1-25-2931/32 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

18. märts 2026, Tartu

Kriminaalasja number

1-25-2931

Kohtukoosseis

Tiit Lõhmus, Marina Ninaste, Ingrid Kullerkann

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 14. jaanuari 2026 otsus

Apellatsioonide esitajad

süüdistatav Igor Tšistjakov ja (isikukood

37704182222) tema kaitsja vandeadvokaadi abi Andres

Veski ning süüdistatav Olesja Tšistjakova (isikukood

48805207016)

RESOLUTSIOON

1. Jätta süüdistatava Igor Tšistjakovi, tema kaitsja ja süüdistatava Olesja Tšistjakova

apellatsioonid läbi vaatamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo

Sirje Must kaudu 178,56 eurot, sh käibemaks 34,56 eurot, vandeadvokaadi abi Andres

Veskile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.

3. Mõista süüdistatavalt Igor Tšistjakovilt välja menetluskulud 178,56 eurot

riigituludesse.

Süüdistataval Igor Tšistjakovil tasuda väljamõistetud kaitsja tasu määrusele lisatud makseinfo

alusel 1 kuu jooksul määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses

tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, süüdistatava

advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul,

alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1.Viru Maakohus karistas 14. jaanuari 2026 otsusega I. Tšistjakovi KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja

9 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 184 lg 1 järgi 1 aasta pikkuse vangistusega ning

KarS § 121 lg 2 p 3 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohast liitkaristust 2

aastat vangistust vähendati (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning karistusaja

hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Kandmisele kuuluvaks karistuseks on 11 kuud 24

päeva vangistust.

2. Sama otsusega karistati O. Tšistjakovat KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi 1 aasta pikkuse

vangistusega ja KarS § 120 lg 1 järgi 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 64 lg 1 kohast

liitkaristust 1 aasta vangistust vähendati (KrMS) § 238 lg 2 alusel ühe kolmandiku võrra ning

karistusaja hulka arvati eelvangistuses viibitud aeg. Kanda jäänud 7 kuu 27 päeva pikkust

vangistust suurendati KarS § 65 lg 2 alusel Viru Maakohtu 19. juuni 2023 otsusega mõistetud

karistuse kandmata osa võrra. Kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks 1 aasta 27 päeva

vangistust.

3. I. Tšistjakovile rahalise karistuse mõistmine ei oleks põhjendatud. Tema majanduslik

mõjutamine ei ole aktuaalne, kuna ta on niigi sotsiaalselt ja majanduslikult kehvas olukorras.,

kuigi nüüd on tal töökoht. Süüdistatava süü varguses on oluliselt alla sanktsiooni keskmise.

Ta on toime pannud 8 varguse episoodi, mis on peamiselt poevargused ning kannatanutele

pole tekitatud märkimisväärset kahju. Karistust kergendav asjaolu on kahetsus ning karistust

raskendavaid asjaolusid pole. I. Tšistjakov on varem korduvalt karistatud. Varavastaste

kuritegude eest viimati 2000. aastal.

4. I. Tšistjakovi süü KarS § 121 lg 2 järgi kvalifitseeritava teos on väike. Ta tekitas

kannatanule lühiajaliselt füüsilist valu, kuid teoga kaasnes materiaalne kahju. Süüdistatav lõi

kannatanule ühel korral näkku. Karistust kergendavaid asjaolusid pole.

5. I. Tšistjakovi süü KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavas teos on väike. Ta käitles

lühiajaliselt amfetamiini 2,41 g enda tarbeks ja 4 tabletti MDMA-d. Tegemist on seaduse

mõttes suure kogusega. Samas ületab amfetamiini kogus umbes 8 doosi võrra suure koguse

määra. I. Tšistjakov ei levitanud narkoainet. Süüdistatav on pikaajaline narkootikumide

tarvitaja ega eita sõltuvust.

6. Kaitsja taotlus jätta karistus tingimisi kohaldamata ei ole põhjendatud. Karistusest tingimisi

vabastamine on kohaldatav eeskätt isikute suhtes, kelle puhul on küllaldane alus arvata, et

edaspidi ei pane isik toime uusi kuritegusid. I. Tšistjakovi puhul sellist prognoosi teha ei saa.

Ta on küll pärast eelvangistusest vabanemist 28. mail 2025 korraldanud enda elu positiivsel

suunal, kuid tegemist on lühikese perioodiga võrreldes tema kuritegeliku elulooga alates

2000. aastast. Varem korduvalt kohaldatud käitumiskontroll ei viinud selleni, et isik loobuks

kuritegelikust tegevusest. Mõistetud vangistus ei ole niivõrd pikk, et selle kohaldamise

tagajärjel oleks isiku resotsialiseerumine võimatu. Kui isik on motiveeritud jätkama

seadusekuuleka eluga, võib ta sellega jätkata peale vangistuse kandmist.

7. O. Tšistjakova puhul ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud. Süüdistataval puudub

legaalne sissetulek ja võimalus teenida legaalset tulu. Varem määratud rahatrahvid on

tasumata. Perspektiiv, et süüdistatav täidab rahalise karistuse ja see mõjutab isikut loobuma

kuritegelikust elust, on nullilähedane. Süüdistatav on varem karistatud korduvalt vara- ja

isikuvastaste kuritegude toimepanemise eest. Ta on viibinud ka reaalselt vangistuses, kuid

jätkas kuritegude toimepanemisega. Ei ole alust arvata, et käesoleval ajal oleks mõistlik

kaaluda rahalise karistuse kohaldamist. O. Tšistjakova süü KarS § 120 lg 1 järgi on alla

keskmise. Üheepisoodilises teos piirdus süüdistatav lühiajalise ähvardamisega, mille katkestas

tunnistaja poolt gaasipihusti kasutamine. Samas oli süüdistatava rünne piisavalt intensiivne,

sest teo toimepanemisel kasutas ta nuga. See asjaolu suurendab süüd, sest taoline

ähvardustegu tekitab kannatanule suuremat hirmu, võrreldes näiteks sõnalise ähvardusega. O.

Tšistjakova on ka varem toime pannud isikuvastase kuriteo 2018. aastal.

8. KarS § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi on süü keskmisest väiksem. O. Tšistjakova pani toime 10

vargust, kaheksa nendest grupis. Varguste arv ei ole väike, samas isiku põhjustatud kahju ei

ole märkimisväärne. Ta kahetseb tehtut. O. Tšistjakova on varasemalt korduvalt karistatud

just varavastaste kuritegude toimepanemise eest ja kohaldatud vangistused ega vangistuse

asendamised üldkasulikuga tööga (kahel korral) ei ole isikut mõjutanud. Süüdistatava puhul

on alust arvata, et tal on väljakujunenud kalduvus toime panna varavastaseid kuritegusid. Ta

jätkas varguste toimepanemisega ka üldkasuliku töö ajal. Süüdistatav ei eita, et on

narkootilise aine tarvitaja.

9. O. Tšistjakova kaitsja taotles vangistuse asendamist raviga. Maakohus seda põhjendatuks ei

pidanud. Süüdistatav on varem soovinud narkoprobleemiga tegelda. Ta oli Viljandi Haiglas

sõltuvusravil 20. oktoobrist 2025 kuni 19. novembrini 2025. Leping lõpetati kliendipoolse

rikkumise tõttu – ta ei ilmunud pärast kohtuistungit. Viljandi Haigla kirjast nähtub, et

pakutava ravi pikkuseks on 5 kuni 9 kuud, seega ei ole kohtul andmeid, et nimetatud

raviasutus osutab vähemalt 12-kuulise pikkusega raviteenust. Samuti nähtub haigla kirjast, et

igal hetkel vabu kohti isiku paigutamiseks ei ole, soovijad on järjekorras. Sõltuvusravi on

asendusmeetmena vangistusele efektiivne alternatiiv, kuid see eeldab isikult teatud

valmisolekut ja distsipliini. O. Tšistjakova on sõnaliselt väga motiveeritud, mõistab oma

sõltuvust ja sellest tulenevaid negatiivseid riske. Samas ravi pooleli jätmine näitab, et

süüdistatav reaalselt selleks valmis ei ole.

10. Maakohtu otsuse vaidlustas I. Tšistjakovi kaitsja vandeadvokaadi abi Andres Veski, kes

palub süüdistatava mõistetud karistusest tingimisi vabastada ning määrata talle katseaeg koos

käitumiskontrolli ja täiendavate kohustustega. Maakohtu põhistustest ei nähtu, et reaalse

vangistuse kohaldamine oleks vältimatu. Süü kõigis episoodides on alla keskmise või

minimaalne. Lisaks on I. Tšistjakov asunud tööle, saanud tööandjalt positiivse iseloomustuse,

kasutanud SÜTIK programmi tuge, vormistanud dokumendid, avanud pangakonto, teinud

koostööd sotsiaaltöötajaga ja hoidunud uutest kuritegudest. Maakohus jättis isiku tingimisi

karistusest vabastamata, kuna laitmatu käitumine on kestnud alla aasta. KarS § 73 ei eelda

mitmeaastast laitmatut käitumist. Maakohus tugines suurel määral varasematele karistustele,

aga karistuse eesmärk ei ole mineviku karistuste kordamine, vaid tulevikuriskide

maandamine. Reaalsel vangistusel on kahjulik mõju isiku edaspidisele toimetulekule.

11. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatav O. Tšistjakova, kes ei ole nõus mõistetud

karistusega. Praegu läbib süüdistatav programmi SÜTIK. Kõik tema probleemid on seotud

narkootikumidega ning ta palub asendada vangistus raviga.

12. Maakohtu otsuse vaidlustas ka I. Tšistjakov, kes leiab, et kohus ei arvestanud tema elu

peale seda, kui ta vabastati vahi alt. Ta vahetas elukohta, otsis aktiivselt uut töökohta, sai

tööle, ta pole toime pannud uusi rikkumisi ning on hoidnud eemale narkootikumidest. I.

Tšistjakov soovib, et talle mõistetakse tingimisi vangistus.

Ringkonnakohtu seisukoht

13. KrMS § 326 lg 3 kohaselt ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi

vaatamata juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on

ilmselt põhjendamatu. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik eeskätt juhul, kui

maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud

seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Nii võib

ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lõikele 3

tuginevalt läbi vaatamata ka põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast

(RKKKm asjas nr 1-22-510, p 10 koos edasiste viidetega).

14. Maakohus on nii I. Tšistjakovile kui ka O. Tšistjakovale karistuse mõistmisel lähtunud

asjakohastest kriteeriumitest. Mõistetud karistused on märkimisväärselt madalad ja ei hälbi

kohtupraktikast. Maakohus on kaalunud I. Tšistjakovi puhul tingimisi vangistuse kohaldamist,

kuid õigustatult leidnud, et see ei ole see põhjendatud, vaatamata sellele, et süüdistatav on

peale vahi alt vabastamist muutnud oma eluviisi. Ka on kohus kaalunud O. Tšistjakova puhul

võimalust asendada vangistust raviga, kuid kinnitus, et süüdistataval oleks võimalik läbida

KarS § 692 mõttes ravi, puudub. Samuti on ravi varem selgelt ebaõnnestunud, kuna isik on

ravilt lahkunud. Apellatsioonides toodud argumendid on samad, millele maakohus on juba

otsuses vastanud. Midagi uut või maakohtu otsustuse muutmist tingivat välja toodud ei ole.

Apellatsioonide väliseid asjaolusid, mis tingiksid vajaduse apellatsioone menetleda, ei esine

ehk apellatsioonid jäävad KrMS § 326 lg 3 järgi läbi vaatamata.

15. Kaitsja A. Veski esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude

hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, mille kohaselt kulus kaitsjal maakohtu otsusega

tutvumisele 45 minutit ja apellatsioonkaebuse koostamisele 75 minutit, mille eest taotleb tasu

178,56 eurot, sh käibemaks 34,56 eurot. Ringkonnakohus leiab, et tasutaotlus on põhjendatud

ja kuulub rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 sätestatud lahendi,

s.o jätab kaebuse läbi vaatamata ehk jätab maakohtu otsuse muutmata, siis KrMS § 185 lg 2

alusel jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Seega

jäävad menetluskulud 178,56 eurot süüdistatava I. Tšistjakovi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)