2-24-14128/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Jüri-Karl Leppik

Otsuse kuupäev

20.03.2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-24-14128

Tsiviilasi

C.J hagi K.B vastu kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 03.10.2025 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

C.J apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

11 904,80 €

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) C.J (isikukood XXX), lepinguline

esindaja Olga Väina-Kesler

Kostja (vastustaja) K.B (isikukood XXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 03.10.2025 otsus osas, milles maakohus märkis, et

jätab rahuldamata viivise nõude (resolutsiooni p 3). Ülejäänud osas jätta sama

otsus muutmata.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise ja kulude kindlaksmääramise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel,

kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetlus-kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast lahendi jõustumist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. C.J (hageja) esitas 18.09.2024 Harju Maakohtule hagi K.B (kostja) vastu 14 703,80 €

nõudes. Hageja tõi esile, et ta ostis kostjalt korteriomandi, milles ilmnes hiljem puudus:

korteris asunud kamin ei olnud nõuetekohane. Korstnapühkija tuvastas, et korsten oli kaetud

kipsplaatidega, korstna külge oli kinnitatud mööbel, korstnas oli auk ning puudusid kohane

juurdepääs ja puhastusluugid. Hageja tellis puuduste kõrvaldamise tööde projekti, mille eest

tasus 350 €. Vajalike ehitustööde teostamiseks hinnapakkumise sai hageja summas 3517,80 €

ja uue normidele vastava kamina ehitamiseks summas 10 836 €. Kokku on varjatud puuduse

kõrvaldamise vajalik kulu 14 703,80 €.

2. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Korstna puuduseid kostja ei vaidlustanud, aga esitas

andmed ja tõendid selle kohta, et loetletud puuduste kõrvaldamise maksumus on 2799 €, mille

kostja nõustus hagejale tasuma.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 03.10.2025 otsusega (vaidlustatud otsus) osaliselt, mõistes

kostjalt hageja kasuks välja 2799 €. Menetluskulud jäid TsMS § 163 lg 2 alusel hageja kanda

ja maakohus otsustas määrata kulud rahaliselt kindlaks edaspidi. Lisaks märkis maakohus

otsuse resolutsioonis, et hageja viivise nõue jääb rahuldamata (resolutsiooni p 3).

3.1.

Maakohus tuvastas järgmised vaidlustamata asjaolud:

-

pooled sõlmisid 04.10.2012 korteriomandi müügilepingu, millega hageja soetas

kostjalt korteriomandi aadressil XXX-i (korter);

-

korteris on kütteseadmena paigaldatud kamin;

-

kamina kasutamine ei ole lubatud, sest korsten on korteris kaetud kipsplaatidega,

korstna külge on kinnitatud köögimööbel ja korstnajalas puuduvad puhastusluugid;

-

loetletud puudused ei olnud ostmisel nähtavad.

3.2.

Hageja kahjunõude õigusliku aluse ja eeldused sätestavad VÕS § 115 lg 1 ning §-d 127

ja 128. Pooled ei vaidle, et puudused esinesid ja hageja teavitas neist kostjat mõistliku aja

jooksul. Pooled on üksmeelsed ka selles, et võimalik kahju ja kulud seoses kõigi

korteriomanike ühises omandis olevate konstruktsioonidega ei ole käesoleva menetluse ese.

Pooled vaidlevad, millises ulatuses tuleb puudustega kamin parandada ja millise summa peab

kostja hagejale hüvitama. Kahjuhüvitise suurust saab hinnata eelkõige VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja

5 järgi.

3.3.

Hageja esitatud hinnapakkumiste alusel on ilmne, et hageja soovib kogu kamina,

suitsulõõri ja korstnapitsi asendamist uutega. Nii ulatuslik töö on põhjendatud vaid juhul, kui

puudust ei saa teisiti kõrvaldada. Kostja esitatud hinnapakkumine seevastu sisaldab ainult

nende tööde tegemist, mis vastavad korstnapühkija osundatud puudustele. Korstnapühkija

kvalifikatsiooni pooled ei vaidlustanud.

3.4.

VÕS § 127 lg 1 järgi tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult lähedane

sellele, kui ta oleks ostnud korteri, millel ei ole varjatud puudusi kamina osas. Maakohus

võttis arvesse, et korter ja kamin olid selle müümise ajal kasutatud. Kamina täielikult

ümberehitamine tähendaks hagejale uue kamina andmist, milleks kostja ei olnud kohustatud.

Kokkuvõttes on mõistlik lähtuda kostja esitatud hinnakalkulatsioonist, et vältida hageja

alusetut rikastumist, mis kaasneks kogu kamina ja sellega seotud tehnorajatiste täieliku

ümberehitusega.

3.5.

Kostja nõustus hagile vastates tasuma hagejale summa, mille kohus kostjalt otsusega

välja mõistis. See vastab TsMS § 163 lg 2 olukorrale, sest hageja ei olnud nõus ka kohtu

pakutud suurema kompromissi summaga (4000 – 5000 €). Neil kaalutlustel jättis maakohus

kõik menetluskulud hageja kanda.

2 (4)

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja hagi

tervikuna rahuldada. Apellatsioonkaebuse resolutsioonis taotles hageja kostjalt ka viivise

väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja panna kostja kanda.

4.1.

Esiteks

heidab hageja maakohtule ette selgitamiskohustuse rikkumist. Kui poolte

tõendid on vastandlikud, pidanuks maakohus selgitama ekspertiisitaotluse esitamise

võimalust.

4.2.

Teiseks

ei viinud maakohus istungeid läbi nõuetekohaselt, neil tegeleti vaid

kompromissi arutamisega. Eelmenetlus jäi kohaselt lõpetamata ja hageja ei saanud aru

täiendavate tõendite esitamise kohustusest.

4.3.

Kolmandaks

ei ole vaidlustatud otsus piisavalt põhjendatud. Kohus piirdus otsuses

üldise viitega, kuid ei põhjendanud, miks just 2799 € on õige summa. Kohus ei analüüsinud

hageja hinnapakkumiste ega projektiarve (350 €) vastavust mõistlike kuludele (VÕS § 127 lg

2). Lisaks eiras kohus korstnapühkija akti ja ettepaneku sisu, et kaminat ei tohi kasutada ning

puuduste kõrvaldamiseks on vajalik kas täielik ümberehitus või likvideerimine.

4.4.

Neljandaks

ei nõustu hageja TsMS § 163 lg 2 kohaldamisega menetluskulude

jaotamisel.

5. Kostja vaidles kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata

(TsMS § 657 lg 1 p 1). Hageja kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel lähtuda maakohtu

tuvastatud ja eespool p-s 3.1 refereeritud vaidlustamata asjaoludest (TsMS § 652 lg 1 p 1).

Apellatsioonimenetluses on vaidluse ulatus sisuliselt sama nagu kokkuvõtvalt märgitud p-s

3.2.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, sh nõude õigusliku kvalifikatsiooni

ning VÕS § 127 lg-te 1, 2 ja 5 kohaldamisega. Samu põhjendusi pole vaja korrata (TsMS §

654 lg 6). Vastuseks kaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8.1.

Esimene väide selgitamisekohustuse rikkumise kohta pole põhjendatud. Hagejale pidi

olema arusaadav, et kui tema ja kostja tõendid puuduse kõrvaldamise maksumuse (kahju

suuruse) osas on erinevad, siis ei tarvitse kohus lahendada asja just hageja tõendi põhjal.

Maakohus selgitas kohe esimesel, 04.03.2025 istungil, et salvestav kamin ja kogu suitsulõõri

renoveerimine seest poolt tulekindla seguga on arendus, mida ei pea kinni maksma müüja (dtl

104, 00:06:40); samuti juhtis kohus hageja tähelepanu tõsiasjale, et salvestav kamin ei

kuulunud müügilepingu esemesse (dtl 105, 00:11:27). Nii selgitas kohus piisavalt probleeme

hageja esile toodud asjaolude ja tõenditega. Lisaks ei saa hageja tugineda selgitamiskohustuse

rikkumisele, sest ta ei esitanud sellekohast vastuväidet kummalgi istungil ega ka pärast

viimast, 25.06.2025 istungit esitatud 27.06.2025 menetlusdokumendis (TsMS § 333 lg 2).

8.2.

Teine väide puudustest istungite läbiviimisel on osaliselt põhjendatud, aga ei too kaasa

vaidlustatud otsuse muutmist. Maakohus arutas pooltega tõenditega seonduvat 04.03.2025

istungil (dtl 105) ning küsis selgitusi nõude kujunemise ja tõendite kohta 25.06.2025 istungil

(dtl 120–121). Ainetu on hageja etteheide eelmenetluse lõpetamata jätmise kohta, sest

maakohtu vastav menetluslik otsustus on protokollitud (dtl 122, 00:41:16). Ringkonnakohus

möönab, et poolte väiteid ja tõendeid saanuks eelmenetluses käsitleda struktureeritumalt ja

kohus pidanuks TsMS § 392 lg 1 p 4¹ järgi eelmenetluse raames selgitama välja asjas

kohaldatava õiguse. Samas ei olnud koostoimes eelmise p-ga 8.1 maakohtu rikkumised

3 (4)

olulised ega mõjutanud asja lahendamist. Poolte kompromissile suunamine on kooskõlas

TsMS § 4 lg 4 eesmärgiga ega ole maakohtule ette heidetav.

8.3.

Kolmas väide on osaliselt põhjendatud, sest maakohus ei viidanud konkreetselt

korstnapühkija aktile ja ettepanekule. See ei toonud kaasa ebaõiget lahendust ega ole oluline

rikkumine. Maakohus otsustas tõendite kogumi põhjal õigesti ning TsMS § 232 lg-te 1 ja 2

põhimõtteid järgides, et uue kamina ehitamine pole korstnapühkija osundatud puuduste

kõrvaldamiseks vajalik. Puuduste loetelu on kooskõlas aktiga (dtl 16). Ekslik on hageja

arusaam, et ettepaneku (dtl 18) kohaselt tulnuks kamin asendada uuega. Korstnapühkija

selgitas, et tuleohutuse tagamiseks on kaks varianti: esimene võimalus on kamin likvideerida,

teine võimalus viia korsten vastavusse tuleohutusnõuetega. Maakohus otsustas õigesti, et

kostja hinnapakkumises kajastatud tööd vastavad teisele variandile. Viidatud aktist ja

ettepanekust ega ka muudest tõenditest või õigusaktidest ei tulene, et puuduste

kõrvaldamiseks vajalikud tööd eeldavad projekti koostamist. Seetõttu jäi õigesti rahuldamata

projekteerimise kulu hüvitamise nõue. Maakohus ei pidanud täiendavalt põhjendama hageja

hinnapakkumise summa kui liiga suure mittesobivust.

8.4.

Neljas väide menetluskulude jaotuse kohta pole edukas. Maakohus kohaldas TsMS §

163 lg 2 õigesti. Kostja oli nõus kompromissi korras hüvitama hagejale 4000 € (dtl 120,

00:02:33) ja otsusega välja mõistetud summa on sellest väiksem. Kirjeldatud olukorras on

viidatud sätte kohaldamise eeldus täidetud. Maakohtu otsustus kulude jaotamisel ei ole

karistuslik, vaid kooskõlas menetluse käigu ja lahendusega.

9. Maakohus märkis vaidlustatud otsuse resolutsiooni p-s 3, et hageja viivise nõue jääb

rahuldamata. Maakohtu menetluses hageja viivist ei nõudnud, mistõttu pole nimetatud

otsustus asjakohane. Kohus ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud (TsMS § 439).

Seetõttu tühistab ringkonnakohus viivise kohta tehtud otsustuse olenemata kaebuse väidetest

(TsMS § 656 lg 4). Hageja ei esitanud eraldi väiteid viivise kohta ega tuginenud maakohtu

kõnealusele rikkumisele, mistõttu kaebuse rahuldamise ulatust eelnev ei mõjuta.

Apellatsioonimenetluses ei saa uut nõuet esimest korda esitada (TsMS § 9 lg 3).

10. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

Resolutsioonis märgitakse kõigi seniste menetluskulude jaotus (TsMS § 173 lg 1 ls 2). Kulud

määrab rahaliselt kindlaks maakohus (TsMS § 177 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

4 (4)