2-25-120781/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-120781

Tsiviilasi

Rediem Capital AB hagi J.O vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

846 eurot 16 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Rediem Capital AB (Rootsi Kuningriigi

registrikood 559310-4697)

Hageja lepinguline esindaja Alar Liivamägi (OÜ GS

Core)

Kostja J.O (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rediem Capital AB hagi J.O vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista J.O-lt OÜ Rediem Capital AB kasuks välja sissenõutavaks muutunud viivis

10 eurot 98 senti ja põhivõlg 774 eurot 56 senti, sh kohtulahendi tegemise ajaga

sissenõutavaks muutunud põhivõlg 664 eurot 95 senti ja tulevikus sissenõutavaks

muutuv põhivõlg 109 eurot 61 senti alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast

järgmiselt:

10. aprill 2026

36 eurot 53 senti

10. mai 2026

36 eurot 53 senti

10. juuni 2026

36 eurot 55 senti

3. Mõista J.O-lt OÜ Rediem Capital AB kasuks välja viivis 22 eurot 74 senti (VÕS §

113 lg 1 teises lauses sätestatud määras sissenõutavaks muutunud põhivõlgnevuselt

664 eurot 95 senti) alates 18. novembrist 2025 kuni 20. märtsini 2026

4. Mõista J.O-lt OÜ Rediem Capital AB kasuks välja viivis alates 21. märtsist 2026

alates VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras tulevikus sissenõutavaks

muutuvatelt põhivõla summadelt alates sissenõutavaks muutumisele järgnevast

päevast kuni kohustuse täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud J.O kanda.

6. Mõista J.O-lt OÜ Rediem Capital AB kasuks menetluskulu 761 eurot, millest 245

eurot on riigilõiv, 20 eurot maksekäsu kiirmenetlusekulu ja 469 eurot õigusabikulu.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei

taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Rediem Capital AB esitas 29. augustil 2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse

avalduse J.O vastu 1072 euro 55 sendi saamiseks. Kohus koostas 11. septembril 2025

makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Vastuväite esitamise tõttu lõpetas

kohtunikuabi 21. oktoobril 2025 maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu

Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Tartu Maakohus kohustas 3. novembri 2025 määrusega hagejat esitama nõuetekohane

hagiavaldus. Hageja esitas 17. novembril 2025 hagiavalduse J.O vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2.1 Hagiavalduse kohaselt sõlmisid TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja

kostja 13. juunil 2023 kostja kauba ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis järelmaksulepingu

nr 16266138. Nõude ümberarvestuse tulemisel leiab hageja esindaja, et hagejal ei ole enam

nõuet selle lepingu alusel ja hagis seda nõuet ei esita.

2.2 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja kostja sõlmisid 8.

juunil 2023 kostja kauba (arvuti jm) ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis

järelmaksulepingu nr 16188329. Kuivõrd hagejal ei ole esitada piisavalt

veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse täitmiste kohta

krediidiandja poolt, esitab hageja otstarbekuse kaalutlusel hagis nõude

arvestades VÕS § 4034 lg 7 tagajärjena, et lepingust ei tekkinud

kõrvalkohustusi (seaduslik intressimäär oli 0 % ja muid kõrvalnõudeid

kostja ei võlgne ning hageja neid ei nõua) ning nõudes ainult väljamakstud

põhivõla tagastamata jääki ja viivist sissenõutavaks muutunud summalt

seaduslikus määras. Kostja sai laenu 708 eurot 77 senti, tagasimakseid on

tehtud 464 eurot 97 senti. Põhiosa võlg on 708 eurot 77 senti– 464 eurot

97 senti = 243 eurot 80 senti ning sissenõutavaks muutunud viivis on 10

eurot 98 senti.

2.3 TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali kaudu (laenuandja) ja kostja sõlmisid 8.

juunil 2023 kostja kauba ostu eest tasumiseks kirjalikus vormis

järelmaksulepingu nr 16188196. Hageja selgitas ka selle lepingu puhul, et

tal ei ole esitada veenvaid tõendeid vastutustundliku laenamise kohustuse

täitmiste kohta. Kostja sai laenu 1168 eurot 98 senti. Tasutud on 638 eurot

22 senti, mis on arvestatud põhiosa katteks. Põhiosa võlgnevus on 1168

eurot 98 senti – 638 eurot 22 senti = 530 eurot 76 senti.

2.4 Hageja alternatiivse nõude järgi võlgneb kostja kahe lepingu peale

kokku põhiosana 774 eurot 56 eurot (243,80 + 530,76), millest

alternatiivses nõudes 518 eurot 83 senti (243,80 + 275,03) on sissenõutav

ja 255 eurot 73 senti muutub sissenõutavaks tulevikus, seejuures

vähemalt osaliselt kohtumenetluse ajal. Hageja palub kostjalt välja mõista

ka viivis. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus hagiavaldusele

3. J.O esitas 8. detsembril 2025 seisukoha hagiavaldusele, milles võttis

hagi õigeks ja nõustus hagiavalduses esitatud ümberarvestatud nõuete

suurustega.

MAAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 näeb ette, et kui kostja võtab

kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS

§ 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus

toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus

asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 3 alusel võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva

otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata.

5. Kostja on kohtule 8. detsembril 2025 edastanud vastuse hagiavaldusele, milles on

märkinud: „Kostja võtab hagi õigeks ja nõustub hagiavalduses esitatud ümberarvestatud

nõuete suurustega.“. Kohtule nähtub sellest, et kostja õigeksvõtt on sisuline ega ole esitatud

eksimuse tõttu. Kohus ei näe põhjuseid keelduda hagi õigeksvõtu vastuvõtmisest, mistõttu

rahuldab kohus hagi kohtuistungit pidamata. Kohus jätab kohtulahendist välja põhjendava

osa.

6. Kohus selgitab, et mõistab kostjalt kohtulahendi tegemise aja seisuga põhivõlgnevuse

kokku 664 eurot 95 (518,83+ 4x36,53) ja alates 10. aprillist 2026 osamaksetena.

7. TsMS § 468 lg 1 p 1 järgi tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 näeb ette, et kui kostja

võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega

andnud põhjust esitada hagi. Praegusel juhul on kostja andnud põhjuse hagiavalduse

esitamiseks, sest kohtueelsete läbirääkimiste tulemusel ei ole kostja asunud võlgnevust

tasuma. Hageja oli sunnitud oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma, seetõttu jätab kohus

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

9. Hageja 12. märtsil 2026 koos hagiavaldusega esitatud menetluskuludele nimekirja järgi on

hageja menetluskulud kokku 761 eurot, millest 245 eurot on riigilõiv ja hageja õigusabikulud

496 eurot ja maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot. Kostja ei ole hageja menetluskulude

nimekirjale omapoolset vastuväidet esitanud. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest

ja see kulu on põhjendatud, põhjendatud on ka maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.

10. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejale osutatud õigusabi 2 tundi hagiavalduse

koostamise eest 110 eurot tund. Kohtu hinnangul on hagiavalduse koostamisele kulunud 2

tundi põhjendatud ajakulu: hageja on käsitlenud kahte lepingut ja teinud ümberarvestuse ning

110 eurot on mõistlik tunnihind. Edasiste toimingute eest on hageja lepingulise esindaja

tunnitasu 80 eurot ning kohtu hinnangul on põhjendatud ka järgmised toimingud: tutvumine

menetlusse võtmise määruse ja vastusega hagiavaldusele; tutvumine kohtu 9. detsembri 2025

kirja, kostja 15. detsembri 2025 vastusega ja hageja 15. detsembri 2025 vastuse koostamise

eest; kompromissläbirääkimiste pidamine kostjaga (sh kostja kohtuvälise

esindaja/usaldusisikuga), mitmete e-kirjade vahetamine ja menetluskulude nimekirja

koostamine. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks maakohtu menetluses 496 eurot. Kokku on hageja põhjendatud

menetluskulud 761 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena

välja mõista 761 eurot. Hageja taotlusel ning juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus

lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1

teises lauses ettenähtud määras lahendi jõustumisest kuni täitmiseni.

11. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 280 eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Külli Puusep

kohtunik