2-26-1711/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-1711

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi R J vastu võla nõudes

Hagihind

294,13 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479);

Hageja lepinguline esindaja: S R (Julianuse Õigusbüroo OÜ,

e-post: xxx);

Kostja: R J (isikukood xxx, elukoht xxx).

Menetluse liik

Lihtmenetlus (kirjalikus menetluses)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ hagi R J vastu võla nõudes osaliselt.

2. Mõista kostjalt R J hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks põhivõlgnevus 104,18

eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot ja viivis alates lepingu lõpptähtajale järgnevast

päevast 21.02.2025 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.03.2026 summas 11,73 ning

edasiulatuvalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

20.03.2026 kuni põhivõlgnevuse (104,18) tasumiseni.

3. Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1. Jätta menetluskulud 53% ulatuses kostja ja 47% ulatuses hageja kanda.

4.2. Mõista kostjalt R J hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

menetluskulud 84,8 eurot.

4.3. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (84,8 eurot) tuleb kostjal R J tasuda

hagejale Aktiva Finance Group OÜ käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

Edasikaebamise kord

Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus

võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks,

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Hageja Aktiva Finance Group OÜ esitas 21.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse kostja

R J vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagi 05.02.2026 määrusega menetlusse. Kohus

menetleb käesolevat tsiviilasja 2-26-1711 lihtmenetluses, mille kohta on täpsemad selgitused

antud Harju Maakohtu 05.02.2026 kohtumääruses. Kostja ei ole hagile vastanud.

HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

2. xxx ja R J sõlmisid 25.05.2024 järelmaksulepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kauba

järelmaksuga. xxx kontrollis kostja krediidivõimelisust laenutaotluse ja maksehäireregistri

väljavõtte alusel. Krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud. xxx hinnangul oli võetud kohustuse täitmine kostjale jõukohane. Kostja puhul oli

tegemist piisava sissetulekuga inimesega ehk täiesti usaldusväärse laenuvõtjaga, kes oli seega

võimeline lepingulisi kohustusi täitma.

3. Lepingu nr xxx krediidi kulukuse määr oli 49,57% aastas ja intressimäär 23% aastas.

Krediidi kulukuse määra arvutamisel võeti arvesse krediidisummat, intressimäära,

krediidisumma tagastamise lõpptähtpäeva, osamaksete arvu, laenulepingu sõlmimise tasu,

igakuist lepingu haldustasu.

4. Kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt, mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 5.03.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav

tähtaeg võlgnevuse tasumiseks. Ülesütlemise saatmise seisuga oli kostja võlas 20.12.2024-

20.02.2023 osamaksetega. 26.03.2025 saatis esialgne võlausaldaja kostjale teatise lepingu

lõpetamise kohta, kuna kostja ei tasunud enda võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Ülesütlemise teatised edastati kostja lepingujärgsele aadressile xxx. xxx loovutas 31.03.2025

kostja vastase nõude Aktiva Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

5. Lepingu alusel soetas kostja kauba maksumusega 494,18 eurot. Kostja kohustus kauba eest

tasuma lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel. Kostjalt on toimunud laekumisi põhiosa

katteks summas 316,93 eurot, seega on tasumata põhiosa summas 177,25 eurot. Hagihind

294,13 eurot koosneb põhinõudest summas 177,25 eurot, intressinõudest 12,49 eurot,

sissenõudmiskuludest 30,00 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud

viivise nõudest 33,62 eurot ja edasiulatuvast viivisest 40,77 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Hinnates asjas kogutud tõendeid ja arvestades poolte seisukohti, leiab kohus, et hagiavaldus

tuleb rahuldada osaliselt. Kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 esimeses lauses sätestatust koos

kirjeldava ja põhjendava osaga. Kuivõrd kohus menetleb käesolevat tsiviilasja lihtmenetluses,

siis kasutab kohus TsMS § 444 lg-s 2 sätestatud õigust ning piirdub kohtuotsuse põhjendavas

osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused,

märkimisega. Kohus selgitab, et TsMS § 405 lg 5 kohaselt võib kohus lihtmenetluse korral

kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja

tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise

seletust, mis ei ole antud vande all. Maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses

põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks

ta mõnda tõendit ei arvesta (Riigikohtu 04.05.2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p 16).

Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks.

7. xxx loovutas 31.03.2025 Aktiva Finance Group OÜ-le lepingust nr xxx tuleneva nõude

kostja vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid (dtl 25).

8. Hagi kohaselt sõlmisid 25.05.2024 xxx ja R J järelmaksulepingu nr xxx. Kostja kohustus

järelmaksu tagastama lepingus kokku lepitud maksegraafiku alusel perioodil 20.06.2024–

20.02.2025 makseperioodiga 9 kuud ja intressiga 23% aastas (dtl 11-13).

9. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole kostja kõiki osamakseid tasunud.

Hagiavalduse kohaselt on kostjalt toimunud laekumisi põhiosa katteks summas 316,93 eurot,

seega on tasumata põhiosa summas 177,25 eurot. Hageja nõuab käesoleval juhul kostjalt

lepingust tulenevate kohustuste täitmist.

10. Kohtu hinnangul vastab kostja ja xxx sõlmitud järelmaksuleping nr xxx

tarbijakrediidilepingu tunnustele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 kohaselt on

tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev

krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 401 lg-st 2

tuleneb, et krediidilepingu esemeks võib olla ka tasuline maksetähtpäeva edasilükkamine.

Õiguskirjanduses on jõutud seisukohale, et järelmaksuga müügileping on üks levinuimaid

tasulise maksetähtpäeva edasilükkamise lepinguid. Sellise lepingu sõlmimine võimaldab

ostjal tasuda kauba eest teatava perioodi jooksul pärast kauba ostjale üleandmist ning vastavat

järelmaksuga tasutavat osamakset intressitakse järelmaksu perioodi jooksul (VÕS komm II

(2019), § 401, p 3.1.2.). Lepingu nr xxx kohaselt kohustus kostja tasuma 9 osamakset 64,42

euro suuruses (dtl 12-13). Lepingu osamaksed sisaldasid lisaks põhiosale ka igakuist intressi

(dtl 13). Seega oli tegemist tarbijakrediidilepingutega.

11. Hageja põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulud ja viivise nõuded võiksid kuuluda

rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, edasiulatuva viivise nõue TsMS § 367 alusel.

Põhivõlgnevuse, intressi, sissenõudmiskulude ja viivise nõude rahuldamiseks peavad esinema

järgmised eeldused: kehtiv leping, lepingus sisalduv kokkulepe põhivõlgnevuse, intressi,

sissenõudmiskulude ja viivise maksmiseks (hagis nõutud määras ja ulatuses), kostja poolne

lepingu rikkumine, kostja vastutus rikkumise eest, hagis nõutud ulatuses täitmist välistavate

kostja vastuväidete puudumine või nende alusetus.

12. Vastavalt järelmaksu lepingule nr xxx oli krediidi kulukuse määr 49,57% aastas (dtl 12).

Eesti Panga poolt avaldatud keskmine eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 2024.

aasta mais (25.05.2024 lepingu sõlmimisel) oli 17,36%, seega ei ületa lepingu

krediidikulukuse määr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele

antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda ning tarbijakrediidileping on

kehtiv.

13. Kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte

järgimist omal algatusel (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).

Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet või seda sisustama. Seega

kontrollib kohus järgnevalt, kas krediidiandja on järginud kostjaga lepingu sõlmimisel

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

14. Lepingu sõlmimise ajal (25.05.2024) kehtinud ja praegu kehtiva VÕS § 4034 lg 1 punktide

1 ja 2 kohaselt krediidiandja on kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku

laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata,

kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma

(krediidivõimelisus) ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt

krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega.

Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle

teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus

kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised

varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike

hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta

olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Eelmises lauses sätestatud

kohustuse täitmisel peab krediidiandja lähtuma ka krediidiandjate ja -vahendajate seaduse §

49 lõike 1 punktides 1–7, lõike 2 punktides 1–3, lõike 3 punktides 1–3 ja lõikes 7 sätestatust.

VÕS § 4034 lg 6 järgi krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

15. Vastavalt VÕS § 4034 lõikele 13 vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

vajalike kohustuste täitmist tõendab vaidluse korral krediidiandja. Lepingu nr xxx kohta esitas

hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamiseks kohtule laenutaotluse ja

taust.ee väljavõtte (dtl 26-27). Kostja veebitaotlusest nähtub, et lepingu sõlmimisel avaldas

kostja, et tema sissetulek on 3000 eurot ning kohustused on 1000 eurot. Taust.ee väljavõtte

alusel leidis hageja, et krediiditaotluse esitamise ajal kehtivaid ega varasemaid maksehäireid

polnud (dtl 27).

16. Krediidiandja ei teinud lepingu sõlmimisel kindlaks kostja tegelikku sissetulekut ja

kohustuste suurust, samuti ei küsitud kostjalt pangakonto väljavõtet. Krediidiandja tugines

kostja enda esitatud teabele ning krediidianalüüsile, mis andis infot ainult maksehäirete kohta.

Senise kohtupraktika põhjal ei saa seda piisavaks lugeda. Oluline on enne tarbijale

krediidilepingu sõlmimist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse

sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed

majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kohtu hinnangul

nähtub esitatud asjaoludest ja tõenditest, et krediidiandja on rikkunud vastutustundliku

laenamise põhimõtet – kostja varalist seisundit ega kohustusi nõuetekohaselt kindlaks ei

tehtud. Järelikult ei oleks krediidiandja VÕS § 4034 lg 6 kohaselt tohtinud kostjaga praeguse

vaidluse esemeks olevat järelmaksulepingut sõlmida.

17. Vaidlusaluse lepingu sõlmimisel kehtinud VÕS § 4034 lg 7 järgi on vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise esmaseks tagajärjeks lepingujärgse intressi alanemine

seadusjärgse määrani ja muude kulude maksmise kohustuse äralangemine. Nimetatud sättest

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga

seotud tasude osas. Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja sissenõudmistasu maksmise

kohustusest. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe

esitamata või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja

hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti. Praegusel juhul ei ole hageja tuginenud asjaolule,

et kostja oleks teadlikult valeandmeid esitanud. Asja materjalides puuduvad tõendid, millest

nähtuks, kas ja millist teavet on krediidiandja kostjalt täiendavalt küsinud.

18. Hageja esitas 04.02.2026 kohtule seadusjärgse intressimääraga ümberarvestuse.

Ümberarvestuse kohaselt ei olnud leping kehtivalt üles öeldud, kuna kostja ei olnud

osamaksetega viivituses. Kostja on teinud tagasimakseid kogusummas 390 eurot. Seega

nõuab hageja lepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 104,18 eurot (494,18-390), viivist

alates 21.02.2025 (viimase osamakse tähtpäevale järgnev päev) kuni hagiavalduse esitamiseni

21.01.2026 ja edasiulatuvat viivist põhivõlgnevuselt 104,18 eurot alates hagiavalduse

esitamisele järgnevast päevast 22.01.2026 lepingujärgses viivisemääras 23,00% aastas.

Kohus leiab, et hageja põhinõue on põhjendatud summas 104,18 eurot. VÕS § 108 lg 1 on

sätestatud, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

19. VÕS § 113 lg 1 on sätestatud, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kuivõrd VÕS § 4034 lg 7 alusel

kohaldatakse lepingujärgse intressi asemel seadusjärgset intressimäära, siis kohaldab kohus

sama põhimõtet ka viivisele. Kohus ei nõustu hageja väidetega, et käesolevas asjas tuleks

kohaldada lepingujärgset viivisemäära. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise

eesmärk on teha kindlaks, et tarbijakrediidileping sõlmitakse krediidivõimelise tarbijaga, kes

suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Kuna krediidiandja ei tuvastanud nõuetekohaselt

kostja krediidivõimelisust, siis regulatsiooni eesmärgist lähtuvalt ei kohalda kohus

lepingujärgset viivisemäära. Käesolevas asjas on viivis VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud määras alates lepingu lõpptähtajale järgnevast päevast 21.02.2025 kuni

kohtuotsuse

tegemiseni

19.03.2026

(104,18×(11,15%)/365×130)+(104,18×(10,15%)/365×184)+(104,18×(10,15%)/365×78)=

11,73 eurot.

20. Hageja taotleb kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmist summas 30 eurot. VÕS §

1132 lg 2 p 1 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku

või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures

võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning

kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot.

Kostjaga sõlmitud järelmaksulepingu xxx punktis 7 oli kirjas, et viivisele võivad lisanduda

sissenõudekulud xxx Hinnakirjas sätestatud määra(de)s. Kohus leiab eelnevat arvestades, et

hageja sissenõudmiskulude nõue on põhjendatud summas 30 eurot ning rahuldab selle.

21. Eespool toodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt välja

järelmaksulepingult nr xxx põhivõlgnevuse summas 104,18 eurot, sissenõudmiskulud 30

eurot ja viivise võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates lepingu

lõpptähtajale järgnevast päevast (21.02.2025) kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 11,73

eurot ja edasiulatuvalt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates

kohtuotsuse tegemisele järgnevast päevast kuni kohase täitmiseni.

22. Ülejäänud osas jääb hagi rahuldamata.

23. Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd arvestades hagi

hinda kohus rahuldab hagi ligikaudu 53% ulatuses, peab kohus juhindudes TsMS § 163 lg-st 1

põhjendatuks jätta menetluskulud 47% ulatuses hageja ja 53% ulatuses kostja kanda.

24. Hageja on taotlenud menetluskuluna välja mõista kostjalt riigilõivu 100 eurot ja hageja

õigusabikulud 338 eurot, kokku 438 eurot ning kohustada kostjat tasuma hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses otsuse

jõustumisest alates kuni täitmiseni. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt

on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 100 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS

§ 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel

mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab,

et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise

esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Kohus on seisukohal, et antud juhul on

põhjendatud lepingulise esindaja ajakulu (sh dokumentidega tutvumine, hagi koostamine ja

lisade komplekteerimine) 1 tunni ulatuses. Hagiavalduse näol on sisuliselt tegemist

tüüphagiga, millesarnaseid esitab hageja oma tegevuses massiliselt paljude võlgnike vastu ja

mille koostamisele kuluv aeg peaks olema tavapärasest lühem. Hageja lepingulise esindaja

tunnitasu 169 eurot/h ei pea kohus samuti mõistlikuks, arvestades mh asjaolu, et hageja

esindaja pole vandeadvokaat ja käesolevas asjas on tegemist vähekeeruka võlgnevust

puudutava tüüphagiga. Kohus loeb lepingulise esindaja mõistlikuks tunnitasu määraks

käesolevas asjas 60 eurot/h. Hageja menetluskulud kuuluvad hüvitamisele ilma käibemaksuta.

Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud õigusabikuludeks 60

eurot.

25. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu 160 (100 + 60) eurot. Eeltoodust

tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 84,8 eurot (s.o 160-st

eurost 53%) ning menetluskuludelt (84,8 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni. Kohus ei rahulda hageja taotlust, et

väljamõistetud menetluskulude summa kantaks Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole nr xxx

viitenumbriga xxx. Kohus ei pea vajalikuks sekkuda kohtuotsuse täitmisse ega piirata

kohtuotsuse täitmist ühe konkreetse pangakontoga.

26. Kuna kostja pole menetluses aktiivselt osalenud ja hagile vastanud, siis ei ole kostjal

saanud käesolevas asjas menetluskulusid tekkida, mistõttu ei saa kohus kostja

menetluskulusid ka kindlaks määrata. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280

eurot. TsMS § 178 lg 4 on sätestatud, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Andres Suik, kohtunik