2-25-120237/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Helina Mark

Kohtujurist

Claudia Järve

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2026, Tallinn

Tsiviilasja number

2-25-120237

Tsiviilasi

Bondora AS hagi M. P. vastu põhivõlgnevuse ja viivise

nõudes

Menetlustoiming

Hagi läbi vaatamata jätmine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Bondora AS (registrikood 11483929), lepinguline

esindaja v.adv Keijo Lindeberg, e-post XXX

Kostja M. P. (isikukood XXX), elukoht XXX, e-post XXX

RESOLUTSIOON

1. Jätta Bondora AS hagi M. P. vastu põhivõlgnevuse ja viivise nõudes läbi

vaatamata.

2. Menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest.

Menetluse käik

1. Bondora AS esitas 29.10.2025 Harju Maakohtule hagi M. P. vastu põhivõlgnevuse ja

viivise nõudes. Kohus võttis hagi 22.12.2025 määrusega menetlusse.

Kohtumääruse põhjendused

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 1 p 13 tulenevalt jätab kohus hagi läbi

vaatamata, kui kohus ei ole pädev asja lahendama. TsMS § 75 lg 1 kohaselt kontrollib

avalduse saanud kohus, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada

Eesti kohtule. Nimetatud säte ei välista rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgimise

kontrollimist ka hiljem, kui ilmnevad, et kohtualluvust mõjutavad asjaolud olid olemas juba

asja menetlusse võtmise ajal.

3. TsMS § 70 lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal

võib asja menetleda Eesti kohus. TsMS § 70 lg 2 kohaselt allub asi Eesti kohtule, kui Eesti

kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse

kokkuleppest tulenevalt, kui seadusest või välislepingust ei tulene teisiti.

4. Rahvastikuregistrist nähtuvalt on kostja Ukraina kodanik. Eesti on sõlminud Ukrainaga

Eesti Vabariigi ja Ukraina leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil- ning kriminaalasjades

(edaspidi Eesti-Ukraina õigusabileping). Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 1 sätestab, et ühe

lepingupoole kodanikel on teise lepingupoole territooriumil oma isiklike ja varaliste õiguste

suhtes samasugune õiguskaitse nagu selle lepingupoole kodanikel. Seega saab õigusabileping

tulla kohaldamisele eelkõige siis, kui mõnel menetlusosalisel on Ukraina kodakondsus (vt

TrtRnKm 20.02.2020, 2-20-698, p 7.1; TlnRnKm 09.10.2024, 2-24-110530, p 14). Seega

tuleb kohtualluvuse kindakstegemisel kohaldada Eesti-Ukraina õigusabilepingut.

5. Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 1 sätestab, et kui leping ei näe ette teisiti, on

kummagi lepingupoole kohtud pädevad menetlema tsiviilasju, kui kostjal on tema

territooriumil elukoht. Eesti-Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 2 kohaselt menetlevad

lepingupoolte kohtud asju ka muudel juhtudel, kui selleks on olemas poolte kirjalik

kokkulepe.

6. Mõiste „elukoht“ sisustamisel tuleb leida ühisosa Eesti tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 14 lg-s 1 sätestatud elukoha mõiste ja Ukraina tsiviilseadustiku §-s 29 sätestatud

füüsilise isiku elukoha mõiste (Місце проживання фізичної особи) vahel (vt ka TsMS I

komm (2017), § 79, p 3.2.2.2.a; Torga, M. Elukoht tsiviilseadustiku üldosa seaduses:

tähendus rahvusvahelises tsiviilkohtumenetluses – Juridica VII/2010, lk 475). Mõlema riigi

sätetel on elukoha määramisel suur ühisosa: isiku elukohaks loetakse koht (Ukrainas

eluruum), kus isik alaliselt elab. Ukraina tsiviilseadustiku § 29 lg 1 järgi võib elukohaks olla

ka ajutise elamise koht. Nii TsÜS § 14 lg 2 järgi kui ka Ukraina tsiviilseadustiku § 29 lg 6

järgi võib isikul olla mitu elukohta (vt TlnRnKm 29.10.2024, 2-23-150408, p 8.2).

7. Rahvastikuregistris märgitud aadressil XXX ei ole kohtul õnnestunud kostjale

menetlusdokumente kätte toimetada. Nimetatud aadress oli kostja elukoha aadressiks kuni

03.03.2025. Seega puudus kostjal kehtiv elukoha aadress Eestis juba maksekäsu kiirmenetluse

avalduse esitamise ajal (26.08.2025). Kohtu andmetel puudub kostjal elamisloakaart ja

elamisluba Eestis. Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja pereliikmete kohta.

Töötamise registrist ei nähtu andmeid kostja Eestis töötamise kohta, äriregistrist ei nähtu

temaga seotud äriühinguid ning kinnistusraamatu järgi ei kuulu kostjale Eestis kinnisasju. Ka

Politsei- ja Piirivalveametil puuduvad andmed isiku praeguse asukoha kohta (dtl 142). Kostja

on maksekäsu kiirmenetluses kinnitanud, et ta elab Ukrainas (dtl 37). Kuivõrd kohtule

teadaolevalt kostjal puudub Eestis elukoht ning kostja viibib ja elab Ukrainas, ei ole Eesti-

Ukraina õigusabilepingu art 21 lg 1 kohaselt Eesti kohus pädev asja menetlema.

8. Krediidilepingu nr XXX (dtl 62–75) p 19.2 kohaselt on pooled kokku leppinud, et

vaidlused lahendatakse Eesti esimese astme kohtus. Juhul, kui klient asub pärast

krediidilepingu sõlmimist elama välisriiki või kliendi alaline elukoht ei ole teada,

lahendatakse vaidlused Eesti kohtutes.

Hageja on selgitanud, et leping sõlmiti sidevahendi abil krediidiandja hallatavas e-teenuste

keskkonnas (www.bondora.ee), kuhu sisenemisel identifitseeris kostja ennast ID-kaardi,

mobiil-ID või Smart-IDga. Keskkonnas edastas kostja laenutaotluse, millele hageja edastas

pakkumuse. Kostja andis seejärel oma tahteavalduse (avalduse kohustuste võtmiseks),

sisestades talle hageja poolt edastatud PIN-koodi.

Õigusabilepingu art 21 lg-s 2 sätestatud mõistet „kirjalik“ tuleb tõlgendada autonoomselt, st

lahus Eesti või Ukraina siseriiklikus õiguses kehtivast kirjaliku vormi tähendusest.

Õigusabilepingu art 32 lg 1 (Tehingu vorm määratakse selle teostamise koha seadusandluse

järgi) siin ei kohaldu, sest küsimus pole tehingu kehtivuses, vaid kohtualluvuskokkuleppe

kehtivuses, mille kohta on art 21 lg 2 erinorm.

Kohtu hinnangul ei saa selliselt, nagu hageja on kirjeldanud lepingu sõlmimist, lugeda

kohtualluvuskokkulepet sõlmituks kirjalikus vormis õigusabilepingu mõttes. Seega puudub

kehtivalt sõlmitud kohtualluvuskokkulepe, mis annaks Eesti kohtule pädevuse asja lahendada.

9. Kuna kohus on hagiavalduse menetlusse võtnud ja on selgunud, et asi ei allu Eesti

kohtule, siis jätab kohus hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel, kuna Harju

Maakohus ei ole pädev asja läbi vaatama.

10. TsMS § 168 lg 2 alusel tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Tsiviilasja materjalidest

ei nähtu, et kostjal oleks hüvitatavaid menetluskulusid.

11. TsMS § 150 lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus taotleda hagimenetluses tasutud

riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotluses tuleb mh ära näidata riigilõivu

tagastamise koht (konto nr, konto omaniku nimi ja registri- või isikukood).

(allkirjastatud digitaalselt)

Helina Mark

kohtunik