Legislator Case Law & Legislation
2-23-3381/45 AI generated

2-23-3381/45 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

Case Number 2-23-3381/45
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada C.M-i taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata Mõista G.O-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv summas 605 eurot

Legislator headnote

AI generated

2-23-3381/45 · Viru Maakohus Narva kohtumaja: Määrata Mõista G.O-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv summas 605 eurot

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin C.M

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-23-3381

Tsiviilasi

G.O hagi C.M-i vastu sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr xxx

Tsiviilasja hind

1642,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: G.O (isikukood XXX), esindaja riigi õigusabi

korras vandeadvokaat Andrei Matvejev

Kostja: C.M (isikukood XXX), seaduslik esindaja R.M ,

lepinguline esindaja Aleksandr Gamazin

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud G.O kanda.

3. Rahuldada C.M-i taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata

C.M-i põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 120 eurot ning mõista see

summa G.O-lt välja.

4. Mõista G.O-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigilõiv summas 605 eurot

osamaksetena summas 60,50 eurot iga kuu 15. kuupäevaks (kokku 10 osamakset).

Esimene osamakse tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud makseinfole 15 päeva

jooksul alates otsuse jõustumisest ja järgmised osamaksed igakuiselt 15. kuupäevaks.

Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda Eesti Vabariigile lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

5. Mõista G.O-lt Eesti Vabariigi kasuks riigituludesse välja riigi õigusabi tasu ja kulud

summas 657,90 eurot osamaksetena summas 65,79 eurot iga kuu 15. kuupäevaks

(kokku 10 osamakset). Esimene osamakse tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud

makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja järgmised osamaksed

igakuiselt 15. kuupäevaks. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda Eesti

2-23-3381

Vabariigile lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

MENETLUSE KÄIK, HAGEJA NÕUE JA POOLTE SEISUKOHAD

1. G.O (hageja) esitas 01.03.2023 Viru Maakohtule hagi C.M-i (kostja) vastu sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr xxx. Täiendavalt taotleb hageja kostjalt 1642,50

euro väljamõistmist, antud summa tasaarvestamist tulevikus tekkivate kostja nõuetega ja

palub jätta menetluskulud kostja kanda.

1.1.

Hagiavalduse kohaselt mõistis Viru Maakohus 13.10.2010 otsusega tsiviilasjas

nr 2-1025689 hagejalt välja kostja kasuks elatise 2175 krooni kuus alates 2010. a

juunist kuni kostja täisealiseks saamiseni, sealjuures ei või igakuine elatis lapsele olla

väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Sama otsusega

mõisteti elatis välja ka hageja teise lapse kasuks. Alates esile toodud kohtuotsuse

jõustumist hageja tasus elatist vabatahtlikult. Teine laps sai 07.02.2021 täisealiseks.

Peale teise lapse täisealiseks saamist tasus hageja eksituse tõttu kuni 2021. a

detsembrini elatist rohkem, kui ette nähtud. Avastades vea, pöördus hageja kostja

seadusliku esindaja poole ning andis teada, et ta on elatist maksnud etteulatuvalt ja

maksab edasi ümberarvutatud summas. Hageja selgitas kostja seaduslikule esindaja, et

hageja kaotas töökoha, uue töökoha leidmiseni läheb aega ja kuna hageja on elatist

tasunud ajavahemikul 07.02.2021 kuni 12.12.2021 rohkem, siis saab enammakstud

summat kasutada ettemaksuna.

1.2.

Kostja seaduslik esindaja esitas kohtuotsuse sundtäitmiseks kohtutäitur Andrei

Krekile. Kohtutäitur alustas 24.10.2022 täitemenetluse elatisevõla 1304 eurot ja

igakuiste maksete sissenõudmiseks. Hageja teatas kohtutäiturile, et täitemenetluse

alustamise seisuga tal elatisevõlga ei ole, vaid on enammakstud summa 1642,50 eurot,

kuid kohtutäitur ei võtnud asjaolu arvesse. Hageja palgast peeti igakuiselt kinni 327

eurot. Hageja on enammaksnud 1304 eurot, mille osas on kostja täitemenetluses

esitatud nõude täitnud. Täitemenetluses tuleb sellega arvestada ja tasaarvestata summa

tulevikus tekkitavate kostja nõuetega. Kohtutäituri täitmisteatest tulenevalt ta menetles

nii (väidetavalt) sissenõutavaks muutnud kostja nõuet kui ka tulevikus sissenõutavaks

2 (7)

2-23-3381

muutavad nõuded ühes menetluses. Hageja ei ole kohustatud tasuma elatist suuremas

summas, kui on kohtu poolt määratud. Kohtuotsus on täidetud kostja suhtes täis mahus

ilma selleta, et oleks arvestatud hageja poolt 2021. aastal enammakstud (ettemaksena

makstud) summadega. Hagejal on õigus nõuda enammakstud elatise summa (1642,50

eurot) kostja nõuetega tasaarvestamist, sh ka tulevikus tekkivate nõuetega. Arvestades

sellega, et kostja on alaealine isik, siis ei soovi hageja viiviste summast 1642,50

väljamõistmist. Hageja esitas 18.07.2022 kohutule hagi tsiviilasjas nr 2-10-25689

väljamõistetud elatise kostja ülalpidamiseks vähendamise nõudes paludes vähendada

elatuse kuni 180 euroni.

1.3.

Mitte ükski kostja vastuses hagiavaldusele esitatud argumentidest ei anna alust

hagi rahuldamiseks. Juhul, kui täisealine isikul on olemas õigus elatise saamiseks, siis

elatise nõudmisega tegeleb täisealine isik ise, esitades nõude elatise tasumiseks

kohustatud isiku vastu. Ei ole selge, mis põhjusel kostja seaduslik esindaja oli

volitatud vanema poja poolt elatise saamiseks vanema poja ülalpidamiseks peale seda,

kui vanem poeg sai täisealiseks. Esitatud dokumentidest tulenevalt sai enammakstud

elatise summa kätte kostja seaduslik esindaja. Kostja ise ei ole esitanud hageja vastu

nõuet elatise tasumiseks. Hageja viitas hagis asjaoludele, miks ta ei tasunud 3 kuud

elatist, mis tõendas nimetatud asjaolu. Hageja jätkab elatise tasumist kohtutäituri

kaudu. Kostja esitab omapoolsed arvestused, mis tõendavad hageja väited: hageja

vanem poeg sai täisealiseks 20.03.2021, kuid hageja jätkas elatise tasumist mõlema

poja ülalpidamiseks kuni 2022. a aprillini. Seega tuleb nimetatud kuudel tehtud

ettemaks tasaarvestada teise lapse elatise nõudega.

2. Kostja vaidleb hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja

kanda.

2.1.

Hageja maksis kummalegi pojale 540 euro suurust elatist enne 12.11.2021,

sealjuures rikkudes kehtestatud miinimumpalga suurust, milleks oli 2021. a jaanuarist

584 eurot, st hageja jättis lastele igakuiselt 44 eurot maksmata, kokku summas 1068

eurot ning hageja võlgnevus suurenes 528 euro võrra. Hageja ei jätkanud kahe poja

ülalpidamiseks elatise tasumist kuni 2022. a aprilli, vaid kuni 2021. a novembrini.

2.2.

Hagejal tuleb last ülal pidada ka pärast tema 18-aastaseks saamist, kui laps

õpib. C.M jätkas õpinguid gümnaasiumis märts kuni juuni 2021, seejärel kuni 2022. a

juunini, seega tuli hagejal osaleda rahaliselt ka vanema poja ülalpidamises. Hageja ei

tasunud elatist 2021. a detsembris ja 2022. a jaanuaris ning veebruaris, mistõttu

pöördus kostja kohtutäituri poole. Alates 2022. a aprillist maksis hageja igakuiselt 72

eurot vähem ja tal tekkis 2022. a novembri seisuga võlg 1304 eurot. Kostja elatise

nõue ei saanud täidetud 1304 euro ulatuses, kuna hageja ei saa vanema poja

ülalpidamiseks kantud enammakstud raha arvestada noorema poja ülalpidamiseks oma

suva järgi ühepoolse tasaarvestuse tulemusena. Kuna vanem poeg C.M jätkas

õpinguid ja isa tasus elatisraha 9 kuu vältel, siis puudus tal vajadus kohtusse

pöördumiseks elatise nõudega. Käesolevas asjas ei ole vaidlust, miks volitas hageja

vanem poeg oma ema elatist saama. Kui hageja toetas vanemat poega vabatahtlikult

suurema summaga, siis ei saa enammakstud elatist tasaarvestada noorema poja

elatisega, sest see rikub mõlema lapse õiguseid. Tegemist on kahe erineva elatise

nõudega, mida ei saa tasaarvestada. Kostja ei saa kanda vastutust selle eest, et tema

vanem vend A sai 2021. a rohkem elatist, kui kohtuotsusega oli välja mõistetud. Hagi

ei ole suunatud hageja seadusega kaitstud õiguse või huvide kaitseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

3 (7)

2-23-3381

3. Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ja poolte seisukohti, et hagi tuleb jätta

rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

4. Kohus lähtub asja lahendamisel täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg-st 1, mille

kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu.

Hagi võib esitada täitemenetluse lõpuni ja hagi rahuldamise puhul jäävad täitekulud

sissenõudja kanda (TMS § 221 lg-d 3 ja 4). Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi

eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab

materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis

dokumenteeritud nõuet (vt nt RKTKo 29.05.2012, 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise

tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama.

5. Kohus tuvastas, et hageja suhtes on algatatud 24.10.2022 täitemenetlus täiteasjas nr xxx

(dtl 33-38). Täitemenetluse algatamise aluseks on Viru Maakohtu 13.10.2010 otsus

tsiviilasjas nr 2-10-25689, millega kohus mõistis hagejalt välja C.M-i (kostja) ja tema

venna C.M-i kasuks elatise 2175 krooni kuus alates 2010. a juunist kuni laste täisealiseks

saamiseni, sealjuures ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (dtl 39-42). Täiteasjas nr xxx on sissenõudjaks

R.M ehk kostja ema. Kohus selgitab, et lapse huvide esiletõstetuse seisukohast tuleb

arvestada sellega, et alates 01.07.2010 kehtivas PKS-s puudub regulatsioon, mille järgi

võiks lapse kasuks elatise väljamõistmise hagi esitada vanem enda nimel, ning seepärast

tuleb ka neil juhtudel, kus elatis on välja mõistetud enne 01.07.2010 kehtinud seaduse

järgi, lugeda alates 01.07.2010 lapse ja vanema vahelises ülalpidamissuhtes õigustatud

pooleks laps. Kohus leiab, et hagiavaldus on õigesti esitatud alaealise lapse C.M-i vastu,

kuigi kohtutäitur on täitemenetluses sissenõudjaks märkinud lapse ema. Asjaolu, et

sissenõudjaks on märgitud laste esindajana laste ema, ei tähenda, et sundtäimisel oleks

laste ema nõue hageja vastu.

6. Vaidlus puudub, et C.M sai täisealiseks 07.02.2021 ja C.M (kostja) ei ole täisealiseks

saanud. Kohus tuvastas, et C.M õppis gümnaasiumis 01.09.2021 kuni 07.06.2022 (dtl

176).

7. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha

perioodilise maksmisega (edaspidi elatis) ning kui selleks on mõjuv põhjus, võib

kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. PKS § 100 lg 2

kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel

eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus

on selgitanud, et vanem on ülalpidamiskohustuse täitnud siis, kui ta on lapse

ülalpidamiseks vajaliku raha maksnud teisele vanemale, kelle juures laps elab ja kes lapse

eest hoolitseb. Üksnes juhul, kui lapse eest iga päev hoolitsev vanem annab enne

nõusoleku ülalpidamiskohustuse täitmiseks alaealisele lapsele või kiidab sellisel viisil

antud ülalpidamiskohustuse täitmise hiljem heaks, on elatist maksma kohustatud vanem

oma kohustuse kohaselt täitnud.

8. Hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist täiteasjas nr xxx põhjusel, et kostja

elatise nõue on tema hinnangul osaliselt täidetud hagiavalduse kohaselt 1642,50 euro osas

ja 12.02.2026 menetlusdokumendis järgi 3124,44 euro osas (vt dtl 338). Hageja viitas, et

tasus ekslikult kostja seaduslikule esindajale täisealiseks saanud lapse C.M-i eest

ajavahemikul 07.02.2021 kuni 12.12.2021 elatist, kuigi elatist täisealiseks saanud C.M-

ile hagejalt välja mõistetud ei olnud. Hageja hinnangul on ta maksnud ettemaksu kostja

4 (7)

2-23-3381

elatise nõude katteks ja nimetatud osas on kostja nõue täidetud. Kostja vaidleb hageja

nõudele vastu, sest tema väitel tuli hagejal osaleda lapse ülalpidamises ka pärast lapse

täisealiseks saamist mh põhjusel, et laps õpib ning hageja ei saa vanema poja

ülalpidamiseks kantud enammakstud raha arvestada kostja ülalpidamiseks ühepoolse

tasaarvestuse tulemusena.

9. Kohtu hinnangul ei saa kostja elatise ettemaksuna arvestada teisele lapsele ülalpidamiseks

tasutud summasid. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui lapsevanem on maksnud

lapsele elatist rohkem, kui ta oli selleks seaduse või kohtulahendi järgi kohustatud, ei saa

rohkem tasutud summat käsitada elatise ettemaksena ja seeläbi vabastada vanemat

tulevasest igakuise elatise tasumise kohustusest. Elatise nõude välistamine varem enam

tasutud elatise tõttu on olemuselt tasaarvestus VÕS § 197 lg 1 mõttes (vt RKTKo

31.03.2025, 2-17-6713, p 23). Kohus selgitas pooltele, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 197

lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele

rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool)

oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Hagejal ei ole võimalik

tasaarvestada C.M-i ülalpidamiseks tasutud summasid hagejalt kostja kasuks välja

mõistetud elatise ettemaksuna. Tasaarvestuse esmaseks eelduseks on tasaarvestuse õiguse

tekkimine ehk tasaarvestuse olukorra eksisteerimine. Tasaarvestuse õigus tekib juhul, kui

kahe isiku vahel eksisteerivad vastastikused samaliigilised nõuded (Käerdi, M. VÕS §

197, komm 4.2.1 – Varul, P jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn:

Juura 2016). Käesoleval juhul ei eksisteeri tasaarvestatavat olukorda, st kostja elatise nõue

ja C.M-ile tasutud summad ülalpidamise eest ei ole kahe isiku vahelised samaliigilised

nõuded ja tasaarvestatavate nõuete osalised ei kattu (vt nt TlnRnKm 06.06.2020, 2-19-

15074, p 8). Täiendavalt keelab VÕS § 200 lg 1 p 1 tasaarvestada põlvnemisest tuleneva

ülalpidamiskohustuse täitmise nõudeid ülanejate ja alanejate sugulaste vahel, mistõttu on

keelatud tasaarvestada ka hageja laste ülalpidamisenõudeid hageja vastu.

10. Viru Maakohtu 21.11.2024 otsusega tsiviilasjas nr 2-22-10476 vähendas kohus kostja

igakuise elatise nõude suurust alates 18.07.2022 kuni 31.12.2022 summani 225,64 eurot

kuus (dtl 319-332). Kohus tuvastas, et hagejal tuli kostja elatise nõude katteks tasuda

perioodil jaanuar 2021 − detsember 2021 igakuiselt 292 eurot ehk 3504 eurot (292 x 12),

millest kostja tasus 2970 eurot (5940/2) (dtl 29). Perioodil jaanuar 2022 − juuni 2022 tuli

hagejal tasuda igakuiselt elatist 327 eurot ja juuli 2022 − oktoober 2022 igakuiselt 225,64

eurot ehk kokku 2864,56 eurot ((6 x 327) + (4 x 225,64)), millest kostja tasus 1930 eurot

(dtl 31). Kostjal on nimetatud arvutuste tulemusel elatise võlgnevus 1468,56 eurot ((3504-

2970)+(2864,56-1930)) ehk kohtule ei nähtu esitatud tõendite pinnalt, et hageja oleks

sundtäitmisel oleva nõude täitnud viidatud 1642,50 euro või 3124,44 euro osas.

11. Eeltoodud põhjustel jätab kohus hageja nõude sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

rahuldamata, kuivõrd kohus ei tuvastanud, et kostja nõue oleks rahuldatud, ajatatud või

tasaarvestatud. Kuna hagejal ei ole tasaarvestatavat nõuet kostja vastu, jääb rahuldamata

ka hageja nõue kostjalt 1642,50 euro väljamõistmiseks ja antud summa tasaarvestamiseks

tulevikus tekkitavate kostja nõuetega.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

12. TsMS § 173 lg 1 esimese lause järgi asja menetlenud kohus märgib menetluskulude

jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kuna

kohus jätab hagi rahuldamata, siis jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja

kanda.

5 (7)

2-23-3381

13. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud

kindlaks menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Kohus rahuldab

kostja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

14. TsMS § 175 lg 1 järgi mõistab kohus menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud

teiselt menetlusosaliselt välja üksnes mõistlikus, vajalikus ja ettenähtavas ulatuses.

Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu

kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja keerukust

hinnates.

15. Õigusabikulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamiseks on vaja kohtule esitada

dokumendid õigusabi osutamisele kulunud aja ning tehtud toimingute kohta (vt ka

RKTKo 09.11.2009, 3-2-1-112-09, p 15). Kostja on esitanud menetluskulude nimekirja

asemel kviitungi (dtl 317), kohaselt soovib kostja 150 euro hüvitamist 05.02.2026 lõplike

seisukohtade ettevalmistamise ja koostamise eest tsiviilasjas nr 2-23-3381.

16. Kohtule nähtub toimiku materjalidest, et kostja on esitanud esindaja vahendusel

05.02.2026 seisukoha (dtl 309-313). Seisukoha esitamine on kohtu hinnangul põhjendatud

ja vajalik toiming ning arvestades dokumendi sisu, s.o varasemate seisukohtade

kordamine ja mõnele uuele väitele vastamine, on selle toimingu põhjendatud ajakulu

maksimaalselt 1 tund. Esitatud kviitungil puudub esindaja tunnihind. Kohus leiab, et

vaidluse keerukust ja esindaja kvalifikatsiooni arvestades saab hüvitatavaks (s.o

konkreetse vaidluse kontekstis mõistlikuks, vajalikuks ja ettenähtavaks) pidada

maksimaalselt tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta).

17. Kohus määrab eelneva põhjal kostja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks

suuruseks 120 eurot (1 h × 120). Menetluskulude koos käibemaksuga väljamõistmise

eelduseks on menetlusosalise kinnitus, et ta ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada,

mida aga kostja kohtule esitanud ei ole(vt nt RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 17).

Seega tuleb mõista menetluskulud välja ilma käibemaksuta.

18. Kohus vabastas hageja 24.04.2023 määrusega (dtl 147-150) hagi tagamise taotluse

esitamisel riigilõivu 70 euro ja osaliselt sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks hagi

esitamisel riigilõivu 535 euro tasumisest ning määras, et ülejäänud riigilõiv tuleb tasuda

kahe osamaksena kahe kuu jooksul kokku summas 200 eurot. Osamaksed on hageja poolt

tasutud (dtl 154, 190). Kuivõrd kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb hagejalt mõista Eesti

Vabariigi kasuks välja tasumisele kuulunud riigilõiv 605 eurot (535+70), mille tasumiseks

anti hagejale menetlusabi. Riigilõiv tuleb tasuda osamaksetena summas 60,50 eurot iga

kuu 15. kuupäevaks (kokku 10 osamakset) alates otsuse jõustumisest. Mõistlik on

võimaldada menetluskulude riigile tasumine osamaksetega, sest hagejal on majanduslikel

põhjustel saanud menetluses riigi õigusabi. TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

19. Kohus määras hagejale 27.12.2022 määrusega tsiviilasjas nr 2-22-18503 esindaja riigi

õigusabi korras kohustusega osamaksetena hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi

kulud 75% ulatuses. Kohus on rahuldanud hageja esindaja tasutaotlused kokku 877,20

euro ulatuses (koos käibemaksuga) järgmiselt:

− 19.07.2024 määrusega (dtl 236-238) riigi õigusabi tasu 497,76 eurot (06.05.2023

taotlus) ning riigi õigusabi tasu 263,52 eurot (12.09.2023 taotlus);

6 (7)

2-23-3381

− 16.03.2026 määrusega (dtl 353-355) riigi õigusabi tasu 379,44 eurot (13.02.2026

taotlus).

19.1.

Hagejal tuleb riigile hüvitada talle määratud riigi õigusabi tasu ja kulud 75%

ulatuses, s.o summas 657,90 eurot (877,20x75%). Menetluskulude riigile tasumine on

põhjendatud osamaksetega, sest hagejal on majanduslikel põhjustel saanud menetluses

riigi õigusabi. Esimene osamakse 65,79 eurot tuleb tasuda vastavalt otsusele lisatud

makseinfole 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest ja järgmised osamaksed iga

kuu 15. kuupäevaks (kokku 10 osamakset). TsMS § 179 lg 9 näeb ette, et nõude

tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

20. Kohus selgitab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle lahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määratakse. Hüvitatavate

menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määratakse. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS §

178).

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

7 (7)