2-25-21168/11 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-25-21168

Tsiviilasi

B.D hagi R.X-i vastu isaduse vaidlustamiseks

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B.D (isikukood XXX)

Kostja: R.X (isikukood XXX), kostja seaduslik esindaja

C.A (isikukood XXX)

Asja läbivaatamine

18.03.2026 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

2. Tuvastada, et R.X ei põlvne B.D-st ning ebaõige on sünniakti tehtud kanne,

mille kohaselt B.D on R.X-i isa.

3. Jõustunud kohtuotsus on aluseks kandemuudatuste tegemiseks R.X-i sünniaktis

ja registriandmetes.

4. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Õigeksvõtul põhinev otsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

6. Toimetada otsus pooltele kätte ja saata jõustumise järgselt

perekonnaseisuasutusele kande tegemiseks.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

2-25-21168

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Hageja nõue ja kostja vastuväited

1. B.D esitas 05.12.2025 Viru Maakohtule hagi R.X-i vastu isaduse vaidlustamiseks. R.X

sündis xxx ja hageja võttis isaduse omaks. 2023. aastal lõppes vanemate kooselu ja laps elab

emaga. Hagejal tekkis kahtlus, kas laps põlvneb temast ja ta lasi 05.12.2024 teha Eesti

Kohtuekspertiisi Instituudis ekspertiisi, mille käigus võeti DNA proov hagejalt ja kostjalt ning

tuvastati, et B.D ei saa olla R.X-i bioloogiline isa. Hageja vaidlustab oma isaduse kostja

suhtes ning palub tuvastada, et ta ei ole R.X-i bioloogiline isa.

2. Kohus võttis hagi 23.01.2026 määrusega menetlusse. Kostja tähtaegselt kirjalikku vastust

hagiavaldusele ei esitanud.

3. Kostja seaduslik esindaja võttis 18.03.2026 kohtuistungil hagi õigeks.

Kohtuotsuse põhjendused

4. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada

õigeksvõtul põhineva otsusega.

5. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks,

rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). TsMS § 440 lg 4 kohaselt ei ole kohus

põlvnemisasjas hagi õigeksvõtuga seotud. Kohtu hinnangul puudub praegu põhjus jätta

õigeksvõtt vastu võtmata ning kohus rahuldab hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.

6. B.D sai DNA ekspertiisi põhjal teada 04.01.2025, et laps ei põlvne temast. Hagi kohtule

on esitatud 05.12.2025 ehk aasta jooksul alates isaduse vaidlustamiseks asjaolude

teadasaamisest.

7. Põlvnemise üle otsustades peab kohus lapse huvide tagamiseks kontrollima avalduse

vastavust seadusele ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid ning vajadusel

koguma tõendeid omal algatusel. Perekonnaseaduse (PKS) § 123 lg-s 1 on sätestatud, et

kohus juhindub menetluses, mis puudutab lapse huve, eelkõige just lapse huvidest. PKS § 91

lg 1 esimese aluse kohaselt on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud

tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning

lapsel.

8. PKS § 82 kohaselt tulenevad vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused laste

põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 kohaselt on

lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on lapse sünni

ajal lapse emaga abielus või kes on isaduse omaksvõtnud või kelle isaduse on tuvastanud

kohus.

9. Vaidlus puudub selles, et B.D on kantud sünniakti R.X-i isana (dtl 6). Seega on hagejal

õigus esitada hagi isaduse vaidlustamiseks.

10. Hageja on kohtule esitanud 05.12.2024 Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr

XXX (dtl 8-10), mille kohaselt 14.11.2024 võetud süljeproovide analüüsi tulemusena tehti

2 (3)

2-25-21168

järeldus, et B.D (isikukood XXX) ei saa olla R.X-i (isikukood XXX) bioloogiline isa.

Kohtule ei nähtu asjaolusid, mille alusel oleks kohtul põhjust kahelda proovide päritolus,

arvestades ka, et kostja seaduslik esindaja on hagi õigeks võtnud.

11. PKS § 93 lg-st 1 tuleneb isaduse vaidlustamise tähtaeg. Isaduse võib kohtus vaidlustada

ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on

vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Hagi on kohtule esitatud 05.12.2025,

seega vähem kui aasta pärast isaduse testi tulemuste teadasaamist.

12. Kuna hagi on esitatud seadusest tuleneva tähtaja jooksul, kostja on hagi õigeks võtnud

ning kohtule esitatud isadustesti proovide päritolu ei ole vaidlustatud, siis kuulub hagi

rahuldamisele.

13. Perekonnaseisutoimingute seaduse § 2 ja § 22 kohaselt viiakse muudatused põlvnemise

osas sisse rahvastikuregistrisse.

14. TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal

algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

15. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. TsMS § 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing

kohtunik

3 (3)