3-26-132/24 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Kristjan Siigur

Määruse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-26-132

Haldusasi

Z.U kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 19.12.2025

otsuse nr 2.1-1/25/1652-3527-10 ja 13.01.2026

vaideotsuse nr 2.3-6/25/1943-4153-6 tühistamiseks

ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus

uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja – Z.U

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, esindaja Irina

Meldjuk

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Z.U määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse Z.U määruskaebus Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 määruse

peale haldusasjas nr 3-26-132.

2. Jätta Z.U määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2026 määrus

haldusasjas nr 3-26-132 muutmata.

3. Jõustunud määruse arvutivõrgus avaldamisel asendada kaebaja nimi tähemärgiga.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d

1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Z.U (kaebaja) esitas 29.10.2025, 03.11.2025, 04.11.2025 ja 12.11.2025 Andmekaitse

Inspektsioonile (AKI) kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) tegevuse peale seoses

võimaliku isikuandmete väärkasutusega. Kaebaja leidis, et PPA on lekitanud kaebaja ülikooli

e-posti aadressi, millele laekusid seejärel 22.11.2022 ja 03.05.2023 väljapressimiskirjad.

3-26-132

Kaebaja soovis, et AKI küsiks PPA-lt välja kõik logid, uuriks väljapressimiskirjade ajalist

seost ning selgitaks välja andmekogus andmete töötlemise õigusliku aluse.

2. AKI tegi 03.12.2025 kirjaga nr 2.1-1/25/1652-3527-8 järelepärimise PPA-le, milles

soovis teada, kas PPA-l on olnud perioodil 19.11.2022–22.11.2022 või 03.05.2023 paiku

kaebajaga kokkupuudet või kas tema andmeid on sel perioodil PPA-s töödeldud (sh vaadatud,

edastatud). Kui on, siis tuli PPA-l esitada ülevaade, mis eesmärgil ja mil viisil on kaebaja

isikuandmeid kirjeldatuga seoses töödeldud, sh edastatud.

3. PPA selgitas 12.12.2025 vastuskirjas nr 1.6-7/296-2 AKI-le, et kaebaja suhtes on

alustatud kriminaalmenetlus ning isik on alates 09.04.2024 kuni vastuse koostamise hetkeni

tagaotsitav. Kaebaja isikuandmeid on töödeldud seoses kriminaalmenetlusega. Kaebaja on

teinud 2024. ja 2025. a-tel PPA-le mitmeid pöördumisi, milles leiab, et politseiametnikud on

toime pannud kuritegusid. PPA on vastuskirjadega kaebajale selgitanud, et tõenäoliselt on ta

langenud õngitsuskirjade ohvriks, kuid õngitsuskirja saatmises väidetavate politseiametnike

poolt kuriteokoosseis puudub, kuna saadetud kirjadega ei ole tekitatud varalist kahju, nii nagu

näeb ette karistusseadustiku § 209. Petuskeemi sattumist ei saa automaatselt seostada

andmelekkega, kuna kelmid kasutavad erinevaid meetodeid, mille abil proovitakse ära arvata

võimalikke e-posti aadresse või muid kontaktandmeid, kombineerides sealjuures teavet, mis

on isiku kohta avalikult leitav. Kahtlase e-kirja või (video)kõne saamisel on kõige õigem

saabunud e-kiri kustutada või kõne katkestada. Tööülesannete täitmisel, mis eeldavad

kirjalikku suhtlust, kasutavad PPA ametnikud e-posti aadresse, mis on kujul

eesnimi.perenimi@politsei.ee või edastatakse dokument läbi PPA dokumendihaldussüsteemi

või olenevalt menetlusest, muu infosüsteemi kaudu.

4. AKI lõpetas 19.12.2025 otsusega menetluse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1-1/25/1652-

3527-10. AKI asus kaebaja edastatud lisamaterjali uurimise põhjal seisukohale, et tõenäoliselt

on kaebaja sattunud petuskeemi, kus politseiametnike nimel on kaebajale saadetud petukirju,

milles mh nõutakse raha. Tõsikindlalt pole võimalik selgeks teha, kas ja kus on kaebaja enda

e-posti aadressi kasutanud. Kuna tegemist on ülikooli e-posti aadressiga, kasutas kaebaja seda

tõenäoliselt ka õppetöös, mistõttu oli see teada ka kaasüliõpilastele või õppejõududele. Samuti

sisestas kaebaja seda tõenäoliselt õppetööga seotud keskkondadesse. Seetõttu on tõenäoline,

et e-posti aadress oli teada laiemale isikute ringile ning ei ole välistatud, et e-posti aadress

võis kelmidele teatavaks saada muude kanalite kaudu. Petuskeemi sattumist ei saa

automaatselt seostada andmelekkega, kuna kelmid kasutavad erinevaid meetodeid, mille abil

proovitakse ära arvata võimalikke e-posti aadresse või muid kontaktandmeid, kombineerides

sealjuures isiku kohta avalikult leitavat teavet. PPA ametnikud kasutavad e-posti aadresse

kujul eesnimi.perenimi@politsei.ee või edastatakse dokument läbi PPA

dokumendihaldussüsteemi vm infosüsteemi kaudu. AKI ei tuvastanud mh PPA 12.12.2025

vastuskirjas toodud selgitustele tuginedes, et kaebaja andmed oleksid PPA-st lekkinud.

5. Kaebaja esitas 22.12.2025, 02.01.2026 ja 11.01.2026 vaide AKI 19.12.2025 otsusele.

6. AKI jättis 13.01.2026 vaideotsusega nr 2.3-6/25/1943-4153-6 kaebaja vaide

rahuldamata. Vaideotsuses leiti, et inspektsiooni sekkumine ja järelevalvemenetluse jätkamine

ei ole vajalik. AKI pädevus piirdub isikuandmete kaitse nõuete täitmise üle järelevalve

teostamisega vastavalt isikuandmete kaitse seadusele (IKS) ning Euroopa Parlamendi ja

nõukogu 27.04.2016 määrusele (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärusele (IKÜM)).

Õiguskaitseasutuste menetlustoimingute õiguspärasuse kontrollimine, sh tagaotsitavaks

kuulutamise aluste ja põhjendatuse hindamine, ei kuulu AKI pädevusse. AKI ei saa sekkuda

PPA tegevusse või teostada järelevalvet PPA ametnike konkreetsete menetlustoimingute, sh

toimikute vaatamise või registrikannete tegemise üle. Petuskeemidega tegelemine ja

2(6)

3-26-132

kurjategijate tabamine ei kuulu samuti AKI pädevusse, mistõttu ei saa AKI aidata petukirja

saatja tuvastamisega. Kahju tuvastamine ja sellega seotud vaidlused kuuluvad tsiviilasjade

hulka, mida lahendavad maakohtud. AKI täitis oma uurimiskohustuse asjakohasel määral, sh

uuris kaebuse ja edastatud lisamaterjali ning tegi järelepärimise PPA-le. Menetluses

tuvastatud asjaolude pinnal asus AKI õigesti seisukohale, et tõenäoliselt on tegemist

petuskeemiga, kus politseiametnike nimel on saadetud petukirju, milles mh nõutakse raha.

Menetluse tagajärjel ei tuvastanud AKI andmeleket PPA poolt ehk PPA suhtes

järelevalvemenetluse jätkamiseks alust ei esine.

7. Kaebaja esitas 16.01.2026 Tallinna Halduskohtule kaebuse (täpsustatud 25.02.2026 ja

27.02.2026) AKI 19.12.2025 otsuse nr 2.1-1/25/1652-3527-10 ja 13.01.2026 vaideotsuse nr

2.3-6/25/1943-4153-6 tühistamiseks ning vastustaja kohustamiseks vaadata kaebaja avaldus

uuesti läbi. Kaebaja ülikooli e-posti aadress oli privaatne, rangelt akadeemiline ning edastati

PPA-le vaid tähtajalise elamisloa taotlemisel. PPA on peamine andmelekke allikas. Võltsitud

tagaotsitava staatus oli nähtav globaalselt ja takistas kaebajal abiprofessori kohale asumist

koduülikoolis Bangladeshis. Kaebaja on olnud kaks aastat töötu ja ilma igasuguste

hüvitusteta. Kaebaja taotleb üksikasjalikku uurimist ja soovib andmeid isikute kohta, kes

vastutavad. Kaebaja palus 17.02.2026 esialgse õiguskaitse taotluses peatada kaebaja kohta

teabe levitamine ning PPA kodulehel avaldatud kaebaja tagaotsitavaks kuulutamise teate

avalik nähtavus. Kaebaja professionaalne karjäär on saanud PPA kodulehel avaldatud info

tõttu kannatada. Kaebaja on jäänud ilma abiprofessori ametikohast, kuna potentsiaalne

tööandja leidis taustakontrolli käigus PPA poolt levitatava ebaõige info. Sarnastel põhjustel

on ka teised ülikoolid kaebaja kandidatuuri tagasi lükanud. Isik A. Mets kasutab riiklikke

andmeid kaebaja ja tema üliõpilase ründamiseks. Selline tegevus tõestab valeinfo aktiivset ja

skandaalset levikut ning hävitab kaebaja maine akadeemilises ringkonnas. Kaebaja vahetu

eesmärk on õpingute ja doktoriõppe jätkamise võimaluse taastamine, kuivõrd kaebaja on 9-

aastase kogemusega õppejõud ja töötas abiprofessorina. Riikliku tegevusetuse ja AKI

tegutsemisest keeldumise tõttu on kaebaja akadeemiline areng tupikseisus. Kohtulik uurimine

ja haldusliku omavoli tuvastamine annaks olukorrale lahenduse ning kaebaja saaks jätkata

teadustööd ja töötamist matemaatika õppejõuna.

8. Tallinna Halduskohus tagastas 06.03.2026 määrusega kaebuse ning jättis esialgse

õiguskaitse taotluse rahuldamata. Kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning

asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline (HKMS § 121 lg 2 p 21).

AKI teostab riiklikku järelevalvet isikuandmete töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle

ning võib isiku kaebuse alusel või omal algatusel algatada järelevalvemenetluse (IKS § 51, §

56 lg 1 ja lg 3 p 8). Isikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist

või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm

näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka

järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku

õigusvastane tegevus rikkuda) võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse

algatamise või järelevalvemeetme rakendamise üle kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav

õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve (Riigikohtu 23.03.2016 otsus nr 3-3-1-85-15, p 13).

IKÜM ega IKS ei kohusta iga kaebuse alusel järelevalvemenetlust algatama, vaid kaebuse

kohta tuleb teha kaalutletud otsus. Kohtul on võimalik kaebuse sisulisel lahendamisel

kontrollida üksnes seda, kas AKI on kaebaja kaebuse menetluse lõpetamise otsustamisel

pidanud kinni kaalutlusreeglitest. Kohus saaks kohustada vastustajat üksnes kaebaja taotlust

uuesti läbi vaatama ja kaaluma järelevalvemenetluse algatamist, mitte järelevalvemenetlust

algatama ega selle tulemusena PPA suhtes mingeid konkreetseid meetmeid rakendama.

Seetõttu on AKI 13.01.2026 vaideotsuses õigesti kaebajale selgitanud, et õigusaktid ei

3(6)

3-26-132

kohusta iga kaebust menetlema selliselt, et menetluse tulemuseks on andmetöötlejale

ettekirjutuse tegemine või karistuse määramine.

AKI ei ole menetluse lõpetamise otsuses kaalutlusvigu teinud. AKI täitis oma

uurimiskohustuse asjakohasel määral, kui uuris kaebust ja selle lisamaterjali ning tegi

järelepärimise PPA-le kaebuse asjaolude väljaselgitamiseks. AKI selgitas, et menetluse

tagajärjel ei tuvastatud andmeleket PPA poolt. PPA kinnitas haldusmenetluse käigus, et

kaebaja andmeid on töödeldud käimasolevas kriminaalmenetluses. AKI pädevuses ei ole

hinnata õiguskaitseorgani konkreetsete menetlustoimingute õiguspärasust, sekkuda PPA

tegevusse ega teostada järelevalvet konkreetsete PPA ametniku menetlustoimingute üle.

Järelevalvemenetluse algatamise üle uuesti otsustamine ei taga kaebajale tema soovitud

eesmärgi saavutamist, milleks on hinnata PPA tegevuse põhjuslikku seost kaebajale

petukirjade edastamisel ning petukirja saaja isikuline tuvastamine. Sellest tulenevalt on

kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

Kaebaja õiguste riive on väheintensiivne. Kaebuse eesmärk on hinnata AKI tegevuse

õiguspärasust, kuid kaebuse sisulise lahendamisega ei ole kaebajal võimalik saavutada enda

tegelikku eesmärki, milleks on PPA tegevuse üle järelevalve jätkamine ning kaebajale

petukirjade saatja isikuline tuvastamine. Riikliku järelevalve käigus ei ole kaebajal võimalik

saavutada tema soovitud eesmärki õngitsuskirja saatja isikuliseks tuvastamiseks, samuti ei saa

kaebaja kaebuse sisulise lahendamisega kõrvaldada tema tagaotsitavaks kuulutamise mõjusid.

Riive vähesele intensiivsusele viitab seegi, et õngitsuskirjad edastati kaebajale 2022. ja 2023.

a-tel tema ülikooli e-posti aadressile, mis on avalikult kättesaadav ka veel käesoleva määruse

koostamise hetkeks. Kuna tegemist on kaebaja avaliku e-posti aadressiga, mis on kättesaadav

väga laiale isikute ringile, ei ole välistatud, et e-posti aadress sai kelmidele teatavaks avalike

kanalite kaudu. Sealjuures puudub PPA poolt tagaotsitavaks kuulutamise teates kaebaja e-

posti aadress. Kui kaebaja ei soovi, et tema e-posti aadress oleks avalikkusele (sh võimalikele

kelmidele) kättesaadav, saab kaebaja kasutada muid õiguskaitsevahendeid oma subjektiivsete

õiguste kaitseks.

Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks

kohaldatavad abinõud peavad olema seotud vaidlustatava haldusakti või toiminguga (HKMS

§ 251 lg 1). Esialgse õiguskaitse taotlusega ei ole reeglina lubatav tagada kaebajale enamat,

kui tal oleks võimalik saavutada põhivaidluse lahendamisega. Kolmanda isiku tegevusest

tulenevaid mõjusid ei ole kaebajal võimalik käesolevas asjas esialgse õiguskaitse taotlusega

kõrvaldada. Kaebaja saab oma õigusi suhetes eraõiguslike isikutega kaitsta

tsiviilkohtumenetluses. Tagaotsitavaks kuulutamine toimub PPA määruse alusel, mida saab

kaebaja vaidlustada prokuratuurile kaebuse esitamisega. Prokuratuuri määrust on kaebajal

võimalik vaidlustada Riigiprokuratuuris ning Riigiprokuratuuri määrust maakohtus.

Käesoleva vaidluse esemeks on AKI 19.12.2025 menetluse lõpetamise otsus ning 13.01.2026

vaideotsus. Seega väljuvad kaebaja taotletavad esialgse õiguskaitse abinõud kaebuse esemest.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. Kaebaja palub 08.03.2026 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 06.03.2026

määrus. Vaidluse tuum on riigi suutmatus uurida andmeleket. Kohus ei saa pidada kaebuse

rahuldamist ebatõenäoliseks enne, kui on tuvastatud riikliku andmetöötluse põhifaktid.

Kaebaja õiguste riive ei ole väheintensiivne. Tagaotsitavaks kuulutamine on kõrge

intensiivsusega riive, mis sunnib kaebajat pagendusse, hävitab kaebaja professionaalse maine

ja takistab Eestisse naasmist. Kohus on rikkunud uurimisprintsiipi ja jätnud faktid

4(6)

3-26-132

tuvastamata. Kaebaja on juba prokuratuuri poole pöördunud, halduskohus on kaebaja viimane

õiguskaitsevahend.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 121 lg 4), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-de 52−54 ja 205 nõuetele.

11. Halduskohus tugines kaebuse tagastamisel HKMS § 121 lg 2 p-le 21. Tegemist on

kaebuse tagastamise diskretsioonilise alusega, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse

määrusega selle esitajale, kui täidetud on kaks kumulatiivset tingimust: riive vähene

intensiivsus ning kaebuse rahuldamise vähene tõenäosus (nt Riigikohtu 26.05.2022 määrus nr

3-21-1411, p 12). Kaebaja õiguste riive on vähese intensiivsusega, kui kaebuse rahuldamise

korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike, võrreldes

õigusemõistmisega seotud kuludega (vt Riigikogu XIII koosseisu 496 SE seletuskiri, lk-d 22–

23).

12. Asja materjalidest nähtub, et kaebaja hinnangul on PPA kriminaalmenetluse käigus

avaldanud kaebajale kuuluva ülikoolis õppetöö käigus kasutatava e-posti aadressi, kuhu on

seejärel 2022. ja 2023. a-tel saadetud kaks väljapressimiskirja. Kaebaja soovib, et AKI nõuaks

järelevalvemenetluse käigus PPA-lt välja teabe, mille põhjal saaks tuvastada kaebaja e-posti

aadressi lekkimise asjaolud, sh PPA ligipääsulogid, uuriks õngitsuskirjade ajalist seost PPA

tegevusega ja tuvastaks õngituskirjade saatja. Samuti ei ole kaebaja rahul tema tagaotsitavaks

kuulutamisega ning selle kohta teate avaldamisega PPA veebilehel.

13. AKI on sõltumatu järelevalveasutus, kes teostab riiklikku ja haldusjärelevalvet IKS-is,

selle alusel kehtestatud õigusaktides, IKÜM-is ning muudes seadustes isikuandmete

töötlemisele kehtestatud nõuete täitmise üle (IKS § 51 lg 1, § 56 lg 1 ja lg 3 p 8). Isikul

puudub subjektiivne õigus nõuda nii järelevalvemenetluse algatamist kui konkreetse meetme

rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnormid näevad järelevalveorganile

ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme

rakendamiseks (nt Riigikohtu 13.10.2010 otsus nr 3-3-1-44-10, p 15; 23.10.2013 määrus nr 3-

3-1-29-13, p 17; 22.10.2014 otsus nr 3-3-1-42-14, p 12). AKI-l on järelevalvemeetme

alustamise ja kohaldamise ning järelevalvemenetluse lõpetamise üle otsustamisel

kaalutlusõigus. Kohus saab kaebust lahendades kontrollida üksnes seda, kas vastustaja on

teostanud kaalutlusõigust õiguspäraselt. Seejuures tuleb arvestada, et kaebajal on õigus nõuda,

et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või järelevalvemeetme

rakendamise üle kaalutlusvigadega üksnes juhul, kui see tema õigusi ka tegelikult kaitseb.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et praegusel juhul ei nähtu asjaolusid, mis

annaks alust arvata, et vastustaja on menetluse lõpetamisel kaalutlusõigust rikkunud. AKI on

pärast kaebaja avalduse saamist pöördunud 03.12.2025 järelepärimisega nr 2.1-1/25/1652-

3527-8 PPA poole asjaolude väljaselgitamiseks. PPA selgitas 12.12.2025 vastuskirjas AKI-le,

et kaebaja suhtes on alustatud kriminaalmenetlus, ta on alates 09.04.2024 tagaotsitav ning

kaebaja andmeid töödeldi käimasolevas kriminaalmenetluses. Samuti selgitati, et kaebaja on

tõenäoliselt langenud õngitsuskirjade ohvriks, mille on saatnud väidetavad politseiametnikud.

Kaebaja avaldusele ja selle lisamaterjalile ning PPA-lt saadud andmetele tuginedes ei

tuvastanud AKI 19.12.2025 otsuses andmeleket PPA poolt. AKI selgitas kaebajale seejuures

õigesti, et AKI-l puudub pädevus sekkuda PPA tegevusse, teostada järelevalvet PPA ametnike

konkreetsete menetlustoimingute üle süüteomenetluses ning hinnata kaebaja tagaotsitavaks

kuulutamise põhjendatust. Samuti ei tegele AKI petuskeemide tuvastamise ja kelmide

5(6)

3-26-132

tabamisega. Ka ei või AKI lahendada küsimust võimalikust kahjust, kuna see kuulub

tsiviilkohtu pädevusse. Kohus saaks kaebuse rahuldamisel kohustada vastustajat üksnes

kaebaja avaldust uuesti läbi vaatama. Kaebuse sisuline lahendamine ei võimaldaks tuvastada

kaebajale edastatud õngitsuskirjade saatja isikut ega hinnata PPA tegevuse põhjuslikku seost

kaebajale õngitsuskirjade saatmisel. Ringkonnakohtule ei nähtu ka sellist avalikku huvi, mille

kaitseks peaks praegu sekkuma AKI. Seega ei nähtu AKI järelevalve jätkamise vajalikkust

tingivaid asjaolusid. Eelneva põhjal on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

14. AKI poolt järelevalve menetluse lõpetamisel ei riivata kaebaja õigusi intensiivselt.

Kaebaja on oma pöördumisele vastuse saanud ning järelevalve jätkamine ei saaks teda viia

lähemale oma eesmärgile, mis näib olevat nende politseiametnike karistamine, kes väidetavalt

osalesid petuskeemis.

15. Kuna kohus tagastas kaebuse õiguspäraselt, ei olnud esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

alust. Kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus ei ole ka lubatav, kuna esialgse õiguskaitse taotluse

saab esitada üksnes kohtumenetluse esemeks oleva nõude piires ehk esialgse õiguskaitse

taotlus peab teenima sama eesmärki kaebusega. Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras

keelata kolmandal isikul kaebaja tagaotsitavaks kuulutamise kohta teabe levitamine ning

peatada tagaotsitavaks kuulutamise teate avalik nähtavus PPA veebilehel. Vaidluse ese on

samas AKI 19.12.2025 otsus menetluse lõpetamise isikuandmete kaitse asjas ning 13.01.2026

vaideotsus. Seega väljub taotletud esialgse õiguskaitse abinõu põhivaidluse esemest.

16. Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 06.03.2026

määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)