2-26-1679/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2026. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-26-1679

Tsiviilasi

T Li maksejõuetusavaldus

Menetlusosalised

Avaldaja (võlgnik): T L (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Usaldusisik: pankrotihaldur Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, asukoht: Keskväljak 4, Jõhvi, tel xxx,

e-post: xxx, vandeadvokaadi tunnistus nr 651)

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T Li maksejõuetusavaldus.

2. Kuulutada välja T Li (isikukood xxx) pankrot 20. märtsil 2026. a kell 10:52.

3. Nimetada T Li pankrotihalduriks usaldusisiku ülesannetes Hillar Villers (JeweLex

Advokaadibüroo OÜ, asukoht: Keskväljak 4, Jõhvi, tel. xxx, e-post: xxx , vandeadvokaadi

tunnistus nr 651).

4. Määrata võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 02. aprill 2026. a kell 10:30 (videos).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast (nimetatud kohustus on ka võlausaldajal, kes esitas

pankrotiavalduse). Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid

avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude

sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel

esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude

esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle

kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt

võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega

ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral

rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist.

Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist

vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Algatada T Li kohustustest vabastamise menetlus. Pankrotoimenetluse lõpuni täidab

usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Hillar Villers, eelkõige võlgniku nõustamises ja

kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve

teostamises.

7. Võlgnik on kohustatud täitma FIMS §-s 47 sätestatud reegleid. Võlgniku vabastamine

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest otsustatakse kolme aasta möödumisel.

8. Aruanded kohustustest vabastamise menetluse kohta esitada iga aasta 01. märtsil

(esimene aruanne esitada 01.03.2027. a).

9. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

10. Pankrotiavalduse tagamiseks keelata avaldajal vara käsutamine ilma pankrotihalduri

nõusolekuta.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse

seadustikus sätestatud korras.

13. Jätta menetluskulud T Li kanda.

14. Määrata usaldusisiku Hillar Villersi tasu suuruseks 613,80 eurot (s.h käibemaks), anda

võlgnikule menetlusabi tasu maksmiseks summas 613,80 (koos käibemaksuga) ja määrata

613,80 eurot hüvitamisele riigi vahenditest väljamaksega JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le

(arvelduskonto xxx Swedbank AS-is).

15. Kohtumäärus kuulub täitmisele viivitamatult.

17. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

18. Kohtumäärus toimetada kätte võlgnikule, usaldusisikule, pankrotihaldurile ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele täitmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest

Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta

kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Usaldusisikul, võlgnikul ja võlausaldajal on õigus esitada kaebus tasu ja kulutuste

määramise kohta tehtud määruse osale (FIMS § 54 lg 11).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. T L (avaldaja, võlgnik) esitas Viru Maakohtule maksejõuetusavalduse. Kohus võttis

maksejõuetusavalduse 31.01.2026. a määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks

kirjaliku nõusoleku alusel Hillar Villersi. Usaldusisik esitas kohtule 12.02.2026. a aruande, milles

usaldusisik märgib, et võlgnikul vara puudub, kogutud andmetest ei nähtu sissetulekuid, milliste

arvelt oleks võimalik katta pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid

vähemalt osaliselt, ei ole menetlusökonoomia seisukohalt lähtuvalt otstarbekas välja kuulutada

võlgniku pankrotti. Kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas märgib usaldusisik

tuginedes FIMS § 45 sätestatule, et usaldusisikule ei ole teada kas esineb FIMS § 45 lg 3 p 1

sätestatud aluseid võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Usaldusisik on

seisukohal, et esineb PankrS § 29 lg 1 sätestatud alus menetluse raugemiseks. Juhul, kui

võlausaldajad või kolmandad isikud soovivad vältida menetluse raugemist, siis PankrS § 30 lg 1

sätestatud deposiidi summaks määrata 1 098,64 eurot (halduri prognoositav tasu koos

käibemaksuga), kui kohus peab deposiidi määramist põhjendatuks antud

maksejõuetusmenetluses.

2. 13.02.2026. a määrusega määras kohus, et T Li pankrotimenetluse raugemise vältimiseks tuleb

kas võlausaldajatel või kolmandatel isikutel maksta pankrotimenetluse kulude ja muude kulutuste

katteks 1 098,64 eurot hiljemalt 12.03.2026. a, kuna võlgnikul ei jätku massikohustuste ja

pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete teostamiseks (PankrS § 158 lg 1). 1

098,64 euro Viru Maakohtu deposiiti mittetasumisel lõpetab kohus pankrotimenetluse PankrS §

158 lg 4 alusel. Kohtu poolt määratud tähtajaks kohtu deposiiti raha ei laekunud

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

4. Lähtudes füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 18 lg-st 2 teeb kohus pärast

avalduse läbi vaatamist ühe nimetatud sättes viidatud otsustustest. Võlgnik on taotlenud

pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist (FIMS § 18 lg 2 p

2). FIMS § 18 lg 3: kohus võib teha ühe käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud otsustest

sõltumata sellest, kas maksejõuetusavalduse on esitanud võlgnik või võlausaldaja. Kohus ei

saa otsustada ühegi lõikes 2 nimetatud menetluse algatamist võlgniku tahte vastaselt, välja

arvatud pankroti väljakuulutamine võlausaldaja maksejõuetusavalduse alusel.

Võlgnik oli nõus pankroti väljakuulutamisega ning kohustustest vabastamise menetluse

algatamisega.

5. FIMS § 43 sätestab: füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja

pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui käesolevas

seaduses ei ole sätestatud teisiti.

6. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja

sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu.

7. Kohus, vaadanud läbi usaldusisiku kogutud materjalid ja hinnangu, leiab, et võlgnik on

maksejõuetu. Võlgniku ainsaks varaks on eelpension 529 eurot kuus. Võlgniku kohustused on

ca 85 910,55 eurot. Eeldatavalt tagasivõidetavaid tehinguid pole. Võlgnik ei suuda tasuda

usaldusisiku ettemaksu ega täita võlgade ümberkujundamise kava. Kohtu hinnangul ületavad

võlgniku kohustused võlgniku vara. Võlgnik on maksejõuetu ning välja tuleb kuulutada tema

pankrot.

8. Kohus leiab, et võlgniku suhtes on FIMS § 45 lg 1 alusel võimalik algatada kohustustest

vabastamise menetlus. FIMS § 45 lg-s 3 märgitud aluseid menetluse algatamisest

keeldumiseks ei esine.

9. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja see ei ole ajutise iseloomuga. Võlgniku

maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda PankrS § 22 lg 5 mõistes muud asjaolu.

10. Kohus loeb seega tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu, maksejõetus on püsiva

iseloomuga ning tulenevalt PankrS § 31 lg 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja.

Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab

maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Kohus

leiab, et võlgnik on olukorras, kus tal puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste

täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast

tulenevalt ajutine ning võlgnik on maksejõuetu.

11. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise

vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist,

jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib

kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja

majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma

enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist

tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.

Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse

seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda.

12. Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitas,

et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on

usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni

pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.

13. FIMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib käesoleva paragrahvi lõikes 3

nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. Kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1

või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise

menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi

algatada kohustustest vabastamise menetluse.

14. FIMS § 45 lg 3 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamata, kui: 1) võlgnik on mõistetud süüdi pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo,

maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381

või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises; 2) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda andnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu ebaõigeid

või ebatäielikke andmeid oma majandusliku olukorra kohta, et saada toetusi või muid

soodustusi riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt või sihtasutuselt või vältida maksude

maksmist; 3) kohus on viimase kümne aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist otsustanud

võlgniku kohustustest vabastamise; 4) võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne

usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud

võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks

ka vara raiskamine; 5) võlgnik on tahtlikult või raske hooletuse tõttu esitanud võlanimekirjas

ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate ja oma

kohustuste kohta, samuti rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu muid oma käesolevas

seaduses sätestatud kohustusi.

15. Kohus leiab, et antud juhul puuduvad FIMS § 45 lg 3 sätestatud võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse algatamata jätmise eeldused. Kohus algatab seega ühtlasi ka võlgniku

kohustustest vabastamise menetluse.

16. FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses

võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise

järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes

või kohus nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul,

kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

17. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule

pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei

kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu

selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku

aruanne esitada hiljemalt 01.03.2027. a (FIMS § 46 lg 3).

18. Kohtu selgitused:



Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada

halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine.



Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara.

Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel

(PankrS § 2).



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: tegelema

mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata

teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud

tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle

otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud

kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49).



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille

möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust

pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse

algatamisest (FIMS § 49 lg 9).

19. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta

teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja

kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri

kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele

oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise

tagajärjed.

Menetluskulud

20. FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kuni

maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud

kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete

kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2

nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse

suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi.

Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS §

59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille

kaudu usaldusisik tegutseb.

21. PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu,

mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse

arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis

vastab 1/5 TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast.

22. Usaldusisik on teinud tööd 7,5 tundi tunnitasuga 150 eurot. Tasu arvutuslik suurus oleks 1

125 eurot, millele lisanduks käibemaks 270 eurot.

23. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri

tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud

menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku

vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja

võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata

ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu

seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses

ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025. aastal on kuupalga alammääraks 886

eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 4 ettenähtud riigi vahenditest

hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega.

24. Ajutise halduri tasu ülemmääraks PankrS § 23 lg 3 kohaselt on 177,20 eurot (1/5 kuupalga

ühekordsest alammäärast), millele lisanduks käibemaks. Arvestades, et usaldusisik taotleb

tasu hüvitamist riigi vahenditest, siis kohalduvad koosmõjus FIMS § 54 lg 2, PankrS § 23 lg 4

ja lg 51 (viitega justiitsministri 01.02.2021. a määrusega kinnitatud „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“), millistest johtuvalt on

riigi poolt hüvitatava tasu suurus 33 eurot poole tunni kohta ehk 66 eurot tunni kohta (ilma

käibemaksuta). Kuna menetluses ei ole ette näha laekumisi, mida saaks arvata pankrotivara

koosseisu, siis taotleb usaldusisik tasu, milline vastab ainult riigi poolt hüvitatava tasu

suurusele. Riigi vahenditest hüvitatava usaldusisiku tasu ja kulutuste määramisel peab kohus

lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja

kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 5¹).

25. Seega kokkuvõtvalt taotleb usaldusisik tasu määramist summas 495 eurot, millisele

lisandub käibemaks summas 158,40 eurot ja selle hüvitamist riigi poolt (7,5x66=495+24%

käibemaks 118,80 =613,80 eurot).

26. TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste

katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või

olla ühe pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui

töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas

seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu

alammäär pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või

usaldusisiku, üks kuutasu alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni

pankrotihalduri ja üks kuutasu alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni

usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

27. Kohus kuulutab välja võlgniku pankroti ning algatab kohustustest vabastamise menetluse.

Võlgnikul ei ole vara, mille arvelt oleks võimalik maksejõuetusavalduse kulusid katta.

Võlgnik ei ole usaldusisiku tasule vastuväiteid esitanud. Kohus leiab, et arvestades

usaldusisiku ülesannete mahtu ja keerukust, usaldusisiku kutseoskusi, on usaldusisiku

ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud

usaldusisiku tasuks määrata tasu 613,80 eurot (koos käibemaksuga), kuulub tasumisele riigi

vahenditest menetlusabina. Usaldusisiku tasu 613,80 eurot kanda JeweLex Advokaadibüroo

OÜ kontole xxx Swedbank AS-is.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen

Kohtunik