2-24-137172/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-24-137172

K O H T U O T S U S

T a g a s e l j a o t s u s

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Leanika Tamm

Kohtujurist

Triin Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2026.a, Pärnu

Tsiviilasja number

2-24-137172

Tsiviilasi, hageja nõue

B2 Impact OÜ hagi XX vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

1209,35 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 Impact OÜ, registrikood 11542046,

aadress: XXX, 10617 Tallinn

Hageja lepinguline esindaja: MM, e-post: x

Kostja:

XX

,

isikukood

XXX,

Rahvastikuregistrijärgne lisa-aadress: XXX, XXX, e-

post:x

Asja lahendamise viis

Kirjalik menetlus, lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta B2 Impact OÜ hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud hageja B2 Impact OÜ kanda ning määrata, et rahaliselt

hüvitatavad menetluskulud kostjal puuduvad.

3. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4. Kui kohtuotsuse kätte toimetamine kostjale kohtule teadaolevatel kontaktidel ei

õnnestu, toimetada käesolev kohtuotsus kostjale kätte avaliku teavitamisega

väljaandes Ametlikud Teadaanded. Sel juhul lugeda dokumendid kostjale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Apellatsioonkaebuse esitamine

Kohus menetles asja TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses.

Kohus ei anna luba kohtuotsuse edasikaebamiseks.

TsMS § 637 lg 2¹ kohaselt käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud

apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

1 / 4

2-24-137172

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule esitamise tähtaeg on 30 päeva alates kohtuotsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viis kuud kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus oli

tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui

hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja saab esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva

jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud

täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise

lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kaja peab

vastama TsMS § 416 nõuetele. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19).

Kaja tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is

SEB Pank või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302

Luminor Bank AS-is või LHV Pank AS-is EE567700771003819792.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUE

1. ESTO AS (esialgne võlausaldaja) ja XX sõlmisid 19.12.2019 tähtajatu krediidilepingu nr.

x, 2000 eurot ning kogu krediidilepingu vältel krediidiandja kandis kostja kontole kokku

4270 eurot (perioodil 19.12.2019 – 01.02.2022). XX kohustus tasuma krediidi kasutamise

eest intressi 41,9% aastas. Krediidi kulukuse määr oli 54,16%. Hagiavalduse kohaselt

kohustus XX tegema laenuandjale igakuiseid tagasimakseid kostjale väljastatud arvel

näidatud minimaalse kuumakse suuruses. Hagiavalduse kohaselt ei täitnud XX lepingust

tulenevaid kohustusi tähtaegselt (oli viivituses vähemalt kolme järjestikuse arve –

01.04.2024, 01.05.2024, 01.06.2024, 01.07.2024 tasumisega), mistõttu saatis esialgne

võlausaldaja 01.07.2024 kostjale laenulepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti talle

täiendav tähtaeg kuni 15.04.2024 ning leping loeti ülesöelduks 15.04.2024. Nõuded

loovutati hagejale 01.08.2024.

2. Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohta selgitas hageja, et krediidiandja analüüsis

võlgniku regulaarset sissetulekut ja finantskohustusi võlgniku esitatud andmete põhjal,

teostati päring pensioniregistrisse, creditinfo.ee ja taust.ee andmebaasidesse. Kogutud info

analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis

krediidiandja järeldusele, et võlgnik on krediidivõimeline. Kostja pangakonto väljavõtteid

ei ole küsitud.

2 / 4

2-24-137172

3. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevust 820,14 eurot, intressi 130,12 eurot,

sissenõudmiskulusid 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 128,63 eurot ning alates

30.11.2024 sissenõutavaks muutuvad viivised kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Kohus menetleb hagi lihtmenetluses, sest hagihind on 1209,35 eurot. TsMS § 407 lg 1

kohaselt võib kohus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus

kätte toimetatud Ametlike Teadaannete vahendusel 30.03.2025 TsMS § 317 lg 1 – 3

alusel, sest kohtul ei õnnestunud dokumente muul viisil kätte toimetada. Kostja ei vastanud

hagile kohtu määratud tähtaja jooksul. Sellisel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja

poolt omaksvõetuks ja kohus kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Poolte vahel

sõlmiti tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 järgi.

5. Riigikohus on selgitanud, et tarbijakrediidilepingute puhul on seadusandja seadnud

krediidisaaja kaitseks mitmeid piiranguid, millest kõrvalekaldumine muudab kas lepingu

tervikuna (VÕS § 406² lg 1) või mh selles sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 403⁴ lg 7)

tühiseks ning kohus peab omal algatusel kontrollima lepingu kehtivust. Kohus peab

kontrollima, kas tarbijale antud krediidi kulukuse määr ehk krediidi kogukulu tarbijale

(VÕS § 406 lg 1) on seadusega kooskõlas. Samuti on kohtul kohustus kontrollida

krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 24.11.2023. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-13098). Samas lahendis on

kõrgeima astme kohus selgitanud, millise teabe peab tarbijaga seotud näitajate kohta

omandama krediidiandja minimaalselt: tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku

suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja

tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku

regulaarsus; tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus,

võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena; tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine;

tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju. Kui krediidiandja ei ole

tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu

teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

6. Käesoleval juhul hinnati kostja maksevõimet kostja esitatud taotluses toodud andmete ja

avalike registripäringute põhjal, ilma täiendavate dokumentide ning konto väljavõtte

esitamise nõudeta. Ehkki laenuandja on laenutaotluse saamisel formaalselt kogunud kostja

krediidivõime teadasaamise kohta andmeid ning neid automatiseeritult analüüsinud, ei ole

kohtu hinnangul seda tehtud piisava põhjalikkusega ega teostatud andmete sisulist

kontrolli. Kostja tegelikke kulusid, sh finantsilisi ning muid igapäevaseid kulusid ei ole

kindlaks tehtud. Kostja osas on seega rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest

üksnes taotluse ja avalike registripäringute põhjal ei ole võimalik hinnata tarbija

krediidivõimelisust. Registripäringutest ei ole võimalik kostja kohustusi tuvastada, sh

finantsilisi. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on, et kõik

maksed tuleb lugeda põhivõla katteks, hageja saab nõuda tasumata põhivõlga ja viivist

vaid VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Muid tasusid hageja nõuda ei saa

3 / 4

2-24-137172

(VÕS § 4034 lg 7). Hageja ei ole tagasimakseid uuesti määranud, ehkki kohus on

menetlusse võtmise määruses andnud hagejale võimaluse hagiavalduse täpsustamiseks.

7. Hagiavaldusest nähtub, et kostja on ajavahemikul 19.12.2019 – 01.02.2022 saanud kokku

4270 eurot. Kostja tegi perioodil 13.01.2020 – 19.03.2024 tagasimakseid, mille

krediidiandja arvestas põhiosa katteks, summas 3449,86 eurot. Perioodil 19.12.2019 –

15.07.2024 on kogunenud välja laenatud põhiosa kasutamisest intressi 2213,45 eurot.

Perioodil 13.01.2020 – 19.03.2024 on kostja teinud intresside katteks tagasimakseid

summas 2083,32 eurot. Eeltoodust nähtub, et kostja on kokku tasunud 5533,18 eurot.

Võttes arvesse, et kostja tasutud summad tuleb arvestada kõik põhiosa katteks ning muid

tasusid, sh sissenõudmiskulusid kostja ei võlgne, on kostja saadud summad hagejale

tagastanud. Kuni 31.12.2022 oli seadusjärgne intress 0% ning kuni selle ajani ei saa hageja

põhiosa jäägilt kostjalt intressi nõuda. Ülejäänud aja eest oleks hagejal õigus seadusjärgset

intressi nõuda. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud nõude ümberarvestust, ei ole kohtul

võimalik seda ise välja arvutada. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

8. TsMS § 162 lg 1 alusel määrata, et kõik hageja menetluskulud jäävad hageja kanda.

Rahaliselt hüvitatavad menetluskulud kostjal puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik Leanika Tamm

4 / 4