2-25-22011/6 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Maili Riisenberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

18. märts 2026, Viljandi

Tsiviilasja number

2-25-22011

Tsiviilasi

B2 Impact OÜ hagi J.B vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Tsiviilasja hind

5409,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046; aadress XXX,

10617, XXX)

Hageja esindaja Marie Tsine (e-post)

Kostja J.B (isikukood XXX; registrijärgne aadress XXX-i,

XXX; e-post XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt J.B-lt (J.B) hageja B2 Impact OÜ kasuks põhivõlgnevus summas

51,57 eurot.

3. Välja mõista kostjalt J.B-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras tasumata põhinõudelt (51,57 eurolt) alates 17.12.2025 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude ulatuses (so 51,57 eurot).

4. Jätta resolutsiooni punktis 2 välja mõistetut ületavas osas hageja nõuded kostja vastu

rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest 1% ulatuses kostja J.B ja 99%

ulatuses hageja B2 Impact OÜ kanda.

6. Rahuldada B2 Impact OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus.

7. Välja mõista kostjalt J.B-lt hageja B2 Impact OÜ kasuks menetluskuludena 5,95 eurot.

8. Välja mõista kostjalt J.B-lt hageja B2 Impact OÜ viivis menetluskuludelt (5,95 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude rahalist

suurust kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

9. Toimetada kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse;

kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud

1. B2 Impact OÜ (hageja) esitas 16.12.2025 J.B (kostja) vastu hagi, milles palub kostjalt välja

mõista põhivõla 4751,91 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 175,75 eurot. Lisaks jooksva

viivise alates 17.12.2025 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Multitude Bank p.l.c (endine Ferratum Bank plc) (edaspidi ka

krediidiandja) ja J.B 24.03.2021 tarbijakrediidilepingu (dtl 14-27), mille kohaselt krediidiandja

andis J.B-le krediiti limiidiga 5000 eurot. Kostja kohustus tasuma ka intressi 24,017% tagastamata

krediidisummalt aastas. Kostja kohustus maksma võetud krediiti vastavalt arvetele 5% võlgnetavast

summast (laen koos teenustasudega) või 10 eurot, sõltuvalt sellest, kumb on suurem. Kokku on

hagiavalduse kohaselt krediidiandja teinud kostjale väljamakseid summas 15 774 eurot ja kostja

tagasimakseid kokku summas 15 264,12 eurot. Kuna kostja oma lepingulisi kohustusi korrapäraselt

ei täitnud, saatis krediidiandja 29.05.2025 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti

kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks kuni 12.06.2025. Kostja tähtaegselt võlgnevust ei

tasunud ning krediidiandja ütles 13.06.2025 lepingu üles (dtl 76). 3.07.2025 loovutas krediidiandja

nõude hagejale (dtl 79-80).

3. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja menetlusse võtmise määruse kätte toimetanud e-posti teel

14.01.2026. Kostja tähtaegselt kohtule oma seisukohta esitanud ei ole.

4. Pooled on andnud nõusoleku kirjaliku menetluse jaoks.

Kohtuotsuse põhjendused

5. Pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma

nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud

asjaolusid tõendavad. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki

pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS

§ 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7

järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Hagi tuleb menetleda

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

6. Kohus, tuvastanud tsiviilasja lahendamiseks olulised asjaolud ja hinnanud TsMS § 232 lg 1

kohaselt poolte esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ning objektiivselt, leiab, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

7. Hageja on esitanud kostja vastu nõuded, mis tulenevad kostja ja Multitude Bank p.l.c (endine

Ferratum Bank plc) vahel 24. märtsil 2021 sõlmitud tarbijakrediidilepingust (dtl 14-27).

8. Vaidlust ei ole selles, et kostja ja krediidiandjate vahel olid sõlmitud tarbijakrediidilepingud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 402 lg 1 mõttes. Krediidiandja oli oma majandus- ja kutsetegevuses

tegutsev krediidiandja, kes andis krediiti kostjale kui füüsilisele isikule, kes tegi tehingu, mis ei

seondunud tema majandus- ega kutsetegevusega (VÕS § 1 lg 5).

9. Kostja ei ole kohtule sisulisi vastuväiteid esitanud.

10. Kohus peab sõltumata kostja vastuväidete puudumisest omal algatusel kontrollima

tarbijakrediidilepingute puhul seda, kas krediidilepingu tingimused võivad olla tarbija suhtes

ebaõiglased ning tarbijakrediidileping tühine. Seejuures on keskseks küsimuseks see, kas on

järgitud vastutustundliku laenamise põhimõtet.

11. Järgnevalt analüüsibki kohus seda, kas krediidiandja on krediidi väljastamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet.

12. Vastutustundliku laenamise põhimõtte näeb ette VÕS § 4034 ja selle lg 1 kohaselt peab

krediidiandja enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist esiteks omandama teabe, mis võimaldab hinnata

tarbija krediidivõimelisust, ja teiseks tarbija krediidivõimelisust ka tegelikult hindama. Sama

paragrahvi lõige 2 näeb ette, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

nõuetekohase hoolsusega ja võtma arvesse kõiki talle teada olevaid asjaolusid, mis võivad mõjutada

tarbija võimet krediit lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksta. Muu hulgas peab

krediidiandja arvestama tarbija varalist seisundit, tema regulaarset sissetulekut, teisi varalisi

kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Lisaks eelnevale peab krediidiandja lähtuma ka

krediidiandjate ja -vahendajate seaduse § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7

sätestatust. Tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimub krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestatud

tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika järgi.

13. VÕS § 4034 lg 6 sätestab, et krediidiandja võib tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes

juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise

tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline.

14. VÕS § 4034 lg 13 kohaselt tõendab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist vaidluse korral krediidiandja. Käesoleval juhul soovib hageja panna maksma

krediidiandja nõuet, mistõttu tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgmist kinnitavad

asjaolud tõendada hagejal.

15. Kohtupraktikas on vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks peetud minimaalselt

piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku

kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Ei saa lugeda piisavaks laenu taotlemisel

täidetavast küsimustikust ja riiklikest registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist

teavet taotleja tegeliku maksevõime kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 8. novembri 2021 otsus tsiviilasjas nr 2-20-106661, p 55).

16. Praegusel juhul on hageja seisukohal, et krediidiandja ei ole vastutustundliku laenamise

põhimõtet rikkunud, sest krediidiandja palus kostjal täita standardse laenutaotluse, milles kostja

avaldas oma sissetuleku suuruse ning andmed kulude kohta. Krediidiandja selgitas, et on kostja

suhtes teinud päringud avalikesse registritesse. Ühtlasi on krediidiandja analüüsinud kostja

kontoväljavõtet perioodil 1.10.2020 – 24.03.2021. Kontoväljavõtte kohaselt on kostja 6 kuu

keskmiseks töötasuks 1059 eurot kuus. Kostjal oli eelnevalt juba mitu finantskohustust, mille

igakuised maksed olid kokku keskmiselt 600 eurot kuus, lisaks muud igakuised arved kokku umbes

115 eurot kuus. Nimetatud summadele lisanduvad veel muud elementaarsed kulud toidule, riietele,

tervishoiule jne. Kostja on nimetatud perioodil võtnud lisalaene kokku summas 2389,44 eurot

mitme erineva krediidiandja käest. Kostja kontoväljavõttest nähtub selgelt, et kostja laenab raha

juurde selleks, et katta igakuiseid kulusid. Kostjal oli laenulepingu sõlmimisel ka kaks alaealist last.

Vaadates kostja sissetulekuid ja igakuiseid kohustusi oleks krediidiandja pidanud mõistma, et kostja

ei ole krediidivõimeline ning tasub võetud laenudega eelnevaid laenukohustusi. Kohus on

seisukohal, et krediidiandjad ei ole piisava põhjalikkusega analüüsinud kostja sissetulekuid ning

kohustusi.

17. Eelneva tõttu leiab kohus, et krediidiandja on kostjale krediidi võimaldamisel rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks

on lepingu osaline tühisus kokkuleppelise intressi osas ning VÕS § 4034 lg 7 järgi loetakse sellisel

juhul intressimääraks VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem

kokkulepitud intressimäärast. Kostjaga sõlmitud lepingu järgi pidanuks intress olema 24,017%

aastas (vt dtl 14). Seadusjärgne intressimäär oli lepingu sõlmimise ajal 0% aastas.

18. Sellises olukorras peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause järgi tagasimaksed uuesti

määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks

tegema. Eelnevat ei kohaldata juhul, kui tarbija on tahtlikult jätnud vajaliku teabe esitamata või

võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija

krediidivõimelisust valesti.

Praegusel juhul ei ole kohtule esitatud asjaolusid, millest saaks järeldada, et kostja oleks tahtlikult

võltsinud krediidiandjale esitatavaid andmeid või jätnud nõutud andmed esitamata.

19. Kohus kohustas hagejat esitama ümberarvestuse puhuks, kui kohus peaks leidma, et

laenuandmisel on rikutud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja kohtule ümberarvestust ei

esitanud. Kohus lähtub seega hageja poolt esitatud tõenditest laenu väljamaksete ja kostja poolt

sooritatud tagasimaksete kohta. Hagiavalduse kohaselt on kostjale tehtud krediidi väljamakseid

kokku summas 15 774 eurot. Kohus nimetatud väitega nõustuda ei saa. Hageja on esitanud kohtule

tõendid kokku 39 väljamakse kohta kogusummas 15 571 eurot (dtl 29-67). Hagiavalduse kohaselt

on kostja teinud tagasimakseid kogusummas 15 264,12 eurot. Ka selle väitega ei saa kohus

nõustuda, sest hageja esitatud tagasimaksete tabeli kohaselt on kostja teinud tagasimakseid kokku

summas 15 519,43 eurot (dtl 68-71). Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele

põhinõue summas 51,57 eurot (15 571 – 15 519,43). Kuna hageja ei esitanud nõude osas

ümberarvestust jäävad ülejäänud hageja nõuded kostja vastu rahuldamata.

20. Hageja on õigus nõuda kostjalt viivis seadusjärgses määras tasumata põhinõudelt (51,57 eurolt)

alates 17.12.2025 kuni põhinõude täieliku tasumiseni, kuid kokku mitte enam kui põhinõude

ulatuses (so 51,57 eurot).

Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine

21. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

22. Tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jätab menetluskulud tulenevalt

hagi rahuldamise ulatusest 1% ulatuses kostja ja 99% ulatuses hageja kanda.

23. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab

kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist

menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

24. Hageja on esitanud kohtule menetluskulude nimekirja hagiavalduses, millest nähtuvalt

koosnevad hageja menetluskulud riigilõivust summas 595. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb

seadusest, mistõttu on kohtu arvates tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.

25. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal

hüvitada hagejale menetluskuludena 595 * 1% = 5,95 eurot.

26. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja

vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni

tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (5,95 eurot) viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

27. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Maili Riisenberg

kohtunik