2-24-7284/65 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

20. märts 2026, Tartu kohtumaja, Kalevi 1, Tartu

Tsiviilasja number

2-24-7284

Kohtuasi

M.W hagi Z.K vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

kasutuseeliste hüvitamiseks

Menetlustoiming

Hagist loobumise vastuvõtmine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja M.W (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Meelis Masso

Kostja Z.K (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Kristi Haas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu tsiviilasjas nr 2-24-7284 M.W loobumine hagist Z.K vastu.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-24-7284.

3. Jätta menetlusosaliste menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad

menetluskulud puuduvad.

4. Vabastada M.W hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 665 eurot ning riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada 5

kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

1 (4)

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. M.W (hageja) esitas 8. mail 2024 Tartu Maakohtule hagiavalduse Z.K (kostja) vastu.

Hageja esitas hagi tervikteksti 12. augustil 2024. Kohus võttis 19. augusti 2024 määrusega

hagi menetlusse. Hageja palus kohtul lõpetada hageja ja kostja kaasomandi kinnistusosakonna

registriossa nr 16692050 kantud korteriomandile asukohaga XXX, selle müümisega

kohtutäituri poolt avalikul enampakkumisel ja saadud rahast tasuda kõigepealt Swedbank AS-

ile laenujääk, seejärel avaliku enampakkumise kulud ning ülejäänud summa jagada poolte

vahel võrdselt. Lisaks palus hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja kasutuseelise hüvitise

3600 eurot ja viivise.

Hagiavalduse kohaselt kuulub kaasomanikest pooltele ½ mõttelist osa kinnisasjast. Pooled

soetasid korteriomandi ühiselt võetud laenuga 21.04.2020. Korteri ostuhinnaks oli 104 900

eurot. Pooled võtsid korteriomandi soetamiseks ühiselt laenu summas 87 484,79 eurot.

Laenujääk seisuga 08.08.2024 oli 83 340,73 eurot. Hageja hinnangul on korteri

turuväärtuseks ca 170 000 eurot. Alates juunikuust 2023 on poolte kooselu lõppenud ning

korter on olnud püsivaks elukohaks kostjale. Pooled ei ole suutnud kaasomandi jagamise osas

kokkuleppele jõuda. Hageja nõuab kostjalt kasutuseelise hüvitamist kinnisasja kasutamise

eest alates 2024. aasta jaanuarist summas 3600 eurot (8x450 eurot). Kasutuseelise hüvitamise

nõude arvutamisel lähtus hageja sarnase korteri keskmisest üürihinnast 900 eurot kuus,

nõudes kostjalt kasutuseelise hüvitamist kostjale langevas ½ osas.

2. Hageja esitas 09.03.2026 kohtule avalduse hagist loobumiseks. Avalduse kohaselt on

pooled sõlminud notari juures kompromissi. Hageja ei soovi kostjalt menetluskulude

väljamõistmist.

3. Kohus määras kostjale tähtaja loobumise avalduse kohta seisukoha esitamiseks. Kostja

teatas kohtule, et ta nõustub hagist loobumisega ja menetluskulude hüvitamist kostja ei soovi.

KOHTU SEISUKOHT

4. Kohus leiab, et menetlus tuleb lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel, sest hageja on hagist

loobunud.

5. TsMS § 428 lg 1 p 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on

hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 sätestab, et hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta

tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu

määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg 2 sätestab, et kui hageja

loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on

esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse, mis on võetud toimikusse. Hagist loobumise

avaldusest nähtuvalt on hageja tervikuna hagiavaldusest loobunud. Pooled on sõlminud

kohtuvälise kompromissi ning kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

2 (4)

TsMS § 429 lg 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab

kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale

vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda

vastuses märkima. Kostja on kohtule kinnitanud, et ta on hagist loobumisega nõus ega soovi

hagejalt menetluskulude väljamõistmist.

6. TsMS § 429 lg 4 sätestab, et kohus ei võta vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses vastuolus

tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega

rikutaks olulist avalikku huvi.

Menetlusosaliste esitatud menetlusdokumentidest ei ilmne asjaolusid, millest tingituna võiks

hagist loobumine rikkuda olulist avalikku huvi. Arvestades hagis esitatud nõude iseloomu ja

erandlike asjaolude puudumist, ei riku hagist loobumine olulist avalikku huvi. Eeltoodust

tulenevalt esineb alus hagist loobumise vastuvõtmiseks. Kohus võtab hagist loobumise vastu

ja lõpetab menetluse.

7. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta

kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu,

et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Lõike 5 näeb ette, et kui hageja loobub

hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude

rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

Pooled avaldasid kohtule, et nad on sõlminud kohtuvälise kokkuleppe. Seega tuleb asuda

seisukohale, et hageja nõue on rahuldatud pärast hagi esitamist, mistõttu peaksid

menetluskulud jääma TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Samas tuleb menetluskulude

jaotamisel poolte vahel lisaks TsMS § 168 lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka kohtukulude

jaotamise üldisi põhimõtteid. Kohus leiab, et vaidluse iseloomu arvestades on praegusel juhul

õiglane jätta menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda. Pooled on saavutanud

kohtuvälise kokkuleppe ning kaasomand lõpetatakse eelduslikult mõlema poole huvides.

Seejuures on pooled kokku leppinud, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel

menetlusosaliste endi kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

8. TsMS § 190 lg 7 sätestab, et TsMS § 190 lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus

mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse

tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti

vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus võib TsMS § 190

lg 7 järgi menetlusosalise menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest vabastada ka

omal algatusel (RKTKm 12.06.2013, 3-2-1-76-13, p 14).

Kohus andis 19.07.2024 kohtumäärusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi

õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kohus andis 19.08.2024 määrusega hagejale menetlusabi

ja vabastas ta hagiavalduse esitamisel riigilõivu 665 eurot tasumisest.

3 (4)

Kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kohus on hageja

majanduslikku seisu menetluses hinnanud ning jõudnud järeldusele, et hageja majanduslik

seis ei võimalda tal riigilõivu ja riigi õigusabi eest tasuda. Kohus leiab, et hageja tuleb

vabastada hagiavalduselt tasumisele kuulunud riigilõivu 665 eurot ning riigi õigusabi tasu ja

riigi õigusabi kulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus märgib, et riigi õigusabi

osutaja tasutaotluse lahendab kohus eraldi määrusega.

9. Kohus selgitab, et TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti

pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene

teisiti.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anneli Roonet

kohtunik

4 (4)