3-25-272/18 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-272

Haldusasi

X. X kaebus Maksu- ja Tolliameti 3.01.2025 maksuteate nr

20250332843 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Källi Vallner

Kaasatud isik – Rahandusministeerium, esindaja Heili Jaamu

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse

avalikult teatavaks tegemisest arvates. Viimane päev apellatsioonkaebuse esitamiseks on 13.04.2026. Vastuseks teise

menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul

apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). HKMS § 52 lg 1 järgi tuleb kohtule esitatavad avaldused sõnastada võimalikult

selgelt ja lühidalt. Kui apellant soovib apellatsioonkaebuse arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9). Kui

menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal esitada ringkonnakohtule

vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 03.01.2025 maksuteatega nr 20250332843 X. Xt tasuma

2025. aasta mootorsõidukimaksu 675,09 eurot.

2. Tallinna Halduskohtule saabus 3.02.2025 X. X kaebus. Kaebaja täiendas kaebust 17.02.2025

ning taotles MTA 03.01.2025 maksuteate nr 20250332843 tühistamist.

KAEBAJA SEISUKOHAD

3. Kehtestatud mootorsõiduki maks ja registreerimistasu on vastuolus põhiseadusega. Määratav

mootorsõidukimaks ja sõidukite registreerimistasu rikuvad Euroopa Liidu toimimise lepingu

artiklit 110 ning on vastuolus Euroopa Kohtu otsuse C-76/14 punktidega 34 ja 36. Arvestatud ei ole

asjaolu, et autod amortiseeruvad esimesel kasutusaastal. Euroopa Kohus on öelnud, et

amortisatsioon ei saa põhineda ühel kriteeriumil. Eestis arvestatakse üksnes sõiduki vanust, kuid

jäetakse arvestamata odomeetri näit. Lisaks arvestatakse amortisatsiooni aastase kulumi põhiselt (u

13,5%). Eesti autoturu näide – uus Volvo XC60 on maksumusega 86 070 eurot ja samasugune

seitse kuud vana kasutatud auto on 64 990 eurot, seega on amortisatsiooni kulum 24,5%. Euroopa

Kohtu asjas C-76/14 tehtud otsuse p 34 ja 36 järgi peab maksustamise alus olema tegelik

amortisatsioon. Euroopa direktiiv 2015/1535 infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord

on aluseks Eesti maksuseadustele, mis võivad mõjutada kaupade vaba liikumist.

4. Mootorsõidukimaksu seadus (MSMS) on vastuolus direktiivi 2015/1535 artikliga 6, kuna Eesti

Vabariigi Valitsus esitas lõpliku teavituse Euroopa Komisjonile alles 19.02.2025, kuid viimane

tähtaeg oleks olnud 18.10.2024. Seega on ka vastuolus põhiseadusega. Euroopa Kohtu otsuses nr

C-662/22 on toodud, et direktiivides 2000/31 ja 2015/1535 ette nähtud eelneva teatamise kohustusi

järgimata jätmine toob kaasa selle, et eraõiguslike isikute vastu ei saa tugineda meetmetele, millest

oleks tulnud teatada ja millest ei ole teatatud.

5. Eestis ei oleks saanud kehtestada autodele mootorsõidukimaksu ja registreerimistasu, kuna

eelnevalt ei ole läbi viidud kontrolli tulenevalt direktiivist 2015/1535 ja saadud kommentaare

Euroopa Komisjonilt. Lisaks ei ole vastavasse seadusesse üle võetud direktiivi 83/182/EMÜ, eriti

nn piiritöötajate ja üliõpilaste osas. 19.02.2025 TRIS infosüsteemi1 üles laetud ja Vabariigi

Presidendi väljakuulutatud MSMS ei ole teksti poolest üks ühele samasugune võrreldes seaduse

selle tekstiga, mis on kaebuse esitamise hetkel kehtiv (kehtiv alates 01.01.2025).

VASTUSTAJA SEISUKOHAD

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ning läbi vaatamata kaebaja taotluse osas tunnistada

liiklusseaduse § 19024 lg 1 vastuolus olevaks põhiseadusega. Kaebajale on väljastatud

mootorsõidukimaksu maksuteade kehtiva õiguse alusel, maksuteade on põhjendatud ja sealt

selgub, mis on maksuteate aluseks ning maksuteade on arvutusvigadeta.

7. Kaebusest ei nähtu ühtegi väidet, mis seonduks vaidlusaluse mootorsõidukimaksu teatega.

Vastavalt MSMS § 3 p-le 1 on mootorsõidukimaksu objektiks liiklusregistris registreeritud

mootorsõiduk ning MSMS § 5 järgi maksab mootorsõidukimaksu mootorsõiduki omanik või

liiklusseaduse § 2 punkti 93 tähenduses vastutava kasutaja olemasolul vastutav kasutaja, kui

sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik või juriidiline isik, kes ei ole Eestis

registreeritud. Kaebaja ei vaidle vastu, et maksuteate lisas 2 nimetatud sõidukid kuuluvad talle

ning need sõidukid on registreeritud liiklusregistris. Seega on kaebajal seadusest tulenev kohustus

mootorsõidukimaksu tasuda. MKS § 10 lg 2 p 2 tulenevalt on maksuhalduri ülesanne muuhulgas

arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma.

8. MSMS § 9 lg 1 näeb ette, et MTA väljastab liiklusregistrist saadud andmete alusel

maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15.

veebruaril. Seega oli MTA õigustatud arvestama ja määrama mootorsõidukite eest kaebaja poolt

tasumisele kuuluva maksusumma ja väljastama selle kohta vaidlustatud maksuteate. Samuti ei ole

kaebuses väidetud, et maksuteates märgitud maksusumma oleks arvutatud valesti. Maksuteate

lisast 2 nähtub, mis sõidukitele, mis andmete alusel ning milline maksusumma on arvutatud ning

millised on maksukomponentide- ja määra arvutamise põhimõtted. Maksuarvutuste aluseks olevad

sõidukite detailandmed on avalikult kättesaadavad ka Transpordiameti e-teeninduses, kust on

omakorda võimalik kontrollida, et maksuteadet koostades on lähtutud just Transpordiameti

edastatud andmetest nagu MSMS § 16 lg 3 ette näeb.

9. Õigusormi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi

asjassepuutuvus (põhiseaduse § 15 lg 1 teine lause). Niisamuti ka õigusnormi Euroopa Liidu

1 Tehniliste kaubandustõkete vältimine | TRIS -

European

Commission

2(7)

õigusega vastuolus tunnistamise eelduseks on vastava normi asjassepuutuvus. Õigusnormi ei peeta

asjassepuutuvaks juba ainuüksi juhul, kui vastav säte ei saa kuuluda konkreetses vaidluses

kohaldamisele. Vaidluse all on kaebajale tehtud mootorsõidukimaksu maksuteade, mitte kaebajale

tema poolt tasumisele kuuluva mootorsõiduki registreerimissumma määramine. See tähendab, et

antud vaidluses ei saa mitte mingil juhul kuuluda kohaldamisele LS ptk 123 toodud õigusnormid,

vaid kohaldamisele kuulub MSMS. Seetõttu ei saa ka LS § 19024 lg 1 pidada antud vaidluses

asjassepuutuvaks õigusnormiks. Sellest tulenevalt tuleb jätta kaebaja taotlus LS § 19024 lg 1

põhiseadusevastaseks tunnistamiseks läbi vaatamata, kuna säte ei ole asjassepuutuv PS § 15 lõike

1 teise lause mõttes. Kuna vastav säte ei ole asjassepuutuv, siis ei ole asjakohased ka kaebaja

väited LS § 19024 lg 1 Euroopa Liidu õigusega vastuolu kohta.

10. Kaebusele lisatud Euroopa Komisjoni 16.10.2024 teatises 2024/313/EE toodud märkused

puudutavad sõiduki vanusest sõltuvat registreerimistasu kordajat (mootorsõidukimaksu seaduse

eelnõu § 19024 lg 1, kehtiva LS § 19024 lg 1), kuid kaebaja on vaidlustanud hoopis

mootorsõidukimaksu maksuteate. Kaebaja tõstatatud küsimused, mis käsitlevad registreerimistasu

regulatsiooni väidetavaid puudusi (sh väidetavat vastuolu Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli

110 ja Euroopa Kohtu praktikaga), kaebaja väited, mis seonduvad Euroopa Komisjoni

mittenõuetekohase teavitamisega seonduvalt liiklusseaduse muudatustega, mis tehti

registreerimistasu regulatsiooni seadusesse lisamisel, jms ei ole käesoleva vaidluse, s.o.

03.01.2025 mootorsõidukimaksu maksuteate nr 20250332843 õiguspärasuse hindamise kontekstis

asjassepuutuvad.

KAASATUD ISIKU SEISUKOHT

11. MSMS on kooskõlas põhiseadusega. Kõik mootorsõiduki maksu kohustuslikud elemendid

(maksumaksja, maksu objekt, maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev ning

maksusoodustused) on kindlaks määratud seaduses. Eestil ja teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel

ei ole sama maksusüsteem. Maksuliikide ja maksuobjektide valiku õigus on Riigikogul. MSMS-s

kujuneb maksusumma objektiivsete näitajate alusel, mis kehtivad kõigile maksumaksjatele

ühtviisi. Eesti süsteemi kohaselt on mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu maksustamis-

komponentideks tavajuhul (kui sõidukil on liiklusregistris CO2 heitenäit) baasosa, CO2 osa ja

sõiduautode puhul ka mass. Aastamaksu ega registreerimistasu maksukomponentideks ei ole

sõiduki müügihind või väärtus. Vanusekoefitsient vähendab nii aastamaksu kui registreerimistasu

puhul tasumisele kuuluvat summat, kuid teeb seda mõlemal juhul erinevalt. Vanusekoefitsient ei

ole otseselt käsitatav mootorsõiduki amortisatsiooni arvestamise alusena ja seda põhjusel, et

mootorsõiduki väärtus ei ole Eesti süsteemis seadusandja poolt määratud maksukomponendiks.

12. Euroopa Komisjoni teavitamine on olnud nõuetekohane ja piisav. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 09.09.2015 direktiiviga (EL) 2015/1535 nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning

infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise korra (direktiiv 2015/1535) kohast teavitust

vahendab Euroopa Komisjon ja Eesti riigi vahel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(edaspidi MKM). Direktiivi 2015/1535 kohaselt kuuluvad de facto tehniliste eeskirjade hulka

tehnilised spetsifikatsioonid, muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, mis on seotud

toodete või teenuste tarbimist mõjutavate fiskaal- või finantsmeetmetega, soodustades selliste

tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimist.

Tehnilisest normist teavituse materjalid on leitavad teavitamise infosüsteemis TRIS2.

Mootorsõidukimaksu ja registreerimistasuga on seotud järgmised teavitused ja vastused. Euroopa

Komisjoni arvamust tuleb eristada Euroopa Komisjoni märkustest. Arvamusele on kohustuslik

vastata, märkustele mitte. Direktiivi 2015/1535 kohaselt tuleb liimesriigil märkuste puhul neid

arvesse võtta nii palju kui võimalik. Eesti võttis tabelis märgitud vastuses esitatud märkused

3(7)

arvesse ning andis Euroopa Komisjonile selle kohta ka 19.02.2025 tagasisidet. Lõppteksti

esitamiseks ei ole konkreetset tähtaega.

13. Kaebaja esitab viited MSMS-le ja liiklusseadusele, milliste kõrvutamisel 19.02.2024 Euroopa

Komisjonile esitatud MSMS-i terviktekstiga võib leida tekstis täiendusi, millest enamik hakkavad

kehtima 01.01.2027 ja paar jõustusid 01.01.2025. Neid võib lugeda kaebaja nimetatud erinevusteks

seaduste tekstide vahel. Need muudatused, mis on täna kehtivas seaduses uued, võrreldes

19.02.2024 Euroopa Komisjonile saadetud terviktekstiga, ei sisalda tehnilist normi või sisaldavad

tehnilise normi tühistamist ja nendest Euroopa Komisjoni teavitama ei pea.

14. Liiklusseaduse muudatused seoses Eestis automaksu kehtestamisega (registreerimistasu

puudutavates küsimustes) on Euroopa Komisjonile esitatud teatisega 313; sätted on leitavad

maksukorralduse seaduse ja riigilõivu seaduste muutmisele MSMS-i lõpusätetes. Seega ei ole

kaebaja väide õige ja liiklusseadusse lisatud regulatsiooni osas on nõuetekohased teavitused

esitatud.

15. Kaebaja lisatud kirjavahetusest tema ja Euroopa Komisjoni vahel ei too Euroopa Komisjon

kordagi välja reaalset vastuolu teavitamise protseduuriga. Euroopa Komisjon on pöördunud ka

Eesti riigi poole, et saada selgus, mis on lõppteksti ja kehtiva teksti vahelised erinevused. Kaebaja

välja toodud asjaolu, et seaduse tekstis ja Euroopa Komisjoni esitatud tekstis on leitavad

erinevused, ei tähenda, et MSMS või LS oleks kehtetu või vastuolus põhiseadusega. Lisaks ei

nähtu kaebusest, et ükski nendest sätetest, milles kaebaja erinevusi leiab, oleks kaebajale MSMS

alusel esitatud maksuteate osas asjassepuutuv.

16. Kaebusest ei nähtu, et kaebaja vaidlustaks tema enda poolt tasumisele kuuluva mootorsõiduki

registreerimissumma määramist. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt

võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja ei ole välja

toonud ühtegi põhjendust, kuidas mootorsõiduki registreerimistasu arvutamise regulatsioon tema

õigusi riivab. Kaebuses on ilmselt esitatud teoreetiline käsitlus ühest näidiseks võetud autost. Kuna

kaebajal puudub seadusest tulenev õigus algatada menetlus abstraktseks normikontrolliks, tuleks

jätta kaebus selles osas läbi vaatamata.

17. Kohtuasi C-76/14 käsitles eeskätt teistest liikmesriikidest pärit kasutatud sõidukite ja

siseriiklikul turul juba olemasolevate samasuguste sõidukite vahelist maksuneutraalsust,

muuhulgas ka amortisatsiooni temaatikat, mille kohta tehtud järeldused olid eeskätt Rumeenia

maksusüsteemi kesksed. Järeldusi ei saa üks-ühele laiendada teiste riikide süsteemidele.

18. Euroopa Komisjonilt saadi 03.07.2025 THEMIS Dialogue (varasem EU Pilot) andmebaasi

raames päring nr EUP(2025)10984, mis tugines Euroopa Komisjoni talitustele esitatud kaebusele,

milles kaebaja juhtis tähelepanu sellele, et Eestis kehtestatud sõiduki registreerimistasu teatavad

õiguslikud aspektid ei pruugi olla kooskõlas EL õigusega. Päringus esitatakse täpsustavaid

küsimusi Eesti automaksu kohta. Kui isikul on kahtlus, et tema õigusi on riivatud, on tal õigus

asjaolude kontrollimiseks pöörduda Euroopa Komisjoni poole. Asjaolude väljaselgitamiseks on

normaalne, et Euroopa Komisjon pöördub täpsustavate küsimustega liikmesriigi poole.

Rahandusministeerium on päringule vastates jaganud Euroopa Komisjonile igakülgset teavet Eesti

automaksu loogikast ja õigusaktidest. Päringu algatamine ei tähenda aga seda, et rikkumise

tõenäosus on märkimisväärne. Automaksu valdkond on jätkuvalt Euroopa Liidu tasandil

reguleerimata, mistõttu on igas liikmesriigis omamoodi maksusüsteemid. Nendest paremaks

arusaamiseks on igati mõistlikud Euroopa Komisjoni pöördumised liikmesriikide poole

kontrollimaks, et koormised vastavad liidu üldistele maksustamispõhimõtetele.

Rahandusministeeriumis algas automaksu loomine väljatöötamiskavatsuse koostamisega. Nii selle

kui hilisema eelnõu koostamise käigus on pidevalt analüüsitud kõikide aspektide kooskõla kehtiva

4(7)

õigusruumiga. Rahandusministeerium ei tea ühtegi asjaolu, mis võiks Eesti automaksu tingimata

Euroopa Liidu üldise maksuõiguse ja siseriikliku õigusega vastuollu seada.

19. On üldteada fakt, et sõidukite maksustamine ei ole EL tasandil harmoniseeritud. Euroopa

Kohus on märkinud: „mis puudutab mootorsõidukitele kohaldatavaid makse, siis tulenevalt sellest,

et nimetatud valdkonnas puudub ühtlustamine, on igal liikmesriigil oma maksumeetmete

korraldamisel kaalutlusõigus“. Euroopa Kohus toonitab sealjuures, et eelnev põhimõte kehtib nii

kaua kuni on tagatud ELTL artikli 110 täitmine, mis samuti ei sisalda ühtegi sätet automaksude

kohta, vaid reguleerib üldist maksustamise aluspõhimõtet – diskrimineeriva maksustamise täieliku

vältimise kohustust. Seletuskirja kõnealuses punktis kajastatakse valdkondlikku seadusandlust,

kuivõrd aluslepingulised põhimõtted on nagunii ülimuslikud. Seletuskirja teksti eesmärk on

näidata, et sellises valdkonnas, nagu seda on automaksud, puudub EL-s ühine, sõidukite

maksustamisele keskenduv õigusakt (nagu näiteks käibemaksudirektiiv käibemaksu puhul), mis

jätab liikmesriikidele võimaluse iseseisvalt reeglid kujundada – niikaua, kuni need on vastavuses

nii EL-i kui ka siseriiklike üldiste maksustamispõhimõtetega.

20. Direktiiviga 2015/1535 nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste

eeskirjadest teatamine, artikli 5 punktis 1 selgitatakse üheselt, et direktiiviga sätestatud teavitamise

protseduur kehtib tehniliste eeskirjade eelnõude kohta. Nimetatud direktiivi artikli 5 punkti 3

kohaselt esitab liikmesriik ka tehnilise eeskirja lõpliku teksti komisjonile. Kaebaja on väitnud, et

mootorsõidukimaksu seaduse TRIS andmebaasi üleslaadimise põhjus oli kaebaja pöördumine

Euroopa Komisjoni poole. Lõppteksti faili üleslaadimine on kaebajast täielikult eraldiseisev

tegevus. Üleslaadimisega lõpetati eelnõu ja jõustunud seaduse menetlusprotsess. Kaebaja on

lisanud dokumendist Directive 2015/1535/EU: Guidance for Officials väljavõtte, millega selgitab,

et „dokumendi punkt 5 sätestab selgesõnaliselt, et uute tehniliste eeskirjade teavitamata jätmine

toob kaasa olukorra, kus „siseriiklikud kohtud ei saa neid eeskirju eraisikute suhtes kohaldada ega

jõustada.“. Kuigi see väide vastab tõele, siis juhendis viidataksegi kogu teavitamise protseduurile,

mida Eesti on täielikult täitnud. Seoses MSMS vastuvõtmisega on Rahandusministeerium sama

teavituse raames teinud mitu teavitust, millega kajastati menetlusprotsessi ajal tehtud muudatusi.

KOHTU PÕHJENDUSED

21. Vaidlusalune maksuteade on antud välja kooskõlas Eesti maksuseadustega, põhiseadusega ja

see ei ole vastuolus Euroopa Liidu normidega. Sel põhjusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. Kohtu

põhjendused on järgmised.

22. Vastavalt mootorsõidukimaksu seaduse (MSMS) § 3 p 1 on mootorsõidukimaksu objekt

liiklusregistris registreeritud mootorsõiduk ning MSMS § 5 järgi maksab mootorsõidukimaksu

mootorsõiduki omanik või liiklusseaduse (LS) § 2 punkti 93 tähenduses vastutava kasutaja

olemasolul vastutav kasutaja, kui sõiduki omanik on liisinguandja, mitteresidendist füüsiline isik

või juriidiline isik, kes ei ole Eestis registreeritud. MSMS § 9 lg 1 näeb ette, et MTA väljastab

liiklusregistrist saadud andmete alusel maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva

mootorsõidukimaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruaril. Seega oli MTA õigustatud arvestama

ja määrama mootorsõidukite eest kaebaja poolt tasumisele kuuluva maksusumma ja väljastama

selle kohta vaidlustatud maksuteate.

23. Kaebaja ei ole väitnud, et maksuteates märgitud auto ei kuuluks talle või et maksuteates on

automaks valesti välja arvutatud.

24. Kaebaja on vaidlustanud maksuteate, millega talle määrati mootorsõidiku aastamaks. Samas on

kaebaja käesoleva vaidluse raames asunud nõudma hoopis mootorsõiduki registreerimistasu

arvutamisel kohaldatava seadusesätte (LS § 19024 lg 1) põhiseaduse vastaseks tunnistamist. Seda

põhjusel, et eelnimetatud säte rikub kaebaja hinnangul Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit

5(7)

110 ning on vastuolus Euroopa Kohtu otsusega asjas nr C-76/14 punktidega 34, 36. 17.02.2025

menetlusdokumendis (kaebuse täpsustus) viitab kaebaja, et Eesti seaduse kohaselt ei amortiseeru

autod esimesel kasutusaastal ning aastaseks kulumiks on ca 13,5%. Selle illustreerimiseks on

kaebaja lisanud kaebuse lk 1 tabel, kust teise tulba pealkirjast nähtub, et silmas on peetud Eesti

auto registreerimistasu amortisatsiooni ning vastavas tulbas olevad kordajad on omakorda võetud

LS § 19024 lõikest 1. Niisamuti on kaebaja enda algses 03.02.2025 kaebuses viidanud LS §-le 190

(jätmata täpsustamata, millise ülamärkega § 190 kaebaja silmas peab) ning ka kaebusele lisatud

16.10.2024 Euroopa Komisjoni teatises on juttu just sõiduki vanusest sõltuvast registreerimistasu

kordajast.

25. Aastamaksu ega registreerimistasu maksukomponentideks ei ole sõiduki müügihind või

väärtus. Vanusekoefitsient vähendab nii aastamaksu kui registreerimistasu puhul tasumisele

kuuluvat summat, kuid vanusekoefitsient ei ole otseselt mootorsõiduki amortisatsiooni arvestamise

alus ja seda põhjusel, et mootorsõiduki väärtus ei ole Eesti süsteemis seadusandja poolt määratud

maksukomponent. Eelpool viidatud LS sätteid ei ole seetõttu kaebaja suhtes kohaldatud.

26. Sõidukite maksustamine ei ole EL tasandil harmoniseeritud. Seega on mootorsõiduki maksu

määramine iga liikmesriigi suveräänne otsustus. Liikmesriigid peavad tagama siiski selle, et

täidetud on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 110: diskrimineeriva maksustamise täieliku

vältimise kohustus. Kaebaja ei ole aga väitnud, et tema suhtes oleks kohaldatud diskrimineerivat

maksustamist. Direktiivi 2015/1535 kohaselt tuleb liimesriigil märkuste puhul neid arvesse võtta

nii palju kui võimalik. Vaidlust ei ole selles, et Eesti võttis rahandusministri vastuse puntkis 7

toodud tabelis märgitud märkused arvesse ning teavitas sellest 19.02.2025 Euroopa Komisjoni.

Lõppteksti esitamiseks ei olnud aga Eestil konkreetset tähtaega, seega ei ole alust väitel, et

lõpptekst on esitatud mingeid Eesti jaoks siduvaid tähtaegu eirates.

27. Kaebaja ei ole vaidlustanud mootorsõiduki registreerimissumma määramist. Haldus-

kohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda

isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kaebaja ei ole välja toonud ühtegi põhjendust, kuidas

mootorsõiduki registreerimistasu arvutamise regulatsioon tema õigusi riivab. Kaebuses on ilmselt

esitatud teoreetiline käsitlus ühest näidiseks võetud autost. Kuna kaebajal puudub seadusest

tulenev õigus algatada menetlus abstraktseks normikontrolliks, tuleb jätta kaebus selles osas läbi

vaatamata. Kaebaja väited, mis puudutavad sõiduki registreerimistasu, ei ole seega antud vaidluses

asjassepuutuvad.

28. Kõik mootorsõiduki maksu kohustuslikud elemendid (maksumaksja, maksu objekt,

maksumäär, maksu saaja, maksu tasumise kord ja tähtpäev ning maksusoodustused) on kindlaks

määratud seaduses. MSMS-s kujuneb maksusumma objektiivsete näitajate alusel, mis kehtivad

kõigile maksumaksjatele ühtviisi. Maksuliikide ja maksuobjektide valiku õigus on Riigikogul.

Eesti süsteemi kohaselt on mootorsõiduki aastamaksu ja registreerimistasu

maksustamiskomponentideks tavajuhul (kui sõidukil on liiklusregistris CO2 heitenäit) baasosa,

CO2 osa ja sõiduautode puhul ka mass. Aastamaksu ega registreerimistasu maksukomponentideks

ei ole sõiduki müügihind või väärtus. Vanusekoefitsient vähendab nii aastamaksu kui

registreerimistasu puhul tasumisele kuuluvat summat, kuid teeb seda mõlemal juhul erinevalt.

Vanusekoefitsient ei ole otseselt käsitatav mootorsõiduki amortisatsiooni arvestamise alusena ja

seda põhjusel, et mootorsõiduki väärtus ei ole Eesti süsteemis seadusandja poolt määratud

maksukomponendiks.

29. Õigusormi kohtus põhiseadusvastaseks tunnistamise ja kohaldamata jätmise ning sellega

põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamise eelduseks on vaidlusaluse normi

asjassepuutuvus (põhiseaduse § 15 lg 1 teine lause). Niisamuti ka õigusnormi Euroopa Liidu

õigusega vastuolus tunnistamise eelduseks on vastava normi asjassepuutuvus. Õigusnormi ei peeta

6(7)

asjassepuutuvaks juba ainuüksi juhul, kui vastav säte ei saa kuuluda konkreetses vaidluses

kohaldamisele. Vaidluse all on kaebajale tehtud mootorsõidukimaksu maksuteade, mitte kaebajale

tema poolt tasumisele kuuluva mootorsõiduki registreerimissumma määramine. See tähendab, et

antud vaidluses ei kuulu kohaldamisele LS peatükis 12 toodud õigusnormid, vaid kohaldamisele

kuulub MSMS. Seetõttu ei ole LS § 19024 lg 1 antud vaidluses asjassepuutuv õigusnorm. Sellest

tulenevalt tuleb jätta kaebaja taotlus LS § 19024 lg 1 põhiseadusevastaseks tunnistamiseks läbi

vaatamata, kuna säte ei ole asjassepuutuv PS § 15 lõike 1 teise lause mõttes.

30. Kuna vastav säte ei ole asjassepuutuv, siis ei ole asjakohased ka kaebaja väited LS § 19024 lg 1

Euroopa Liidu õigusega vastuolu kohta. Kaebusele lisatud Euroopa Komisjoni 16.10.2024 teatises

2024/313/EE toodud märkused puudutavad sõiduki vanusest sõltuvat registreerimistasu kordajat

(mootorsõidukimaksu seaduse eelnõu § 19024 lg 1, kehtiva LS § 19024 lg 1), kuid kaebaja on

vaidlustanud hoopis mootorsõidukimaksu maksuteate.

31. Kaebaja esitab viited MSMS-le ja liiklusseadusele, milliste kõrvutamisel 19.02.2024 KOM-le

esitatud MSMS-i terviktekstiga võib leida tekstis täiendusi, millest enamik hakkavad kehtima

01.01.2027 ja paar jõustusid 01.01.2025. Neid võib lugeda kaebaja nimetatud erinevusteks

seaduste tekstide vahel. Rahandusministeeriumi need muudatused, mis on täna kehtivas seaduses

uued, võrreldes 19.02.2024 KOM-le saadetud terviktekstiga, ei sisalda tehnilist normi või

sisaldavad tehnilise normi tühistamist ja nendest KOM-i teavitama ei pea. Kaebaja sellele vastu

vaielnud ei ole.

32. Kaebaja väidab, et „lisaks ei ole Eesti mootorsõidukimaksuseadusesse üle võetud direktiiv

83/182/EMÜ, seda eriti nn piiritöötajate ja üliõpilaste osas“. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja

väide on üldsõnaline ning ei ole kuidagi seostatav käesoleva vaidlusega.

33. Eeltoodud põhjustel on 03.01.2025 mootorsõidukimaksu maksuteade nr 20250332843

õiguspärane ja puudub alus selle tühistamiseks. Kohus jätab kaebuse rahuldamata.

34. Vastustaja ei ole taotlust menetluskulude hüvitamiseks esitanud, mistõttu kooskõlas HKMS §

108 lg-ga 1 ning § 109 lg-ga 1 jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

7(7)