4-25-3755/29 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Väärteoasi nr 4-25-3755

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. märts 2026, Tartu kohtumaja

Väärteoasja number

4-25-3755

Kohtunik

Marek Vahing

Kohtuistungi sekretär

Teele Masing

Väärteoasi

Menetlusaluse isiku Iryna Zahorodnia kaebus Politsei-

ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. oktoobri 2025

otsusele väärteoasjas nr 2780,25,013824

Menetlusalune isik

Iryna Zahorodnia (isikukood: 47507280146; elukoht:

XXX)

Menetlusaluse isiku kaitsja

Marek Ranne (Marek Ranne Õigusabi; registrikood:

17153662;

telefon:

53756695;

e-post:

marekranne@gmail.com)

Kohtuväline menetleja

Politsei-

ja

Piirivalveameti

Lõuna

prefektuur

(registrikood: 70008747, asukoht: Riia tn 132, Tartu

linn, Tartu linn, Tartu maakond); kohtuvälise menetleja

esindaja: Taivo Rosi

RESOLUTSIOON

1. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. oktoobri 2025 otsus

väärteoasjas nr 2780,25,013824 muutmata ja Iryna Zahorodnia kaebus rahuldamata.

2. Jätta valitud kaitsja tasu täies ulatuses menetlusaluse isiku enda kanda.

3. Edastada kohtuotsus Iryna Zahorodniale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võivad menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja ning kohtuväline menetleja

või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. oktoobri 2025 otsusega väärteoasjas nr

2780,25,013824 määrati Iryna Zahorodniale liiklusseaduse (LS) § 259 lg 1 alusel rahatrahv

kaheksa trahviühiku ulatuses, mis on 64 eurot. Otsusest nähtuvalt tuvastati, et

6. septembril 2025 kell 21.10, asukohas Kalda tee, Tartu linn, juhtis Iryna Zahorodnia

kergliikurit ja sõidutas sõitjat sõidukil, mis ei olnud sõitjate vedamiseks ette nähtud.

2. Tartu Maakohtusse saabus 14. oktoobril 2025 menetlusaluse isiku Iryna Zahorodnia

(edaspidi ka kaebaja) kaitsja esitatud kaebus. Kaebuse esitaja palub: 1) tühistada kohtuvälise

menetleja otsus väärteoasjas nr 2780,25,013824 täies ulatuses ning lõpetada väärteomenetlus

väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p 1 alusel; 2) tuvastada kohtuvälise menetleja

poolt väärteomenetluses väärteomenetlusõiguse oluline rikkumine; 3) tuvastada kohtuvälise

menetleja poolt kaebaja kinnipidamist ilma õigusliku aluseta; 4) kaebuse rahuldamise korral

mõista riigilt kaebaja kasuks välja põhjendatud õigusabikulud (VTMS § 23 lg 3). Kaebuses

märgitakse, et kaebaja ei tunnista ennast süüdi, kuna leiab, et tema tegevus piirdus

väljalülitatud elektritõukeratta käekõrval lükkamisega. Selline tegevus on sisuliselt võrreldav

lapsevankri või jalgratta käekõrval lükkamisega ning ei vasta LS § 31 lg 1 p 4 mõttes „sõitjate

vedamisele“. Kaebaja peab võimalikuks, et politseiametnik võis ajada teda segamini teiste

liiklejatega. Tõendina esitatud videol ei ole menetlusalust isikut näha. Kaebaja toob välja

olulised menetlusõiguse rikkumised. Kahtluse alla seab kaebaja ka kohtuvälise menetleja

kogutud tõendite usaldusväärsuse ja lubatavuse. Kaebaja hinnangul põhineb kohtuvälise

menetleja otsus puudulikult vormistatud ja vastuolulistel tõenditel. Sellest tulenevalt tuleb

väärteomenetlus lõpetada VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja hinnangul on menetluskulude

tekkimine olnud vältimatu ja põhjendatud, arvestades, et kaebajal endal puuduvad juriidilised

teadmised ning eesti keele oskus, mistõttu ta ei olnud suuteline iseseisvalt kaitsma oma

õigusi ega mõistma väärteomenetluse dokumentide sisu.

3. Kohtuväline menetleja esitas kaebuse kohta kirjaliku seisukoha 7. novembril 2025.

Kohtuväline menetleja ei nõustunud kaebaja esitatud kaebusega ning leidis, et menetlusaluse

isiku põhjendused ei ole piisavad, et muuta määratud karistust või tühistada koostatud otsus.

4. Kohus arutas asja kohtuistungil 29. jaanuaril 2026, kus uuriti nii isikulisi kui ka

kirjalikke tõendeid, vaadati videosalvestisi.

5. Kohtuvaidlustes jäi kaitsja kaebuses avaldatud seisukoha juurde. Kaitsja hinnangul ei

olnud tunnistaja I. L. L. (endise nimega Tea Talupoeg) ütlused piisavalt usaldusväärsed, et

tõendada menetlusaluse isiku süüd. Sündmus toimus ajal ja kohas, kus nähtavus oli piiratud.

Ka politseisõiduki konstruktsioon ja liiklusolukord piirasid patrulli tegelikku vaatevälja.

Videosalvestis näitas, et politseiauto aeglustas vaid ühes kindlas kohas, mis viitab lühiajalisele

märkamisele, mitte katkematule jälgimisele. Kaitsja järeldas, et tunnistaja väide pidevast

silmsidemest ei ole kooskõlas tegelike olude ega salvestistega, mistõttu ei saa süüd lugeda

tõendatuks. Tunnistaja täitis samal ajal teenistuslehte, mis vähendas tema tähelepanu välisele

olukorrale, ning videosalvestis ei kinnita, et nähtud isik oli menetlusalune isik. Menetlusalune

isik on järjekindlalt selgitanud, et ta ei sõitnud tõukerattaga, vaid lükkas seda käekõrval.

Kaitsja rõhutab, et menetlusalusele isikule ei tutvustatud nõuetekohaselt tema õigusi, tõlgi

kaasamine oli puudulik ning kohtuväline menetleja ei ole ümber lükanud ühtegi kaebuses

esitatud faktilist ega õiguslikku väidet. Kaitsja arvab, et see arusaamatus ja

kommunikatsioonipuudus põhjustaski menetlusaluse isiku ärritumise. See ei ole käsitatav

agressiivsusena, vaid normaalse reaktsioonina olukorras, kus isiku liikumisvabadust piiratakse

ja isikult nõutakse selgitusi talle arusaamatuses menetluses. Kaitsja palub väärteomenetlus

lõpetada ja otsus tühistada.

6. Politsei- ja Piirivalveameti esindaja hinnangul kinnitavad olemasolevad tõendid, eriti

tunnistajate ütlused ja avaliku ruumi turvakaamera salvestis, et menetlusalune isik pani toime

talle etteheidetava õigusrikkumise. Kohtuväline menetleja usub, et patrullpolitseinik I. L. L.

võis päris selgelt oma silmaga eristada, mis sõidukiga on tegemist ja millised inimesed seal

peal on. Pardakaamera salvestise puudumist põhjendas menetleja patrullsõidukite tehniliste

probleemidega. Menetlusalune isik eitas õigusrikkumist, samal ajal kui tunnistaja kinnitas

selle toimumist. Sellises olukorras oli kohtuvälisel menetlejal kohustus koguda täiendavaid

tõendeid, et selgitada välja tegelik sündmuste käik. Seetõttu lisati toimikusse avaliku ruumi

turvakaamera salvestis, mis politsei hinnangul ei piira menetlusaluse isiku õigusi, kuna

avalikus ruumis salvestamine on üldteada ning politseil on seaduslik juurdepääs linna

kaameratele. Salvestis laaditi alla pärast vastulause esitamist eesmärgiga kõrvaldada ebakõlad,

mitte menetlusalust isikut kahjustada. Sündmuskohal tekkinud konflikt eskaleerus kiiresti ja

kuigi patrull kavatses koostada väärteoprotokolli, eskaleerus konfliktisituatsioon selliselt, et

mitte ühtegi väärteomenetluse toimingut Sõpruse puiesteel tegelikult ei olnud võimalik teha.

Kohtuvälise menetleja hinnangul funktsioneeriti seal tegelikult riikliku järelevalve raames ja

päris süüteomenetluse toimingud viidi läbi politseiasutuses koos tõlgiga. Kohtuväline

menetleja on seisukohal, et isikut VTMS § 44 järgi kinni ei peetud. Mistahes

menetlustoimingule allutamine alati mingil määral riivab inimese vabadusi ja õigusi.

Piiritleda riikliku järelevalve lõppu ja väärteomenetluse alustamist selles konkreetses

situatsioonis on keeruline. See, et Politsei- ja Piirivalveameti tõlgi tegevus on seatud kahtluse

alla, on kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul alusetu. Menetlusaluse isiku ametiruumi

toimetamine ega võimalik kinnipidamise protokolli puudumine ei ole politsei hinnangul

sellised rikkumised, mis väärteomenetluse tühistaksid. Rikkumist ei näe kohtuväline

menetleja ka selles, et kohtuvälise menetleja otsus tehti ettenähtud tähtajast varem.

Lõpetuseks märkis kohtuväline menetleja, et menetlusalune isik ei mõistnud oma teo keelatust

ja eitas õigusrikkumist, mistõttu oli väärteomenetluse läbiviimine ja karistuse kohaldamine

vältimatu. Karistus määrati keskmises suurusjärgus, vastavalt praktikale ja isiku suhtumisele.

Kohtuväline menetleja arvates tuleb kohtuvälise menetleja otsus jätta muutmata, kaebus

rahuldamata ning kaitsekulud menetlusaluse isiku kanda, märkides, et kaebuse osad, mis

puudutavad politseiametnike suhtes esitatud kuriteoteateid, ei ole väärteoasjaga seotud.

Kohtu seisukoht

7. VTMS § 123 lg 2 kohaselt vaatab maakohus väärteoasja läbi täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud

väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega.

8. Iryna Zahorodniale heidetakse väärteoprotokolli kohaselt ette LS § 259 lg 1 sätestatud

süüteo toimepanemist. Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri patrullpolitseinik J. K.

koostas 6. septembril 2025 väärteoprotokolli AB1629535, mille väärteo kirjelduse kohaselt

juhtis menetlusalune isik 6. septembril 2025 kell 21.10 aadressil Kalda tee 2 Tartus suunaga

Sõpruse pst poole kergliikurit ja sõidutas sõitjat kui sõiduk ei olnud sõitjate vedamiseks ette

nähtud. Oma tegevusega rikkus Iryna Zahorodnia LS § 31 lg 1 p 4 nõudeid ja pani toime LS §

259 lg 1 sätestatud süüteo. Täpselt samal moel on Iryna Zahorodniale süüksarvatavat väärtegu

kirjeldatud ka kohtuvälise menetleja 1. oktoobri 2025 otsuses väärteoasjas nr 2780,25,013824.

9. LS § 259 lg 1 näeb ette vastutuse jalakäija, kergliikurijuhi, robotliikuri juhi või

kasutaja, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu

rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-s 2242, 226, 234, 236, 237, 239 või 241

sätestatud väärteokoosseis. Väärteoprotokollis ja otsuses on osundatud LS § 31 lg 1 p 4 nõude

rikkumisele. LS § 31 lg 1 p 4 kohaselt ei tohi kergliikuri juht sõidutada sõitjat kui sõiduk ei

ole sõitjate vedamiseks ette nähtud.

10. Süüteo tõendamise seisukohast on tegemist olukorraga, kus menetlusalune isik eitab

õigusrikkumist, kuid kaks tunnistajat kinnitavad selle toimumist.

11. Menetlusalune isik Iryna Zahorodnia väidab järjekindlalt, et ta ei sõitnud tõukerattaga,

vaid lükkas väljalülitatud elektritõukeratast käekõrval. Menetlusalune isik selgitas, et ta

jalutas õhtul koos oma XXX ja XXX mööda Kalda tee ääres asuvaid korrusmaju ääristavat

kõnniteed. Iryna Zahorodnia lükkas käekõrval väljalülitatud kergliikurit ja XXX liikus

jalgrattaga tema kõrval jalakäija kiirusel. Kuna XXX kurtis väsimust, asetati XXX kergliikuri

platvormile ja Iryna Zahorodnia lükkas kergliikurit käekõrval edasi. Selline tegevus ei vasta

tema hinnangul LS § 31 lg 1 p 4 mõttes „sõitja vedamisele“. Menetlusaluse isiku sõnul sõitis

enne teda rohelist värvi linna tõukeratas, millel olid peal poiss ja tüdruk. Kui nad politseid

nägid, siis poiss hüppas põõsastesse. Neiu pööras tõukeratta ringi ja politsei ei pööranud

sellele mingit tähelepanu. Poiss tuli põõsast välja ja nad jooksid koos ära. Menetlusaluse isiku

sõnul käitusid politseinikud kohe agressiivselt, kontrollisid tema joovet ja suhtlesid eesti

keeles. Menetlusaluse isiku sõnul selgitati talle rikkumist kord eesti, kord vene keeles. Tema

rahatrahviga ei nõustunud.

12. Tunnistaja I. L. L. selgitas, et 6. septembri 2025 õhtul täitis ta koos paarilise J. K.

teenistusülesandeid. Nad seisid oma patrullbussiga Kalda teel suunaga Eedeni ringi suunas

punase fooritule taga ja tema täitis tahvelarvutis eelneva sündmuse kokkuvõtet. Kui nad

hakkasid liikuma ja olid paarkümmend meetrit sõitnud, siis vaatas ta korraks paremale ja

nägi, et mööda kergliiklusteed liigub elektriline tõukeratas, kus peal on tumedate juustega

naisterahvas ja tema ees hoiab postist kinni XXX. Tegemist oli küll õhtuse pimeda ajaga, kuid

väljas põles tehisvalgus ja nähtavus oli hea. Naisterahvas ja tüdruk ei kasutanud

turvavarustust. Otsustati sekkuda ja pöörata rikkumistele tähelepanu. Kuna koheselt ei olnud

võimalik peatuda, sõideti ringristmikult välja Sõpruse puiestee suunal ja sealt reguleerimata

ülekäigurajalt sõitsid politseiametnikud bussiga kergliiklusteele ja peatusid suunaga Eedeni

ringi poole. Silmside kergliikuriga säilis tunnistaja sõnul kuni politseisõiduki peatumiseni.

Kui naisterahvas neid märkas, siis jäi ta seisma ja nii tema kui laps tulid tõukerattalt maha.

Tunnistaja viipas käega, et naisterahvas liiguks nende suunas ja siis pani naisterahvas lapse

kergliikuri peale, ise ta oli kõrval ja lükkas kergliikurit. Koos nendega liikus jalgrattaga

tütarlaps, kellel samuti ei olnud kiivrit. Menetlusalune isik rikkumist ei tunnistanud.

13. Tunnistaja I. L. L. ütlusi kinnitab tunnistaja J. K. Kohtuistungil selgitas ta, et ta sõitis

koos patrullpaarilisega mööda Kalda teed kui viimane juhtis tähelepanu inimestele, kes sõitsid

tõukerattal kahekesi. Ta nägi, et tõukeratta peal ees oli väike tütarlaps ja taga naisterahvas.

Tütarlaps hoidis eest tõukeratta lenksust kinni ja naisterahvas tema taga juhtis. Ta pidurdas

patrullsõidukiga, et koheselt minna inimestega vestlema, kuid ei leidnud head peatumiskohta.

Ta jätkas sõitu Kalda teed mööda ja keeras Sõpruse puiesteele. Sõpruse puiesteel esimese

reguleerimata ülekäiguraja juurest pööras ta kõnniteele ja jättis sõiduki seisma. Nad väljusid

paarilisega sõidukist ja hakkasid liikuma inimeste poole, kes parasjagu tulid kurvi tagant välja

ja olid kahekesi tõukeratta peal. Kui nad politseiametnikke nägid, siis tulid nii naisterahvas

kui laps tõukeratta pealt maha. Järgmisel hetkel läks laps tagasi tõukeratta peale ning

naisterahvas hakkas tõukeratast käe kõrval lükkama, kuniks nad jõudsid nendeni. Seejärel

juhtisid politseinikud tähelepanu rikkumisele, sealhulgas turvavarustuse puudumisele.

14. Isikusamasuse tuvastamise protokoll 6. septembrist 2025 kinnitab, et 6. septembril

2025 kell 21.25 aadressil Kalda tee 2 Tartu linn, on KorS § 32 lg 1 alusel korrarikkumise

kõrvaldamiseks tuvastatud isik. Korrarikkumine seisnes selles, et naine sõitis väikese lapsega

kahekesi elektrilise tõukeratta kergliiklustee ning kaasas ei olnud esitada isikut tõendavat

dokumenti. Isikuna tuvastati Iryna Zahorodnia.

15. Rikkumise kohta on avaliku ruumi turvakaamera salvestis 06.09.2025 21_09_22

(UTC+03_00).mkv. Kohtuväline menetleja selgitas põhjalikult, miks salvestis väärteoasja

materjalide juurde alles pärast menetlusaluse isiku kaitsja vastulause esitamist lisati.

Eesmärgiks oli kõrvaldada ebakõlad, millele ka kaitsja ise viitas. Kohtu hinnangul on tegemist

lubatava tõendiga.

16. Videosalvestiselt on näha, et enne, kui politseisõiduk kaamera vaatevälja ilmub, sõidab

paremal asuva bussipeatuse tagant mööda kergliiklusteed suunaga Sõpruse ringi poole

jalgratas – näha on inimese kõndimiskiirusest oluliselt kiiremini liikuvat väntamisliigutust

tegevat heledat kogu. Eristatavad on tegelikult mingil hetkel ka jalgratta rattad. Jalgratta

küljes ripub midagi. Sama trajektoori mööda, s.o Kalda tee 2 maja juures kulgevalt kõnniteelt

Kalda tee ääres kulgevale kergliiklusteele, järgneb hetk hiljem järgmine inimkogu, ees

põlemas hele tuli ja taga punane tuli. Seejärel ilmub vaatevälja politsei patrullsõiduk, mis

liigub samuti Sõpruse ringi suunas.

17. Koostoimes patrullpolitseinike tunnistustega ja patrullpolitseinik I. L. L. rinnakaamera

salvestisega, mida käsitleb kohus veel edaspidi eraldi, saab lugeda tuvastatuks, et esimese

jalgrattaga sõitis kaebaja XXX ja teise kogu puhul oli tegemist kaebajaga, kes sõitis elektrilise

tõukerattaga. Nüüd kindlasti ei ole õige kaitsja väide, et elektriline tõukeratas asus kogu aja

politseisõidukist tagapool. Uuritud avaliku ruumi videokaamera salvestiselt on selgesti

tuvastatav, et kui politseisõiduk ja tõukeratas jõuavad kohakuti, siis politseisõiduk pidurdab,

kuid sõidab kohe edasi. Patrullsõiduki ja tõukeratta omavaheline distants, sellel hetkel kui nad

on kõrvuti, ei ole video järgi suur. Salvestiselt on näha, et on pime aeg, kuid nähtavus on hea,

kergliiklustee on valgustatud selles osas, kus kaebaja sõidab. Kahtlust pole selleski, et

tunnistajad nägid selgelt, mis sõidukiga on tegemist ja millised inimesed seal peal on. Isegi

kui tee ääres oleva taimestiku tõttu silmside hetkeks katkes, siis ei kahtle kohus, et

politseiametnikud suutsid samad inimesed ka hetk hiljem, kui oma sõiduki peatanud olid, ära

tunda. Menetlusaluse isiku versioon sellest, et patrullpolitseinikud võisid ajada teda segamini

mõne teise elektrilisel tõukerattal sõitnud inimesega, ei ole usutav ja seda ei kinnita ka teised

tõendid. Videost ei ole näha, et samal teelõigul oleks vahetult enne liikunud mõni teine

inimene. Politseiametnikud selgitasid, et nad pidurdasid kui märkasid rikkumist, see on

videost selgelt näha, mille tõttu on tuvastatud, et menetlusalune isik sellel hetkel

politseiametnikele silma jäi. Videost on näha, et kaebaja liikus üsna kiiresti ehk et ta pidi

liikuma mootori jõul. Kuna tõukeratas liigub videos nähtavalt kiiremini kui lähedal kõndivad

jalakäijad, siis ei ole eluliselt usutav, et menetlusalune isik seda käekõrval lükkas.

18. Kaitsja taotlusel lisati väärteoasja materjalide juurde veel politseiametnik I. L. L.

vormikaamerasalvestis. Salvestiselt rikkumist näha ei ole, mis on ka põhjuseks, miks seda

kohe väärteoasja materjalide juurde ei lisatud, kuid videosalvestis annab ülevaate olukorrast

sündmuse järgselt.

19. Kokkuvõtvalt on tunnistajate ütlused kokkulangevad ja usaldusväärsed ja ütlusi toetab

lisaks avaliku ruumi turvakaamera salvestis. Kohus ei näe mingitki põhjust politseiametnikke

mitte usaldada. Kohtu hinnangul on leidnud tõendamist, et Iryna Zahorodnia, juhtides

elektrilist tõukeratast ehk kergliikurit, mis on mõeldud ühe inimese vedamiseks ja sõidutades

kergliikuril ka teist isikut, rikkus LS § 31 lg 1 p 4 nõudeid ja täitis sellega LS § 259 lg-s 1

sätestatud väärteo objektiivse koosseisu.

20. Karistusseadustiku (KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui

ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult, kui ta seab

eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt

peab seda võimalikuks. Kohtu hinnangul on Iryna Zahorodnia teo toime pannud teadlikult ja

tahtlikult s.o kavatsetult, kuna ta teadis, et sellel elektrilisel tõukerattal ei ole lubatud sõita

kahekesi, kuid vaatamata sellele asus ta kergliikurit juhtima nii, et sellel oli ka teine inimene,

pannes sellega toime liiklusrikkumise. Ennekõike järeldub viimane tõdemus kaebaja enda

käitumisest – niipea, kui ta märkas politseiametnikke, peatas ta tõukeratta, tuli selle pealt

maha ja palus lapsel tõukerattal olla ja hakkas seda käekõrval lükkama ning kasutas hiljem

sellist käitumist ettekäändena vastutusest vabanemiseks. Selliselt käitub vaid inimene, kes

teab, et ta on rikkumise toime pannud.

21. Lisaks sellele, et kaebaja on vaidlustanud väärteo toimepanemise, toob ta kaebuses

välja hulga menetlusõiguslikke rikkumisi, mis on kaebaja arvates toonud kaasa ebaseadusliku

otsuse.

22. Esmalt heidab kaitsja kohtuvälisele menetlejale ette, et menetlusalusele isikule ei

tutvustatud tema õiguseid ja kohustusi. Kohtu jaoks taandub küsimus sellele, et mis menetlust

patrullpolitseinikud kaebajaga läbi viisid – oli see korrakaitse- või süüteomenetlus või

mõlemad ja kui mõlemad, siis millal üks lõppes ja teine algas.

23. Mõlemad politseiametnikud kinnitasid, et nende eesmärk ei olnud koheselt viia läbi

väärteomenetlust. Tunnistaja I. L. L. selgitas, et esmalt oli plaanis inimesega vestelda, selle

seaduslikuks aluseks oli haldusmenetlus, selle raames isik tuvastada või isikud tuvastada,

suhelda nendega, viia läbi profülaktiline liiklusalane vestlus. Väärteomenetlus otsustati viia

läbi eelkõige isiku enda suhtumise tõttu teosse. Süüteo märkamise ja süüteo vormistamiseni

või inimese menetlustoimingule allutamiseni läks aega. Kui olukord kulmineerus, oli selge, et

menetlustoiminguid ei õnnestu sündmuskohal läbi viia.

24. Kohtuvälise menetleja esindaja selgitas istungil politseiametniku vormikaamera

salvestise U04355 [06.09.2025 21_14_00].mp4 pinnalt, et sündmuskohal kaaluti erinevaid

menetluslikke võimalusi, mh viia läbi lühimenetlus, millega menetlusalune isik ei nõustunud.

Talle püüti näidata tema õiguste ja kohustuste lehte, kuid tutvustada seda ei õnnestunud.

Seejärel võtab patrullpolitseinik vastu otsuse koostada väärteoprotokoll. Konfliktisituatsioon

eskaleerus selliselt, et mitte ühtegi väärteomenetluse toimingut Sõpruse puiesteel tegelikult ei

tehtud. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et politsei tegutses esialgu riikliku järelevalve

raames ja tegelikud väärteomenetluse toimingud viidi läbi politseijaoskonnas koos ametliku

tõlgiga. Kinnitust leidis, et politseijaoskonnas tutvustati menetlusalusele isikule tema õiguseid

ja kohustusi, need tõlgiti ümber menetlusalusele isikule arusaadavasse vene keelde.

25. Kohus nõustub üldjoontes kohtuvälise menetlejaga. Avaliku korra kaitse

üldpõhimõtted, alused ja korralduse, sh riikliku järelevalve meetme kohaldamise alused

sätestab korrakaitseseadus (KorS). Viidatud seaduse § 1 lg 4 kohaselt on korrakaitseorgani

ülesanded ja tegevus süüteomenetluses sätestatud kriminaalmenetluse seadustikus ja

väärteomenetluse seadustikus. Sama sätte teine lause täpsustab, et tegevuse õigusliku aluse

valiku riikliku järelevalve menetluse või süüteomenetluse vahel määrab meetme objektiivne

eesmärk.

26. Seega tuleb politseiametniku iga korralduse juures küsida, et mis eesmärgil ta

inimesele korralduse andis. Praegusel juhul saab tõdeda, et esialgu püüdsid ametnikud

tõepoolest õigusrikkujaga suhelda ja selgitada talle temaga suhtlemise põhjuseid ja viia läbi

isikusamasuse tuvastamine. Asja materjalides sisalduvast videofailist nähtuvalt oli

politseiametnik end kaebajale enne isikusamasuse tuvastamise nõude esitamist esitlenud ning

selgitanud, miks kaebaja isikusamasuse tuvastamine on vajalik. Ehk et täidetud olid KorS §

11 ja § 32 lg 1 nõuded. Politseiametniku korraldus ei olnud tühine, vaid kehtiv ning kaebajal

tuli seda täita. Asjaolu, et kaebaja ei nõustunud politseiametniku selgitustega (ja väljendas

seda viisil, mis ei andnud politseiametnikele erilist võimalust midagi täiendavalt selgitada), ei

andnud talle õigust keelduda ametniku kehtiva korralduse täitmisest. Lõpuks ta ka korralduse

täitis ja menetleja sai tuvastatud, kellega ta suhtleb ja keda süüteo toimepanijaks peab.

27. Kohtu arvates oli isikusamasuse tuvastamine ka ainuke toiming, mille ametnikud

viisid läbi KorS alusel. Videosalvestiselt on selgelt tuvastatav, et patrullpolitseinik I. L. L.

selgitab inimesele rikkumise sisu ja selle rikkumise tagajärge, ehk et trahvisumma suurust.

Selle selgituse loeb kohus VTMS § 548 alusel lühimenetluse läbiviimiseks - väärteomenetluse

alustamisel kohaldab kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja

määrab väärteo tunnustega teo toimepannud isikule mõjutustrahvi. Tuvastatav on seegi, et

kaebaja sellega ei nõustunud ja esinesid VTMS § 548 lg 1 p 1 sätestatud asjaolud, mis ei

võimaldanud lühimenetlust lõpule viia kohapeal. Lõpuks võttis patrullpolitseinik I. L. L. vastu

otsuse viia läbi üldmenetlus, inimesele püüti selgitada tema õigusi ja kohustusi VTMS § 19

alusel, kuid see ei õnnestunud, sest inimene ei allunud politseiametnike seaduslikele

korraldustele. Menetlustoimingud suudeti läbi viia alles politseijaoskonnas, kus

menetlusalusele isikule tagati ka tõlgi abi.

28. Kokkuvõttes leiab kohus, et koostoimes VTMS § 548 ja § 18 lg 11 p 2 ei pidanudki

politseiametnikud kaebajale VTMS § 19 alusel tema õigusi ja kohustusi esialgu tutvustama.

Videosalvestiselt on tuvastatav, et patrullpolitseinik püüdis inimesele selgitada tema peamist

õigust VTMS § 548 lg 8 mõttes - teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohtu

arvates tegi ta seda piisavalt hästi ja inimene oleks pidanud sellest aru saama, kaebaja seda

aga teadlikult ei teinud. Hiljem politseijaoskonnas läbi viidud väärteomenetluses on kohtu

hinnangul toimetatud igati korrektselt.

29. Teiseks heidab kaitsja politseiametnikele ette seda, et esimene pool

väärteomenetlusest, kuni Iryna Zahorodnia kinnipidamiseni viidi valdavas osas läbi eesti

keeles, mida kaebaja ei valda. Kaitsja hinnangul oleks pidanud kohe kaasama tõlgi.

30. Kohus sellega ei nõustu. Eesti riigi keel on eesti keel ja riigiga tuleb selles keeles

suhelda. Inimene peab ise hea seisma selle eest, et ta oskaks riigiga suhelda. Erisusi muidugi

on, praegust konteksti arvestades näiteks riikliku sunni rakendamisel, olgu selleks siis inimese

kinnipidamine kas KorS § 46 või siis süüteomenetluse reeglite alusel. Sellisteks puhkudeks on

ette nähtud regulatsioon tõlkimise osas, sest inimene peab temale aru saadavas keeles saama

teavet selle kohta, milles teda süüdistatakse.

31. Vormikaamera videosalvestiselt on näha, et politseiametnik I. L. L. püüab

menetlusaluse isikuga suhelda vene keeles, mida ta enda arvates valdab suhtlustasemel. Video

kohta koostatud stenogrammi põhjal saab veenduda, et ametniku selgitused üksikute lausete ja

fraaside näol olid piisavad selleks, et olukorrast päriselt aru saada. Kaebaja eiras neid selgitusi

teadlikult. Nii videost on võimalik tajuda kui stenogrammist lugeda, et menetlusalune isik on

väga emotsionaalne, ta ei lase politseiametnikul rääkida, segab vahele. Kuivõrd suhelda

polnud lõpuks võimalik, päädis see inimese viimisega politseijaoskonda menetluse

läbiviimiseks ja seal kaasati ka nõuetekohaselt tõlk. Menetlusalusele isikule realiseerusid

politseijaoskonnast alates kõik temale väärteomenetluses ette nähtud õigused. Kohtuväline

menetleja kinnitas kohtuistungil, et tegemist oli koosseisulise tõlgiga. Menetlusalune isik

tunnistas kohtuistungil, et tõlgi poolt tõlgitu oli talle arusaadav. Kuivõrd tegemist oli

koosseisulise tõlgiga, siis kohus tõlgi pädevust samuti kahtluse alla ei sea. Väärteomenetluse

seadustik sätestab, et väärteomenetlusõigust on oluliselt rikutud, kui väärteoasja on arutatud

tõlgi osavõtuta keeles, mida menetlusalune isik ei valda. Praegusel juhul sellise olukorraga

tegemist ei ole.

32. Kolmas etteheide puudutab menetlusaluse isiku kinnipidamist õigusliku aluseta VTMS

§ 44 mõttes. Kaitsja hinnangul ei olnud ühtegi VTMS § 44 lg-s 1 loetletud kinnipidamise

eeldust täidetud. Kaebaja isik oli tuvastatud, ta ei püüdnud põgeneda ega takistanud

menetlust. Kaitsja arvates andsid patrullpolitseinik I. L. L. selgitused olukorrast

sündmuskohale saabunud kiirreageerijatele vale ettekujutuse, mis viis vahetu sunni

põhjendamatu kohaldamiseni VTMS § 76 lg 3 ja KorS § 75 mõttes. Menetlusaluse isiku

kinnipidamist ei ole väärteoprotokollis üldse kajastatud, samuti ei ole koostatud ka eraldi

isiku kinnipidamise protokolli, kuigi VTMS § 46 lg 1 ja § 69 lg 4 nõuavad, et selline

protokoll tuleb koostada. Kaebajal on õigus nõuda hüvitist talle õigusvastase kinnipidamisega

tekitatud kahju eest riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel. Väärteomenetlus on avaliku võimu

teostamine, mistõttu selle käigus tekitatud kahju kuulub RVastS § 1 lg 1 reguleerimisalasse.

Õigusvastase kinnipidamise tuvastamine käesolevas väärteoasjas loob kaebajale aluse esitada

kahju hüvitamise nõue kas Politsei- ja Piirivalveametile või halduskohtule RVastS § 17 lg 1

alusel. Kaitsja selgitas, et ta plaanib kahjunõude esitada eraldi menetluses.

33. Tunnistajate seisukohad selles küsimuses lähevad lahku. Esimene tunnistaja ütles, et

isik peeti kinni väärteomenetluse raames ja teine tunnistaja ütles, et isikut üldse kinni ei

peetud. Tunnistaja I. L. L. selgitas, et menetlusaluse isiku liikumisvabadust piirati

esmakordselt siis kui talle selgitati rikkumist, millega ta ei nõustunud. Seejärel otsustati viia

läbi menetlustoimingud. Menetlusalune isik hakkas ühele politseiametnikule, kiirreageerijale,

vastu, ei allunud tema korraldustele ja politseiametnik siis viis ta maha ja seejärel paigaldati

menetlusalusele isikule käerauad. Menetlusalusele isikule teatati, miks teda kinni peetakse,

see oli menetlustoimingute läbiviimiseks või siis väärteoprotokolli tegemiseks. Menetlusalune

isik oli kinni peetud ajast, mil otsustati viia tema suhtes läbi menetlustoiminguid. Vahetut

sundi kasutati isiku suhtes seetõttu, et ta ei allunud, ta hakkas vastu, ta ei olnud nõus kaasa

tulema.

34. Kohtuväline menetleja oli kohtuistungil seisukohal, et menetlusalust isikut VTMS § 44

alusel kinni ei peetud. Mistahes menetlustoimingule allutamine alati mingil määral riivab

inimese vabadusi ja õigusi. Olukord oli konfliktne ja muid variante inimese toimetamiseks

politseiasutusse ei olnud. VTMS § 44 järgi ei loeta isiku ülekuulamist, tema suhtes muu

menetlustoimingu tegemise aega, isiku kinnipidamiseks. Üleliigne oleks lugeda

kinnipidamiseks ka seda aega kui liiguti politseibussiga Sõpruse puiesteelt politsei

ametiruumi.

35. Kohtu hinnangul saab üheselt väita, et Iryna Zahorodnia ei olnud nõus ametnikega

politseijaoskonda kaasa minema ja ta viidi kaasa jõuga – talle paigaldati käerauad ja suleti

politseisõidukisse. Riikliku järelevalve raames erimeetmete kasutamist reguleerib KorS § 572.

KorS § 46 sätestab, millisel juhul on lubatud isik kinni pidada sulgedes ta näiteks sõidukisse,

nagu praeguses asjas juhtus. KorS § 24 lg 1 kohaselt on korrakaitseorganil lubatud kohaldada

riikliku järelevalve erimeedet ohu ennetamiseks. Kaebaja aga kohtu hinnangul

politseiametnikele ohtu ei kujutanud, avalikku korda ta samuti ei rikkunud. Nagu märkis ka

kohtuväline menetleja, siis KorS-is ei ole õiguslikku alust korrakaitseseaduse raames pidada

kinni inimest, kes on toime pannud süüteo. Korrakaitseseadus on mõeldud korra kaitsmiseks,

mitte süüteomenetluse abivahendiks.

36. Kokkuvõttes ei nõustu kohus kohtuvälise menetlejaga, et kaebajat ei peetud kinni

väärteomenetluse läbiviimiseks. Vastupidi - inimene peeti küll kinni VTMS § 44 tähenduses,

kuid toiming jäeti nõuetekohaselt fikseerimata. Rakendatud meetme ainuke eesmärk läbi viia

väärteomenetlust.

37. Teisisõnu toimetati kaebaja politseijaoskonda vaid põhjusel, et sündmuskohal ei olnud

võimalik temaga menetlustoiminguid läbi viia - ta ei allunud korraldustele ja takistas

väärteomenetluse läbi viimist ning püüdis sellega menetlusest kõrvale hoida. Seega rakendati

sisuliselt VTMS § 44 lg 1 p 4 - inimest, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime

pannud väärteo, võib kuni 48 tundi kinni pidada, kui ta võib väärteomenetlust takistada või

sellest kõrvale hoida.

38. Seega saab tuvastada menetlusõiguse rikkumise, sest menetlustoiming ei ole

nõuetekohaselt vormistatud, kuivõrd ei ole koostatud VTMS §-s 46 ette nähtud kinnipidamise

protokolli või märgitud kinnipidamist väärteoprotokolli. Küll aga ei ole põhjust tuvastada

inimese kinnipidamise õigusvastasust, sest sisuliselt käituti õigesti. Kaebaja ei allunud

politseiametnike seaduslikele korraldustele ja menetluse läbiviimiseks tema kinnipidamine oli

seaduse alusel kasutatav meede. Kohtu hinnangul oli see ka proportsionaalne, arvestades

kaebaja käitumist.

39. Kohus leiab sedagi, et taoline menetluslik eksimus ei ole toonud kaasa ebaseaduslikku

lahendit. Tõendid süüteo toimepanemise on kogutud seaduslikult, eksitud on vaid formaalsete

vorminõuete osas inimese allutamisel menetlusele. Teisisõnu ei tee asjaolu, et menetlusaluse

isiku kinnipidamise kohta ei ole koostatud protokolli, olematuks rikkumise toimepanemist.

Väärteoprotokolli kohaselt fikseeriti rikkumine kell 21.10 ajal ja menetlusalune isik kinnitas,

et südaöö paiku lubati tal politseijaoskonnast lahkuda. Seega peeti teda kinni vähem kui

kakskümmend neli tundi ning seda aega karistuse hulka ei arvestata (VTMS § 44 lg 3 ja KarS

§ 68 lg 2).

40. Kaebuses märgib kaitsja sedagi, et väärteoprotokollis nr AB 1629535 on märgitud, et

kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav alates 6. oktoobrist 2025. Kohtuväline menetleja

tegi lahendi aga juba 1. oktoobril 2025, rikkudes sellega VTMS § 70 lg 4 sõnaselget nõuet.

Seadusandja eesmärk on tagada, et kuni 30 päeva möödumiseni protokolli kättesaamisest on

menetlusalusel isikul õigus ja reaalne võimalus esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse

peale. Kui otsus tehakse enne tähtaega, siis see võimalus võetakse kaebajalt ära. Kaitsja

märgib, et kaebajal oli tegelik soov esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale, kuna

ta tuvastas mitmeid rikkumisi, sh õiguste selgitamata jätmine ja õigusvastane kinnipidamine.

Seda ei saanud ta teha vastulause esitamisega koos, sest kohtuväline menetleja võimaldas

tutvuda väärteotoimikuga alles pärast vastulause esitamist, esitades sealhulgas

videosalvestised, mis kinnitasid kaitsja arvates kaebaja õiguste rikkumist ja vabaduse

ebaseaduslikku võtmist. Kuna otsus tehti varem, siis võeti kaebajalt ära võimalus kasutada

VTMS § 76 lg 1 järgset õigust esitada kaebus kohtuvälise menetleja tegevuse peale enne

otsuse tegemist. Kaitsja arvates on ennetähtaegselt tehtud otsus ebaseaduslik ja seda saab

lugeda oluliseks menetlusõiguse rikkumiseks.

41. Kohtuväline menetleja kaitsjaga ei nõustu ja on veendunud, et otsuse tegemine viis

päeva enne tähtaega ei piiranud tegelikult menetlusaluse isiku kaitseõigust. Kohtuväline

menetleja märgib, et kohtuväline menetleja määras pikemad tähtajad otsuse jõustumisel ja ka

rahatrahvi tasumisel. Nii pidi 1. oktoobril tehtud otsus jõustuma 22. oktoobril ja rahatrahvi

tasumiseks nähti lahendiga ette 50 päeva.

42. Kohtu arvates on otsuses märgitud tähtajad tegelikult eksitavad, sest selgelt on kirjas,

et kaebus tuleb esitada 15-ne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on

menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav, kuid märgib sealjuures, et

kaebuse esitamise viimane tähtaeg on 21. oktoober 2025, mis on rohkem kui 15 päeva. Sama

on ka rahatrahviga, mille puhul on märgitud, et see tuleb tasuda 45 päeva jooksul, kuid

hiljemalt 20. novembril 2025, mis on tegelikult rohkem. Need tingimused võivad tunduda

menetlusaluse isiku kasuks, kuid samas sisaldavad vastuolusid.

43. Kokkuvõttes leiab kohus, et tegemist on kohtuvälise menetleja poolse rikkumisega,

aga mitte väärteomenetlusõiguse olulise rikkumisega VTMS § 150 tähenduses. Kaitsja on

saanud kaebuses ja kohtuistungil esitada kõik etteheited, mis puudutavad ka kohtuvälise

menetleja tegevust ja need on kohtuistungil põhjalikult läbi arutatud.

44. Viimaseks leiab kaitsja, et kohtuväline menetleja on rikkunud tõendite kogumise

nõuet, mis puudutab väärteoasja materjalide juurde esitatud videosalvestisi. Kohtuväline

menetleja kaitsjaga ei nõustu ja selgitab, et kohtuvälisel menetleja lasub sarnaselt kohtuga

oma otsust tehes uurimiskohustus, tuleb kontrollida nii menetlusalust isikut süüstavaid kui ka

menetlusaluseisiku süüd ümberlükkavat informatsiooni. Menetluse käigus ilmnenud faktide

kõrvutamine avaliku ruumi turvakaamerate salvestistega või politseiametniku vormikaamera

salvestisega on tavapärane nähtus. Kohtuistungil selgitas kohtuväline menetleja, miks tõendid

hiljem koguti (avaliku ruumi turvakaamera salvestis) või miks neid ei olnud kajastatud

väärteoprotokollis (vormikaamera salvestisel ei olnud rikkumist). Ühelgi tõendil ei ole ette

määratud tõenduslikku jõudu ja ilmnenud kahtluste kõrvaldamine saabki toimuda läbi

täiendava uurimise ja kontrollimise kohustuse. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ega

näe siin rikkumist. Kuivõrd kaitsja peab ebausaldusväärseks I. L. L. tunnistajana antud

ütluseid, siis seda enam oli täiendavate tõendite kogumine menetluse huvides põhjendatud.

Karistus

45. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse

mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid

ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb

karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni

keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja

raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav

karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke.

46. LS § 259 lg 1 sätestatud väärteo toimepanemise eest saab inimesele karistuseks

määrata rahatrahvi kuni 15 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati

menetlusalust isikut rahatrahviga kaheksa trahviühiku ulatuses, mis on 64 eurot. Karistus jääb

sanktsiooni keskmise määra lähedale.

47. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud, et menetlusalusel isikul ei

ole karistusregistri järgi kehtivaid karistusi. Samas ei tunnista Iryna Sahorodnia rikkumist,

millest saab järeldada, et ta ei plaani suure tõenäosusega oma käitumist muuta ja jätkab

samalaadset liikluskäitumist, arvestamata tagajärgedega, mida selline rikkumine võib kaasa

tuua. Nii temal kui tõukerattal olnud lapsel puudus turvavarustus. Ta pani reaalsesse ohtu oma

XXX elu ja tervise. Mingisugust kahetsust ta oma teo osas üles ei näidanud. Kohtu arvates on

Iryna Sahorodnia süü vähemalt keskmine. Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid

ei esine. Kõiki asjaolusid arvestades on kohtuvälise menetleja määratud karistus

proportsionaalne nii eri- kui üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt.

48. Kohus jätab Politsei- ja Piirivalveameti Lõuna prefektuuri 1. oktoobri 2025 otsuse

väärteoasjas nr 2780,25,013824 muutmata ja Iryna Saharondnia kaebuse rahuldamata.

Menetluskulud

49. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses

menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel

kriminaalmenetluse sätteid.

50. KrMS § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale

makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta

arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas

kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.

51. Kohus on seisukohal, et 17. detsembri 2025 taotluses kajastatud toimingud on olnud

suuremas osas vajalikud ning nendeks kulunud aeg on põhjendatud. Kohus nõustub

kohtuvälise menetlejaga, et 15. septembri 2025 arvel nr 20250915-001 kajastatud toiming,

mis hõlmab kuriteoteate koostamist politseiametnike 6. septembri 2025 kell 21.10 ajal

toimunud võimuliialduse kohta, ei ole seotud vaidlustatava väärteoasjaga. Suurendamisele

kuulub kaitsjatasu kohtuistungil osalemise eest. Kaitsja on arvestanud selleks kaks tundi, kuid

kohtuistung toimus protokolli kohaselt 10.04-17.03, vahepeal oli vaheaeg kell 13.11-14.00.

Mõistliku suurusega on kaitsja ühe töötunni hind 120 eurot.

52. Kuivõrd kohus jätab menetlusaluse isiku kaebuse rahuldamata ja ei lõpeta

väärteomenetlust, siis jääb valitud kaitsja tasu täies ulatuses menetlusaluse isiku enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Vahing

Kohtunik