3-25-2018/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Maret Hallikma

Otsuse tegemise aeg ja koht

18.03.2026, Tallinnas

Haldusasja number

3-25-2018

Haldusasi

X. X kaebus Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsusele

nr P26-2025-286958 ja 20.05.2025 vaideotsusele nr 5.2-

3/13594-2 ning kohustamisnõue

Menetlusosalised

Kaebaja – X. X

Vastustaja – Sotsiaalkindlustusamet

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada kaebus.

2. Tühistada Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsus nr P26-2025-286958 ja 20.05.2025

vaideotsus nr 5.2-3/13594-2.

3. Kohustada Sotsiaalkindlustusametit viima uuesti läbi kaebaja puude raskusastme

tuvastamise menetlus juhindudes käesoleva otsuse seisukohtadest.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

5. Avaldatavas kohtuotsuses asendada otsuses mainitud füüsiliste isikute ees- ja

perekonnanimed tähemärkidega.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 17.04.2026.

Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline

esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant

soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral

eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 27.03.2025 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse

töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks.

3-25-2018

2. Eesti Töötukassa tuvastas X. Xl puuduva töövõime.

3. Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsusega X. Xl puude raskusastet ei tuvastatud ning

puuetega inimeste sotsiaaltoetust ei määratud. X. X esitas 15.05.2025

Sotsiaalkindlustusametile nimetatud otsusele vaide. Sotsiaalkindlustusamet jättis 20.05.2025

vaideotsusega nr 5.2-3/13594-2 vaide rahuldamata.

4. X. X (kaebaja) esitas 17.06.2025 Tallinna Halduskohtule kaebuse Sotsiaalkindlustusameti

15.04.2025 otsusele nr P26-2025-286958 ja 20.05.2025 vaideotsusele nr 5.2-3/13594-2.

5. Tallinna Halduskohus võttis 30.06.2025 määrusega kaebuse menetlusse

Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsuse nr P26-2025-286958 ja 20.05.2025 vaideotsuse nr

5.2-3/13594-2 tühistamiseks ühes nõudega kohustada Sotsiaalkindlustusametit kaebaja

27.03.2025 taotluse üle uuesti otsustama.

6. Vastustaja esitas vastuse kaebusele 20.08.2025.

7. Asja lahendamine toimub kirjalikus menetluses.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukohad

8. Sotsiaalkindlustusamet (SKA) ei ole õigesti tuvastanud kaebajal esinevate piirangute

ulatust ja avaldumist ning sellest tulenevat abivajadust ja mõju igapäevasele tegutsemisele.

Otsus on sisuliselt põhjendamata, vaideotsuses toodud põhjendused on vastuolus

terviseandmetega, sh töövõime hindamise menetluses tuvastatuga.

8.1. Eesti Töötukassa (töötukassa) tuvastas 2024. aastal raske liikumispiirangu tõttu puuduva

töövõime kehtivusega üks aasta. Otsuse aluseks oleva 09.06.2024 eksperthinnangu (dtl 6-24)

kohaselt oli tegemist ägenenud tervisemuutusega, mis vajas operatiivset ravi.

Sotsiaalkindlustusamet tuvastas 11.06.2024 otsusega nr P26-2024-109728 (dtl 25-26),

tuginedes töövõime hindamise menetluse andmetele, kaebajal keskmisele puude

raskusastmele vastava liikumisfunktsiooni kõrvalekalde kehtivusega üks aasta. Vahepeal

kaebaja tervislikus seisundis paranemist ei toimunud kuigi korduvalt on tehtud

seljaoperatsioone. Kaalumisel on järjekordne operatsioon, seega kuni õnnestunud

operatsioonini piirang liikumise valdkonnas püsib. Aasta jooksul on lisandunud uued

diagnoosid ja terviseprobleemid (diagnoositud fibromüalgia, karpaaltunneli sündroom,

depressioon). Kaebaja tervislikust seisundist tulenevad piirangud on seega süvenenud.

8.2. Kaebaja esitas Töötukassale ja SKA-le ühistaotluse töövõime hindamiseks ja puude

raskusastme tuvastamiseks uueks perioodiks. Töötukassa tuvastas 14.04.2025 otsusega nr

TVH/25/011113 jätkuvalt puuduva töövõime. Viidatud otsuses ja selle aluseks olevas

31.03.2025 eksperthinnangus on leitud, et liikumise valdkonnas esineb jätkuvalt raske

piirang; raskendatud on pikkade vahemaade läbimine, treppidel ja erinevates kohtades

liikumine, kehaasendite muutmine ja säilitamine, sest esineb selja- ja jalavalu, väsimus,

peapööritustunne ja ülekaal ning kõnnimuster on häiritud, valu tõttu on häiritud ööuni. Lisaks

on tuvastatud mõõdukad piirangud käelises tegevuses, kuna terviseandmete alusel on

langenud parema labakäe kõikides sõrmedes, esineb hüpalgeesia kõikides sõrmeotstes, kaela

liikuvus valulik paremale; raskendatud on käte ja käsivarte kasutamine ning käte

täppisliigutused närvide ja lihaste funktsioonihäire tõttu, mis on tingitud labakäte struktuuri

kahjustusest. Ka tuvastati mõõdukad tegutsemispiirangud õppimise ja tegevuste sooritamise

ning muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkondades; raskendatud on tähelepanu

koondamine, probleemide lahendamine ja otsuste tegemine ning igapäevaste rutiinsete

tegevuste sooritamine ning stressi ja psüühilise koormusega toimetulek. Kerged piirangud

tuvastati ka enesehooldusel s.o oma tervise eest hoolitsemisel, riietumisel ja enda pesemisel

2(10)

3-25-2018

ülekaalu, selja- ja jalavalu ning nahaprobleemide tõttu. Eksperthinnangus on täiendavalt

märgitud, et praegu on tegemist püsiseisundiga, kus kehaline ja psüühiline seisund vastastikku

teineteist halvendavad (pidevad valud, korduvad narkoosid, ravi foonil tekkinud ülekaal).

8.3. Arvestades eeltoodut on kaebajale jaoks arusaamatu, millele tuginedes leiab

Sotsiaalkindlustusamet 15.04.2025 otsuses nr P26-2025-286958, et kaebajal enam puude

raskusastet ei esine. Otsuses ja vaideotsuses on toodud üksnes üldsõnalised selgitused, sisulisi

selgitusi otsuses ei ole ning SKA järeldus on vastuolus kaebaja terviseandmetega.

8.4. Kaebajale ei ole arusaadav millele tuginedes leiab Sotsiaalkindlustusamet vaideotsuses

erinevaid valdkondasid hinnates, et tervisehäired on ravi ja abivahenditega osaliselt

kompenseeritavad ning käesolevalt puudub alus puude raskusastme tuvastamiseks kui

terviseandmete alusel on piirangud püsivad. Ka esineb vastuolu selles osas et kui järeldatakse

piirangute osalist kompenseeritust ravi ja abivahenditega, siis kuidas saab lõpptulemusena

siiski järeldada, et piirang on kompenseeritud. Otsustes on selge vastuolu kuna töövõime

hindamise menetlused tuvastati maksimaalne töövõime vähenemise ulatus ja selgelt on

tuletatav ka piirangute mõju igapäevasele tegutsemisele ja ühiskonnaelus osalemisele

(raskendatud on oma tervise eest hoolitsemine, otsustamine, igapäevaste rutiinsete tegevuste

sooritamine, stressi ja muu vaimse koormusega toimetulek, enda pesemine, riietumine).

8.5. Kaebaja mõistab, et töövõime ja puue on erinevad asjad ehk ühiskonnaelus osalemisel

esinevad piirangud ei vasta üks-ühele töövõime piiravatele teguritele ning et töövõime

vähenemine ei tähenda igal juhul, et esineb ka puue. Küll aga on asjas kogutud andmetega

(27.03.2025 taotlus, töövõime hindamise otsus ja selle aluseks olev 31.03.2025

eksperthinnang) tõendatud asjaolu, et kaebajal esinevad ulatuslikud tegutsemispiirangud

eelkõige liikumise ning erinevates vaimse võimekuse valdkondades, mida ei saa kõrvaldada

või oluliselt leevendada ravi, abivahendite või teenustega, mistõttu on täidetud alused ja

eeldused vähemalt keskmise puude raskusastme tuvastamiseks.

8.6. Ebaselge on ka asjaolu, kas ja kui palju arvestati otsust tehes piirangute koosmõjuga ehk

asjaoluga, et piirangud esinevad nii liikumisel, käelises tegevuses, enesehoolduses kui ka

vaimse võimekuse valdkondades. Erinevates valdkondades isikul esinevate piirangute

koosmõju hindamise vajadust puude raskusastme tuvastamisel rõhutab SKA 30.05.2025

juhend1, mida saab analoogia korras kohaldada ka tööealiste puhul kuna tööealistel vastavat

juhist ei ole.

Vastustaja seisukohad

9. Vastustaja SKA vaidleb kaebusele täies ulatuses vastu ning palub selle rahuldamata jätta.

9.1. SKA hindas puude raskusastet PISTS § 23 lg 7 järgi töötukassa töövõime hindamise

eksperdiarvamuse ja otsuse alusel. SKA lähtus puude raskusastme tuvastamisel

sotsiaalkaitseministri määruse nr 18 (kehtiv redaktsioon kuni 31.05.2025) metoodikast, mille

kohaselt arutatakse tööealise isiku puhul igas valdkonnas (v.a suhtlemine) võtmetegevuste

piirangute aritmeetiline keskmine. Seda metoodikat kasutades ei olnud alust kaebajal

tuvastada puude raskusastet vähemalt keskmise puude raskusastme määras. Määruses nr 18

sätestatud metoodika erineb töövõime hindamisest, kus arvesse läheb valdkonna suurim

raskusaste ning raskusastmeid summeeritakse (määrus nr 39).

9.2. SKA tuvastas 2024. aastal kaebajal keskmise puude raskusaste samuti töövõime

hindamises tehtud eksperdiarvamuse ja töötukassa töövõime hindamise otsuse alusel. 2024.

aastal hinnati töövõime hindamise eksperdiarvamuses piirang ohutul ringiliikumisel

arvväärtusega 2 (mõõdukas), mistõttu oli liikumise valdkonnas kaebaja piirang aritmeetilise

1 Puude_raskusastme_tuvastamise_juhend_ver_1.1.pdf

3(10)

3-25-2018

keskmise alusel hinnatav arvväärtusega 2,33 ning see andis aluse tuvastada kaebajal keskmine

puude raskusaste. 2025. aastal Töötukassa ekspertarst piirangut ohutul ringiliikumisel ei

tuvastanud. Seetõttu liikumise valdkonna keskmine ei ületa enam künnist, mis võimaldaks

puuet määrata. Sama järeldus kehtib ka teiste valdkondade kohta: üksikutes võtmetegevustes

esinevad mõõdukad või rasked piirangud ei tõsta valdkonna keskmist tasemeni, mis vastaks

puude kriteeriumile.

9.3. Ka vaidemenetluses arvamuse andnud ekspertarst V. V ei tuvastanud selle võtmetegevuse

puhul piiranguid, kuna kaebajal ei esine ohutut ringiliikumist takistavaid nägemis- ega

kuulmisfunktsiooni häireid. Kaebajal on tõepoolest mitmes valdkonnas tuvastatud rohkem

piiranguid kui 2024. aastal, kuid üheski valdkonnas ei ole piirang kokkuvõttes puude

raskusastme tuvastamiseks piisav.

9.4. Kaebajal esinevate piirangute sisu ja ulatus 2025. aasta hindamisel:

9.4.1. Liikumise valdkonnas – liikumine eri tasapindadel mõõdukas (töövõime hindamise

eksperdihinnangu järgi 2 (mõõdukas)), ohutul ja takistuseta ringiliikumisel piirang puudub,

(töövõime hindamise eksperdiarvamuse järgi 0 (piirangut ei tuvastatud)), seismine ja istumine

raske (töövõime hindamise eksperdiarvamuse järgi 3 (raske)).

9.4.2. Käelise tegevuse valdkonnas – käte sirutamisel piirang puudub (töövõime hindamise

eksperdiarvamuse järgi 0), asjade ülestõstmisel ja liigutamisel mõõdukas (töövõime

hindamise eksperdiarvamuse järgi 2), käteosavuses mõõdukas (töövõime hindamise

eksperdiarvamuse järgi 2).

9.4.3. Suhtlemise valdkonnas – nägemine, kuulmine ja kõnelemine, teiste inimestega

suhtlemine – ekspertarst piiranguid ei tuvastanud, samuti ei tuvastatud piiranguid töövõime

hindamise eksperdiarvamuses.

9.4.4. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas – teadvusel püsimine ärkveloleku

ajal, soole ja põie kontrollimine, söömine ja joomine, muud teadvusel püsimise ja

enesehoolduse piirangud – leidis ekspertarst mõõduka tegutsemispiirangu tervise eest

hoolitsemisel, riietumisel ja enda pesemisel, kuid mitte teistes võtmetegevustes (töövõime

hindamise eksperdiarvamuses tuvastatud muu piirang oma tervise hoolitsemisel, riietumisel ja

enda pesemisel 1 (kerge), teistes võtmetegevustes 0).

9.4.5. Õppimise ja tegevuste elluviimise valdkonnas – tegevuste õppimine, tegevuste

alustamine ja lõpetamine – ekspertarst tegevuste õppimisel piiranguid ei tuvastanud, kuid

hindas igapäevatoimingute teostamisel esineva piirangu mõõdukaks (töövõime hindamise

eksperdiarvamuse järgi tegevuste õppimine 0, tegevuste alustamine ja lõpetamine 2).

9.4.6. Muutustega kohanemise ja ohu tajumise valdkonnas – väljaskäimine mõõdukas

(töövõime hindamise eksperdihinnangu järgi 2), ohu tajumisel piirang puudub (töövõime

hindamise eksperdihinnangu järgi 0), toimetulekul muutustega mõõdukas (töövõime

hindamise eksperdihinnangu järgi 2).

9.4.7. Inimestevaheline lävimine ja suhted – sotsiaalsete olukordadega hakkamasaamine,

olukorrale kohane käitumine – ekspertarst ei tuvastanud piiranguid. Samuti ei tuvastatud

piiranguid töövõime hindamisel.

9.5. Puude hindamisel arvestatakse ka puude raskusastet taotleva isiku tegutsemisvõimet

parandavate või säilitavate abivahendite kasutamist. Kaebajal esinev nägemisteravuse langus

on kompenseeritud prillidega. Samuti arvestab ekspertarst inimesele määratud ravi ja selle

järgimist. Töövõime hindamisel antud eksperdiarvamuse kohaselt on kaebajal puuduv

töövõime raskesti prognoositava seisundi tõttu kehtivusega üks aasta. Eksperdiarvamuse

andja on põhjendanud, et kuna tegemist on noore taotlejaga, kelle raviskeemi on muudetud,

4(10)

3-25-2018

on vajalik korduv hindamine ühe aasta möödudes. Töövõime toetamiseks on

eksperdiarvamuse andja soovitanud psühhoteraapiat, taastusravi ja valuravi.

9.6. Määruse nr 18 § 2 p 7 ja § 6 lg 9 kohaselt on võimalik tuvastada inimesel keskmine

puude raskusaste erijuhtumina olukorras, kus valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates

on tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise

kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on

terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud.

Erijuhtumi kohaldamine on erandlik ja põhjendatud olukorras, kus terviseseisundi ja väliste

takistuste koosmõju raskendab isiku igapäevast tegutsemist või ühiskonnaelus osalemist.

Ekspertarst V. V on oma arvamuses märkinud, et „objektiivsetele ja aktuaalsetele

terviseandmetele toetuvalt isikul esinevatest tervisehäiretest põhjustatud erinevad struktuuri-

ja funktsioonipuuded ei põhjusta taotlejale sellisel määral püsivaid tegutsemispiiranguid, et

taotlejal oleks põhjendatud keskmise, raske või sügava puude astme tuvastamine, seda ka

erijuhtumi kontekstis hinnates“. Seega on ekspertarst hinnanud ka erijuhtumi kohaldamise

põhjendatust. Ekspertarst V. V leidis, et ka koosmõju hinnates ei ulatu piirangud tasemeni,

mis põhjendaks keskmist (või rasket/sügavat) puuet.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Leian, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Vaidlustatud SKA otsus on nii

formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Arvestamata on jäetud oluliste asjaoludega,

esinevad põhjendamispuudused ning rikutud on uurimiskohustust.

11. Kaebaja esitas 27.03.2025 Eesti Töötukassale ja Sotsiaalkindlustusametile ühistaotluse

(dtl 98-118) töövõime hindamiseks ning tööealise inimese puude raskusastme tuvastamiseks

ja puuetega inimeste sotsiaaltootsusega toetuse määramiseks.

12. Töötukassa tuvastas 14.04.2025 kaebajal puuduva töövõime (dtl 27-29) kestusega 1 aasta.

Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025 otsusega kaebajal puude raskusastet ei tuvastatud ning

puuetega inimeste sotsiaaltoetust ei määratud (dtl 56-57).

13. Seega on vaidlus selle üle, kas vastustaja on õiguspäraselt jätnud kaebaja puude

raskusastme (puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) § 2 lg 1¹) määramata

olukorras kus ühistaotluse menetlemisel tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti poolt koostatud

eksperthinnangus on leitud, et kaebajal puudub töövõime. Sealhulgas on kaebaja osundanud,

et olukorras, kus SKA on 2024. aastal tuvastanud kaebajal keskmise puude raskusastme (dtl

25-27), kaebaja tervislik seisund ei ole paranenud ja lisandunud on uusi diagnoose, on

vastustaja uus hinnang arusaamatu. Lisaks leiab kaebaja, et SKA on jätnud hindamata kaebaja

piirangute koosmõju erijuhtumina.

14. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 2 lg 1 järgi on puue inimese

anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle,

mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus

osalemist teistega võrdsetel alustel. PISTS § 2 lg 2¹ järgi tuvastatakse tööealisel inimesel

piirangutest sügava, raske või keskmise raskusastmega puue lähtuvalt igapäevastest

tegutsemis- ja ühiskonnaelus osalemise. Keskmine puue on PISTS § 2 lg 2¹ kohaselt inimesel,

kellel esineb igapäevases tegutsemises või ühiskonnaelus osalemises raskusi (p 3); raske

puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on piiratud (p

2) ning sügav puue on inimesel, kellel igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine

on täielikult takistatud (p 1).

15. Seaduses ei ole üheselt defineeritud, mida mõista PISTS § 2 tähenduses „igapäevase

tegutsemise või ühiskonnaelus osalemise“ all, kuid sotsiaalkaitseministri määruse nr 18

5(10)

3-25-2018

„Puude raskusastme tuvastamise tingimused ja kord ning puudega tööealise inimese toetuse

tingimused“ (määrus nr 18) 2 § 2 p-de 3–4 ning § 6 lg-te 6 ja 7 põhjal saab järeldada, et

sellega tähistatakse üldistavalt määruse nr 18vr § 4 lg-s 5 loetletud valdkondi ja

võtmetegevusi, millest lähtuvalt hinnatakse isikul määruse nr 18vr § 4 lg-le 6 vastavate

piirangute esinemist või puudumist.

16. Puude raskusastme tuvastamine ei ole kaalutlusotsus, vaid meditsiinivaldkonna

ekspertteadmistel põhinev hindamisotsus (vt nt TLNRKo 25.02.2019 nr 3-18-1588, p 19;

05.11.2020 nr 3-19-2182, p 11; 03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 11). Halduskohus on pädev

tuvastama asjaolusid, millest sõltub haldusakti õiguspärasus (HKMS § 4 lg-d 1 ja 4). See

hõlmab pädevust tuvastada, kas haldusakti toetava eksperdiarvamuse andja on kasutanud

eksperdiarvamuse koostamisel TIS-i kantud andmeid õigesti (eelkõige võtmetegevuste

raskusastme määramisel), sest sellest sõltub puude raskusastme tuvastamine (vt RKHKo

05.09.2019 nr 3-17-1110, p 24).

17. Kaebaja 27.03.2025 taotlus oli esitatud nii töövõime hindamiseks kui puude raskusastme

tuvastamiseks. Tulenevalt PISTS § 2³ lg-st 7 kasutab SKA sellisel juhul puude raskusastme

tuvastamiseks töövõime hindamise käigus koostatud ekspertarvamust ja töötukassa antud

töövõime hindamise otsust. Samas võib SKA PISTS § 2³ lg 1 kohaselt puude tuvastamiseks

kaasata vajaduse korral arstiõppe läbinud isikuid.

18. Kohtupraktikas on leitud, et kuigi nii töövõime hindamine kui ka puude raskusastme

tuvastamine lähtuvad taotleja terviseseisundist, on nende menetluste eesmärk erinev ning

seetõttu ka rakendatav metoodika erinev (nt TLNRKo 05.05.2022 otsus nr 3-20-1141, p 12,

03.06.2021 otsus nr 3-20-1281, p 17; RKHKo 20.02.2026 nr 3-22-938 p 19). Seetõttu võib

mõnel juhul inimesel töövõime puududa osaliselt või täielikult, kuid puude raskusastet temal

ei tuvastata. Samas tuleneb kohtupraktikast ka see, et ühistaotluse puhul ei ole töövõime

hindamise käigus koostatud eksperdiarvamus SKA-le vahetult siduv, kuid samas saab

ekspertarsti järeldused siiski ümber lükata eelkõige konkureeriva eksperdiarvamusega (vt

RKHKo 05.09.2019 nr 3-17-1110, p-d 22, 24 ja 26).

19. Haldusakt peab olema selge ja üheselt mõistetav (HMS § 55 lg 1). Haldusakti

põhjendamise nõude üheks eesmärgiks on tagada akti kontrollitavus. Põhjendused peavad

olema sedavõrd põhjalikud, et võimaldavad adressaadil otsuse laiemat konteksti arvestades

selle tegemise põhjust mõista ning hinnata otsuse õiguspärasust. Ühtlasi tagab

põhjendamiskohustus kaebeõiguse teostamise võimaluse (RKÜKo 19.06.2020 nr 3-20-

1044/5, p 14) ja täidab ka haldusorgani enesekontrolli eesmärki (RKÜKo 31.05.2011 nr 3-3-

1-85-10, p 26). Haldusakti õigusliku ja faktilise aluse otsimine ei tohi kanduda ulatuslikus

mahus üle kohtumenetlusse (RKHKo nr 3-18-1740/36, p 18.4). Haldusorgan peab tagama

selle, et haldusakti adressaat mõistab, miks otsus nii tehti (RKHKo 3-17-1110/84, p 18). Seda

kohustust peab iseäranis hoolikalt silmas pidama nii puude raskusastme tuvastamisel kui ka

töövõime hindamisel (RKHKo 20.02.2026 nr 3-22-938 p 20).

20. SKA on vaidlustatud otsuses märkinud, et on otsuse tegemisel aluseks võtnud kaebaja

taotluses sisalduvad andmed, Eesti Töötukassa töövõime hindamise käigus koostatud

eksperdiarvamuse (dtl 31-55) ja töövõime hindamise otsuse (dtl 27-29). Asja materjalidest

nähtuvalt ei ole SKA 15.04.2025 otsuse tegemise eelselt iseseisvalt täiendavat

eksperdiarvamust küsinud. Vaidemenetluses on lisandunud SKA ekspertarsti V. V arvamus.

Viidatud arvamuse on vastustaja esitanud ka kohtule (dtl 119-121).

2 Siin ja edaspidi on otsuse viidatud kaebaja taotluse menetlemise hetkel kehtinud

määruse nr 18 sätetele. Alates 01.06.2025 on määruse nr 18 asjakohaseid sätteid

mõnevõrra muudetud.

6(10)

3-25-2018

21. Otsuses on SKA vaid üldsõnaliselt märkinud, et lähtudes töötukassa ekspertarsti

hinnangust, ei esine kaebajal piiranguid sellisel määral, et tuvastada puuet. Samas puuduvad

otsuses igasugused täpsemad põhjendused, millistest andmetest lähtuvalt on SKA sellisele

järeldusele jõudnud. Puuduvad täpsemad viited kaebaja terviseseisundile ja/või viited

töövõime hindamise ekspertavamusele konkreetsemalt. Otsusest ei ole seega aru saadav,

milliseid andmeid on SKA analüüsinud, jõudmaks järeldusele, et kaebaja osas vähemalt

keskmise puude raskusastet tuvastada ei saa. Viited õigusaktidele on küll olemas kuid ka need

on liialt üldised, sisaldades näiteks viiteid määruse nr 18 §-dele 6, 7 ja 8, samas koosnevad

need paragrahvid mitmest erinevast lõikest ja lõiked omakorda punktidest. Õigusaktide viited

ja otsuse põhjendused ei ole omavahel seotud. Seega ei ole otsusest võimalik aru saada,

millistele sätetele täpsemalt SKA on otsuse tegemisel tuginenud.

21.1. Otsuse nõuetekohane põhjendamine on eriti oluline sellistel juhtudel, kui haldusorgan

teeb inimese taotluse osas negatiivse otsuse (puude raskusastet ei tuvastata); kui haldusorgani

hinnang erineb samade tõendite alusel antud teise haldusorgani otsusest (siinsel juhul

töövõime puudumine vs puude raskusastme mittetuvastamine) või kui haldusorgan muudab

oma varasemat hinnangut. Siinsel juhul on tegu kõigi eelpoolnimetatud olukordadega, kuid

SKA otsuses puuduvad igasugused põhjendused, mis võimaldaks otsuse lõppjärelduse õigsust

kontrollida. Haldusorgani selgituskohustus eriti oluline inimese tervisandmetega seotud

asjades, kus hindamine on valdavas osas dokumendipõhine.

22. Eelkirjeldatu põhjal olen seisukohal, et SKA 15.04.2024 otsus, millega jäeti kaebajal

puude raskusaste tuvastamata, on koostatud põhjendamiskohustust oluliselt rikkudes ning

selle põhjal ei ole ei kohtul ega ka otsuse adressaadil võimalik aru saada, millel põhineb SKA

hinnang, et kaebajal ei ole võimalik tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastmele

vastavat puuet.

23. Alles vaideotsuses on vastustaja asunud 15.04.2025 otsust põhjendama, tuues välja ka

täpsemad selgitused, kuidas määrusega nr 18 on reguleeritud töövõime hindamise käigus

koostatud eksperdiarvamuse hinnangute ülevõtmise metoodika, arvutuskäik ja sotsiaaltoetuste

suuruse arvutamine) ning viidanud, et tervishoiuteenuse osutaja ekspertarsti poolt kaebaja

tervisliku seisundi võtmetegevuste hindamisel antud hinnangute alusel arvutatakse puude

raskusastme tuvastamiseks valdkonna võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmete arvväärtuste aritmeetiline keskmine. Need viited on asjakohased ning pidanuks

olema välja toodud juba algses haldusaktis. Haldusakti adressaadil peab olema kohe algse

haldusakti põhjal võimalik veenduda, millistele asjaoludele ja õigusnormidele tuginedes

haldusakt on antud, seda eriti siinses olukorras, kus kaebaja töövõime on hinnatud täielikult

puuduvaks ja varasemalt on kaebajal tuvastatud keskmise puude raskusaste ja võrreldes

varasemaga on kaebaja tervislik seisund halvenenud. Selline olukord tekitab inimeses

mõistetavalt segadust ja seega on SKA-l haldusorganina seda suurem kohustus inimesele

arusaadavalt selgitada, miks sellistes olukordades ka keskmisele puude raskusastmele vastavat

puuet ei tuvastata. Seejuures tuleb märkida, et vastustaja on nõustunud, et mitmes valdkonnas

on tuvastatud kaebajal rohkem piiranguid kui 2024. aastal (vt vastus kaebusele p 14) kuid on

jätnud otsuses ja vaideotsuses selgitamata, miks vaatamata nendele asjaoludele ei pidanud

SKA põhjendatuks tuvastada vähemalt keskmise puude raskusastme olemasolu.

24. Vaidemenetlusse on vastustaja kaasanud täiendavalt ekspertarsti V. Vi, kes on samuti

asunud seisukohale, et tervislikust seisundist tulenevad funktsioonihäired ei põhjusta kaebajal

sellisel määral raskusi igapäevaeluga toimetulekus ja ühiskonnaelus osalemises, et oleks alust

puude raskusastme tuvastamiseks (dtl 119-121). Paraku on aga ka SKA ekspertarsti arvamus

sedavõrd üldsõnaline, et selle põhjal võimalik aru saada millel täpsemalt põhineb ekspertarsti

järgmine järeldus: „Objektiivsetele ja aktuaalsetele terviseandmetele toetuvalt isikul

7(10)

3-25-2018

esinevatest tervisehäiretest põhjustatud erinevad struktuuri- ja funktsioonipuuded ei põhjusta

taotlejale sellisel määral püsivaid tegutsemispiiranguid, et taotlejal oleks põhjendatud

keskmise, raske või sügava puude astme tuvastamine, seda ka erijuhtumi kontekstis hinnates,

sõltumata sellest, et varasemalt oli isikul puue tuvastatud..“ Ekspertarst loetleb arvamuses küll

erinevate arstide epikriise, millega ta on arvamuse andmise käigus tutvunud ning lühidalt

kirjeldanud kaebajal esinevaid tervisehädasid, kuid arvamusest ei ole aru saada, millel

põhineb nii valdkondade kaupa antud hinnang kui ka kokkuvõttev lõppjäreldus, et kaebajal ei

esine vähemalt keskmise puude raskusastmele vastavat tegutsemispiirangut. Puuduvad

igasugused viited õigusaktidele ja/või metoodikale, millest arvamuse andja on juhindunud

ning selle põhjal ei ole võimalik aru saada, millised on need täpsemad asjaolud, miks isikul,

kel on küll tuvastatud puuduv töövõime ning varasemalt on tuvastatud keskmine puue,

esinevad piirangud ei võimalda uuel hindamisel tuvastada isegi keskmise puude

raskusastmele vastava puude olemasolu.

24.1. Näiteks on liikumise valdkonnas ekspert kirjeldanud: „Tegutsemispiirangud on

põhjustatud selja- ja jalgade valudest, peapööritusest, häirunud könnimustrist, kiiresti

tekkivast väsimusest. Isik suudab kõndida kuni 500 meetrit, siis peab puhkama. Seista suudab

kuni 10 minutit, siis peab kehaasendit vahetama. Raske on kummardada, isteasendit tõuseb

käte toel.”. Sellele järgneb hinnang, mille kohaselt ekspertarst leiab, et kirjeldatud piirangud

ei põhjusta liikumise valdkonnas isikule puuet. Arvamuses puudub aga igasugune põhjendus,

miks kirjeldatud piirangud ei ole aluseks vähemasti keskmise raskusastmele vastava puude

tuvastamiseks. Sarnaselt ei ole kirjeldatud piirangud ja eksperdi lõppjäreldus omavahel

arusaadavalt seotud ka teistes eksperdi arvamuses kirjeldatud valdkondades.

24.2. Sarnaselt eelnevale ei ole ekspertarsti hinnangust võimalik aru saada ka seda, millele

tugineb eksperdi arvamus, et kaebajal esinevad piirangud on ravi ja abivahenditega osaliselt

kompenseeritavad. Ekspert ei viita ühelegi konkreetsele raviprotseduurile, kaebajale välja

kirjutatud ravimile või abivahendile, samuti raviarstide epikriisidele, millel selline järeldus

tugineb.

25. SKA vastusest kohtule nähtub, et varasemast erinev hinnang kaebaja puude osas tuleneb

sellest, et 2024. aasta hindas töövõime hindamisel ekspertarst kaebajal esinevat piirangut

ohutul ringiliikumisel arvväärtusega 2 (mõõdukas) ja seetõttu oli liikumise valdkonnas

kaebaja piirang aritmeetilise keskmise alusel hinnatav arvväärtusega 2,33 ning see andis aluse

tuvastada kaebajal keskmine puude raskusaste. SKA viitab, et 2025. aastal piirangut ohutul

ringiliikumisel ei tuvastatud. Sellest järeldub, et SKA on kaebaja puude raskusastme

hindamisel lähtunud üksnes arvutuskäigu tulemustest ning ei ole sisuliselt hinnanud, kas

piirangud, mille esinemist oli ekspertarst varasemalt hinnanud mõõdukaks, kaebajal

ligilähedases ulatuses ka siiani esinevad. Seega on SKA kaebaja puude raskusastme

tuvastamisel rikkunud uurimiskohustust. Kuna vaatlusaluse võtmetegevuse piirangu

raskusastmele antud hinnangust sõltub ka puude raskusaste, võis rikkumine mõjutada asja

otsustamist. Seejuures on tähelepanuväärne, et ka 2025. aasta on töövõime hindamisel

ekspertarst kokkuvõtvalt siiski leidnud, et kaebajal esineb raske tegutsemispiirang liikumise

valdkonnas (vt ekspertarsti arvamuse (dtl 31-35) lk 7 toodud kokkuvõte liikumise valdkonna

kohta). SKA on jätnud selle asjaolu tähelepanuta.

26. Määruse nr 18vr § 2 p 7 kohaselt on võimalik tuvastada inimesel keskmine puude

raskusaste erijuhtumina olukorras, kus valdkondade kaupa tegutsemisvõimet hinnates on

tööealisel inimesel piirangud vähe väljendunud või ei vasta puude raskusastme tuvastamise

kriteeriumitele, kuid isiku igapäevane tegutsemine või ühiskonnaelus osalemine on

terviseseisundi ning keskkondlike ja suhtumuslike takistuste koosmõju tulemusena piiratud.

Määruse nr 18vr § 6 lg 5 sätestab, et SKAL on õigus muude asjasse puutuvate andmete põhjal

8(10)

3-25-2018

korrigeerida piirangu aritmeetilist keskmist ja valdkonna võtmetegevuste sooritamisel

esinevate piirangute raskusastmete arvväärtusi 0,5 ühiku võrra või vajaduse korral kaasata

menetlusse arstiõppe läbinud isikuid.

27. Erijuhtumi kohaldamine on küll erandlik, kuid on igati põhjendatud olukorras, kus

terviseseisundi ja väliste takistuste koosmõju raskendab isiku igapäevast tegutsemist või

ühiskonnaelus osalemist. Erijuhtumit on praktikas kohaldatud ka juhul, kui mitmes

valdkonnas on tuvastatavad kergemad piirangud, mis meditsiiniliselt käsitledes tõenäoliselt

üksteist võimendavad (hinnatud on kergemaid piiranguid koosmõjus). Sarnaselt tuleks

erijuhtumi kohaldamist kaaluda, kui taotleja tervislik seisund on jäänud samaks või ka

halvenenud (nagu siinsel juhul), kuid töövõime hindamisel arvamuse andnud ekspertarst on

hinnanud kaebajal esinevate piirangute raskusastet varasemast erinevalt. SKA 15.04.2025

otsusest ja 20.05.2025 vaideotsusest ei nähtu, et SKA oleks erijuhtumi kohaldamist siinsel

juhul kaalunud. Üksnes SKA ekspertarst on arvamuses leidnud, et kaebaja terviseandmetes

kirjeldatud piirangud ei põhjusta sellisel määral püsivaid tegutsemispiiranguid, et: „taotlejal

oleks põhjendatud keskmise, raske või sügava puude astme tuvastamine, ka erijuhtumi

kontekstis hinnates, sõltumata sellest, et varasemalt oli isikul puue tuvastatud“. Selline

ekspertarsti järeldus on taaskord täiesti põhjendamata ning arvamuses puudub igasugune

analüüs, millistele andmete tuginedes või milliseid asjaolusid arvestades on ekspertarst

sellisele seisukohale jõudnud.

28. Kokkuvõtlikult nähtub eeltoodust, et SKA 15.04.2025 otsus, milles SKA leidis, et

kaebajal ei ole võimalik tuvastada vähemalt keskmisele puude raskusastmele vastavat puuet,

on oluliste põhjendamispuudustega ning SKA ei ole puude raskusastme hindamisel täitnud

uurimiskohustust nõutava hoolsusega. Ehkki vaideotsuses on vastustaja asunud otsust

mõningal määral täiendavalt põhjendama, ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes

võimalik kohtul siiski veenduda, et SKA on kaebaja puude raskusastme tuvastamise

menetluse kohaselt läbi viinud ning arvesse võtnud kõiki asjakohaseid andmeid. Ekspertarsti

hinnang, millele vastustaja tugineb, on samuti sedavõrd üldsõnaline, et kohtul puudub

võimalus kontrollida, millistele andmetele tuginevalt on ekspertarstid leidnud, et kaebajal ei

ole alust tuvastada keskmist puuet, seda ka erijuhtumina.

29. Ülaltoodud põhjendustel rahuldan kaebuse ja tühistan Sotsiaalkindlustusameti 15.04.2025

otsuse nr P26-2025-286958 ja 20.05.2025 vaideotsuse nr 5.2-3/13594-2. SKA-l tuleb kaebaja

puude raskusastme hindamise menetlus uuesti läbi viia.

Menetluskulud

30. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja

ei ole nõudnud enda kasuks menetluskulude välja mõistmist, seega jäävad menetlusosaliste

kulud nende endi kanda.

Isikute nimede asendamine lahendis

31. HKMS § 175 lg 3 sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse

avaldatavas kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avaldata

tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi, aadressi ega muid andmeid, mis võimaldavad teda

üheselt identifitseerida. Riigi- või kohaliku omavalitsuse asutuse, avalik-õigusliku juriidilise

isiku või muu avaliku võimu kandja andmeid kohtulahendis ei varjata. Kohus asendab

avaldatavas kohtuotsuses omal algatusel kõigi otsuses mainitud isikute nimed tähemärkidega.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Hallikma

9(10)

3-25-2018

10(10)