3-25-1348/21 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.03.2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-1348

Haldusasi

Y.A kaebus Andmekaitse Inspektsiooni 03.04.2025 otsuse

nr 2.1-1/25/362-822-3 ja 08.04.2025 vaideotsuse

tühistamiseks

ning

Andmekaitse

Inspektsiooni

kohustamiseks järelevalvemenetluse jätkamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Y.A

Vastustaja – Andmekaitse Inspektsioon, volitatud esindaja

Irina Meldjuk

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 20.04.2026 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 14.03.2025 sai Andmekaitse Inspektsioon (edaspidi ka AKI) Y.A (edaspidi ka kaebaja)

kaebuse Tartu Linn, Muru tn 6 // 8 // 10 // 12 korteriühistu (edaspidi KÜ) peale seoses sellega,

et KÜ paigaldas KÜ territooriumile kaamerad (üks filmib Muru tn 2 kinnistut ja teine

prügimaja) ilma KÜ liikmete nõusolekuta.

2. Kaebuse peale alustas AKI järelevalvemenetlust ning 03.04.2025 teatega nr 2.1-1/25/362-

822-3 lõpetas AKI järelevalvemenetluse.

3. Kaebaja esitas 04.04.2025 vaide AKI 03.04.2024 menetluse lõpetamise teatele nr 2.1-

1/25/362-822-3, millega taotles menetluse lõpetamise otsuse kehtetuks tunnistamist ning

järelevalvemenetluse jätkamist.

4. AKI jättis 08.04.2025 vaideotsusega nr. 2.3-6/25/473-1073-2 vaide rahuldamata.

5. Tartu Halduskohtus registreeriti 06.05.2025 Y.A kaebus tunnistada AKI 03.04.2025

otsus nr 2.1-1/25/362-822-3 ja sellele järgnenud vaideotsus 08.04.2025 õigusvastaseks ning

kohustada AKI-t jätkama järelevalvemenetlust käesolevas asjas.

6. Tartu Halduskohus edastas kaebuse kohtualluvuse järgi Tallinna Halduskohtusse. Määrus

jõustus 16.09.2025.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) KÜ juhatus paigaldas korteriomanike teadmata ja ilma koosolekul hääletuseta

valvekaamerad, mis filmivad nii pildi kui heliga prügimaja sees ja hoovi. Kaamerate

paigaldamisest ei teavitatud ühtki korteriomanikku, samuti puudusid kaamerate kasutamise

alguses mistahes viited, et valvet on alustatud. Alles pärast kaebaja korduvaid päringuid lisati

hiljem kaamerat tutvustavad sildid. Kaamerate paigaldamise otsus on tehtud teadmata

juhatuse liikmete poolt ilma, et selleks oleks olnud korteriomanike ühist otsust. Küsimustele,

millal ja miks kaamerad paigaldati, vastati ähmastavalt või jäeti vastamata. Informatsioon

kaamerate maksumuse ja andmetöötluse kohta selgus alles ühistu raamatupidamisest. Inimesi

jälgitakse ilma nende teadliku nõusolekuta. Prügimaja lukustuse eemaldamine, et igaüks saaks

kaamerapildi ees sorteerimist jälgida, on selgelt ülepiirav. Kaebajale kui korteriomanikule ei

ole antud teada, kes näevad salvestusi, kui kaua neid säilitatakse ega ka seda, mis on täpselt

nende kasutamise õiguslik alus.

2) AKI selgitas, et kaamerate paigaldamine peab toimuma ühistu sisese kokkuleppe alusel,

kuid nemad ei saa sekkuda eraõiguslikesse vaidlustesse. Samuti toodi välja, et kuna puudub

"avalik huvi" ja isik saab oma õigusi kohtus kaitsta, siis nemad järelevalvet ei jätka. AKI

juhtis küll KÜ juhatuse tähelepanu seadustele ja kohustustele, kuid menetluse sulgesid.

Kaebaja esitas AKI-le vaide, mille sisuks oli, et AKI ei hinnanud menetluses konkreetseid

asjaolusid, vaid esitas üldiseid seisukohti. Kaebaja vaates on tegemist selge KÜ-poolse

rikkumisega, kuna puudub dokumenteeritud hääletus valvekaamerate paigaldamiseks, ometi

peavad kõik elanikud nende kasutamist rahaliselt katma. Samuti on tegemist pilti ja heli

salvestava jälgimissüsteemiga prügimajas. AKI ei ole sisuliselt hinnanud kaebust, vaid on

viidanud formaalsele piirangule, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega. Tegemist ei ole kahe

elaniku vahelise vaidlusega, vaid ühistu juhtorgan on tegutsenud korteriomanike õigusi eirates

ja jälgimisseadmeid paigaldades. AKI enda juhistes on kirjas, et valvekaamerate kasutamise

üle peab otsustama ühistu üldkoosolek. Kaebajal puudub igasugune teave selle kohta, et sellist

otsust oleks tehtud. Samuti pole antud teada, kuidas on tagatud andmetöötluse õiguslikkus,

säilitusperiood või ligipääsude reguleeritus.

8. Vastustaja leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Juhul, kui korteriühistu juhtorgan on tegutsenud jälgimisseadmeid paigaldades

korteriomanike õigusi eirates, on tegemist eraõiguslike suhetega korteriomanike ja

korteriühistu vahel. Korteriomanike omavahelisi suhteid ning nende suhteid korteriühistuga

reguleerib eelkõige korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS), mis sätestab korteriomaniku

õiguse nõuda, et eriomandi ja kaasomandi eset kasutataks seaduse ning korteriomanike

kokkulepete ja korteriühistu põhikirja kohaselt. Ehk kaebajal on võimalus ühistu juhatuselt

nõuda, et kaamerate kasutamise või keelamise otsustamine pandaks ühistu üldkoosoleku

päevakorda. Kui juhatus keeldub selle küsimuse päevakorda lisamisest, siis seaduse kohaselt

saavad vähemalt 1/5 korteriühistu liikmetest (või kui kokku on ühistus üldse alla 30 liikme,

siis vähemalt 6 liiget) nõuda küsimuse panekut ühistu üldkoosoleku päevakorda. Samuti

saavad ühistu liikmed ise kutsuda kokku üldkoosoleku, kui juhatus keeldub. Selleks peavad

vähemalt 1/10 ühistu liimetest kirjalikult seda nõudma juhatuselt. Kui juhatus ikkagi keeldub,

saavad 1/10 ühistu liikmetest üldkoosoleku ise kokku kutsuda ja selle kohta kõigile teate välja

saata. Kui korteriomanik ei ole korteriühistu või selle juhatuse tegevusega rahul, tuleb

selliseid vaidlusi lahendada kas KrtS §-s 63¹ sätestatud vaidluste kohtuvälise lahendamise

korras või tsiviilkohtus.

2) 14.03.2025 AKI-le esitatud kaebusest on näha, et kaebaja rahulolematus korteriühistu

konkreetse juhatuse liikme vastu ei piirdu kaamerate küsimusega, vaid on laiem. AKI

korrakaitseorganina ei või oma tegevuse ja sekkumisega aidata kaasa eraisikute tüli

suurendamisele, sh sellega tõsta põhjendamatult enda halduskoormust. Oluline on sunnijõuga

sekkumine vaid juhtudel, kui olukord seda tõepoolest õigustab. Seega tasub alati analüüsida,

kas käesoleva kaameravaidluse lahendamine ka tegelikult korteriühistu liikmete tüli lahendab.

Käesoleval juhul soovib kaebaja, et AKI asuks tema asemel korteriomaniku ja andmesubjekti

õigusi teostama (palub AKI-l võtta KÜ-ga ühendust ja selgitada välja asjaolud). Seejuures ei

ole kaebaja esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta ise on korteriühistu juhatuse poole

pöördunud või kuidagi teismoodi proovinud olukorrale lahendust leida enne vastustaja poole

pöördumist. Järelevalvemenetluse jätkamine kaebaja asemel andmetöötluse detailide

väljaselgitamise eesmärgil ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Ühtlasi ei ole mõeldav, et

vastustaja peaks korteriühistu asemel hakkama reguleerima ühistu kodukorda või suhteid

korteriomanike vahel.

3) AKI ülesandeks on küll kontrollida isikuandmete töötlemise nõuetest kinnipidamist (sh

kaamerate kasutamise õiguslikku alust ja teavituse olemasolu), kuid AKI ei saa lahendada

isikutevahelisi erimeelsusi. Järelevalvemenetluse läbi viimisel kaalutlusõigust teostades peab

AKI võtma arvesse mh seda, millised on inimese enda võimalused olukorda lahendada, kui

süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või kas esineb muu

oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve vajalikkuse.

Vastustaja juhtis KÜ tähelepanu kaamerate kasutamise nõuetele ning üldise kaamerate

kasutamise korra loomisele ühistu territooriumil, kuid AKI ei saa korteriomanikke ega ühistut

igapäevaselt kontrollima või kaamerapilti monitoorima jääda.

KOHTU PÕHJENDUSED

9. AKI otsustab järelevalvemenetluse algatamise ja lõpetamise kaalutlusõiguse alusel ning

kohtulik kontroll piirdub hindamisega, kas AKI on kaalutlusreeglitest kinni pidanud (nt

RKHKo 23.03.2016 nr 3-3-1-85-15, p-d 14 ja 17). Riigikohus on ka leidnud, et

järelevalvemenetluse algatamise üle otsustamisel kaalutlusõigust teostades peab AKI võtma

arvesse seda, kui süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase töötlemisega on tegu või

kas esineb muu oluline avalik huvi, mis võib sellises olukorras tingida AKI järelevalve

vajalikkuse (RKHKo 18.04.2022, 3-20-1342, p 25).

10. Kaebuse asjaoludest nähtuvalt esitas kaebaja AKI-le 14.03.2025 sekkumistaotluse (AKI

22.12.2025 vastus kaebusele, lisa 1) seonduvalt KÜ juhatuse tegevusega, mis seisnes

kaamerate paigaldamises nii Muru tn 2 hoone välisseinale kui ka prügimaja sisse. Kaebaja

juhtis tähelepanu, et kaamera paigaldamisele KÜ territooriumile ei eelnenud KÜ liikmete

hääletust ega nende nõusolekut. Kaebaja palus AKI-l võtta KÜ-ga ühendust ja selgitada välja

järgmised asjaolud: kas kaamerate paigaldamise kohta toimus ametlik korteriühistu liikmete

hääletus; kui hääletust ei toimunud, siis millise seadusliku aluse ja otsuse põhjal on kaamerad

paigaldatud; kellel on ligipääs salvestistele ja kui kaua neid säilitatakse; kas prügimaja sisese

kaamera paigaldamine on proportsionaalne meetod elanike käitumise jälgimiseks.

Järelevalve lõpetamise teatega samaaegselt tegi AKI 03.04.2025 tähelepanu juhtimise kirja

KÜ juhatusele (AKI 22.12.2025 vastus kaebusele, lisa 2), milles selgitas KÜ territooriumile

kaamerate paigaldamise ja filmimise nõudeid. Menetluse lõpetamise teates selgitas AKI

kaebajale järelevalvemenetluse lõpetamise põhjuseid ning tõi välja, mida kaebaja enda õiguste

kaitseks saab ette võtta. AKI osundas, et KÜ ise peab reguleerima kaamerate kasutamise

kortermajas ja selle territooriumil ning et korteriühistu poolt turvakaamerate kasutamise ning

kortermajas korteriomanike poolt kortermajja turvakaamerate paigaldamise korra saab

kehtestada korteriühistu üldkoosoleku otsusega. AKI tõi ka välja, et ei saa KÜ asemel ise

hakata reguleerima ühistu kodukorda, vaid AKI sekkub siis, kui KÜ rikub majaelanike õigusi,

nt seeläbi, et ühistu (st juhatuse liikmed ühistu nimel) on kaamerad paigaldanud ilma

üldkoosoleku otsuseta või kodukorrata ning sedaviisi, et see ülemääraselt kahjustab mõne

korteriomaniku eraelu). AKI selgitas, et ei saa lahendada sellist probleemi, mis puudutab

kortermaja või muu kaasomandis oleva kinnistu territooriumile paigaldatud kaamerat ning et

vastavad küsimused tuleb lahendada ühistu kaudu või kaasomanike vahelise kokkuleppe

alusel. AKI juhiste kohaselt peaks kaebaja KÜ juhatuselt nõudma, et kaamerate kasutamise

või keelamise otsustamine pandaks ühistu üldkoosoleku päevakorda.

03.04.2025 Tähelepanu juhtimises, mis oli adresseeritud Murukodu OÜ juhatuse liimetele

(ilmselt on mõeldud Murukodu KÜ-d, mis on äriregistri kohaselt Tartu linn, Muru tn 6 // 8 //

10 // 12 korteriühistu täiendav nimi ning AKI kiri on saadetud aadressile info@murukodu.ee,

mis on KÜ äriregistri kohane kontaktaadress), toob AKI välja, et on saanud kaebuse KÜ

tegevuse peale seonduvalt kaamerate paigutamisega KÜ territooriumile. AKI selgitab

põhjalikult KÜ territooriumile kaamerate paigaldamise nõudeid, mh, et:

‒ KÜ-le kuuluvat ala tohib filmida üksnes üldkoosoleku otsusel või korteriomanike

kokkuleppel;

‒ avalikku ala (ala, mis ei kuulu KÜ territooriumi hulka) võib filmida üksnes juhul, kui

eelnevalt on koostanud õigustatud huvi hinnang;

‒ naaberkinnistute filmimiseks puudub õiguslik alus ning kaamerad tuleb kas eemaldada,

ümber suunata või vaatevälja piirata nii, et see piirneks vaid KÜ enda kinnistuga;

‒ kaamerate kasutamisel peavad igal juhul olema koostatud nõuetekohased

andmekaitsetingimused ja paigaldatud teavitussildid.

AKI on viidanud ka asjakohastele õigusaktidele (Isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM),

KrtS), juhenditele (nt AKI õigustatud huvi juhend, juhend kaamerate kasutamise kohta) ning

kohtupraktikale. Seega AKI tähelepanu juhtimisest pidi KÜ-le igati selgeks saama, millised

nõuded kaamerate paigaldamisel tuleb täita, mistõttu ka juhul, kui kõiki nõuded ei olnud

algselt täidetud, sai KÜ juhatus suunise, kuidas vajakajäämised kõrvaldada.

11. Kohtu hinnangul on AKI 03.04.2025 järelevalvemenetluse lõpetamise teade nr 2.1-

1/25/362-822-3 ja vaideotsus õiguspärased. Kuna kaamerate paigaldamine KÜ territooriumile

ei ole iseenesest õigusvastane, vaid korteriomanike kokkuleppel ning asjakohaste nõuete

järgimisel lubatav tegevus, ei pea AKI riikliku järelevalve käigus tegema toiminguid, mida

korteriühistu liikmed saavad ise teha enda õiguste kaitseks. AKI ei pidanud enda initsiatiivil

asuma välja selgitama sekkumistaotluses kirjeldatud asjaolusid, sest kõik vastavad õigused ja

võimalused on kaebajal KÜ liikmena.

12. AKI on selgitanud üldist õiguslikku raamistikku kaamerate paigaldamise kohta.

Korteriomanike pädevuses on teha ettepanekuid KÜ üldkoosoleku päevakorra täiendamiseks,

kui KÜ juhatus pole küsimust ise päevakorda pannud. Üldkoosolek on pädev otsustama

kaamerate paigaldamise ja määrama salvestamise tingimused (näiteks, kui kaua salvestusi

säilitatakse ja kellel on neile juurdepääs). KÜ poolsete KrtS rikkumiste korral on

korteriomanikul õigus pöörduda KÜ vastu kohtusse. AKI on õigesti tähelepanu juhtinud, et

korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lg 2 kohaselt ei ole mitte kõigi isikutevaheliste vaidluste

lahendamine täitevvõimu ülesanne ning seda ei nõua ka IKÜM. AKI on asjakohaselt

selgitanud, et eraõiguslike vaidluste uurimiseks peab järelevalveasutusel kui

korrakaitseorganil olema kaalukas põhjus. Kui vaidlus ei puuduta suurt osa ühiskonnast ning

eraisik saab teise eraisiku tegevuse vaidlustada maakohtus tavapärases hagimenetluses, siis

inspektsioon suure tõenäosusega sellesse ei sekku. AKI toob välja, et üldjuhul lähtutakse

eeldusest, et inimene saab ise oma õigusi kaitsta ning vajadusel nende kaitsmiseks ka

kohtusse pöörduda. Kohus leiab, et AKI tegevus on kooskõlas õigusaktide ja kohtupraktikaga

ning AKI ei ole järelevalvemenetluse lõpetamisel diskretsiooni piire ületanud. AKI on

leidnud, et järelevalvemenetluse jätkamine kaebaja asemel andmetöötluse detailide

väljaselgitamise eesmärgil ei ole otstarbekas ega põhjendatud. Kohtul puudub alus AKI otsuse

ümber hindamiseks. HKMS § 158 kg 3 kohaselt kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või

tehtud toimingu õiguspärasust hinnates kontrollib kohus kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi

ning muude kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt, kuid kohus ei hinda eraldivõetuna

kaalutlusotsuse otstarbekust. Kohus ei saa AKI-le ette kirjutada, kuidas viimane enda

ressursse järelevalvemenetlusi läbi viies peaks planeerima ja jagama. Kohtu arvates pole

tegemist juhtumiga, mis oleks paljastanud süsteemse või ulatusliku isikuandmete õigusvastase

töötlemise või mille menetlemise suhtes esineks muu oluline avalik huvi.

13. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei ole

taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)