Legislator Case Law & Legislation
2-25-21138/12 AI generated

2-25-21138/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 2-25-21138/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Kinnitada H. H. (hageja) ja H. K. (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss Lõpetada H. H. ja H. K. pärandvara ühisus ja jagada pärandvarasse kuuluv

Legislator headnote

AI generated

2-25-21138/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: Kinnitada H. H. (hageja) ja H. K. (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss Lõpetada H. H. ja H. K. pärandvara ühisus ja jagada pärandvarasse kuuluv

Keywords

AI generated
settlement of dispute termination of mandate termination agreement breach of cooperation duty validity of arbitration clause forfeiture agreement
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Määruse tegemise aeg ja koht

20.03.2026, Rakvere

Kohtuasja number

2-25-21138

Kohtuasi

H. H. hagi H. K. vastu ühisomandi lõpetamise ja

pärandvara jagamise nõudes

Menetlustoiming

Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: H. H., isikukood XXX, elukoht: XXX

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tõnis

Juurmann, e-posti aadress: e-post: XXX

Kostja: H. K., isikukood XXX; elukoht: XXX; e-posti

aadress: XXX

Kostja lepinguline esindaja: jurist Armand Mark, e-posti

aadress: XXX

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada H. H. (hageja) ja H. K. (kostja) (koos pooled) vahel sõlmitud kompromiss

alljärgnevalt:

1.1. Lõpetada H. H. ja H. K. pärandvara ühisus ja jagada pärandvarasse kuuluv

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX kantud kinnisasi,

asukohaga XXX selliselt, et H. K. saab Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

registriossa nr XXX kantud kinnisasja, asukohaga XXX ainuomanikuks ja

hüvitab H. H. (H.) kuuluva osa eelnimetatud kinnisasjast, tasudes selle eest H.

H. (H.) tema osa loovutamise hetkel 25 000 eurot.

1.2. Lõpetada H. H. ja H. K. pärandvara ühisus ja jagada B.-R. H. (isikukood XXX)

ja E. H. (isikukood XXX) pärandvara hulka kuuluvad vallasasjad selliselt, et

nende ainuomanikuks saab H. K..

1.3. Lõpetada H. H. ja H. K. pärandvara ühisus XXX surnud B.-R. H. (isikukood

XXX) arvelduskontol nr XXX XXX AS-is oleva raha jäägi, so 2773,77 eurot

osas ning jagada rahalised vahendid H. H. ja H. K. vahel võrdsetes osades.

Seejärel sulgeda XXX surnud B.-R. H. (isikukood XXX) arvelduskonto nr XXX

XXX AS-is.

1.4. Lõpetada H. H. ja H. K. pärandvara ühisus XXX surnud B.-R. H. (isikukood

XXX) hoiukontol nr XXX XXX AS-is oleva raha jäägi, so 1060,44 eurot osas

ning jagada rahalised vahendid H. H. ja H. K. vahel võrdsetes osades. Seejärel

sulgeda XXX surnud B.-R. H. (isikukood XXX) hoiukonto nr XXX XXX AS-is.

1.5. Lõpetada H. H. ja H. K. pärandvara ühisus XXX surnud B.-R. H. (isikukood

XXX) hoiukontol nr XXX XXX AS-is oleva raha jäägi, so 1917,35 eurot osas

ning jagada rahalised vahendid H. H. ja H. K. vahel võrdsetes osades. Seejärel

sulgeda XXX surnud B.-R. H. (isikukood XXX) hoiukonto nr XXX XXX AS-is.

1.6. Lõpetada H. H. ja H. K. pärandvara ühisus XXX surnud E. H. (isikukood XXX)

arvelduskontol nr XXX XXX AS-is oleva raha jäägi, so 1762,01 eurot osas ning

jagada rahalised vahendid H. H. ja H. K. vahel võrdsetes osades. Seejärel

sulgeda E. H. (isikukood XXX) arvelduskonto nr XXX XXX AS-is.

2. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

3. Tagastada hagejale hagilt tasutud riigilõivust pool, so 210 eurot hageja

arveldusarvele XXX (XXX AS).

4. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-25-21138.

Edasikaebamise kord

Määruskaebuse esitamine Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 3 tööpäeva jooksul

käesoleva kohtumääruse kättesaamisest.

ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-21138, H. H. hagi H. K. vastu ühisomandi

lõpetamise ja pärandvara jagamise nõudes.

2. 16.03.2026 esitasid pooled kohtule kompromissilepingu kinnitamiseks ja taotluse

tsiviilasjas menetluse lõpetamiseks. Pooled paluvad tagastada hagejale pool menetluses

tasutud riigilõivust ehk 210 eurot. Pooled paluvad lühendada määruskaebuse esitamise

tähtaega kolme tööpäevani määruse kättetoimetamise arvates. Poolte menetluskulud jäävad

vastavad kulud kandnud poole enda kanda.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult

vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel.

Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama

paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad

lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.

Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

4. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss on poolte vaba tahte väljendus

ning esitatud kujul ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub esitatud

kompromiss kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas nr 2-25-21138 lõpetamisele.

Kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud

kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja

menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või

kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu

menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromissi saab

vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda

tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või

selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle

tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks

tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole

täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti,

jätkub.

5. Kui pooled vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub

käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku

alusel (täitemenetluse seadustik § 2 lg 1 p 1).

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega

hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Pooled on kokku

leppinud, et kompromissi kinnitava kohtumääruse vaidlustamise tähtaeg on (3) kolm

tööpäeva.

7. Tulenevalt TsMS § 168 lg-st 3 kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole

kokku leppinud teisiti. Kompromissi kohaselt jäävad poolte menetluskulud vastavad kulud

kandnud poole enda kanda. Seega jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda.

8. Pooled paluvad tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust ehk 210 eurot.

TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled või

hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Kohus tuvastas, et hageja on tasunud hagi

esitamisel riigilõivu 420 eurot. Hagejal on õigus saada tagasi pool hagi esitamisel tasutud

riigilõivust, s.o 210 eurot (420/2). Kohus rahuldab riigilõivu tagastamise taotluse. Riigilõiv

210 eurot tuleb tagastada hageja arveldusarvele XXX (XXX AS).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

kohtunik