1-25-2788/39 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Otsuse kuulutamise aeg

19.03.2026

Kohtuasja number

1-25-2788

Kohtukoosseis

Ingrid Kullerkann, Erkki Hirsnik ja Tiit Lõhmus

Kohtuasi ja menetlusliik

Kriminaalasi Marko Karmi süüdistuses KarS § 113 lg 1 –

§ 25 lg 2 järgi üldmenetluses

Vaidlustatud kohtuotsus

Tartu Maakohtu 17.11.2025. a otsus

Süüdistatav

Marko Karm, isikukood 37601010014; elukoht: puudub,

viibib vahistatuna Tartu Vanglas; Eestis kehtivaid

kriminaalkaristusi pole, 3 kehtivat välisriigi karistust;

tõkend: vahistatud alates 07.02.2025

Apellant

kaitsja Kalju Kutsar (määratud kaitsja)

Teised apellatsioonimenetluse

pooled

prokuratuur, esindaja Lõuna Ringkonnaprokuratuuri

vanemprokurör Ken Kiudorf;

kannatanu U.K.

Menetluse liik

suuline menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 17.11.2025. a otsus osas, milles kohus:

1.1.

tuvastas, et Marko Karm lõi kannatanut 3–4 korda kõri piirkonda;

1.2.

tuvastas subjektiivse küljena kavatsetuse;

1.3.

mõistis Marko Karmile karistuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

2.1.

tuvastada, et Marko Karm lõi kannatanut noaga 1 korra kõri piirkonda;

2.2.

tuvastada subjektiivse küljena kaudne tahtlus;

2.3.

mõista Marko Karmile KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi karistuseks 7 aastat

vangistust.

3. Muus osas jätta Tartu Maakohtu 17.11.2025. a otsus muutmata.

4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.

5. Määrata vandeadvokaadi Kalju Kutsari poolt Marko Karmile

apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks

515,84 eurot (sh käibemaks).

6. Jätta apellatsioonimenetluses tekkinud kulud summas 515,84 eurot (sh

käibemaks) Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebekord

Otsuse peale saab esitada 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest

kirjaliku kassatsiooni Riigikohtule. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise

õigus üksnes advokaadi vahendusel.

Süüdistus

1. Marko Karmi süüdistatakse KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi selles, et ta lõi

07.02.2025 kella 17.50 paiku Tartus XXX korteris U.K. i lauanoaga neljal korral kõri

piirkonda, tekitades talle lahtise haava tugeva verejooksuga. Tekitatud kehavigastus oli

eluohtlik. M. Karmi eesmärk oli U.K. tappa, kuid tapmine jäi lõpule viimata, sest K.K. , R.T.

ja K.V. sekkusid. Sekkumise tulemusena andis M. Karm noa K.K. ile ja U.K. sai korterist

lahkuda. Seega pani M. Karm toime KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo,

s.o teise inimese tapmise katse.

Maakohtu otsus

2. Tartu Maakohtu 17.11.2025. a otsusega tunnistati M. Karm süüdi KarS § 113 lg 1 – §

25 lg 2 järgi ning karistuseks mõisteti talle 9 aastat ja 6 kuud vangistust algusega 07.02.2025.

M. Karmilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud kokku summas 4333,28

eurot, mis tuleb tasuda 1 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest.

2.1.

Vaidlust ei ole selles, et M. Karm lõi 07.02.2025 kella 17.50 paiku Tartus

XXX korteris U.K. i lauanoaga kõri piirkonda, tekitas sellega lahtise haava ja tegemist on

eluohtliku tervisekahjustusega. Prokuratuuri ja kaitsja seisukohad lahknevad küsimustes, kui

mitu korda M. Karm kannatanut lõi ja kas ta tegutses tapmistahtlusega. Kohtu hinnangul on

tapmistahtlus tõendatud.

2.2.

Tunnistajate K.V. i ja R.T. ütlustest selgub, et M. Karm lõi ühise alkoholitarvitamise

käigus U.K. i köögist võetud noaga elutoas kõrri, kusjuures U.K. istus löömise ajal elutoas

toolil. Kooskõlas kõnealuste ütlustega nähtub sündmuskoha vaatlusprotokollist samuti, et

Tartu linn XXX korteri elutoas diivani kõrval seisva tooli istmepadja esiserval ja

parempoolsel esijalal olid vere voolamisjäljed ning tooli ees põrandavaibal olid vere

tilkumisjäljed. Politseiametnikust tunnistaja P.S. a ütlustest nähtub, et M. Karm tunnistas

kohapeal politseinikele, et tema tegi. DNA-ekspertiisi akti kohaselt leiti sündmuskohalt kaasa

võetud noa teralt verejäljest U.K. i DNA-d ja sama noa käepidemelt leiti M. Karmi DNA-d.

Tunnistajate K.V. i ja R.T. ütlustest nähtub ühtemoodi, et pärast noaga löömist anti U.K. ile

verejooksu peatamiseks käterätik ja U.K. lahkus XXX korterist. K.V. ei mäletanud, kas M.

Karm ütles enne noaga löömist midagi, kuid R.T. sõnul ütles M. Karm enne noaga löömist, et

ta viibis 12 aastat tagasi U.K. i tõttu vanglas. R.T. avaldas veel, et M. Karm viskas pärast

löömist noa käest ja tunnistaja K.V. lisas, et M. Karm küsis pärast löömist teist nuga.

Tunnistaja P.S. a ütlustest ja vormikaamera salvestisest selgub, et P.S. p leidis noa K.K. i

osutatud kohast, s.o elutoast kapi pealt, kusjuures K.K. i sõnul peitis ta ise noa sinna.

2.3.

Teisalt on K.V. i ja R.T. ütluste vahel ka üksikud vastuolud. Nii avaldas K.V. , et M.

Karm lõi kannatanut noaga 1 kord, keegi ei läinud löömisele vahele ja M. Karm istus pärast

löömist diivanile. R.T. aga selgitas, et M. Karm lõi U.K. i noaga 3–4 korda, mispeale R.T.

sekkus, ütles M. Karmile, et ta lõpetaks ära, ja lükkas M. Karmi eemale. M. Karm istus pärast

löömist laua taha põrandale. Seoses eeltoodud vastuoludega märgib kohus, et tunnistaja P.S. a

ütlustest selgub sarnaselt R.T. ütlustega, et kui politseinikud jõudsid XXX korterisse, olid 3

inimest diivani juures ja M. Karm põlvitas teisel pool diivanilaua juures. Pidades täiendavalt

silmas, et R.T. istus noaga löömise ajal U.K. i kõrval, nägi R.T. rünnakut kõige lähemalt.

Kuna K.V. i sõnul käis noaga löömine kähku, ei pruukinud K.V. kõiki rünnaku detaile

märgata. Seega on R.T. ütlused K.V. i ütlustest usaldusväärsemad ka noalöökide arvu ja

konflikti sekkumise osas. Kuigi kohtuarstliku ekspertiisi akti järgi diagnoositi U.K. il ainsa

kehavigastusena üks torkehaav kaelal, ei kummuta see asjaolu R.T. ütlusi, sest M. Karm

tabaski noaga U.K. i vaid ühel korral.

2.4.

Kohus tuvastas, et M. Karm ütles 07.02.2025 kella 17.50 paiku Tartus XXX korteri

elutoas ühise alkoholitarvitamise käigus kõigepealt, et ta viibis 12 aastat tagasi U.K. i tõttu

vanglas, ja lõi seejärel lauanoaga U.K. i 3–4 korda kõri piirkonda, tekitades talle kõri

piirkonda lahtise haava, mis on eluohtlik tervisekahjustus. Edasi ütles samas seltskonnas

viibinud R.T. M. Karmile, et ta lõpetaks ära, ja lükkas M. Karmi eemale. M. Karm viskas noa

ära ja küsis uut nuga.

2.5.

Kuna U.K. jäi ellu, pole KarS § 113 lg 1 objektiivsed tunnused täidetud ja kõne alla

tuleb M. Karmi süüditunnistamine KarS § 113 lg 1 ̶ § 25 lg 2 järgi tapmiskatses. Pidades

silmas, et M. Karm ütles kõigepealt, et ta viibis U.K. i tõttu vanglas, lõi seejärel teda 3–4

korda lauanoaga elutähtsasse kehapiirkonda (kõrri) ja küsis teist nuga, nõustub kohus

prokuröriga, et M. Karmi eesmärk oli U.K. tappa. M. Karm tegutses kavatsetult KarS § 16 lg

2 mõttes. Kuna M. Karm lõi U.K. i noaga, alustas ta vahetult tapmise toimepanemist KarS §

25 lg 2 mõttes. Pärast kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamist ei olnud edasine

sündmuste käik M. Karmi kontrolli all, vaid teised seltskonnas viibinud inimesed katkestasid

ründe, asusid kannatanut abistama, võimaldasid kannatanul korterist lahkuda ja peitsid

ründerelva ära. Eelnevast nähtuvalt ei loobunud M. Karm vabatahtlikult tapmiskatsest, vaid

U.K. i surm jäi saabumata tänu teistele kohalolijatele. Õigusvastasust ega süüd välistavad

asjaolusid pole.

2.6.

M. Karm lõi U.K. i lauanoaga korduvalt kõripiirkonda ühise alkoholitarvitamise

käigus, tuues põhjuseks, et ta viibis just U.K. i tõttu vanglas. Samuti tekitas M. Karm U.K. ile

eluohtliku tervisekahjustusena kaela torkehaava hingamisteed ahendavate verevalumitega,

millega kaasnes äge hingamispuudulikkus. Seetõttu jääb M. Karmi süü suurus keskmise

määra lähedale. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole, mh ei kahetsenud

süüdistatav U.K. i ründamist. M. Karmi on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.

Täpsemalt on karistusregistri väljavõtte järgi M. Karmi karistatud Eestis kriminaalkorras 16

korda (eeskätt KarS § 121 ja § 199 järgi) ning ta on viibinud vanglas 6 korda. KarS § 121

järgi on M. Karmi karistatud 6 korda ja 3 viimast kehalist väärkohtlemist pani ta toime

vangistuste kandmise ajal (viimati 27.01.2019). Kuigi M. Karm vabanes vanglast 10.01.2020

ja tal pole Eestis kehtivaid kriminaalkaristusi, on teda alates 24.11.2020 (s.o ca 10 kuud pärast

vanglast vabanemist) karistatud välisriikides 3 korda. Viimati karistati M. Karmi Saksamaal

19.09.2024. Käesolevas asjas pani ta 07.02.2025 (s.o vähem kui 5 kuud pärast viimast

välisriigi karistust) Eestis toime tapmiskatse. Ülaltoodust nähtuvalt jätkas M. Karm lühikest

aega pärast Eestisse naasmist vägivaldset käitumist. Ka viimases sõnas avaldas M. Karm, et

on olukordi, kus mehed ei mahu enam tuppa ära ja sõnadest jääb väheks, kuid tuleb

lahendada ikkagi omal jõul ilma abivahenditeta. Kokkuvõtlikult pole M. Karm teinud

varasematest arvukatest süüdimõistvatest kohtuotsustest ega korduvatest vangistustest

mistahes järeldusi ning peab konfliktide lahendamist vägivallaga aktsepteeritavaks

käitumiseks.

Apellatsioon

3. Maakohtu otsuse peale esitas 16.12.2025 apellatsiooni süüdistatava kaitsja Kalju

Kutsar. Kaitsja palub maakohtu otsus tühistada ning teha uus otsus, millega mõista M. Karm

süüdi KarS § 118 lg 1 p 1 järgi ning vähendada temale mõistetud karistust.

3.1.

Süüdistatav ei nõustu tema teo kvalifitseerimisega tapmiskatsena. Maakohus on

pidanud tõendatuks, et M. Karm ütles kõigepealt, et ta viibis U.K. i tõttu vanglas, lõi seejärel

U.K. i 3–4 korda lauanoaga elutähtsasse kehapiirkonda ja küsis siis veel teist nuga. Seda

arvestades nõustus kohus prokuröriga, et M. Karmi eesmärk oli U.K. tappa. Asjaolud, mis

seavad kahtluse alla süüdistatava soovi U.K. tappa, jättis maakohus tähelepanuta. Tunnistaja

K.V. seletas kohtuistungil, et M. Karm võttis köögist lauanoa ja lõi sellega U.K. i ühel korral

kõri piirkonda. Nii tunnistaja K.V. kui ka tunnistaja R.T. kinnitavad, et pärast lööki viskas

süüdistatav noa ära. Tõenditest ei nähtu, et pärast noalöögi saamist oleks kannatanu

kukkunud. Seega pidi M. Karm mõistma, et tema löök ei põhjustanud kannatanu surma.

Juhul, kui süüdistatav oleks tõepoolest soovinud kannatanut tappa, oli tal piisav võimalus

U.K. i uuesti lüüa. Selle asemel viskas M. Karm noa eemale ja istus maha. Isegi kui nõustuda

sellega, et M. Karm nõudis teist nuga, ei muuda see olukorda. Kuna keegi kohalolijatest ei

olnud selleks ajaks sündmusse sekkunud, siis oleks saanud süüdistatav ka ise köögist

teravama noa tuua ning seda kasutada (sündmuskoha vaatluse protokollist nähtuvalt oli köögis

mitu teravat nuga). Seega nähtub tõenditest, et M. Karm ei seadnud eesmärgiks kannatanu

tapmist.

3.2.

Apellandile on arusaamatu maakohtu veendumus, et M. Karm lõi kannatanut noaga

korduvalt ning see väidetavalt kinnitab tema tahtlust kannatanu tappa. Korteris viibinud isikud

olid tugevas joobes ning nende ütlustes esineb vastuolusid. Kriminaalasjas on läbi viidud

kohtuarstlik ekspertiis, mille tulemuste kohaselt tuvastati U.K. il vaid üks vigastus – kaela

torkehaav hingamisteed ahendavate verevalumitega. Ekspert on üheselt märkinud, et muid

vigastusi kannatanul ei tuvastatud. Eluliselt ei ole usutav, et M. Karm lõi kannatanut noaga

korduvalt, kuid tabas kogu aeg ühte kohta, mistõttu tuvastas ekspert vaid ühe haava. Sama

ebausutav on ka see, et üks löök põhjustas eluohtliku vigastuse, samas kui ülejäänud löögid ei

jätnud kannatanule mingit jälge. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et M. Karm oleks

löönud U.K. i noaga korduvalt ning tunnistaja R.T. ütlused ses osas on ebatäpsed.

3.3.

Maakohtu seisukoht karistust kergendavate asjaolude puudumise osas ei ole

põhjendatud. M. Karm jäi pärast kuriteo toimepanemist sündmuskohale ning ta ei ole kordagi

püüdnud oma süüd U.K. i löömises eitada. Süüdistatava on teinud politseiametnikega

koostööd ning tema käitumine on väljendanud kahetsust. Seega esineb karistust kergendav

asjaolu – puhtsüdamlik kahetsus.

3.4.

Maakohtu viited varasematele karistustele on asjakohatud. Esiteks on M. Karmi

karistused Eesti Vabariigis kustunud. Välismaal on teda karistatud teiseliigiliste süütegude

eest, mistõttu on äärmiselt küsitav sellistele karistustele viitamine.

Menetlus ringkonnakohtus

4. Tartu Ringkonnakohus arutas asja 02.02.2026 toimunud istungil. Kaitsja jäi istungil

oma varasemate seisukohtade juurde.

5. Prokurör palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Maakohus on R.T. ja K.V. i ütlusi

hinnanud ning leidnud õigustatult, et R.T. ütlused on usaldusväärsemad, kuna haakuvad teiste

asjas kogutud tõenditega. K.V. i mälupilt aga tõele ei vasta. Õige on ka maakohtu järeldus, et

M. Karmi soov oli kannatanu tappa, kuid kuna rünnakusse sekkuti, jäi surm saabumata.

Tapmistahtlus nähtub rünnaku intensiivsusest. Nüri noa jõudmine 6 cm sügavusele kõrri

eeldab väga suurt jõudu. Maakohus leidis, et haavu oli üks, s.t, et nuga tungis kõrri ühel

korral. Kuid lööke, mis ei tabanud, võis olla rohkem, nagu seda kinnitas R.T. . Tunnistaja on

kirjeldanud, et lööke oli 3–4. Prokurör ei nõustu ka sellega, et M. Karmi käitumine oleks

väljendanud kahetsust. Ainuüksi asjaolu, et ta ei hakanud politseile vastu, ei näita seda, et ta

rünnakut kuidagi kahetseks.

Ringkonnakohtu otsuse põhjendused

6. Kolleegiumi hinnangul väärivad apellatsiooni väited tähelepanu ja toovad kaasa

maakohtu otsuse osalise tühistamise oluliste materiaal- ja menetlusõiguslike rikkumiste tõttu.

Kolleegium käsitleb esmalt teo tehiolude tuvastamise (I) ning kvalifitseerimisega (II)

seonduvaid väiteid. Seejärel antakse hinnang mõistetud karistusele (III) ning võetakse kokku

apellatsioonimenetluse tulem (IV).

(I)

7. Vaidlus puudub selles, et M. Karm lõi U.K. i lauanoaga kõri piirkonda ja põhjustas

sellega eluohtliku kehavigastuse. Peamine vaidlusalune küsimus teo tehiolude osas on see, kui

mitu korda süüdistatav kannatanut noaga lõi. Maakohus tugines siinkohal tunnistaja R.T.

ütlustele ning tuvastas, M. Karm lõi ühise alkoholitarvitamise käigus U.K. i 3–4 korda kõri

piirkonda. Apellant maakohtuga ei nõustu, leides, et puuduvad tõendid selle kohta, et M.

Karm oleks löönud U.K. i noaga korduvalt. Tunnistaja R.T. ütlused selles osas on ebatäpsed.

8. Kohtus selgitas R.T. , et M. Karm tuli köögist ja ütles U.K. ile, et istus tema pärast 12

aastat tagasi kinni. Sellele järgnes kohe ka rünnak. M. Karm hakkas kannatanut noaga lööma

otse kõrri. Küsimuse peale, mitu korda M. Karm lõi, vastas R.T. , et 3–4 korda vist.

Tunnistaja istus sel hetkel U.K. i kõrval (dtl 288).

9. Tunnistaja K.V. kirjeldas juhtunut järgmiselt. U.K. istus elutoas toolil, kui M. Karm

teda köögist tulles noa tagumise otsaga kõri piirkonda lõi. Tegu oli söökla noaga ning M.

Karm lõi sellega kannatanut ühe korra. Noa oli M. Karm saanud köögist valamukapi pealt,

kus K.V. kahvleid ja nuge hoiab. Seoses kuriteosündmuse toimumise asukohaga avaldati

tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrollimiseks tema poolt kohtueelses menetluses öeldu,

milles nähtuvalt toimus kõik köögis, mitte elutoas (dtl 284). Kohtus kinnitas tunnistaja, et

mäletab, et kõik toimus elutoas ja nii on ta ka uurijale rääkinud. Tema köök on nii väike, et

kõik kohalviibinud isikud ei mahuks sinna äragi.

10. Maakohus hindas R.T. ütlusi K.V. i omadest usaldusväärsemaks, kuna neid toetavad

tunnistaja P.S. a ütlused. Lisaks istus R.T. noaga löömise ajal kannatanu kõrval ehk nägi

rünnakut kõige lähemalt. Seetõttu on maakohtu hinnangul R.T. ütlused K.V. i ütlustest

usaldusväärsemad ka noalöökide arvu osas (maakohtu otsuse p 11).

11. Ringkonnakohus on seisukohal, et ainuüksi R.T. ütlused, et süüdistatav lõi kannatanut

3–4 korda vist, ei võimalda süüdistust noalöökide arvu osas tõendatuks lugeda. Esiteks

kasutab tunnistaja sõna vist, mis viitab sellele, et ta pole ka ise noalöökide arvus kindel.

Kriminaaltoimikus on asitõendi vaatlusprotokoll (I kd lk 123-131) koos politsei

vormikaamera salvestustega. Salvestusel R.T. na identifitseeritud (18.34.47) isik selgitab

politseile juhtunut. Tema antud seletus ja süüdistatava liigutuse matkimine ei võimalda

järeldada, et lööke oleks olnud mitu (18:36:30). Salvestiselt kuuldub seegi, kuidas R.T.

kirjeldab seda, mida süüdistatav ütles vahetult pärast tegu. See ei lähe kokku tema kohtus

antud ütlustega. Küll aga kattuvad kohtus antud ütlused salvestiselt nähtuvalt R.T. kõrval

samal ajal politseile selgitusi andnud isiku ütlustega. Viimati nimetatud isikuga seonduvad

ringkonnakohtule teadaolevalt erilised asjaolud ja maakohus tema ütlustele täiesti

põhjendatult otsust ei rajanud. Teiseks on tunnistaja K.V. rääkinud, et toimus üks löök.

Kolmandaks diagnoositi U.K. il kohtuarstliku ekspertiisi akti järgi ainsa kehavigastusena 1

torkehaav kaelal (dtl 159). See tõendikogum ei võimalda tõendatuks lugeda, et süüdistatav

tegi kannatanu suunas mitu lööki. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 7 lg 3 järgi

tõlgendatakse kõrvaldamata kahtlused süüdistatava kasuks. Seetõttu saab tõendatuks lugeda

vaid, et M. Karm lõi noaga U.K. i ühe korra.

(II)

12. Maakohus tuvastas subjektiivse küljena kavatsetuse. Pidades silmas, et M. Karm ütles

kõigepealt, et ta viibis U.K. i tõttu vanglas, lõi seejärel U.K. i 3-4 korda lauanoaga

elutähtsasse kehapiirkonda (kõrri) ja küsis teist nuga, nõustub kohus prokuröriga, et M.

Karmi eesmärk oli U.K. tappa. Ringkonnakohus leiab, et teo toimepanemise asjaolud kõige

suurema ebaõigussisuga tahtluse liigile ei viita. Kui eesmärgiks on teine inimene tappa, on

selleks tavalisest nürist lauanoast sobivam vahend terav nuga. 07.02.2025. a sündmuskoha

vaatlusprotokoll kinnitab, et kõnealuse korteri köögis oli ka teravaid nuge (dtl 71). Väljaspool

kahtlust on tuvastatav ühe noalöögi tegemine. Saades aru, et noalöök kannatanut ei tapnud, ei

läinud siiski süüdistatav köögist tooma tapmisteoks sobivamat vahendit. Asja materjalidest

(sh vormikaamera salvestuselt) ei nähtu ka midagi arvestatavat, mis oleks võinud

süüdistatavat selles takistada. Asjaolu, et M. Karm heitis kannatanule ette vanglasse sattumist,

ei ole eraldivõetuna samuti tunnismärgiks selle kohta, et ründe eesmärk oli kannatanu tappa.

Kogutud tõendid ei kinnita, et M. Karm oleks otseselt U.K. i surma kui tagajärje saavutamise

poole pürginud (vt ka RKKK 3-1-1-79-15 p 6).

13. Kolleegium ei jaga kaitsja seisukohta, et M. Karmi tegu tuleks kvalifitseerida KarS §

118 lg 1 p 1 järgi. Kaitsja põhistab tapmistahtluse puudumist väitega, et peale lööki pani

süüdistatav noa ära, kuigi pidi mõistma, et tema löök ei põhjustanud kannatanu surma. Juhul,

kui süüdistatav oleks tõepoolest soovinud kannatanut tappa, oli tal piisav võimalus U.K. i

uuesti lüüa. Kolleegiumi hinnangul on kaitsja seisukohad kohased teo subjektiivse küljena

KarS § 16 lg 2 tähenduses kavatsetuse puudumise põhjendamisel. Kui eesmärgiks on teine

inimene tappa, on uue ründe järgnemine tõenäoline. Koosseis aga on täidetud ka sellisel juhul,

kui subjektiivse küljena tuvastatakse otsene või kaudne tahtlus.

14. Kaudse tahtlusega on tegemist juhul kui inimene peab võimalikuks (intellektuaalne

külg) ja möönab (voluntatiivne külg), et tema tegu realiseerib süüteokoosseisu. Kaudse

tahtluse puhul on tegemist isiku sellise psüühilise suhtumisega teosse, kus tagajärje

saabumine konkreetses situatsioonis ei ole kindel, vaid ainult tõenäoline. Sellist olukorda

iseloomustab ilmselt kõige paremini üldkeelest pärinev võib olla: kaudse tahtluse puhul võib

tagajärg saabuda, kuid võib ka jääda saabumata (Pikamäe, P. Karistusõiguse üldosa. Tartu:

Juura, 2025, p 335).

15. Sõltumata sellest, et kolleegium tuvastas, et M. Karm lõi kannatanut ühe korra, tuleb

tapmistahtlust jaatada.

16. Tahtluse ulatust (kas sooviti vaid vigastada või tappa) hinnatakse sageli välise teopildi

abil. Tapmistahtlust võib eeldada, kui rünne on sedavõrd intensiivne, suunatud elutähtsatesse

piirkondadesse (nt pea, kõri) või kasutatakse eriti ohtlikku ründevahendit (nt pikk nuga).

Kaela piirkond on otseselt seotud inimese hingamise ja elu säilitamiseks vajalike

funktsioonidega. Kaelas paiknevad mitmed elutähtsad veresooned, närvid ja hingamisteed.

Inimese elu lõpetamise võimalikkus kaela piirkonda mõjutades – näiteks hingamist takistades,

kägistades või muul viisil kaela survestades – on üldteada ning arusaadav igale mõistlikule

inimesele, sh M. Karmile. Samuti on üldiselt teada, et kael on inimese keha üks

haavatavamaid piirkondi. Süüdistatav lõi kannatanut nüri kööginoaga. Sellest hoolimata

tekkis kannatanu kaela 6,5 cm sügavune ava (dtl 158). See räägib märkimisväärselt suurest

jõu rakendamisest. Lüües suure jõuga teist inimest kaela esemega, mis läbistab koed, peab

lööja võimalikuks surma saabumist. Ühtlasi möönis M. Karm sellist tagajärge, kuivõrd tal ei

ole mingit adekvaatset alust loota, et U.K. jääb tema intensiivse ründe järel ellu. Ka

kohtupraktikas on korduvalt leitud, et noaga kaela löömine näitab tapmistahtlust (vt nt RKKK

1-19-8357/34).

17. Tõsi on see, et teojärgne käitumine võib viidata tapmistahtluse puudumisele. Isiku

käitumine pärast rünnet (nt abi kutsumine või kannatanuga kontakti otsimine) võib kinnitada

lootust, et surm ei saabu, mis räägib tapmistahtluse vastu ja toetab kvalifitseerimist pelga

tervisekahjustuse tekitamisena (RKKK 3-1-1-79-15 p 8; RKKK 3-1-1-102-16 p 18).

Asjaolusid, mis räägiks tapmistahtluse puudumise kasuks, ei ole. R.T. sõnul pidi ta

rünnakusse sekkuma ja M. Karmi eemale lükkama. M. Karm viskas noa käest ja istus seejärel

maha (dtl 288). Mingisugust abi süüdistatav kannatanule ei osutanud.

18. Ringkonnakohus leiab, et M. Karmi teo subjektiivse küljena on tuvastatav vaid kaudne

tahtlus. Lüües kannatanut nüri lauanoaga kõri piirkonda, möönis M. Karm noalöögi mistahes

tagajärgi, sh ka surma saabumist.

19. Kaitsja on kaudselt viidanud veel ka süüteokatsest loobumisele, kuna pärast lööki

viskas süüdistatav noa ära ja istus maha. KarS § 40 järgi süüteokatsest vabatahtliku loobumise

korral vabaneb süüdlane süüst ja vastutab vaid selle teo eest, millel on lõpuleviidud süüteo

tunnused. KarS § 41 kohaselt loobub täideviija lõpetamata süüteokatsest, kui ta katkestab

süüteo lõpuleviimise. Süüteokatse on lõpetamata, kui isik ei ole veel teinud kõike, mida ta

peab vastavalt oma ettekujutusele teost vajalikuks süüteo lõpuleviimiseks. Süüdistatava löök

kannatanu kaela tekitas rohke verejooksu. Koosmõjus igale mõistlikule inimesele omistatava

teadmisega inimese elu lõpetamise võimalikkusest kaela piirkonda mõjutades (vt otsuse p 16)

sai M. Karm aru ja möönis, et ta on juba teinud kõik, et U.K. i surm saabuks. Ilma kiire ja

asjatundliku esmaabita oleks nii ka juhtunud. Seega ei ole tegemist lõpetamata süüteokatsega.

Lõpetatud süüteokatsest loobumisest saab KarS § 42 lg 1 kohaselt rääkida vaid siis, kui

täideviija hoiab ära või püüab tõsimeeli ära hoida tagajärje saabumist. Süüdistav tagajärje

ärahoidmiseks midagi ei teinud. Seega ei loobunud M. Karm süüteokatsest.

(III)

20. Kaitsja hinnangul on maakohus ekslikult jätnud arvesse võtmata M. Karmi

puhtsüdamliku kahetsuse kui karistust kergendava asjaolu. Kolleegium leiab, et süüdistatava

poolt sündmuskohale jäämine ja asjaolu, et ta oma süüd pole eitanud, ei kvalifitseeru

puhtsüdamlikuks kahetsuseks KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohtuistungil M. Karm ütlusi ei

andnud. Oma viimases sõnas ütles M. Karm, et on olukordi, kus mehed ei mahu enam n-ö

ühte tuppa ära ja sõnadest jääb väheks. Tuleb lahendada ikkagi need omal jõul, ilma

abivahenditeta, mida ma tahan öelda praegu. Kokkuvõtvalt jääb tema viimasest sõnast mulje,

et ta kahetseb küll rünnakut noaga, kuid mitte vägivaldset käitumist üldiselt. Samuti ei nähtu,

et ta kahetseks konkreetse kannatanu ründamist. Kolleegium nõustub maakohtu hinnanguga.

21. Küll aga võib nõustuda kaitsjaga selles, et karistust kergendava asjaoluna saab arvesse

võtta M. Karmi koostööd politseiametnikega. KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes tähendab süüteo

avastamisele aktiivne kaasaaitamine, et kahtlustatava/süüdistatava tegevus aitab menetlejal

kohtueelset uurimist edasi viia (RKKK 1-17-10162/351 p 26). Antud juhul sisenesid

politseinikud ruumi, kus viibisid mitu ühiselt alkoholi tarvitanud inimest. Sellises olukorras

on võimalik, et isikud ei soovi üksteise vastu ütlusi anda, millele viitab tegelikult ka asjaolu,

et kannatanu ei soovinud kohtuistungile tulla. M. Karm aga ütles ruumi sisenenud

politseinikele ise, et tema pani teo toime ning teised ruumis viibinud isikud asjasse ei puutu

(dtl 167). Teisisõnu viis M. Karmi süü omaksvõtt äsja alanud uurimist tol hetkel edasi,

aitamaks tuvastada kahtlustatavat.

22. Apellatsioonimenetluse tulemusena tuleb M. Karmile mõistetud karistust vähendada.

Esiteks leidis tuvastamist, et süüdistatav lõi kannatanut noaga ühel korral. See, nagu ka

subjektiivse küljena kaudne tahtlus, viitab väiksemale teosüüle. Teiseks esineb karistust

kergendav asjaolu. Arvestada saab ka seda, et tegu jäi katse staadiumisse. Samas karistuse

eripreventiivset mõju saab prognoosida kasinaks. M. Karmil on 3 kehtivat välisriigi karistust

(Saksamaal ja Austrias) ning 16 arhiveeritud kriminaalkaristust Eestis. Lisaks 5 kehtivat

väärteokaristust. Ka reaalset vangistust on M. Karm korduvalt kandnud. Kuigi kehtivad

karistused on varavastaste ja liiklusalaste süütegude eest, on arhiveeritud karistuste hulgas ka

vägivallategusid. See ei võimalda sanktsiooni miinimumi kohaldamist.

23. Kuigi üldreeglina arvestatakse karistuse mõistmisel varasemate samaliigiliste

kuritegudega, on M. Karmi karistusregister piisavalt kirju järeldamaks, et talle on juba

viimased 30 aastat omane kuritegelik eluviis laiemalt ning uute kuritegude oht esineb paljude

kuriteoliikide, sh vägivallategude puhul. Mis puudutab arhiveeritud karistuste arvestamist, siis

seoses sellega on Riigikohus sedastanud, et tulevaste süütegude vältimiseks kohase karistuse

valikule aitab kaasa teave isiku varasematest süütegudest (arv, iseloom, raskus, teo

toimepanemisest möödunud aeg) ja nende eest mõistetud karistustest. Seejuures pole

korduvrikkujale karistuse liiki ja määra valides põhjust välistada iseloomustava teabe seast ka

varasemaid arhiveeritud karistusi, kui need on asjakohased (RKKK 4-24-1237/24 p 13).

24. Lähtudes eelkirjeldatud asjaoludest peab kolleegium põhjendatuks mõista M. Karmile

KarS § 113 lg 1 – § 25 lg 2 järgi karistuseks 7 aastat vangistust.

(IV)

25. Eeltoodu alusel ning juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 4, § 338 p-dest 2 ja 3 ja § 340 lg

2 p-dest 3 ja 4, tühistab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 17.11.2025. a otsuse osas, milles

kohus tuvastas, et M. Karm lõi kannatanut 3–4 korda kõri piirkonda ja subjektiivse küljena

kavatsetuse, ning mõistis M. Karmile karistuseks 9 aastat ja 6 kuud vangistust.

Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega tuvastab, et M. Karm lõi kannatanut noaga kõri

piirkonda 1 korra ning ta tegutses kaudse tahtlusega. Kuna esineb ka karistust kergendav

asjaolu, mõistab ringkonnakohus M. Karmile karistuseks 7 aastat vangistust. Apellatsioon

rahuldatakse osaliselt.

26. Viimaks võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonimenetluses tekkinud

menetluskulude põhjendatuses ja väljamõistmises.

27. Apellatsioonimenetluses on M. Karmi määratud kaitsja esitanud 18.12.2025 taotluse

riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks summas 290,16 eurot (sh käibemaks 56,16

eurot). Taotluse kohaselt kulus maakohtu otsusega tutvumisele ja apellatsiooni koostamisele

195 minutit. 02.02.2026 esitas kaitsja tasutaotluse summas 225,68 eurot (sh käibemaks 43,68

eurot). Taotluse kohaselt kulus istungiks ettevalmistusele 60 minutit ja istungil osalemisele 30

minutit. Sõiduks kulunud aja ja sõidukulude eest soovib kaitsja saada vastavalt 20 ja 54 eurot

(ilma km-ta). Ringkonnakohtu hinnangul on taotlustes märgitud aja- ja sõidukulu põhjendatud

ning tasutaotlused kuuluvad rahuldamisele.

28. KrMS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse üks KrMS § 337

lõike 1 punktides 2–4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab menetluskulud riik. Kuivõrd

maakohtu otsus tühistatakse osaliselt, jääb määratud kaitsja tasu 515,84 eurot riigi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)