2-24-113647/12 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Peeter Pällin, Kairi Piirisild ja Vallo Kariler

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-113647

Kohtuasi

RJ MENETLUSED UÜ hagi X ja Y vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 10.03.2025 määrus (menetlusse

võtmisest keeldumine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

RJ MENETLUSED UÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad määruskaebuse

menetlemisel

Hageja

RJ MENETLUSED UÜ (registrikood

16925527), lepinguline esindaja Priit Janu

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 10.03.2025 määrus ja saata asi tagasi maakohtule

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Rahuldada RJ MENETLUSED UÜ määruskaebus osaliselt.

Kohtu selgitused

Määruse peale ei saa määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 696 lg

1 ja § 372 lg 5 esimene lause).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. RJ MENETLUSED UÜ (avaldaja, hageja) esitas 10.04.2024 Pärnu Maakohtu

Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse Xlt ja Ylt (võlgnikud) 4000 euro

saamiseks. Maksekäsuosakond tegi 11.04.2024 võlgnikele makseettepaneku, millele

võlgnikud esitasid vastuväite. Maksekäsu kiirmenetlus lõpetati vastuväite esitamise tõttu ning

nõue edastati Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2-24-113647

2. RJ MENETLUSED UÜ (hageja) esitas 07.05.2024 Pärnu Maakohtule hagi X ja Y (kostjad)

vastu ning 02.01.2025 hagi tervikteksti. Hageja palus mõista kostjatelt solidaarselt hageja

kasuks välja põhivõla 19 000 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 2684 eurot 30 senti

põhivõlalt ning edasiulatuva viivise. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda.

2.1. Hagiavalduse p 1.5 kohaselt loovutas ODGOVARA SHABLI OÜ (likvideerimisel) oma

esmase kapitaliseerimise nõude RJ Menetlused UÜ-le. Hagiavalduse p 1.8 kohaselt osaühingu

esmase kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks 06.02.2023, kui kohtutäitur alustas

osaühingu osas täitemenetlust. Hagi p 1.4 kohaselt ei ole kostjad seisuga 10.04.2024 oma

kohustust osaühingu ees täitnud. 27.06.2016 kinnitasid kostjad I ja II hageja põhikirja uue

redaktsiooni, mille kohaselt muudeti 07.05.2016 põhikirja viisil, et põhikirja lisa p 1 kohaselt

kuulub osaühingu osanikule kostjale I osa nimiväärtusega 18 900 eurot ning osanikule

kostjale II osa nimiväärtusega 100 eurot, mille eest osanik tasub asutamisel või põhikirja lisa

punktis 2.2 nimetatud ajaks. Põhikirja lisa punkt 2.2 sõnastati järgmiselt: „Osaühingu

sissemakseta asutamise korral tasub osanik osa eest täielikult äriseadustiku (ÄS) § 140¹ lõikes

2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.“ 06.02.2023 alustas Tallinna kohtutäitur Kaire Põlts

osaühingu osas täitemenetlust täiteasjas 025/2023/561 ning seega saabus ÄS § 140¹ lõikes 2

sätestatud tingimus. 19.02.2023 teatasid kostjad, et ei kavatsegi 07.05.2016 ja 27.06.2016

lepingutest tulenevat esmase kapitaliseerimise kohustust täiteasja 025/2023/561 võlgnikule

täita. 03.05.2024 loovutas osaühing oma esmase kapitaliseerimise nõude hagejale.

Osaühingu esmase kapitaliseerimise nõue muutus kostjate osas sissenõutavaks 06.02.2023, s.o

ajal, mil kohtutäitur alustas osaühingu osas täitemenetlust.

3. Maakohus jättis 30.01.2025 määrusega hagi käiguta ning kohustas hagejat puudusi

kõrvaldama. Maakohus selgitas, et Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsusega on lahendatud

ODGOVARA SHABLI OÜ nõue kostjate vastu osakapitali sissemakse ja sellest arvestatud

viivise väljamõistmiseks. Seega on kohus juba lahendanud osakapitali sissemakse nõuet.

Hageja on hagiavalduse punktis 1.7 tsiteerinud Tallinna Ringkonnakohtu kohtuotsust 22.

aprillist 2022 (tsiviilasi nr 2-20-13046). Maakohus leidis, et kui hageja esitab praeguses

menetluses kostjate vastu nõude osaühingu kapitaliseerimiseks, tuleb hagejal esitada selgelt ja

arusaadavalt hagi aluseks olevad asjaolud. Maakohus leidis, et hageja ei ole esile toonud

asjaolusid, millele tema nõue tugineb.

4. Hageja esitas 03.02.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles selgitas, et kuna nõue on

muutunud sissenõutavaks ning kostjad ei ole seda tasunud, siis on ta hagi aluseks olevad

asjaolud sellega esitanud. Hagi aluseks on hageja nõue kostjate vastu, mis tuleneb hageja

õiguseelase ja kostjate vahel sõlmitud ühingu asutamislepingust. Hageja selgitas, et

ringkonnakohus tuvastas tsiviilasjas nr 2-20-13046, et hageja nõue ei olnud veel

sissenõutavaks muutunud, mistõttu ei saanud seda rahuldada.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2-24-113647

5. Pärnu Maakohus keeldus 10.03.2025 määrusega hagi menetlusse võtmisest ning jättis

menetluskulud hageja kanda.

5.1. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuli hagi menetlusse võtmisest keelduda

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja 371 lg 1 p 9 alusel. Maakohus leidis,

et hageja ei ole esitanud asjaolusid, millest nähtuks, et osaühingu kapitaliseerimise nõue

muutus 06.02.2023 sissenõutavaks. Hageja väidetel on hagi aluseks kostjate ja hageja

õiguseellase vahel sõlmitud ühingu asutamisleping. Hageja ei ole esitanud 02.01.2025

hagiavalduse terviktekstis ega 03.02.2025 avalduses selgeid ja konkreetseid faktilisi

asjaolusid, millest kohtul oleks võimalik üheselt aru saada, et hagejal on väidetav nõue

kostjate vastu. Asjaolusid arvestamata ei ole nõue eristatav teistest samaliigilistest nõuetest,

mis on hageja õiguseellase ja kostjate vahel olnud või võivad hageja ja kostjate vahel tekkida.

5.2. Hageja väidete kohaselt ei ole kostjad 10.04.2024 seisuga oma kohustust osaühingu või

hageja ees täitnud. Asjaolu, et kostjad ei ole täitnud osaühingu esmase kapitaliseerimise nõuet

ja alustatud on täitemenetlust täiteasjas 025/2023/561, ei muuda nimetatud nõuet veel

sissenõutavaks. Maakohus selgitas hagi puudusi 30.01.2025 kohtumääruses. Hageja ei

kõrvaldanud maakohtu määratud tähtaja jooksul hagi puudusi.

5.3. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda, kuid kostjatel

menetluskulude puudumise tõttu neid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning võtta hagi

menetlusse.

6.1. Määruskaebuse väidete kohaselt keeldus maakohus ekslikult hagi menetlemisest. Hageja

hinnangul on ta tõendanud järgmised asjaolud:

-

06.02.2023 on hageja õiguseellase osas algatatud täitemenetlus asjas 025/2023/561

ning seega on saabunud ÄS § 1401 lõikes 2 märgitud tingimus;

-

19.02.2023 teatasid kostjad, et ei kavatsegi 07.05.2016 ja 27.06.2016 lepingutest

tulenevat esmase kapitaliseerimise kohustust täieasja 025/2023/561 võlgnikule täita;

-

09.03.2023 esitas ühing (hageja õiguseellane) kostjatele teate 07.05.2016 ja/või

27.06.2016 sõlmitud ühingu asutamislepingust taganemiseks;

-

10.04.2024 ja 03.05.2024 loovutas osaühing oma esmase kapitaliseerimise nõude

kostjate osas hagejale.

6.2. Hageja hinnangul on maakohus jätnud põhjendamata, miks ta leiab, et ÄS § 1401 lõikes 2

märgitud tingimus ei saabu olukorras, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu

vara arvel. Samuti ei selgu vaidlustatud määrusest, miks maakohus leidis, et algse

võlausaldaja (ühing) 09.03.2023 taganemine kostjatega sõlmitud asutamislepingust on nõude

sissenõutavaks muutumise osas tagajärjetu. Isegi olukorras, kus enne hagi esitamist ei ole

kostjate kohustus sissenõutavaks muutunud (mida määruskaebuse esitaja kindlasti ei mööna),

ei saaks see kaasa tuua hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Välistatud ei ole olukord, kus

kostjate kohustus muutub sissenõutavaks hagimenetluse ajal. Samuti ei ole välistatud olukord,

et kostjad võtavad hagi õigeks või hageja esile toodud asjaolud omaks. Maakohus hindas

praegusel juhul tõendeid enne hagi menetlusse võtmist.

2-24-113647

7. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning edastas TsMS §

663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu vaidlustatud määrus tuleb TsMS 667 lg 2 alusel

tühistada ning asi saata maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

9. Kolleegiumi hinnangul keeldus maakohus ekslikult hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371

lg 1 p 9 alusel. TsMS § 371 lg 1 p-i 9 kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui

hagiavaldusel ei ole pädeva isiku allkirja või kui on rikutud muid olulisi hagiavalduse

vorminõudeid. Praegusel juhul ei nähtu maakohtu määruse põhjendustest, et hagis esinevad

olulised vormilised puudused.

10. Kolleegium leiab, et praegusel juhul ei esinenud maakohtul alust ka hagi menetlemisest

keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 järgi, sest hagi on õiguslikult perspektiivikas. Õiguslikult

perspektiivituks saab pidada hageja nõuet, mida ei ole hagis esitatud asjaolude tõendatuse

korral võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel (RKTKm 21.12.2020, 2-20-

5086/52, p 13).

11. Hageja on hagis esile toonud, et 07.05.2016 lepingu ja hageja põhikirja lisa punkt 2.2 järgi

on osanikel kohustus tasuda osa eest ÄS § 140¹ lõikes 2 või 3 sätestatud nõude esitamisel.

06.02.2023 on hageja õiguseellase osas algatatud täitemenetlus asjas 025/2023/561 ning

täitemenetluses ei olnud võimalik sissenõudja nõuet rahuldada. Hageja esile toodud asjaoludel

võib hagejal olla kostjate vastu nõue ÄS § 140¹ lg 2 ja VÕS § 108 lg 1 järgi.

12. Hagi menetlusse võtmise staadiumis ei saanud maakohus hinnata tõendeid ega võtta

seisukohta, kas ja mis ulatuses on nõue hageja õiguseellase vastu jäänud täitemenetluses

rahuldamata ÄS § 140¹ lg 2 tähenduses. Hageja esile toodud asjaoludel ei saa kolleegium

praeguses olukorras ka järeldada, et Tallinna Ringkonnakohtu 22.02.2024 otsus on tehtud

sama eseme kohta samal alusel TsMS § 371 lg 1 p 4 tähenduses. Edasises menetluses saab

kostja nimetatud küsimuses esitada oma seisukohad ja tõendid ning nende alusel saab

maakohus oma hinnangu anda.

13. Ülaltoodut arvestades tühistab ringkonnakohus maakohtu määruse ja saadab asja

maakohtule menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

14. Kuna praegune määrus ei ole kohtuasja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1

esimese lause tähenduses, ei ole menetluskulude jaotuse märkimine määruses vajalik.

15. TsMS § 696 lg 1 ja § 372 lg 5 esimese lause kohaselt ei saa praeguse määruse peale

määruskaebust esitada.

(allkirjastatud digitaalselt)