4-26-1/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

4-26-1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märtsil 2026, Tallinn

Väärteoasja number

4-26-1 (2315,25,012521)

Kohtunik

Kadri Väling

Kohtuasi

Mark Fadejevi kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja

prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse

patrullgrupi 30.12.2025 kiirmenetluse otsusele nr

10220192402713 väärteoasjas nr 2315,25,012521

Menetlusalune isik

Mark Fadejev

Isikukood: 39504050210; elukoht: xxx telefoni number:

xxx; e-posti aadress: xxx

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-dest 132 p 2, 133, 135, § 155-156,

maakohus otsustas:

1. Rahuldada Mark Fadejevi kaebus.

2. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

patrullitalituse patrullgrupi 30.12.2025 väärteoasjas nr 2315,25,012521 kiirmenetluse

otsus nr 10220192402713 osaliselt, s.o Mark Fadejevile mõistetud karistuse osas.

3. Tühistatud osas teha uus otsus, millega karistada Mark Fadejevit liiklusseaduse

(edaspidi LS) §-de 238 ja § 242 lg 1 järgi KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 238 alusel

rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 280 eurot. Rahatrahvi tasumiseks vajalikud andmed

on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse

patrullgrupi 30.12.2025 kiirmenetluse otsuses. Makse tegemisel on kohustuslik märkida

viitenumber.

4. VTMS § 204 lg 3 kohaselt kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses 45

päeva jooksul arvates päevast, kui kohtuotsus tehti kohtumenetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadavaks, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele

pöörav asutus 10 päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud

märge jõustumise kohta.

4-26-1

Edastada kohtuotsus Mark Fadejevile ja kohtuvälisele menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või

tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates

kohtuotsuse tervikteksti avalikult teatavakstegemisest.

VÄÄRTEO ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 30.12.2025 Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna

patrullitalituse patrullgrupi kiirmenetluses tehtud otsusega nr 10220192402713 väärteoasjas

nr 2315,25,012521 karistati Mark Fadejevit liiklusseaduse (LS) § 238 ja § 242 lg 1 järgi KarS

§ 63 lg 1 sätteid kohaldades LS § 238 alusel rahatrahviga 600 eurot (s.o 75 trahviühiku

ulatuses). Kiirmenetluse otsuse teokirjelduse kohaselt juhtis menetlusalune isik M. Fadejev

30.12.2025 kell 22.21 mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx aadressil xxx ja sõidutas

sõitjat, kes ei istunud sõidu ajal sõiduki valmistaja poolt ettenähtud kohal (istmel). Sõitja

ülakeha oli sõiduki avatud aknast väljas. Lisaks ei olnud menetlusalusel isikul kaasas

politseiametnikule esitamiseks Eestis väljastatud mootorsõiduki juhtimisõigust tõendavat

dokumenti ega isikut tõendavat dokumenti. Kirjeldatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

M. Fadejev LS §-de 34 lg 2, 38 lg 2 ja 88 lg 1 nõudeid ning pani toime LS §-des 238 ja 242 lg

1 sätestatud väärteod.

2. 01.01.2026 esitas M. Fadejev Harju Maakohtule väärteoasjas nr 2315,25,012521 kaebuse

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse

patrullgrupi 30.12.2025 kiirmenetluses tehtud otsusele nr 10220192402713.

3. 13.01.2026 jättis Harju Maakohus esitatud kaebuse käiguta ja andis kaebajale puuduste

kõrvaldamiseks 10-päeva pikkuse tähtaja.

4. 13.01.2026 esitas M. Fadejev kohtule täiendatud kaebuse, milles muuhulgas nõustub asja

lahendamisega kirjalikus menetluses. Samas toob esile põhitaotlusena talle 30.12.2025

mõistetud karistuse vähendamise. M. Fadejev põhjendas oma taotlust järgmiselt.

4.1 M. Fadejevi arvates võimaldab mõistetud karistust vähendada liiklusalase rikkumise

toimepanemise viisi ja koha asjaolud. Nimelt toimus see rikkumine õhtusel ajal avalikuks

liikluseks kasutataval lumest puhastamata parkimisalal, kus puudusid teised sõidukid ja

jalakäijad. Kaassõitja viibis sõiduki aknast väljas lühiajaliselt, tema eesmärgiks oli salvestada

video. Sõiduki kiirus oli ligikaudu 20 km/h, mis on tavapärasest liikluskiirusest madalam. M.

Fadejevi hinnangul ei tekkinud sellises olukorras reaalset ega ka potentsiaalset ohtu ei

kaassõitjale ega kolmandatele isikutele. Tema arvates ei ole lühiajaline aknast väljumine

suletud parklas võrreldav sõitjate veoga avalikus liikluses ohtlikul viisil. Tema kasutuses ei

olnud veoautot ega sõitjate veoks kohandamata sõidukit.

4.2 Lisaks tõi M. Fadejev esile, et ta esitas politseiametnikule sündmuskohal kõik vajalikud

andmed tema isiku tuvastamiseks. Dokumentide puudumine oli tingitud juhuslikust

eksimusest (rahakott jäi teise jope taskusse). See asjaolu ei takistanud menetlust ega

põhjustanud praktilisi raskusi.

4.3 Kaebaja viitas ka otsuse aluseks olnud tõendite puudumisele, leides, et mõistetud karistus

põhineb üksnes menetleja vaatlusel ja objektiivseid tõendeid (nagu nt foto või video) ei ole

esitatud.

4.4 Lõpetuseks rõhutas M. Fadejev, et 30.12.2025 sündmus on tema elus üksikjuhtum.

Igapäevaselt kasutab ta mootorsõidukit viisil, et järgib üldreeglina liiklusreegleid. Seda

kinnitab tema liiklusalaste rikkumiste ajalugu, see on minimaalne.

4-26-1

5. 19.01.2026 esitas kohtuväline menetleja Harju Maakohtule kirjaliku seisukoha, milles

nõustus menetlusaluse isiku M. Fadejevi kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses.

Kohtuväline menetleja leidis, et M. Fadejev on väärteootsuses toodud asjaolude kohaselt

rikkunud LS § 34 lg 2, § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 nõudeid, tema käitumine on nõuetekohaselt

tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. See palus ta esitatud kaebus jätta rahuldamata.

5.1 Menetleja hinnangul on M. Fadejevile etteheidetu teod õigesti kvalifitseeritud LS § 238 lg

1 ja § 242 lg 1 järgi. Menetleja märkis, et M. Fadejev pani rikkumised toime vähemalt

ettevaatamatusest.

5.2 Kohtuväline menetleja selgitas, et olenemata sellest, kui suurel kiirusel antud rikkumine

aset leidis, ei oma see tähtsust, kuna sõiduajal peab nii juht kui ka kaasreisija käituma selliselt,

mis ei ole ohtlik ning ei häiriks juhi tähelepanu. M. Fadejevi kaassõitja mõtlematu käitumine -

sõidu ajal aknast ülakehaga väljasolemine, aga võib suurendada õnnetusse sattumise riski.

Võib tekkida vajadus äkkpidurduseks või järsuks manöövriks, mis võib tuua kaasa tagajärje,

kus kaasreisija võib kukkuda autost välja ja saada vigastada. Seega ei saa olla kirjeldatud

tegevus liiklusohutusest tulenevalt aktsepteeritav. Menetlusaluse isiku poolt sellise käitumise

õigustamine näitas aga kohtuvälise menetleja arvates tema suhtumist liiklusreeglitesse,

kaasliiklejate ellu ja tervisesse.

5.3 Kohtuväline menetleja leidis, et M. Fadejevi tegu on õigusvastane, selle osas puuduvad

KarS §-des 27 ja 30 sätestatud õigusvastasust välistavad asjaolud. Kohtuvälise menetleja

hinnangul on isiku süü keskmisest suurem, kuna ta ei ole mõistnud teo ohtlikkust. Seetõttu

pidas ta põhjendatuks karistuse määramist sanktsiooni maksimaalses määras. Kuivõrd M.

Fadejev pani LS § 238 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärteod toime pandud ühe

teoga, siis määrati talle õigesti ka karistus KarS § 63 lõike 1 sätte alusel LS § 238 järgi

summas 600,00 eurot (75 trahviühikut).

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Vastavalt VTMS § 120 lg-tele 1 ja 3 võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata

lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi VTMS § 132 sätteid järgides, kui

kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele, on selgitanud tema

seisukoha kaebuse suhtes ja kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud,

et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta. Antud juhul teatasid menetlusalune isik ja

kohtuväline menetleja kohtule, et nad on nõus asja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ega

taotlenud kohtuistungi korraldamist tõendite uurimiseks. Seega, olles tutvunud nii M.

Fadejevi kaebuse, väärteoasja nr 2315,25,012521 materjalide ja kohtuvälise menetleja

19.01.2026 esitatud kirjaliku seisukohaga, leiab kohus, et antud juhul on võimalik ja

põhjendatud väärteoasjas 30.12.2025 tehtud kiirmenetluse otsuse peale esitatud M. Fadejevi

kaebuse lahendamine kirjalikus menetluses.

7. VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata

esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud

faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

LS § 238 järgi kvalifitseeritav väärtegu

8. Kiirmenetluse otsusest nähtuvalt heidetakse menetlusalusele isikule esiteks ette LS § 238

järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemist.

9. LS § 238 näeb ette vastutuse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt sõitjate- või veoseveo

nõuete rikkumise eest. Tegemist on blanketse õigusnormiga, milles tuleb ära näidata,

milliseid konkreetseid nõudeid on menetlusalune isik rikkunud.

4-26-1

9.1

LS § 34 lg 2 sätestab, et sõitjaid tohib vedada ainult valmistaja poolt sõidukis

ettenähtud kohtadel ja viisil.

9.2

Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastatud, et 30.12.2025 kella 22.10 ajal xxx

asuvas parklas M. Fadejevi juhitud mootorsõidukis sõidukis xxx registreerimismärgiga xxx ei

asetsenud sõidu ajal kõrvalistuja sõiduki valmistaja poolt ettenähtud kohal (istmel), vaid oli

ülakehaga sõiduki avatud aknast väljas. Kohtu hinnangul on nimetatud rikkumine tõendatud

nii menetlusaluse isiku enda kui ka tunnistajate ütlustega.

9.3

M. Fadejev on ülekuulamisel selgitanud, et 30.12.2025 kella 22.00 ajal juhtis ta

sõidukit xxx registreerimismärgiga nr xxx xxx poodide juures asuvas parklas. Parkla oli tühi.

Temaga kaasas sõitnud proua soovis teha video, mille tõttu ei istunud ta korrektselt istme

peal. Antud situatsioon kestis umbes poolteist minutit, selliselt ei olnud plaanis kaua sõita. M.

Fadejev kinnitas, et ei teinud sõitmise ajal ohtlikke manöövreid. Samas märkis ta

ülekuulamise lõpus, et sai aru, et selline mootorsõiduki juhtimine on keelatud ja lubas selliselt

enam mitte tegutseda.

9.4

Tunnistajad

patrullpolitseinikud

xxx

ja

xxx

kirjeldasid

M. Fadejevi liiklusrikkumise asjaolusid ühetaoliselt. Politseiametnikud jõudes 30.12.2025 kell

22.10 xxx asuvasse parklasse, nägid halli värvi sõidukit, mis oli külglibisemises ja

kõrvalistuja ukse aknast oli väljas inimese ülakeha. Tunnistaja xxx andis sõidukile

peatamismärguande sinise- ja punase vilkuriga. Sõidukiks osutus halli värvi xxx

registreerimismärgiga xxx ja juhiks M. Fadejev.

9.5

Siinkohal märgib kohus, et ei nõustu kaebaja väitega, et väärteo toimepanemise

asjaolud ei ole väärteotoimiku pinnalt piisavalt tõendatud. Väärteo kohta on tõenditeks on

menetlusaluse isiku kui ka sündmuskohale saabunud politseiametnike ütlused. Need on

omavahel kooskõlas ja täiendavad üksteist. Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud, et

politseiametniku vahetu tajuga fikseeritud asjaolud võivad olla piisavad väärteo

tõendamiseks, kui puuduvad põhjendatud kahtlus nende usaldusväärsuses. Antud juhul

selliseid kahtlusi ei esine. Videomaterjali puudumine toime pandud väärtegude osas ei välista

rikkumise fakti tõendamist.

9.6

M. Fadejev väidab kindlameelselt, et 30.12.2025 kella 22.10 ajal tema poolt

mootorsõiduki juhtimisel viisil, et kõrvalistuja on ülakehaga aknast väljas, mingit ohtu ei

olnud (kiirus oli väike 20 km/h, teisi sõidukeid parklas ei olnud). Samas ei eelda nimetatud

rikkumise osas LS § 34 lg 2 toodu, et sellega pidanuks olema oht realiseerunud. Seega ei

välista ohu puudumine rikkumise õigusvastasust. See fakt on pigem asjakohane karistuse

individualiseerimisel.

9.7

M. Fadejev on veel märkinud, et tema poolt ei olnud liiklusalase rikkumise

toimepanemisel kasutusel LS § 34 märgitud veoautot ega sõitjate veoks kohandamata sõidukit

(veosekasti tähenduses), mistõttu ei pruukinud olla õige näidata otsuses tema poolt selle sätte

rikkumist. Kohus peab siinkohal vajalikuks selgitada, et seadus ei ütle, et sõitjate veo reegleid

saavad rikkuda vaid veoautoga liiklejad või ka mootorsõidukite juhid, kes veavad sõitjaid

ärilisel või muul eesmärgil. Sõitjate veona käsitletakse ka olukorda, kus sõiduki juhtimisel

viibivad sõidukis kaasreisijad, sõltumata sõiduki liigist või veo eesmärgist. Seetõttu on LS 34

lg 2 nõuded kohaldavad ka M. Fadejevile etteheidetaval juhul.

9.8

Kohus on seisukohal, et M. Fadejev on teo subjektiivsest küljest toime pannud

vähemalt kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega,

kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda.

Menetlusalune isiku enda ütlustest nähtub, et ta oli teadlik nõudest, mille kohaselt peab

kaasreisija viibima sõidukis valmistaja poolt ettenähtud kohal. Niisamuti pidi ta aru saama, et

4-26-1

sõiduki juhtimine olukorras, kus kaasreisija viibib ülakehaga sõiduki aknast väljas, on ohtlik

ja keelatud, kuid sellest hoolimata jätkas ta sõiduki juhtimist, mistõttu möönis ta seeläbi

rikkumise toimepanemise võimalikkust. Eeltoodust tulenevalt järeldab kohus, et

menetlusalune isik ei soovinud küll otseselt süüteokoosseisu täitumist, kuid möönis selle

võimalikkust, mistõttu on tegu toimpandud kaudse tahtlusega.

9.9

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 34 lg-s

2 sätestatud nõuet ja pani sellega toime LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo.

LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritav väärtegu

10. LS § 242 lg 1 kohaselt on karistatav mootorsõiduki või trammijuhi poolt liiklusnõuete

muu rikkumine.

10.1

Menetlusalusele isikule heidetakse ette LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud kohustuste

rikkumist. LS § 38 lg 2 kohaselt peavad mootorsõiduki- ja trammijuhil olema kaasas ning ta

peab esitama liiklusjärelevalve teostaja nõudel liiklusseaduse §-s 88 loetletud dokumendid.

10.2

Vastavalt LS § 88 lg 1 peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba

või muu juhtimisõigust tõendav dokument /…/. Sama paragrahvi lõike kaks kohaselt, kui juhil

on kaasas isikut tõendav dokument, ei ole Eesti piires Eestis väljastatud juhiloa kaasas

kandmine kohustuslik.

10.3

Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et M. Fadejevil puudus tema

kinnipidamisel 30.12.2025 kella 22.10 ajal isikut tõendav dokument, tema isik tuvastati

30.12.2025 kell 22.22 andmebaasides olevate andmete alusel isikusamasuse tuvastamise

protokolliga. Ka tunnistajate xxx ja xxx ütlustest nähtuvalt ei olnud menetlusalusel isikul

isikut tõendavat dokumenti kaasas ja ta esitas patrullpolitseinik xxx isikusamasuse

tuvastamiseks oma isikukoodi ja nime. Kontrollimisel selgus, et isikuks osutus M. Fadejev.

10.4

Kaebuses on märgitud, et kuigi M. Fadejevil ei olnud kontrollimise hetkel kaasas

isikut ja juhtimisõigust tõendavaid dokumente, ei olnud see tema poolt nii tahtlikult toime

pandud, vaid dokumentide puudumine tulenes inimlikust eksimusest, rahakott, kus vastavad

dokumendid olid hoiul, oli ununenud koju. Samas on ka mainitud, et tema isik siiski õnnestus

sündmuskohal ilma suurema vaevata kindlaks teha.

10.5

Kohus märgib, et LS § 33 lg 2 p 5 sätestab eraldi juhi kohustuse enne sõidu

alustamist veenduda, et tal on kaasas sõiduki juhtimiseks nõutavad dokumendid. Seega

asjaolu, et politseiametnikel võivad olla tehnilised vahendid vajalike andmete saamiseks, ei

ole menetlusalusel isikul kui juhil lasuvate kohustuste täitmist välistavaks asjaoluks.

10.6

Kohtu hinnangul on M. Fadejev täitnud LS § 242 lg-st 1 tuleneva väärteo subjektiivse

koosseisu ja on teinud seda vähemalt ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest. KarS § 18 lg 3

kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu

esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette

nägema. Menetlusalune isiku sõnul unustas ta 30.12.2025 mootorsõidukiga sõitma minnes

juhiloa koos rahakotiga koju. Samas juhtimisõigust või isikut kinnitava dokumendi kaasas

kandmine mootorsõiduki juhtimise ajal on seaduses sätestatud nõue. Seega M. Fadejev pani

dokumendi esitamata jätmise toime hooletusest, oleks saanud seda kohusetundliku ja

tähelepaneliku käitumise korral vältida. Tahtlikule käitumisele selles faktis viitavaid

asjaolusid kohus asja materjalide põhjal ei tuvastanud.

10.7

Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik M. Fadejev rikkus 30.12.2025

kella 22.10 ajal ka LS § 38 lg 2 ja § 88 lg 1 sätestatud nõudeid ja pani toime LS § 242 lg-s 1

ettenähtud väärteo.

4-26-1

11. Kuivõrd menetlusalune isik on talle etteheidetud väärteod toime pannud, siis ei esine

väärteoasjas VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid. Ka pole

tuvastatud asjaolusid, mis tooksid kaasa võimaluse menetluse lõpetamiseks VTMS § 30

kohaselt.

KARISTUS

12. M. Fadejev vaidlustab talle määratud karistuse, paludes vähendada rahatrahvi suurust.

13. LS § 238 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest on seadusandja ette

näinud karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. LS § 242 lg 1 ettenähtud väärteo

toimepanemise eest on ette nähtud karistusena rahatrahv kuni 20 trahviühikut. KarS § 63 lg 1

sätestab, et kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis

määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima

karistuse.

14. Kohtuväline menetleja määras M. Fadejevile LS § 238 ja LS § 242 lg 1järgi

kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest KarS § 63 lg 1 kohaselt LS § 238 alusel

karistuseks rahatrahvi 75 trahviühiku ulatuses, s.o sanktsiooni keskmises määrast oluliselt

kõrgema karistuse.

15. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, karistuse mõistmisel

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve. Väljakujunenud praktika

järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr, misjärel

tuvastada süü suurus, kergendavad ja raskendavad asjaolud ning leida nii süü suurusele vastav

karistuse määr, mida korrigeerida eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi arvestades.

16. Kohus ei nõustu kohtuvälise menetleja seisukohaga, et menetlusaluse isiku süüd

toimepandud väärtegudes on võimalik hinnata keskmisest suuremana. Kuigi LS § 238 järgi

kvalifitseeritav rikkumine oli tahtlik, tuleb arvestada selle toimepanemise konkreetseid

asjaolusid, sealhulgas rikkumise lühiajalist kestust, selle toimumise kohta (lumerohkuse tõttu

piiratud poodide esine parkla ala) ja aega (30.12.2025 kell 22.10, s.o aasta lõpp, õhtune aeg,

mil lähedal asuvad poed olid suletud), teiste liiklejate puudumist sündmuskohal. Kohus saab

arvesse võtta, et M. Fadejevi rikkumisega kaasnes oht kaasreisija tervisele, kuid reaalseid

tagajärgi see siiski kaasa ei toonud. Need asjaolud kogumis viitavad pigem sellele, et isiku

süü ei ületa keskmist määra.

17. Kohtupraktika kohaselt on isiku süü suurem, kui ta on pannud toime korraga kaks

rikkumist. Kohus leiab, et dokumentide kaasas kandmata jätmine kujutab endast rikkumist,

mis ei mõjuta otseselt liiklusohutust. Ka seadusandja näeb seda tegu väiksema raskusega,

kuna näeb selle teo eest ette väikse karistuse (kuni 20 trahviühikut). Menetlusalune isik

tuvastati viivitusteta, menetluses ei esinenud selle tõttu takistusi. Lisaks ei ole selle teo

toimepanemine toimunud kohtu hinnangul M. Fadejevi poolt tahtlikult, vaid ettevaatamatuse

(täpsemalt hooletuse) vormis, rahakott koos vastavate dokumentidega oli koju ununenud. Nii

on kohtu hinnangul M. Fadejevi süü nimetatud teos võimalik pidada väikseks. Tegemist ei ole

sellise rikkumisega, mis tegude kogumis suurendaks oluliselt isiku süüd või õigustaks

oluliselt rangema karistusmäära kohaldamist.

18. Kohus ei tuvastanud M. Fadejevi käitumises karistust kergendavaid ega raskendavaid

asjaolusid.

19. Kohus leiab, et M. Fadejevile etteheidetavate süütegude iseloomu ja raskust hinnates

on võimalik karistuse eri- ja üldpreventiivne eesmärk saavutada temale määratud karistust

leevendades. M. Fadejevil kehtivad karistused väärteo- või kriminaalkorras puuduvad. Seega

4-26-1

saab öelda, et ta on õiguskuulekas ja igapäevaselt liiklusnõudeid järgiv. Nii näitab eelnev

käitumine menetlusaluse isiku kohta, et teda saab mõjutada edasiselt liiklusreegleid järgima,

mõistes talle rahatrahvi keskmisest määrast väiksemana. Kohus ei nõustu väitega, et

menetlusalune isik M. Fadejev ei ole oma käitumisest mingeid järeldusi teinud. Vastupidi, ta

on oma süüd tunnistanud ja lubanud edasiselt talle etteheidetud süütegusid vältida.

20. Kohus märgib, et üldpreventsiooni ehk õiguskorra kaitsmise vaates on oluline tagada

turvalisus ja ohutu liiklus kõigi liikluses osalejate jaoks. Liikluses osalemisel peab iga

inimene vältima oma käitumisega ohtu ja kahju tekitamist. Samas ohutu liikluse tagamise

huvides ei ole kohtu arvates põhjust M. Fadejevi rahatrahvi suurust ülespoole korrigeerida.

Patrullpolitseinike ütluste kohaselt said nad 30.12.2025 kella 22.00 ajal väljakutse selle kohta,

et Kangrumetsa teel Kurna külas kaupluse juures parklas driftivad 15 sõidukit. Kohapeale

jõudes nägid nad parklas ühte halli värvi sõiduautot, mis oli külglibisemises ja, mille

kõrvalistuja ukse aknast oli inimene ülakehaga väljas. Seega viitavad kogutud tõendid, et

sündmuskohal oli varasemalt suurem seltskond. Menetlusalune isik pani aga liiklusalase

rikkumise toime ajal, kui teised sõidukid olid juba lahkunud ehk parklas rohkem sõidukeid

ega kolmandaid, tema tegevusest ohustatud saada võivaid, isikuid enam ei viibinud.

Sündmuskoha lähedased kauplused olid hilise aja tõttu suletud ehk ka sealt ei olnud tulemas

liiklusrikkumise alasse võimalikke ohustatud isikuid.

21. Arvestades, et rikkumisega ei kaasnenud kahjulikke tagajärgi, oht teistele liiklejatele

oli vähene, menetlusalusel isikul puuduvad kehtivad karistused, leiab kohus, et kohtuvälise

menetleja poolt määratud karistus on põhjendamatult range. Kohus on seisukohal, et

rahatrahv alla sanktsiooni keskmise määra on piisav saavutamaks nii eri- kui ka

üldpreventiivseid eesmärke ning mõjutamaks menetlusalust isikut edaspidi hoiduma

õigusrikkumistest.

22. Lähtudes eeltoodust tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti PPA Põhja prefektuuri

Ida-Harju politseijaoskonna patrullitalituse patrullgrupi 30.12.2025 kiirmenetluse otsuse nr

10220192402713 väärteoasjas nr 2315,25,012521 osaliselt, s.t määratud karistuse osas, ning

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab M. Fadejevile LS §-de 238 ja 242 lg 1 järgi

kohaldades KarS § 63 lg 1 sätteid LS § 238 alusel rahatrahvi 35 trahviühikut, s.o 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadri Väling

Kohtunik