2-26-4654/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-26-4654

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kristiina Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

18.03.2026. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-26-4654

Tsiviilasi

W.V hagi Tartu kohtutäitur Aive Kolsari vastu kahju

hüvitamise nõudes

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: W.V (isikukood XXX; viibimiskoht XXX );

Kostja: Tartu kohtutäitur Aive Kolsar (isikukood

47506036523)

Menetlustoiming

Hagi menetlusse võtmise otsustamine

RESOLUTSIOON

1. Jätta W.V hagi Tartu kohtutäitur Aive Kolsari vastu kahju hüvitamise nõudes menetlusse

võtmata.

2. Jätta menetluskulud W.V kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

3. Toimetada määrus kätte W.V-le.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu

15 päeva jooksul alates määruse temale kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. W.V (hageja) esitas 28.02.2026. a Tartu Maakohtule hagiavalduse Tartu kohtutäitur Aive Kolsari

(kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes. Hageja taotleb, et kohus mõistaks kostjalt hageja kasuks

välja varalise kahju hüvitise summas 173,54 eurot ja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel

äranägemisel.

Hagiavalduse kohaselt viibib hageja alates 03.03.2025. a kinnipidamisasutuses. Hageja sai

25.02.2026. a vangla kontaktisiku kaudu teada, et temale väljastati K-Raha väljavõte nõuete

täitmise aruannete kohta. Nõuete täitmise aruandest avastas hageja, et 02.07.2025. a on kostja,

kohtutäitur Aive Kolsar alustanud tema suhtes viis täitemenetlust seoses tema alaealise poja

Martin Lillise elatise nõudega ja iga täitemenetluse nõutavaks summaks on 292 eurot. Ühes

täitemenetluses on nõue täidetud 173,54 euro ulatuses ja täitmata on 118,46 eurot. Alates ajast,

kui hageja on kinnipidamisasutuses maksab tema lapsele elatist Eesti Vabariik

Sotsiaalkindlustusameti kaudu ja hageja leiab, et seetõttu ei olnud kostjal õigust hageja arvelt

lapse elatise nõuet täita. Sissenõudja ei saa nõuda elatist korraga Eesti Vabariigilt ja hagejalt ning

Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu on õigus hagejalt lapsele makstud elatis tagasi

nõuda. Kostjal kohtutäiturina oli kohustus kontrollida, kas sissenõudja esitatud nõue on

põhjendatud ning õiguspärane, sh tulnuks kontrollida, kas sissenõudjale on elatist tasunud Eesti

Vabariik. Kostja seda ei kontrollinud ja täitis alusetult lapse elatise nõuet hageja arvelt. Hageja

leiab, et kostja kohtutäiturina tekitas oma sellise tegevusega hageja varalist kahju summas 173,54

eurot, mis on hageja rahast alusetult sissenõudjale kantud summa. Lisaks tekitas kostja hagejale

mittevaralist kahju. Seoses hageja arvelt alusetult 173,54 euro sissenõudjale kandmisega tekkisid

hagejal suured kannatused ja hingeline valu. Alusetult tema arvelt raha kinnipidamisega halvenes

hageja majanduslik veelgi rohkem ja hageja ei saanud teha kulutusi, mis olid temal vanglas

esmatähtsad ja vajalikud.

2. 03.03.2026. a esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse tema vabastamiseks hagilt riigilõivu

tasumisest. Hageja põhjendab, et ta viibib kinnipidamisasutuses, tal puudub sissetulek ja tema

suhtes on käimas täitemenetlused kuriteoga tekitatud kahju ja menetluskulude sissenõudmiseks

Eesti Vabariigi kasuks ning elatise võla sissenõudmiseks lapse kasuks, mistõttu ei ole tal

võimalik riigilõivu maksta.

KOHTU SEISUKOHT

3. Kohus leiab, et W.V hagi Tartu kohtutäitur Aive Kolsari vastu kahju hüvitamise nõudes tuleb

jätta menetlusse võtmata.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse

menetlusse võtmata, kui: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele

asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi

ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik

peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Arvestades hagiavalduses hagi alusena toodud asjaolusid, on kohtu hinnangul ilmne, et hagi ei

ole võimalik rahuldada.

Hageja nõuab kostjalt varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist. Hagi alusena tugineb hageja

sellele, et kostja kohtutäiturina on täitemenetluses täitnud hageja raha arvel lapse elatise nõuet

hageja vastu, samas kui riik on maksnud lapsele elatist.

Kohtu hinnangul ei ole hagi alusena toodud asjaoludest tuvastatav hageja õiguste rikkumine.

Tulenevalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p-st 1 on jõustunud kohtulahend, millega on

hagejalt on lapse kasuks elatis välja mõistetud, täitedokument ja kui hageja seda kohtulahendit

vabatahtlikult ei täitnud, oli sissenõudjal õigus nõuda lahendi sundtäitmist täitemenetluses ning

kohtutäituril õigus ja kohustus nõuet täita. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 50 kohaselt makstakse

alaealisele lapsele riigi poolt täitemenetlusaegset elatisabi, kui kohtulahendi alusel elatise

sissenõudmiseks on täitetoimiku avamisest on möödunud üks kuu ja pärast seda on tekkinud

võlgnevus selle perioodi eest. Täitemenetlusaegse elatisabi suurus on kuni 200 eurot kuus, kuid

mitte rohkem kui kohtulahendi alusel võlgniku elatise maksmise kohustus. Kui võlgniku makstud

elatise summa on väiksem kui 200 eurot kalendrikuus, on elatisabi suurus 200 euro ja makstud

elatise vahe. PHS § 57 lg 2 näeb ette, et täitemenetlusaegse elatisabi saaja elatise maksmise

alusdokumendist tulenev elatisnõue läheb riigile üle täitemenetlusaegse elatisabi määramisest

alates väljamakstud täitemenetlusaegse elatisabi ulatuses. Neid sätteid arvestades ei tähenda

lapsele täitemenetlusaegse elatisabi maksmine seda, et vanem vabaneb kohtulahendi alusel

lapsele elatise maksmisest või läheb elatise maksmise kohustus üle riigile nagu hageja seda

ekslikult leiab. Vastavalt PHS §-ile 47 on elatisabi eesmärk toetada lapse ülalpidamist, kui

kohustatud isik (võlgnik) ei täida ülalpidamiskohustust täitemenetluse ajal. Makstava elatisabi

arvutamisel võetakse arvesse ka võlgniku poolt makstud summasid. Seega ei saa tekkida

olukorda, kus võlgnikult nõutakse elatist sisse topelt nii lapse kui ka riigi kasuks. Hagi

asjaoludest ei nähtu kostja kui kohtutäituri õigusvastane tegu ega hagejal sellega seoses kahju

tekkimine. Seetõttu on ilmne, et hagi on perspektiivitu ja seda ei ole võimalik rahuldada.

Eeltoodut arvestades jätab kohus hagi TsMS § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata.

Kuna kohus jätab hagi menetlusse võtmata, siis ei lahenda kohus hageja menetlusabi taotlust.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 372 lg-le 6 loetakse hagi menetlusse võtmisest keeldumise

korral, et hagi ei ole esitatud ja hagi ei ole olnud kohtu menetluses.

TsMS § 372 lg 4 järgi ei toimeta kohus hagi menetlusse võtmisest keeldumise korral

hagiavaldust kostjale kätte.

TsMS § 372 lg 5 kohaselt võib hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja

esitada määruskaebuse.

4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus muu hulgas määruses, millega hagi jäetakse menetlusse

võtmata, menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel.

TsMS § 168 lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust

menetlusse võtmast ja tagastab selle.

Antud juhul keeldub kohus hagi menetlusse võtmast ja seega tuleb TsMS § 168 lg 1 alusel jätta

menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud, siis ei ole tekkinud ka

menetluskulusid, mida hageja peaks hüvitama. Seega hageja poolt hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask

Kohtunik