2-24-8027/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kairi Piirisild, Ele Liiv, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. märts 2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-8027

Kohtuasi

L.A hagi N.B vastu võla väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. juuli 2025. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

L.A apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

15 204,38 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja: L.A (isikukood XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

Kostja: N.B (isikukoo XXX), lepinguline esindaja Sven

Paaver

Kohtuistungi toimumise aeg

4. märts 2026

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24. juuli 2025. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

ja täiendada kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta L.A apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud L.A kanda.

4. Mõista L.A-lt N.B kasuks tema menetluskulude hüvitamiseks välja 1072 eurot.

Välja mõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavaks tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-24-8027

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. L.A (hageja, tellija) esitas 21.05.2024 Tartu Maakohtule hagi N.B (kostja, töövõtja) vastu

põhivõla 11 685 euro ja kahjuhüvitise 1830 euro väljamõistmiseks. Menetluskulud palus

hageja jätta kostja kanda. Tartu Maakohus andis asja 03.06.2024 menetlemiseks üle Harju

Maakohtule.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu Harjumaal Anija vallas

XXX XXX asuva elamu katusealuse korruse ehitustööde tegemiseks. Tööde sisu, maht ja tasu

(11 000 eurot) määrati 22.12.2020 ehituskalkulatsioonis. Tööde üleandmise kuupäev oli

28.02.2021. Hageja tasus kostjale ettemaksuna 11 685 eurot.

3. Lepingujärgsed tööd on lõpetamata. Kostja tegi ettevalmistused põranda töödeks (vahelae

liiv-kruusa koristus ja vana laudise eemaldus), paigaldas osaliselt elektri, kanalisatsiooni ja

tarbevee torustiku, ehitas terrassi põranda ning terrassi laelaudise ja paigaldas liistud.

4. Hageja nõudis kostjalt korduvalt töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist, kuid

kostja ei reageerinud hageja nõudmistele täitmisega. Hageja andis 23.02.2024 kostjale

täiendava tähtaja tööde tegemiseks kuni 15.03.2024 ning hoiatas, et kui kostja kohustust

täiendava tähtaja jooksul ei täida, loeb hageja ennast töövõtulepingust taganenuks alates

16.03.2024. Kuna kostja kohustust ei täitnud, lõppes leping 16.03.2024 ja kostjal tuleb

tagastada hagejale temalt lepingu alusel saadud 11 685 eurot.

5. Kuna kostja rikkus oma kohustusi, oli hageja sunnitud pöörduma professionaalse

õigusnõustaja poole. Hageja tasus kohtueelsete õigusabikuludena kokku 1830 eurot (koos

käibemaksuga), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

Kostja vastuväited

6. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

7. Kostjal ei ole lepingulist suhet hagejaga, vaid hageja ema Yga, kes tööd tellis. Hageja on Y

poeg ja nad elavad samas majas. Y ja hageja üksnes jagasid omavahel ära, kes milliste tööde

eest tasub. Hageja tasutud 11 685 eurost 4000 eurot tasus hageja Y palvel välitööde eest.

Leping Yga lõppes 22.02.2021, kui Y ei lubanud hagejat enam objektile. Seetõttu ei saanud

kostja töid lõpuni teha.

8. Hageja nõue aegus märtsis 2024. Kostja pidi tööd hagejale üle andma 28.02.2021.

Aegumine algas hiljemalt 01.03.2021, kui sai selgeks, et tööd on lõpetamata. Nõude aegumise

tõttu on ka lepingust taganemine tühine.

9. Taganemisavaldus ei ole esitatud mõistliku aja jooksul. Hageja pidi rikkumisest teada

saama hiljemalt 28.02.2021, mil tööde üleandmise tähtaeg möödus. Hageja ei ole tõendanud,

et ta oleks esitanud kostjale nõude tööde lõpetamiseks enne jaanuari 2024. Taganemisavaldus

2-24-8027

esitati 16.03.2024 ehk üle kolme aasta pärast seda, kui hageja pidi avastama lepingu

rikkumise.

10. Kui taganemisavaldus kehtib, soovib kostja tasaarvestada hageja nõude tarnitud

materjalide ja tehtud tööde maksumusega.

Maakohtu otsus ja selle põhjendused

11. Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja

menetluskulude hüvitamiseks välja 4262,50 eurot.

12. Maakohus tuvastas, et hageja tellijana ja kostja töövõtjana sõlmisid 22.12.2020

töövõtulepingu maja katusealusega seotud ehitustööde tegemiseks. Kostja ja hageja ema Y

vahel oli eelnevalt sõlmitud eraldi leping välitööde tegemiseks 05.10.2020–28.02.2021.

Hageja tasus kostjale kokku 11 685 eurot. Kostja ei tõendanud, et 4000 eurot sellest tasuti

Yga sõlmitud lepingu täitmiseks. Kostja alustas ehitustöödega, kuid ei ole neid lõpetanud ega

tellijale üle andnud. Y ei lubanud kostjal alates märtsist 2021 ehitustöid jätkata. Hageja teadis

või pidi objektil tööde tegemise katkestamisest teadma.

13. Kuna Y ei lubanud kostjal enda kinnistul töid jätkata, ei saanud kostja jätkata ka hagejaga

sõlmitud töövõtulepingu täitmist. Seega katkestas kostja tööde tegemise ka hagejaga sõlmitud

töövõtulepingu alusel hiljemalt märtsis 2021 ja hageja teadis sellest. Samas ei öelnud hageja

kostjaga sõlmitud töövõtulepingut siis üles ega taganenud sellest. Seda, et hageja oleks

kaudselt nõustunud Y poolt töövõtulepingust taganemisega ning aktsepteeris seda enda ja

kostja vahelises lepingulises suhtes, ei ole alust järeldada.

14. Kostja oli rikkumises (tööde tegemise katkestamisega) hiljemalt alates 2021 märtsist.

Hageja ei nõudnud töövõtulepingu täitmist mõistliku aja jooksul kooskõlas võlaõigusseaduse

(VÕS) § 108 lg-ga 3 ja oli seetõttu jaanuariks 2024 (seda enam veebruariks, märtsiks)

kaotanud õiguse nõuda töövõtulepingu täitmist. Mõistlik aeg nõuda lepingu täitmist oli 3

kuud, aga mitte rohkem kui 5 kuud. Isegi kui arvestada, et kostja üritas ka aprillis-mais 2021

objektile tulla, pidi ta ikkagi hiljemalt mais 2021 aru saama, et kostja töid ei lõpeta. Seega

oleks hageja saanud nõuda lepingu täitmist kuni 31.08.2021 või maksimaalselt kuni

31.10.2021.

15. Kuna hageja oli kaotanud õiguse nõuda lepingu täitmist, ei saanud ta enam 23.02.2024

anda kostjale täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks ega täiendava tähtaja rikkumise tõttu

lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel taganeda. Seega puudus 23.02.2024 taganemisavaldusel

materiaalne alus ning see on toimetu. Hagejal ei ole seega kostja vastu VÕS §-s 189

sätestatud nõuet.

16. Hageja nõuet oleks võimalik kvalifitseerida kahju hüvitamisena täitmise asemel (VÕS §

115), kuid vaatamata kohtu selgitustele ei ole hageja kahju nõude eelduseks olevaid asjaolusid

esile toonud ega tõendanud.

Apellatsioonkaebus

17. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2-24-8027

18. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hagi rahuldamata jätmine VÕS § 108 lg-te 3 ja 5 alusel

üllatuslik. Maakohus ei selgitanud õiguslikku olukorda ega arutanud nendega VÕS § 108 lg 3

ja lg 5 kohaldamise võimalusi.

19. Maakohus rikkus kohustust lahendada vaidlus poolte esitatud asjaolude alusel. Hageja ei

esitanud täitmisnõuet VÕS § 108 lg 2 järgi, vaid tagasitäitmise nõude VÕS § 189 lg 1 alusel

ning kostja ei tuginenud oma vastuväidetes asjaolule, et hageja oleks kaotanud täitmisnõude

VÕS § 108 lg 5 alusel, vaid üksnes sellele, et hageja esitas taganemisavalduse hilinenult.

Samuti ei olnud pooltel vaidlus töövõtulepingu lõppemise, vaid üksnes lõppemise aja üle.

20. Seisukoht, nagu ei oleks hageja saanud täitmisnõude kaotamise tõttu lepingust VÕS § 116

lg 2 p 5 alusel taganeda, on vastuolus VÕS § 108 lg-ga 5, mille järgi ei välista täitmisnõude

kaotamine muude õiguskaitsevahendite kohaldamist. Täiendava tähtaja määramine on üksnes

taganemis- ja kahju hüvitise nõuete kasutamise kohustuslik eeldus. Isegi, kui täitmisnõue

õiguskaitsevahendina oli kaotatud, võis hageja anda kostjale täiendava tähtaja lepingu

täitmiseks, andes sellega kostjale võimaluse välistada teiste õiguskaitsevahendite kasutamine.

Maakohus ei erista VÕS § 108 lg-s 2 sätestatud sekundaarset täitmisnõuet VÕS § 2 lg-s 1, § 8

lg-s 2 ja § 76 lg-s 1 sätestatud primaarsest täitmisnõudest. Primaarse kohustuse võib võlgnik

täita ka pärast sekundaarse täitmisnõude lõppemist. Põhikohustuse täitmata jätmine on jätkuv

rikkumine, mille korral VÕS § 108 lg-d 3 ja 5 ei kohaldata. Kui põhikohustus on täitmata, ei

saa töövõtjal tekkida õigustatud ootus, et tellija on sooritusega rahul või et tal ei ole enam

kohustust lepingut täita. Täitmisnõue ei saanud lõppeda enne selle aegumist.

21. Töö valmimise kohustuse rikkumise korral ei saa kohaldada töö puuduste kõrvaldamisega

seotud nõuete esitamise tähtaega. VÕS § 642, § 643, § 644 ega § 646 ei kohaldu.

22. Hageja ei olnud jaanuaris ja veebruaris 2024 kaotanud õigust nõuda kostjalt

töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmist. Asjaolust, et Y ei lubanud kostjal tema

kinnistul töid jätkata, ei saanud hageja teada kostja kohustuse rikkumisest, vaid sellest, mis

takistas kostjal tööde jätkamist. Kuna kostja ei saanud takistuse tõttu töid jätkata, ei saanud

hageja tööde tegemist kostjalt ka nõuda. Täitmise võimatus ei lõpeta kohustust, vaid üksnes

välistab täitmise nõude. Võimatuse lõppemisel võib võlausaldaja esitada täitmise nõude.

23. Kuna kostja püüdis töid jätkata veel 06.07.2021, ei saanud täitmisnõude esitamise mõistlik

tähtaeg alata aprillist-maist 2021. Täitmisnõude esitamise mõistliku aja arvestus algas hetkest,

mil hagejale sai teatavaks täitmist takistanud asjaolude äralangemine. Maakohus ei

tuvastanud, kas täitmist takistanud asjaolud on ära langenud, millal need ära langesid ja millal

hageja nende äralangemisest teada sai. Kuna vaidlus Yga ei ole seniajani lõppenud, ei olnud

täitmist takistanud asjaolud ka 23.02.2024 pretensiooni esitamise ajal ära langenud.

24. Maakohtu otsus on vastuoluline. Maakohus märkis, et hageja ei ole kaotanud võimalust

esitada nõudeid muul õiguslikul alusel, viidates ka kahjunõude kasutamise võimalusele, kuid

pärast täitmisnõude kaotamist ei oleks hageja saanud esitada ka täitmist asendavat kahju nõuet

VÕS § 115 lg 2 alusel. Vastuolus oma selgitustega jättis maakohus rahuldamata ka hageja

kohtuväliste õigusabikulude hüvitamise nõude ega ole seda otsuses üldse käsitlenud.

Maakohus tuvastas kostjapoolse lepingu rikkumise ega väitnud, et kostja ei vastuta kohustuse

rikkumise eest või et kahju ei kuulu muul põhjusel hüvitamisele. Nende asjaolude välja

toomise ja tõendamise kohustus lasus kostjal. Kohtueelsed õigusabikulud on kahjuna

hüvitatavad.

2-24-8027

25. Maakohus ei analüüsinud võimalust rahuldada hageja põhinõue täitmist asendava kahju

hüvitamise nõudena. Hageja tõi esile kõik vajalikud asjaolud ja esitas tõendid, mis oleksid

võimaldanud hagi rahuldada VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi ja lg 2 alusel. Kui kostja oleks

töövõtulepingu nõuetekohaselt täitnud, oleks hagejale üle antud 11 685 euro väärtuses töö.

Seega on hageja hagiavalduses välja toonud ja tõendanud kahju ja selle suuruse.

Vastustaja seisukoht

26. Kostja palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

27. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsioon tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2¹ alusel

jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada maakohtu põhjendusi.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda.

28. Ringkonnakohus võtab TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi apellatsioonkaebuse lahendamisel

aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud (vt p 12 ülal), kuivõrd puuduvad

kahtlused nende asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta

ja ringkonnakohus ei pea nende uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas, et hageja ja

kostja sõlmisid Harjumaal Anija vallas, XXX XXX asuva elamu katusealuse korruse

ehitustööde tegemiseks töövõtulepingu. Tööde tegemise tähtaeg oli 28.02.2021, kuid tööd jäid

lõpetamata. Hageja andis kostjale 23.02.2024 täiendava tähtaja kohustuste täitmiseks ja

hoiatas, et kohustuse täitmata jätmisel taganeb hageja VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel lepingust

alates 16.03.2024. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled peamiselt selle üle, kas hageja

täitmisnõue oli 2024. aasta alguseks lõppenud. Sellest sõltub see, kas hageja 23.02.2024

taganemisavaldus kehtib ja kas hagejal on seega lepingu tagasitäitmisest tulenev nõue.

29. Kolleegium selgitab esmalt, et lepingust taganemisega kaasnevad õiguslikud tagajärjed

üksnes siis, kui ülesütlemise formaalsed (eelkõige avalduse esitamine) ja materiaalsed

eeldused (eelkõige mõjuva põhjuse olemasolu) on täidetud. Maakohus on aga jätnud

kontrollimata, kas taganemise formaalsed eeldused on täidetud, kohaldades seeläbi ebaõigesti

materiaalõiguse normi ja rikkudes kohtulahendi põhjendamise kohustust. Ringkonnakohus

parandab selle eksimuse.

29.1. VÕS § 188 lg 1 kohaselt toimub lepingust taganemine avalduse tegemisega teisele

lepingupoolele. Taganemine kui kindlale isikule suunatud tahteavaldus muutub kehtivaks

selle kättesaamisega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 69 lg 1 esimene lause).

Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud

(TsÜS § 69 lg 2). Kostja pööras nii 16.09.2024 kui ka 03.03.2025 menetlusdokumendis

tähelepanu sellele, et hageja ei ole tõendanud, et kostja sai tema 23.02.2024 kirja kätte.

Hageja selgitus ja tõendid selle kohta, et kiri saadeti kostjale kuuluvale e-posti aadressile, ei

ole aga piisavad tuvastamaks, et kostja sai hageja tahteavalduse kätte. Hageja pidi tõendama

kirja kättesaamist, mitte selle saatmist. Seejuures märkis hageja ka ise õigesti, et tahteavalduse

saab lugeda kättesaaduks pärast selle saabumist adressaadi serverisse (vt ka RKTKo

29.11.2021, 2-19-14714/65, p 11.2), kuid ei esitanud kirja kostja teenusepakkuja serverisse

jõudmise kohta siiski ühtegi tõendit. Maakohus pööras hageja väite tõendamatusele

tähelepanu ka 02.06.2025 kohtuistungil (ajamärge 01:12:41), kuid hageja ei avaldanud ka siis

soovi oma väidete kinnitamiseks täiendavaid tõendeid esitada.

2-24-8027

29.2. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et ta oleks kooskõlas VÕS § 188 lg-ga 1

avaldanud kostjale 23.02.2024 tahet lepingust taganemiseks. Kostja kinnitusel sai ta hageja

23.02.2024 avalduse kätte kuu või kaks hiljem läbi teise kohtumenetluse (maakohtu

02.06.2025 kohtuistungi protokoll, ajamärge 01:08:43). Seda arvestades jõudis tahteavaldus

kostjani kõige varem 23.03.2024, s.o pärast talle määratud täiendavat tähtaega ja lepingust

taganemist hageja poolt.

29.3. Hageja tõi esile, et taganes lepingust VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel põhjusel, et kostja ei

täitnud lepingut ka täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul (mõjuv põhjus). VÕS § 116 lg 2

p 5 eelduseks on täitmiseks täiendava tähtaja andmine ehk sisuliselt täitmisnõude esitamine.

Kuna tahteavalduse kostjani jõudmise ajaks (kõige varem 23.03.2024) oli hageja lugenud

ennast juba lepingust taganenuks (16.03.2024), ei ole kostjale sisuliselt antud võimalust

väidetav rikkumine kõrvaldada, sest rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtaeg oli juba

möödunud. Selliselt on taganemisavaldus toimetu materiaalsete eelduste täitmata jätmise

tõttu. Hageja nõue tuleb ainuüksi sel põhjusel jätta rahuldamata.

30. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium, et VÕS § 108 lg-te 3 ja 5

kohaldamisel maakohus ei eksinud. Maakohus leidis õigesti, et 2024. a alguseks oli hageja

kaotanud õiguse nõuda kostjalt töövõtulepingu täitmist. Kuna hageja ei saanud enam

täitmisnõuet esitada, ei saanud ta sellel alusel enam ka lepingust taganeda. Seega jättis

maakohus hagi lõppastmes õigesti rahuldamata.

30.1. VÕS § 108 lg 3 kohaselt võib võlausaldaja nõuda muu kui raha maksmisele suunatud

kohustuse täitmist üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai kohustuse rikkumisest

teada või pidi sellest teada saama. VÕS § 108 lg 5 kohaselt ei või ta vastasel juhul enam

nõuda kohustuse täitmist, kuid võib kasutada muid õiguskaitsevahendeid. Mõistliku tähtaja

määramine VÕS § 108 lg 3 alusel on maakohtu diskretsiooniotsus, millesse ringkonnakohus

saab sekkuda siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire. Siinsel juhul leidis maakohus,

et mõistlik aeg on 3 kuud, aga kindlasti mitte rohkem kui 5 kuud. Õige ei ole

apellatsioonkaebuse etteheide, et maakohtu otsusest ei nähtu mõistliku aja määramise

kaalutlusi. Maakohus selgitas, et sellises töövõtusuhtes, nagu oli poolte vahel, peaks 3–5 kuu

jooksul hageja tellijana jõudma järeldusele, kas ta soovib kostjalt lepingu täitmist või kasutab

muid õiguskaitsevahendeid. Hageja ei toonud esile, millised konkreetsed asjaolud jättis

maakohus arvestamata ja mille alusel saaks ringkonnakohus jõuda maakohtust erinevale

järeldusele.

30.2. Maakohus leidis õigesti, et kostja oli ehitustööde teostamise katkestamisega rikkumises

alates märtsist 2021, mil hageja katkestas tööde tegemise ega lõpetanud töid kokkulepitud

tähtajaks 28.02.2021. Erinevalt maakohtust leiab kolleegium, et VÕS § 108 lg 3 järgsest

kohustuse rikkumisest teadasaamist tuleb arvestada üksnes lepingus kokkulepitud tööde

valmimise lõpptähtaja (28.02.2021) möödumisest, s.o alates 01.03.2021 ja tähtsust ei oma,

milliseid lubadusi andis kostja hageja emale Yle viimasega sõlmitud lepingu täitmiseks. Asjas

esitatud e-kirjad ei kinnita, et kostja oleks lubanud hagejale, et tuleb temaga sõlmitud

töövõtulepingu alusel töid lõpetama. 02.03.2021 e-kirjavahetusest nähtub, et kostja lubas tulla

lõpetama Yga kokku lepitud töid (dtl 116). Samal põhjusel ei ole rikkumisest teadasaamise

kontekstis oluline ka 02.06.2025 kohtuistungil avaldatud 06.07.2021 kuupäev, sest ka sellest

ei selgu, et kostja püüdis nimetatud kuupäeval minna täitma hagejaga sõlmitud lepingut.

Tunnistaja W on hoopis kinnitanud, et hagejat ei olnud kordagi objektil, kui neid sealt ära aeti

(dtl 254). Seega ei ole tõendatud, et hagejal oleks võinud pärast lepingujärgse tööde

lõpetamise tähtaja möödumist olla mistahes teadmine või põhjendatud ootus selleks, et kostja

temaga sõlmitud lepingu täidab. Küll aga pidi hagejale olema lepingus kokkulepitud

2-24-8027

tähtpäeva 28.02.2021 möödumisel selge, et tööd ei ole valmis. Seega hakkas mõistlik tähtaeg

täitmisnõude esitamiseks kulgema 01.03.2021.

30.3. Kui hageja esitas kostjale täitmisnõude kõige varem jaanuaris 2024, s.o ligi 2 aastat ja

11 kuud pärast seda, kui tellija pidi kohustuse rikkumisest teada saama, oli mõistlik aeg

täitmisnõude esitamiseks igal juhul möödunud. Väär on hageja seisukoht, mille kohaselt ei

saanud täitmisnõue lõppeda enne selle aegumist. VÕS § 108 lg 3 järgne tähtaeg peakski

üldjuhul olema aegumistähtajast lühem (VÕS I (2016), § 108, komm, p 8.2.1. b).

Apellatsioonkaebuses esitatud käsitlus, nagu ei oleks hagejal kostja täitmise võimatuse tõttu,

s.o kuna tema ema ei luba kostjat objektile, võimalik täitmisnõuet siiamaani esitada, järelduks

aga üksnes see, et hageja taganemise avalduse materiaalsed eeldused on siiamaani täitmata.

30.4. Kuigi VÕS § 108 lg 5 võimaldab täitmisnõude võimatuse korral kasutada teisi

õiguskaitsevahendeid, peavad kohaldatavate õiguskaitsevahendite eeldused olema siiski

täidetud. VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel lepingust taganemise kui õiguskaitsevahendi kasutamise

materiaalseks eelduseks on täitmiseks täiendava tähtaja andmine ehk sisuliselt täitmisnõude

esitamine. Seega hindas maakohus õigesti täitmisnõude esitamise võimalikkust ja eeldusi

olenemata sellest, et hageja ei esitanud kohtusse VÕS § 108 lg 2 järgset täitmisnõuet või et

täiendava tähtaja andmine ise ei ole õiguskaitsevahend. Seejuures ei ole õige hageja arvamus,

nagu oleks täiendava tähtaja raames täitmisnõude esitamine pelgalt üldine eeldus teiste

õiguskaitsevahendite kohaldamiseks, ega ole samastatav VÕS § 108 lg 2 alusel esitatava

täitmise nõudega. Taganemise eeldusena esitatav täitmisnõue ei ole üksnes näiline või

formaalne vaid peab andma lepingu teisele poolele tegeliku võimaluse kohustus täita.

30.5. Põhjendamatud on apellandi etteheited primaarse ja sekundaarse täitmisnõude

mitteeristamise kohta. Hageja viitas taganemisavalduses kostjapoolsele kohustuse rikkumisele

(tööde lõpetamata jätmisele) (dtl 80). Kohustuse rikkumisega muutub täitmisnõue primaarsest

nõudest VÕS §-s 108 reguleeritud õiguskaitsevahendiks (VÕS I (2016), § 108, p. 4.1.). Seega

on hageja nõudekirjas/taganemisavalduses esitatud täitmisnõue käsitatav sekundaarse

täitmisnõudena. Maakohus hindas selle esitamise võimalikkust õigesti VÕS § 108 alusel.

30.6. Hageja väide, et tööde üleandmiskohustuse täitmata jätmisel ei kohaldu puuduste

kõrvaldamisele kohalduvad erisätted VÕS § 642, VÕS § 646 lg 6 ega VÕS § 643 ja § 644, on

asjakohatu. Maakohus ei ole neid sätteid siinses asjas kohaldanud. Samuti ei ole asjakohane

viide sellele, et kestvussuhete ja jätkuvate rikkumiste puhul ei ole vähemalt eelduslikult VÕS

§ 108 lg-test 3–5 tulenevad ajalised piirangud kohaldatavad (VÕS I (2016), § 108, p 3 a)).

Töövõtuleping ei ole kestvusleping.

30.7. Samuti on põhjendamatud väited VÕS § 108 lg 3 ja 5 kohaldamise üllatuslikkuse kohta.

Kostja tõi maakohtus korduvalt esile, et hageja kasutas õiguskaitsevahendeid hilinenult, seda

nii lepingu täitmise kui taganemisavalduse kontekstis (vt nt kostja 03.03.2025 seisukoha p 5,

dtl 210-213). Lisaks arutas maakohus pooltega sisuliselt küsimust sellest, mis aja jooksul võib

anda täiendava tähtaja (vt 02.06.2025 kohtuistungi protokolli ajamärk 01:36:18, dtl 251).

Seega andis maakohus otsuses üksnes õigusliku hinnangu menetluses esitatud poolte väidete

ja pooltega arutatud asjaolude kohta (TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1). Lisaks sai hageja esitada

kõik seisukohad VÕS § 108 kohaldamise kohta apellatsioonimenetluses. Hageja ei toonud

esile ühtegi asjaolu ega tõendit, mida ta oleks veel esitanud, kui maakohus oleks menetluse

ajal viidanud VÕS § 108 lg 3 ja 5 kohaldamise võimalikkusele. Need hageja väited ei anna

seetõttu maakohtu otsuse tühistamiseks alust.

2-24-8027

31. Siiski on õige hageja etteheide, et maakohtu otsusest ei nähtu hageja esitatud kahjunõude

lahendamine (TsMS § 438 lg 1 rikkumine). Ringkonnakohus saab selle rikkumise ise

kõrvaldada.

31.1. Hageja nõudis kostjalt kohtuväliste õigusabikulude 1830 euro hüvitamist. Kohtueelne

õigusabi seisnes vaidlusaluse nõudeavalduse/taganemisavalduse koostamises. Kuigi arvelt

nähtuvalt on tegemist nii kohtuliku kui kohtuvälise esindusega (dtl 85), ei kuulu lepingulise

esindaja tasu kohtumenetluses esindamise eest kohtueelsete õigusabikuludena hüvitamisele

(TsMS § 174 lg 11). Mistahes muid kohtueelse õigusabiga seonduvaid toiminguid kui

taganemisavalduse koostamine ja selleks asjaolude väljaselgitamine, ei ole kohtu ette toodud.

Kuna ringkonnakohus asus ülal seisukohale, et hageja lepingust taganemine ei kehti, on ka

sellega seonduvad kulutused õigusabile mittevajalikud, mistõttu jääb kulude hüvitamise nõue

rahuldamata (vt ka RKTKo 24.11.2021, 2-18-13432/108, p. 24).

32. Ringkonnakohus nõustub hagejaga ka selles, et maakohtu otsus on vastuoluline osas,

milles maakohus ühelt poolt märkis, et täitmisnõude lõppemise tõttu ei ole lepingust

taganemine võimalik, kuid asus siis seisukohale, et hageja nõuet oleks võimalik

kvalifitseerida kahju hüvitamise nõudena täitmise asemel (VÕS § 115 lg 1 teine alternatiiv).

Sarnaselt lepingust taganemisele VÕS § 116 lg 2 p 5 alusel võib ka kohustuse täitmise asemel

kahju hüvitamist nõuda pärast täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumist (VÕS § 115 lg

2). See vastuolu ei muuda siiski valeks maakohtu järeldust, et lepingust taganemise eeldused

on täitmata. Küll aga tuleb muuta maakohtu põhjendusi kahjunõude esitamise võimalikkuse

osas. Kuna hageja oli VÕS § 108 lg 5 alusel kaotanud 2024. aasta alguseks õiguse nõuda

töövõtulepingu täitmist, ei ole ka täitmise asemel kahju hüvitamise nõude esitamise

materiaalsed eeldused täidetud.

33. Isegi, kui kahju hüvitise nõude esitamine VÕS § 115 lg 1 teise alternatiivi alusel oleks

võimalik, ei ole kohtu ette toodud asjaoludel võimalik hageja tagasitäitmisenõuet

kvalifitseerida kahju hüvitise nõudena. Kahju hüvitamise nõude tõendamiskoormis lasub

hagejal, kes peab mh tõendama, et tal on tekkinud kahju ja selle suuruse ning põhjusliku seose

tekkinud kahju ja lepingu rikkumise vahel. Hageja ei toonud kohtu ette ega tõendanud kahju

hüvitamise nõude üldiseid eeldusi VÕS § 115 lg 1 järgi, mh kahju ja selle suurust. Hageja

vastupidised väited ei ole õiged. Lepingu alusel üleantu ei ole samastatav VÕS § 127 alusel

hüvitamisele kuuluva kahjuga. Väide, mille kohaselt seisneb kahju ja selle suurus lepingus

kokkulepitud hinna väärtuses saamata jäänud töös, on esmakordselt esitatud

apellatsioonkaebuses ja tuleb jätta tähelepanuta (TsMS § 436 lg 4 ls 1).

34. Eelnevast tulenevalt jääb hageja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus

muutmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

35. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.

36. Kostja on apellatsioonimenetluses kandnud teda esindanud lepingulise esindaja kulud,

mille kohus mõistab TsMS § 175 lg 1 järgi välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kostjale

osutati apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 8 tundi tunnihinnaga 160 eurot (sisaldab

käibemaksu), sh apellatsioonkaebusega tutvumine ja maakohtu otsuse analüüs 2 tundi, vastuse

koostamine ja kliendiga nõupidamine 2,5 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamine ja kliendiga

nõupidamine 2,5 tundi ning kohtuistungil osalemine 1 tund. Menetluskulude nimekirjades

2-24-8027

loetletud toimingud olid kostja õiguste kaitsmise seisukohast iseenesest vajalikud, kuid neile

kulunud aeg on osaliselt põhjendamatu.

36.1. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus esindajal kohtuistungil osalemisele 1 tund.

Kohtuistungi protokollist nähtuvalt algas istung kell 13.31 ning lõppes 14.13, seega kestis

istung 42 minutit. Istungil osalemise põhjendatud ja vajalik ajakulu on seega 42 minutit.

Kohtuistungiks ettevalmistamisele kulus esindajal 2 tundi ning selles osas kliendiga

nõupidamisele 0,5 tundi (s.o kokku 2,5 tundi). Arvestades vaidluse vähest mahtu, samuti

asjaolu, et tegemist oli teise astme menetlusega, kus uusi läbitöötamist vajavaid väiteid esitati

minimaalselt, on istungiks ettevalmistamise ja selles osas kliendiga nõupidamise põhjendatud

ajakulu kokku 1,5 tundi. Muudele toimingutele kulunud aeg oli põhjendatud ja kooskõlas

tsiviilasja mahu ja sisuga. Seega on kostja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik ajakulu

kokku 6 tundi ja 42 minutit (2 + 0,5 + 2 + 1,5 + 0,42).

36.2. Kostja juristist lepingulise esindaja tunnihind 160 eurot (koos käibemaksuga) on

mõistlik. See ei ületa oluliselt keskmist kohtupraktikas varem põhjendatuks peetud hinda (vt

nt TlnRnKo 20.12.2024, 2-21-12012, p 55 ja TlnRnKo 30.10.2024, 2-21-14108 p 33). Kuna

kostja ei ole käibemaksukohustuslane ning on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et ei saa

käibemaksu tagasi, siis on põhjendatud menetluskulude hüvitamine koos käibemaksuga.

36.3. Arvestades kostja esindaja põhjendatud tunnihinda 160 eurot (koos käibemaksuga) ja

ajakulu 6 tundi 42 minutit, on kostjale hüvitatavate õigusabikulude suurus 1072 eurot

(käibemaksuga).

(allkirjastatud digitaalselt)