4 tundi ja 9 minutit on ülemäärane ning pidas seda põhjendatuks 3 tunni

ulatuses. Samuti leidis kohus, et ülemäärane on 11.11.2024 toimingute (vastuse koostamine

lähtuvalt kohtu 05.11.2024 kirjast, töö lisadega, edastamine kliendile; täiendused seisukohas)

ajakulu 8 tundi ja 1 minutit. Võttes arvesse menetlusdokumendi sisu ja mahtu, pidas kohus

seda põhjendatuks 4 tunni osas.

6.14. Kokkuvõtvalt leidis kohus, et lepinguliste esindajate poolt menetlustoimingutele

kulunud aeg menetluses kogumahus on 44 tundi ja 13 minutit. Avaldaja on kinnitanud, et ta ei

ole käibemaksukohustuslane ega saa tekkinud menetluskuludelt käibemaksu tagasi arvestada.

Seega kujuneb põhjendatud õigusabikulude suuruseks 9279,12 eurot ((44 tundi ja 13 minutit x

172) + 22% käibemaks). Eeltoodust tulenevalt määras kohus avaldaja menetluskulude

suuruseks 10 200,56 eurot (õigusabi 9279,12 eurot + riigilõiv 40 eurot + muud kohtuvälised

kulud 442,24 eurot + riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu 439,20 eurot). TsMS § 177

lõike 2 alusel mõistis kohus puudutatud isikult välja ka viivise.

Määruskaebus

7. Puudutatud isik esitas 19.03.2025 maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega vähendada välja mõistetavaid

summasid 0 euroni. Puudutatud isik täpsustas 28.03.2025, et ei ole vaidlustanud kohtumäärust

osas, millega juba vähendati kulusid ehk 10 200,56 eurot ületavas osas.

8. Määruskaebuse ja selle täpsustuse kohaselt on põhjendamatu avaldaja lennupiletite ja

Tallinnas ööbimise kulu puudutatud isikult välja mõistmine, kuna tegemist ei ole asjasse

puutuvate kuludega. Lisaks on tõlkekulu põhjendatud vastavalt istungi kestvusele 1 tunni ja

35 minuti eest ehk sisuliselt tuleb vähendada tõlkekulu ¼ võrra ehk summani 155,55 eurot.

Põhjendamatu on ka riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu 439,20 eurot. Kohus ei ole

põhjendanud, mis töö raames peab kohus kulu põhjendatuks. A. Ratnikov ei esitanud mitte

ühtegi menetlusdokumenti ning 06.09.2024.a õigusabi osutati reedel kell 18-19.00. A.Olm oli

juba 09.09 palunud juurdepääsu e-toimikule. Ilmselgelt mis tahes nõustamist 06.09.2024 ei

saanud ega pidanudki A. Ratnikov läbi viima.

8.1. Esindaja vahetumisega seonduvaid kulusid ei ole võimalik jätta vastaspoole kanda.

Tegemist on menetlusosalise enda riisikoga seonduvalt esindaja vahetusega. Kohtumäärus on

selles osas põhjendamata. Kui menetlusosaline otsustab vahetada esindajat, siis saab kulu

tutvumiseks materjalidega välja mõista ühekordselt.

8.2. Avaldaja esindajad ei ole esitanud menetluskulude nimekirja viisil, et oleks võimalik

tuvastada töö tegija ehk õigusteenuse osutaja. Kohtupraktika eeldab seda, et märgitakse töö

tegija, mistõttu ei ole võimalik sisuliselt eristada seda, mis tööd üks või teine advokaat tegi ja

ehk tehti tööd ka topelt. Kohus oleks pidanud eeltoodud asjaolud välja selgitama ning nendest

menetluskulude kindlaksmääramisel ka lähtuma.

8.3. Kohtu poolt kindlaks määratud menetluskulud on ebamõistlikult suured ning

põhjendamatud. Osade kulude puhul ei ole võimalik tuvastada nende vajalikkust. Sellisel

määral õiguskulude kandmine ei võimaldada avaldajal korrapäraselt Saksamaale sõita, tekitab

majanduslikke takistusi ega võimalda avaldajal enam lapsega ühenduses olla. Seega on kohtu

viisil kulude kindlaksmääramine ka äärmiselt ebaõiglane.

9. Puudutatud isik esitas vastuväited avaldaja menetluskulude nimekirjas märgitud

menetlustoimingutele ja leidis, et nende ajakulu on põhjendamatu või ebaproportsionaalselt

suur. Sealjuures tugines puudutatud isik sellele, et 10.09.2024 menetlustoimingute puhul, mis

seondusid telefonikõnega, kohtuasja materjalide analüüsiga, dokumentide tõlkimisega ja

materjalide/kokkuvõtetega koos kliendile saatmisega (kokku 2 tundi ja 35 minutit) ei ole

võimalik nende sisu tuvastada. Avaldaja ei pidanud ise mis tahes dokumente tõlkima ning

kuludest ei ole arusaadav, milline on tõlkekulu ja milline õigusteenuse osutamise kulu.

Tõlkekulu osas ei ole tõendeid esitatud.

9.1. 20.09.2024 menetlustoimingute, mis seondusid esialgse õiguskaitse taotluse koostamises,

e- kirjavahetuses kliendi ja tõlkebürooga, vastusega tutvumises, ajakulu (kokku 1 tund 49

minutit) on ebaproportsionaalselt suur. Tõlkekulud ei ole põhjendatud, sest need kandis

kohus.

9.2. 10.10.2024 menetlustoimingute, mis seondusid reisikeeluks esialgse õiguskaitse avalduse

koostamises ja tõendite kogumises; vastaspoole määruskaebusega, EÕK-ga ja kohtunõudega

tutvumises, kommentaaride ja kokkuvõtete tegemises kliendile; lasteaiaga suhtluses, e-kirja

saatmises puudutatud isikule, lõplike muudatuste ja täienduste tegemises reisikeelu avalduses

ja puudutatud isiku kaebuste edastamises, ajakulu (kokku 3 tundi 15 minutit) on

põhjendamatu, kuna emal ei olnud ideed lapsega välisriiki põgeneda ja lootis hooldusõiguse

vaidlust pidada Eestis.

9.3. Maakohtu hinnangul oli 21.10.2024 toimingute (määruskaebuse vastuse koostamine,

suhtlus kliendiga, määruskaebuse esitamine kohtule ja edastamine teistele menetlusosalistele;

puudutatud isiku määruskaebuse projekti muudatused ja kommentaarid) ajakulu (4 tundi ja 10

minutit) ülemäärane ning kohus pidas need põhjendatuks ja vajalikuks 2 tunni ja 30 minuti

ulatuses. Puudutatud isik leiab, et eeltoodud kulud ei ole põhjendatud. Vastumääruskaebus oli

põhjendamatu ning seega tuleb kulu tervikuna jätta rahuldamata.

9.4. 05.11.2024 menetlustoimingud: kõne kliendiga seoses edasiste sammudega, e-mail seoses

lasteaiaga; tutvumine kohtu 05.11.2024 kirjaga, juhised kliendile; puudutatud isiku

määruskaebusele (reisikeeld) vastuse koostamine, kliendile edastamine, tõendite

läbitöötamine, tõlkimine, vormistamine; kohtule esitamine; dokumendi projekti

kommentaarid ja muudatused (reisikeeld) - kokku 4 tundi ja 9 minutit ei ole põhjendatud,

kuna tõlkekulusid ei olnud ettenähtud.

Menetluse edasine käik

10. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

11. Maakohus küsis määruskaebusele seisukohta ka lapsele määratud esindajalt, kes leidis, et

antud vaidlus ei puuduta lapse huve ja õigusi, mistõttu ei pidanud ta võimalikuks avaldada

määruskaebuse osas sisulist seisukohta.

12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku määruskaebus on osaliselt põhjendatud ning

vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus mõistis

puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulud 9187,96 eurot ületavas osas ja

menetluskulude 9187,96 eurot ületavalt osalt viivise. Ringkonnakohus saab teha tühistatud

osas uue määruse, millega jätab avaldaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks selles

osas rahuldamata. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja §-st 659, esitab ringkonnakohus määruse

resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

14. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. TsMS § 144 p-de 1 ja 2 järgi on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud ning menetlusosaliste sõidu-, posti-, side-, majutus- ja muud sellesarnased

kulud, mis on kantud seoses menetlusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna määruskaebuse

väited alust asuda seisukohale, et avaldaja sõidu- ja majutuskulud tuleks jätta tervikuna

hüvitamata. Asja materjalidest nähtuvalt määras maakohus tsiviilasjas ärakuulamise ajaks

25.09.2024 kell 13.00 ning kohustas avaldajat isiklikult kohtusse ilmuma (dtl 666). Võttes

arvesse, et avaldaja elab Saksamaal, pidas maakohus kolleegiumi hinnangul õigesti

põhjendatuks ja vajalikuks avaldaja 22.09.2024 sõidukulu Berliinist Tallinnasse summas

54,99 eurot ja 29.09.2024 Tallinnast Berliini summas 79,99 eurot, s.o kokku summas 134,98

eurot.

14.1. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on osaliselt põhjendamatu osas, milles

maakohus mõistis puudutatud isikult välja majutuskulu perioodi 22.-26.09.2024 (4 ööd) eest

summas 99,86 eurot. Võttes arvesse, et ärakuulamine toimus 25. septembril, saab

ringkonnakohtu hinnangul pidada ärakuulamisel osalemisega seonduvaks majutuskulu kuni 2

öö eest. Vastavalt esitatud kuludokumendile oli majutuskulu 4 öö eest kogusummas 199,73

eurot, millest avaldaja taotles poole hüvitamist, kuna tuli Eestisse koos abikaasaga (dtl 1369,

dtl 1360). Seega kuulub puudutatud isikult välja mõistmisele avaldaja majutuskulu summas

49,93 eurot. Avaldaja majutuskulu, mis seondub sellega, et avaldaja saabus Eestisse varem

ning viibis siin kauem, et esialgse õiguskaitse määruse alusel lapsega kohtuda, ei saa pidada

kohtumenetlusega seonduvaks kuluks TsMS § 144 p 2 mõistes.

14.2. Lisaks on maakohus mõistnud puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 25.09.2024

ärakuulamisega seonduva tõlgi kulu summas 207,40 eurot (sh käibemaks). 25.09.2024

ärakuulamise protokollist nähtuvalt kestis ärakuulamine 1 tund ja 35 minutit ning sellel osales

avaldaja poolt kaasatud tõlk S.T (dtl 742-752). Avaldaja on esitanud tõlkimise kohta

tõlkebüroo arve, millest nähtuvalt kulus tõlkimisele 2 tundi arvestusega 85 eurot tunnis,

millele lisandub käibemaks (dtl 1371). Arvestades ärakuulamise aja kestust saab pidada

tõlkekulu põhjendatuks summas 164,19 eurot (sh käibemaks).

14.3. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust tühistada maakohtu

määrust osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja avaldajale

käesolevas asjas riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu summas 439,20 eurot (sh

käibemaks). Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on riigi õigusabi osutaja tasu ja kulud kindlaks

määratud Harju Maakohtu 11.09.2024 määrusega. Viidatud määrusest ja riigi õigusabi tasu ja

kulude taotlusest kohaselt seisnes tasu 06.09.2024 asja materjalidega tutvumises ning kliendi

nõustamises ning maakohus on võtnud kulu hindamisel arvesse ka asja materjalide hulka ja

mahtu (dtl 700-701). 11.09.2024 tehtud määrusega on maakohus vabastanud advokaat A.

Ratnikovi riigi õigusabi andmise kohustusest ning on kohustanud avaldajat hüvitama riigile

õigusabi osutanud vandeadvokaadile määratud tasud ja kulud kokku summas 439,20 eurot (dtl

703). Ringkonnakohus leiab, et lähtudes menetluskulude jaotusest ning TsMS § 144 punktist

1 on maakohus põhjendatult nimetatud kulu puudutatud isikult avaldaja kasuks välja

mõistnud.

14.4. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. TsMS § 175 lg 1

kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine kohtu kaalutlusotsus (kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja

ja asja keerukuse hindamise osas), millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui

kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt RKTKm 23.03.2016, nr 3-2-1-184-15, p 14; RKTKm

15.02.2015, nr 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu ülesanne ei ole uuesti hinnata kõigi

menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust, vaid seda, kas

maakohus on nende kindlaksmääramisel väljunud kaalumispiiridest. Ringkonnakohus leiab, et

maakohus on praegusel juhul avaldaja menetluskulude kindlaksmääramisel osaliselt

diskretsioonipiire ületanud.

14.5. Maakohus leidis, et avaldaja lepingulise esindaja toimingud perioodil 09.-11.09.2024 on

omavahel seotud ning toimingute (09.09.2024 dokumentidega tutvumise ajakulu 1 tund ja 9

minutit; 10.09.2024 telefonikõne, kohtuasja materjalide analüüs, dokumentide tõlkimine ja

materjalide/kokkuvõtetega koos kliendile saatmine – 2 tundi ja 35 minutit; 11.09.2024

puudutatud isiku vastuse analüüs ja kommentaarid – 43 minutit) ajakulu kokku on

ülemäärane, pidades selle põhjendatuks kokku 4 tunni ja 27 minuti osas. Kuigi maakohus on

pidanud nimetatud perioodil tehtud toimingutega seotud ajakulu ülemääraseks, ei ole ta

kindlaksmääratavat ajakulu vähendanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt esindas advokaat

Andra Olm avaldajat alates 09.09.2024 (dtl 616), sellele eelevalt esindas avaldajat riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Aleksei Ratnikov. Riigi õigusabi korras

määratud esindaja toimingutega seonduvalt on puudutatud isikult välja mõistetud

menetluskulu summas 439,20 eurot ning see seisnes riigi õigusabi korras määratud esindaja

poolt 06.09.2024 asja materjalidega tutvumises ning kliendi nõustamises (dtl 700-701).

14.6. TsMS § 175 lg 3 järgi hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused

juhul, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest.

Õiguskirjanduses on selgitatud, et kuigi menetlusosalisel on õigus esindajat vahetada, ei

tähenda see seda, et asjas kaotanud pool peaks hüvitama edukaks osutunud menetlusosalisele

alati lepingulise esindaja vahetamisest tekkinud kulutused. Eelkõige tulevad lepingulise

esindaja kulude hüvitamata jätmisel kõne alla täiendav ajakulu, mis läks teisel isikul asja

materjalidega tutvumiseks. Need kulud kuuluvad siiski hüvitamisele, kui need tekkisid

lepingulise esindaja vahetamise vajaduse tõttu. Sealjuures tuleb lepingulise esindaja

vahetamise vajaduseks lugeda vaid asjaolud, mis objektiivselt takistavad sama esindajaga

jätkamist, näiteks kliendilepingu lõpetamine lepingulise esindaja poolt, esindaja ootamatu

haigestumine või pikaajaline komandeering vms (TsMS I komm (2017), § 175, p 3.4.3.5 c).

Asja materjalidest ei nähtu, et avaldaja oleks praegusel juhul vahetanud esindajat

objektiivsetel põhjustel. Seega tuleb ringkonnakohtu hinnangul täiendav ajakulu, mis läks

uuel esindajal asja materjalidega tutvumiseks ja analüüsimiseks, jätta hüvitamata. Arvestades

eeltoodut ning seda, et osaliselt oli lepingulisel esindajal vajalik suhelda kliendiga edasiste

toimingute osas ning kõik kohtuasja materjalid, millega mõlemad esindajad tutvusid, ei

pruukinud kattuda, loeb ringkonnakohus perioodil 09-11.09.2024 lepingulise esindaja poolt

tehtud menetlustoimingud põhjendatuks ja vajalikuks kuni 45 minuti ulatuses. Sealjuures

võtab ringkonnakohus arvesse ka seda, et menetluskulude nimekirjast ei ole aru saadav,

milliste dokumentide tõlked ja kokkuvõtted on lepinguline esindaja 10.09.2024 avaldajale

teinud.

14.7. Alates 17.10.2024 asus avaldajat täiendavalt esindama advokaat Liis Kikas (dtl 925).

Arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust, ei olnud mitme lepingulise esindaja kasutamine

vajalik (TsMS § 175 lg 3). See tähendab, et hüvitamata tuleks jätta menetluskulud, mis

lisandusid mitme lepingulise esindaja kasutamisest. Praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja

toimikust ega avaldaja menetluskulude nimekirjast, et menetlustoiminguid oleks tehtud

dubleerivalt ning esindaja lisandumise tõttu oleks menetluskulu suurenenud. Samuti on

ringkonnakohtu hinnangul maakohus lähtunud menetlustoimingute ajakulu

kindlaksmääramisel sellest, milline oli menetlustoimingute põhjendatud ja vajalik ajakulu ühe

esindaja puhul. Eeltoodust tulenevalt ei nõustu ringkonnakohus määruskaebuse väitega, et

ajakulu on olnud dubleeriv ning seetõttu tuleks välja mõistetavat menetluskulu vähendada.

14.8. Avaldaja menetluskulude nimekirja järgi on lepingulisel esindajal kulunud 18.10.2024

määruskaebusele vastuse koostamisele 36 minutit ning 21.10.2024 on kulunud

määruskaebusele vastuse koostamisele, suhtlusele kliendiga, määruskaebuse esitamisele,

projekti muudatustele ja kommentaaridele kokku 4 tundi ja 10 minutit. Maakohus on pidanud

kogu ulatuses põhjendatuks 18.10.2024 ajakulu 36 minutit ning 21.10.2024

menetlustoimingud pidas maakohus menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades

põhjendatuks 2 tunni ja 30 minuti osas. Ringkonnakohus leiab, et arvestades määruskaebusele

esitatud vastuse sisu ja mahtu ning asja üldist keerukust tuleb lugeda 21.10.2024

määruskaebusele esitatud vastuse koostamise ajakulu tervikuna põhjendatuks 2 tunni ja 30

minuti osas, vähendades lepingulise esindaja ajakulu 36 minuti võrra.

14.9. Maakohus pidas avaldaja lepinguliste esindajate tunnitasu põhjendatuks 172 euro osas,

millele lisandub käibemaks. Puudutatud isik ei ole põhjendatuks peetud tunnitasu hinda

määruskaebuses vaidlustanud. Maakohus on pidanud maakohtu menetlusega seonduvat

menetluskulu põhjendatuks ja vajalikuks kokku 24 tunni ja 4 minuti ulatuses.

Ringkonnakohus vähendab ajakulu 4 tunni ja 18 minuti ulatuses. Seega tuleb lugeda, et

menetluskulude nimekirjas maakohtu menetlusega seonduv lepingulise esindaja ajakulu on

põhjendatud ja vajalik 19 tundi ja 46 minuti ulatuses ning arvestades maakohtu poolt

põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnihinda 172 eurot, kuulub hüvitamisele menetluskulu

summas 4148,54 eurot (sh käibemaks 22%).

14.10. Riigikohus on selgitanud, et ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu

suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja

järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust

erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga

tunnitasu suurusega (RKTKm 21.06.2021, 2-17-13164, p 11). Arvestades avaldaja

menetluskulude

nimekirjas

märgitud

ringkonnakohtu

menetluses

toestatud

menetlustoimingute ajakulu ja menetluskulude summat, nähtub, et osasid menetlustoiminguid

on osutatud tunnihinnaga, mis on madalam kui 172 eurot. Sealjuures nähtub, et 24.10.2024,

30.10.2024 ja 05.10.2024 toimingud on osutatud tunnihinnaga vahemikus 172-175 eurot,

11.11.2024 toimingud teostatud tunnihinnaga 171,4 eurot ja ülejäänud menetlustoimingute

tunnihind on olnud 170 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista

menetluskulu välja kõrgema tunnihinnaga, kui neid tegelikkuses osutati. Maakohus on

lugenud ringkonnakohtu menetluses perioodil 24.10.2024-18.11.2024 teostatud lepingulise

esindaja menetlustoimingud põhjendatuks ja vajalikuks 20 tunni ja 9 minuti osas. Sellest

tunnihinnaga 172 eurot kuuluvad hüvitamisele 24.10.2024, 30.10.2024 ja 05.10.2024

menetlustoimingud kokku 10 tundi 19 minutit summas 1775,04 eurot; 11.11.2024

menetlustoimingud 4 tundi tunnihinnaga 171,40 eurot summas 685,60 eurot ning ülejäänud

menetlustoimingud kokku 5 tundi ja 50 minutit tunnihinnaga 170 eurot summas 991,10 eurot.

Seega kuulub ringkonnakohtus tehtud toimingute eest hüvitamisele lepingulise esindaja kulu

summas 3451,74 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 4211,12 eurot.

15. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole muus osas põhjendatud maakohtu diskretsiooni

sekkumine ning määruskaebuse väited ei anna alust lepingulise esindaja ajakulu täiendavalt

vähendada. Vaidlustatud määrusest nähtuvalt on maakohus ülejäänud avaldaja

menetluskulude kindlaksmääramisel võtnud arvesse nii vaidluse asjaolusid ja keerukust kui ka

esitatud menetlusdokumente (nende sisu ja mahtu), sealjuures on maakohus mitmete

menetlustoimingute ajakulu vähendanud või jätnud selle välja mõistmata. Arvestades

tsiviilasja menetluse käiku, asjas esitatud menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti asjas

esitatud tõendite ja taotluste hulka, ei ole ringkonnakohtu hinnangul alust pidada ülejäänud

osas avaldajale õigusabitoimingute osutamisele kulunud aega selgelt ülemääraseks.

Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise

esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et teise menetlusosalise hinnangul kulus lepingulisel

esindajal menetlusdokumendi koostamiseks või menetlustoimingu tegemiseks vähem aega,

kui maakohus pidas põhjendatuks (vt RKTKm 26.10.2011, 3-2-1-88-11, p 12). Mis puudutab

puudutatud isiku väidet, et väljamõistetud menetluskulud on tema majanduslikku seisu

arvestades liige suured, siis ringkonnakohus selgitab, et see väide ei saa olla aluseks

menetluskulude vähendamiseks. Avaldajal on õigus nõuda põhjendatud ja vajalike

menetluskulude hüvitamist.

16. Vastusena määruskaebuse väidetele seonduvalt puudutatud isiku etteheidetega 20.09.2024

menetlustoimingute ajakulule, mille kohaselt kulus avaldaja lepingulisel esindajal esialgse

õiguskaitse taotluse koostamisele, e-kirjavahetusele kliendi ja tõlkebürooga ning puudutatud

isiku vastusega tutvumisele, selle edastamisele ja meilivahetusele kokku 1 tund ja 49 minutit,

leiab ringkonnakohus, et ajakulu on kooskõlas menetluse käigu ning menetlusdokumentide

sisu ja mahuga. Samuti ei ole alust ajakulu vähendada kliendi ja tõlkebürooga seotud

kirjavahetuse osas. Nimetatud menetlustoimingut võib pidada vajalikuks 25.09.2025

ärakuulamiseks ettevalmistumisega seonduvalt. Avaldaja oli kohustatud ärakuulamisel

isiklikult osalema ning põhjendatud oli kaasata ka tõlk.

16.1. 05.11.2024 menetlustoimingute ajakulu, mis seisnes kliendi ja lasteaiaga suhtlemises,

kohtu 05.11.2024 kirjaga tutvumises, puudutatud isiku määruskaebusele vastuse koostamises,

tõendite läbitöötamises, tõlkimises, vormistamises ja kohtule esitamises, luges maakohus

põhjendatuks ja vajalikuks 3 tunni ulatuses. Maakohus on vähendanud menetluskulu kindlaks

määrates lepingulise esindaja ajakulu 1 tunni ja 9 minuti võrra. Ringkonnakohus leiab, et

arvestades kohtu 05.11.2024 kirja ning avaldaja 05.11.2024 seisukoha sisu ja mahtu, ei ole

alust esindaja ajakulu täiendavalt vähendada. Sealjuures ei ole alust ajakulu vähendada ka

tõendite tõlkimisega seonduvalt. Asja materjalidest nähtub, et avaldaja 05.11.2024

seisukohale on lisatud tõenditena saksa keelsed tõendid ning nende eesti keelsed masintõlked.

Lähtudes TsMS §-st 33 võib tõlke korraldamist pidada vajalikuks menetlustoiminguks.

17. Ülaltoodust tulenevalt kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks välja mõistmisele

lepingulise esindaja kulu summas 8359,66 eurot (sh käibemaks), riigilõiv 40 eurot, sõidukulu

134,98 eurot, majutuskulu 49,93 eurot, tõlkekulu 164,19 eurot ja avaldajale riigi õigusabi

osutamisega seonduvad kulud 439,20 eurot, s.o kokku summas 9187,96 eurot. Seega tuleb

maakohtu määrus tühistada osas, milles maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks

välja menetluskulud seda summat ületavas osas. Samuti seda summat ületava viivise

väljamõistmise osas.

18. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

19. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause

alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)