2-24-10768/37 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-24- 10768

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Kohtuistungisekretär

Ülle Raag

Viivi Kalme

Kohtuotsuse tegemise aeg ja

koht

17.03.2026. a, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-24-10768

Tsiviilasi

Hagi hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

G.K. hagi M.L. vastu võla ja viivise nõudes

32 264,29 eurot

Hageja: G.K. (isikukood: : XXX; elukoht: XXX, 75225,

XXX); telefon XXX, e-post:

Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aleksei Vassiljev

(Vladimir Sadekov Advokaadibüroo asukohaga Vesivärava

XXX 10126, XXX; telefon +372 515 0782, e-post:

aleksei.vassiljev@sadekov.ee

Kostja: M.L. (isikukood: XXX; elukoht: vahe tn 9, XXX-i

48104, XXX), telefon XXX, e-post:

Lepinguline esindaja:

jurist Agu Eichenbaum,

Eichenbaum & Partnerid OÜ, F.Tuglase 13-4 Tartu 51004,

telefon XXX , e-post:

Kohtuistungi aeg

Menetlustoiming

17.12.2025, 14.01.2026, 18.02.2026

Lõpplahend

RESOLUTSIOON

Jätta G.K. hagi M.L. vastu rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta menetluskulud hageja kanda.

2. Määrata kindlaks kostja menetluskulud summas 1763,60 eurot, millest 88,60 eurot

tunnistajatasu ja 1675 eurot õigusteenuse tasu.

3. Mõista hagejalt G.K.-lt välja M.L. kasuks menetluskulud summas 1675 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele on õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse

kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Esitatud apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitamisel ei

taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja seisukohad

1.G.K. esitas 15.07.2024 Tartu Maakohtule hagi M.L. vastu 29 000 euro ja viivise nõudes.

Nõude aluseks on asjaolu, et 26.04.2023.a. müügilepinguga ostis hageja kostjalt

xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx alevik, xxxxxxvald, xxxxxxmaakond asuva korteriomandi, mille

eriomandi esemeks on eluruum nr 11 (kinnistusraamatu registriosa number 1981940).

04.06.2024 avaldusega tühistas hageja poolte vahel 26.04.2023 sõlmitud, notari tõestatud

korteriomandi müügilepingu. Müügilepingu tühistamise põhjuseks oli, et enne müügilepingu

sõlmimist ei teavitanud kostja hagejat korteriomandi majandamiskulude olulisest tõusmisest

lühikese aja jooksul pärast müügilepingu sõlmimist, ehkki majandamiskulude tõusmine

(elamus planeeritud renoveerimistööd) olid kostjale juba varem teada. Enne müügilepingu

sõlmimist oli hageja kostjat teavitanud ja rõhutanud, et talle on eluruumi valikul väga oluline

madal majandamiskulude suurus. Kostja veenis hagejat ostetava korteriomandi madalates

majandamiskuludes. Hageja leiab, et 26.04.2023 müügilepingu sõlmimisel ja lepingueelsete

läbirääkimiste pidamisel varjas kostja hageja eest olulist teavet, st xxxxxxxxxxxxelamus

kavandatavatest renoveerimistöödest, renoveerimistööde tegemiseks laenu vastuvõtmise

kavatsusest, laenu suurusest ja laenu vastuvõtmisega kaasnevatest kuludest. Müügilepingu

sõlmimisel oli hagejal ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest, ta oli eksimuses TsÜS § 92

lg.1 tähenduses. Eksimuse põhjustas kostja, kes ei teatanud kavandatavatest remonditöödest ja

renoveerimistööde tegemiseks laenu vastuvõtmise kavatsusest hagejale. Hageja tugineb TsÜS

§-le 95 ja Riigikohtu lahendile asjas 3-2-1-43-15 p.22, milles öeldakse, et korteriühistuga

majas tuleb korteriomandi ostjat teavitada kaasomandi mõttelise osa majandamise

probleemidest.

Hageja on arvamusel, et kostja võib olla hageja tahtlikult eksimusse viinud ja varjanud

hageja jaoks olulist teavet eesmärgiga kallutada hagejat müügilepingut sõlmima. Hageja

esitab müügilepingu sõlmimisele eelnenud kronoloogia ja on seisukohal, et kostja hoidis

hagejat tahtlikult eksimuses eesmärgiga kallutada hagejat tehingut tegema. Selline olukord on

TsÜS § 94 lg.1 järgi pettus. Sõlmitud müügilepingu on hageja tühistanud 04.06.2024.a.

avaldusega TsÜS § 94 lg 3 alusel (pettus), alternatiivselt TsÜS § 92 lg 3 alusel (eksimus).

TsÜS § 90 lg 2 sätestab, et tühistatud tehingu järgi saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu

rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik

(saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse

täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei

teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on 26.04.2023 müügilepingu alusel tasunud

kostjale 29 000 eurot, mida kostja peab müügilepingu tühistamise tõttu hagejale tagastama.

Hageja palub kostjalt hageja kasuks 29 000 eurot välja mõista koos viivistega.

1.1. 04.12.2024 esitatud menetlusdokumendis (dtl 159-163) vaidleb hageja vastu kostja

seisukohale, mille järgi pidi hageja hiljemalt 17.09.2023 toimunud korteriomanike

üldkoosolekul aru saama võimalikest suurtest renoveerimistöödest, laenukohustustest,

remondifondi suurendamisest ühistus. Hageja märgib, et 17.09.2023.a üldkoosolekul

(protokolli järgi) ei olnud arutamisel elamu renoveerimistööde suurust ega maksumust, laenu

võtmise kavatsust, laenu suurust ega laenu võtmisega kaasnevate korteriomanike kulude

muutust. Üksnes 17.09.2023.a üldkoosolekul osalemise tõttu ei olnud hagejal võimalik teada

saada asjaoludest, millest teatamata jätmist heidab hageja kostjale ette käesolevas

hagimenetluses. Sel koosolekul arutati ainult tehnilisi küsimusi- kas on vaja vahetada

patareid, kas vahetatakse välja katus, ventilatsioon, kas saame maakütte või muu, kas tulevad

päikesepaneelid jne. Renoveerimisprojekti maksumust ei arutatud, mistahes numbreid

17.09.2023.a üldkoosolekul ei arutatud ega otsustatud. Et remondifondi makse tõuseb

augustis ja edaspidi veelgi, oli ainult meeldetuletus. Kui hageja oleks 26.04.2023

müügilepingu sõlmimisel teadlik enne korteriomandi omandamist KÜ üldkoosolekute poolt

vastuvõetud otsuste sisust, ei oleks hageja müügilepingut sõlminud.

1.2. 21.08.2025.a menetlusdokumendis (dtl 182-186) vastuseks kohtu küsimustele kinnitab

hageja (p.2.2.), et renoveerimistööde läbiviimise kohta vastuvõetud otsuseid ja otsuste alusel

majandamiskulude suuruse muutumist käsitleb hageja koos asjaoluna, mille alusel hageja

otsustas müügilepingu tühistada. Hageja heidab kostjale ette teabe varjamist selle kohta, et

xxxxxxxxxxx Korteriühistu (edaspidi: KÜ) korteriomanike 24.10.2021, 29.01.2022,

27.02.2022 ja 30.04.2023 üldkoosolekutel on vastu võetud otsused, millega otsustati teha

xxxxxxxxxxxxelamus renoveerimistööd maksumusega 630 000 eurot ja finantseerida

renoveerimistöid laenu abil. Nende otsuste tagajärjel peab hageja tasuma KÜ-le arveid, kus

ainuüksi remondifond ja laenumaksed moodustavad 294,58 eurot. See ei ole hageja jaoks

jõukohane.

Hageja on seisukohal, et kostja varjas hageja eest teavet KÜ koosoleku toimumise kohta

30.04.2023, ehkki kostja oli kutse koosolekule saanud 15.04.2023 ja sellega koos 2023.a

majanduskava. Majanduskavas olid kirjas korteriomandi majandamiskulude kavandatavad

muudatused. Kostja ei ole 15.04.2023 kutsest ja 30.04.2023 koosolekust hagejale teatanud,

kuigi 26.04.2023 müügilepingu sõlmimine toimus 10 päeva pärast kostjale 15.04.2023 kutse

edastamist. Ajavahemike lühidus viitab kostja tahtele vabaneda kiiresti korteriomandist ja

kostja hoidis hagejat tahtlikult eksimuses eesmärgiga kallutada hagejat sõlmima 26.04.2023.a

müügilepingut. See on pettus TsÜS § 94 lg 1 tähenduses.

Hageja oli kostjaga omavahelises suhtluses ka pärast 26.04.2023 lepingu sõlmimist, kostja ei

maininud kordagi maja rekonstrueerimist. Hageja helistas kostjale pärast 17.02.2024 KÜ

koosolekut ja küsis, kas kostja oli teadlik hinnatõusust renoveerimise tõttu, kostja vastas, et

oli teadlik, lubati, et remondifond hakkab olema 2 eurot/m2.

Hageja palub tunnistajana kohtuistungile kutsuda maakleri Gxxxx Lxxxxx.

1.3. Kohtuistungil 18.02.2026 kohtulikus vaidluses palus hageja tühistada müügilepingu ja

tagastada hagejale tema tasutud summa 29000 eurot. Hageja ei teadnud müügilepingu

sõlmimisel, et KÜ võtab renoveerimislaenu 630 000 eurot, mille tõttu tõusevad oluliselt

korteri majandamiskulud. Kui hageja oleks teadnud, et majandamiskulud nii palju tõusevad,

ei oleks ta seda tehingut teinud. Kostja ei teatanud hagejale ka asjaoludest, mis kostjale

kindlasti teada olid – remonditööde nimekiri, punktid a-k. Hageja palub hagi rahuldada.

1.4. Kohtukõne kirjalikes teesides (dtl 295-301) kordab hageja hagiavalduses esitatut:

04.06.2024 avaldusega tühistas hageja poolte vahel 26.04.2023 sõlmitud müügilepingu.

Hageja tugines nii pettusele kui ka eksimusele. Müügilepingu sõlmimisel 26.04.2023 viibis

hageja eksimuses TsÜS § 92 lg 1 tähenduses, tegemist oli olulise eksimusega. 26.04.2023

müügilepingu sõlmimisel ei teadnud hageja, et elamus, kus asub müügilepingu esemeks olev

Korteriomand, planeeriti teha renoveerimistööd maksumusega 630 000 eurot ja finantseerida

renoveerimistöid laenu abil. 26.04.2023 müügilepingu sõlmimisel oli hagejal ebaõige

ettekujutus tegelikest asjaoludest (Korteriomandiga seotud majandamiskulude suuruse

muutmisest lähitulevikus). Hageja esitab teesides arvutuse selle kohta, et elamus planeeritud

remondi maksumus on peaaegu kaks korda suurem, kui on elamu enda maksumus. Tegemist

on erakordselt mahuka ja kuluka remondiga, mis paratamatult toob kaasa korteriomanike

majandamiskulude koormuse olulise suurenemise. Remondi tagajärjel moodustavad hageja

istetud korteriomandi majandamiskulud ilma tegelikust tarbimisest sõltuvate kuludeta 316,69

eurot. Kui hageja asub korteris elama, lisanduvad tegelikust tarbimisest sõltuvad kulud.

Arvestades hageja vanust, terviseseisundit ja sissetulekut ei ole selliste majandamiskulude

tasumine hagejale jõukohane. Kui hageja oleks enne 26.04.2023 olnud teadlik kulude sellisest

tõusust, ei oleks hageja korteriomandit soetanud. Kostja ei teatanud enne 26.04.2023.a

müügilepingu sõlmimist hagejale, et planeeritakse erakordselt mahuka ja kuluka remondi

tegemine laenu abil, mis toob kaasa korteriomanike majandamiskulude märkimisväärse

suurenemise. Hageja leiab, et kostja jättis teadlikult hagejale avaldamata eelpool loetletud

teabe eesmärgiga kallutada hagejat 26.04.2023 müügilepingut sõlmima. Olulise teabe

varjamine kostja poolt ei saanud olla juhuslik, vaid üksnes tahtlik. Isiku tahtlik eksimusse

viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga

kallutada isik tehingut tegema defineeritakse TsÜS § 94 lg-s 1 kui pettust. Hageja osutab, et

kui kohus ei pea käesoleva hagi menetluses põhjendatuks hageja väiteid kostja eesmärkide ja

tahtluse kohta eksimusse viimisel, on kohtul kohustus kontrollida, kas esinevad alused

26.04.2023 sõlmitud müügilepingu tühistamiseks eksimuse tõttu TsÜS § 92 lg 3 mõttes.

26.04.2023 müügilepingu sõlmimisel oli hagejal ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest

(Korteriomandiga seotud majandamiskulude suuruse olulisest muutmisest lähitulevikus).

Hageja eksimus oli oluline, kui ta oleks olnud teadlik majandamiskulude suuruse olulisest

muutumisest lähitulevikus, ei oleks hageja 26.04.2023 müügilepingut sõlminud. Hageja

leiab, et 26.04.2023.a müügilepingu tühistamiseks vajalike materiaalsete eelduste täitmine on

tõendatud.

Hageja leiab, et 26.04.2023.a müügilepingu tühistamise avaldus on hageja poolt esitatud

TsÜS § 99 lg 1 p2 ettenähtud tähtaja jooksul. Hageja sai teada asjaoludest, mis annavad alust

26.04.2023 müügilepingu tühistamiseks, pärast Korteriühistult Oma Asi (edaspidi KÜ)

02.05.2024 e-kirjaga hagi punktis 1.5 loetletud dokumentide kättesaamist. Kostja pettusest sai

hageja teada isegi hiljem, kuna pettusest teada saamine eeldab dokumentide analüüsimist ja

õiguslike järelduste tegemist. Hageja tühistas 04.06.2024.a avaldusega poolte vahel

26.04.2023.a sõlmitud müügilepingu TsÜS § 99 lg 1 p-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Hageja

on 26.04.2023 müügilepingu alusel tasunud kostjale 29 000 eurot, mida kostja peab

müügilepingu tühistamise tõttu hagejale tagastama. Hageja palub põhivõla 29 000 eurot

kostjalt välja mõista koos viivistega.

Kostja seisukohad ja vastuväited

2. Kostja M.L. 07.10.2024 vaidleb hagile vastu (dtl 141-145) ja taotleb vaheotsuse tegemist

TsMS § 449 alusel, millega tuvastada, et TsÜS § 99 lg 1 p. 2 järgne tehingu tühistamise 6-

kuuline tähtaeg on möödunud ning hageja kaotanud õiguse vastava nõude esitamiseks.

Alternatiivselt teha vaheotsus TsMS § 449 alusel, millega tuvastada, et õigustlõpetav tähtaeg

ei ole möödunud. Kostja ei tunnista hagi ka sisuliselt ja esitab vastavad põhjendused.

Kostja on seisukohal ja põhjendab, et tehingu tühistamise 6 kuune tähtaeg oli tehingu

tühistamise ajaks möödunud ning hageja kaotanud õiguse vastava nõude esitamiseks. Hageja

kanti kinnistusraamatusse korteriomanikuna 03.05.2023, ta sai korteriühistu liikme staatuse.

Ta sai korteriühistult arve juba juunis 2023 ja ka järgmistel kuudel. Hageja pidi arvet saades

saama aru, et majandamiskulude suurus ei vasta tema ettekujutusele, kuid hageja ei teatanud

tehingu tühistamisest. Hageja jätkas arvete tasumist ja korteriomandi müügilepingust tuleneva

järelmaksu tasumist. Et hageja oli teadlik varem, kui alles juunis 2024 võimalikest suurtest

renoveerimistöödest, laenukohustustest, remondifondi suurendamisest ühistus jne, kinnitab

muuhulgas see, et 17.09.2023 viibis hageja isiklikult korteriühistu korteriomanike

üldkoosolekul, kus arutleti korterelamu renoveerimisega, remondifondi suurenemisega alates

augustist 2023 jm küsimusi. Hagejal tulnuks tehingu tühistamise avaldus esitada 6 kuu

jooksul vähemalt selle üldkoosoleku toimumisest alates, mil talle sai teatavaks kogu

planeeritav ehitustegevus, laenukoormuse kasv ja seeläbi ka remondifondi osamaksete

ruutmeetripõhine järk- järguline suurenemine/hinnatõus ehk hiljemalt 18 märts 2024 aga mitte

04.06.2024 . Kostja arvates tehingu 6-kuuline tühistamise tähtaeg möödus hiljemalt

18.03.2024.

Kostja taotleb vaheotsuse tegemist TsMS § 449 lg.3 alusel tuvastamaks, kas õigustlõpetav

tähtaeg tehingu tühistamiseks on möödunud.

2.1. Kostja 21.08.2025.a menetlusdokumendis (dtl 177- 180) märgib, et otsustamaks, kas

tehingu asjaolu tuleb teisele poolele teatavaks teha, tuleb arvesse võtta, kas asjaolu on teisele

poolele ilmselt tähtis, samuti arvestada TsÜS § 95 loetletud muid tegureid- millised

eriteadmised on pooltel, millised on teise poole mõistlikud võimalused vajalike andmete

saamiseks ja kui suured on tema poolt nende andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.

Kostja leiab, et ta täitis omapoolse teavitamiskohustuse, samal ajal kui hagejal oli võimalik ja

kohustus kasutada talle kättesaadavaid allikaid. Hageja kohtus 06.aprillil 2023

müügiobjektil ehk ostetavas korteris maakleriga, kes andis hagejale põhjaliku müügiinfo,

vaadati üle ostetav vara ja hageja sai küsida kõige kohta, mida ta vajalikuks pidas. Seetõttu

on kostja veendunud, et hageja oli täielikult teadlik sellest, et kortermaja hakatakse

renoveerima ja sellest tulenevalt muutuvad ka kogutavate fondide summad. Lisaks sellele

teavitas kostja hagejat 26.aprillil 2023 pärast notari juures tehingu tegemist, et hagejal on

oluline osaleda 30.aprilli üldkoosolekul, kuna päevakorras on olulised punktid, mis

otsustamisele tulid. Kostja andis hagejale üle kogu info üldkoosolekut ja juhatuse liikme

telefoninumbri. Kostja arvab, et hageja tegelikult enne 26.04.2023 müügilepingu sõlmimist

ei tundnud sügavat huvi korteriga kaasnevate majandamiskulude kohta, ta ei rõhutanud ega

maininud kostjale seda, et tema sissetulekuks on üksnes riigilt saadavad toetused ja et talle on

oluline madal majandamiskulude suurus. Kostjal endal ei olnud ei kohustust ega ka

võimalust uurida hageja sissetulekut ja maksevõimet. Hagejal oli ka endal võimalus saada

andmeid avalikust äriregistrist korteriühistu kohta ja küsida teavet korteriühistu juhatuselt,

kostja andis juhatuse liikme telefoninumbri. Notari juures tehingu sõlmimisel kinnitas hageja,

et talle on kõik arusaadav, vastused küsimustele on saadud. Hageja osales ise korteriomanike

üldkoosolekul, kus renoveerimist ja fondide suurendamist arutati. Järelmaksu viimase osa

tasumisel ja hüpoteegi mahavõtmisel notari juures jaanuaris 2024 samuti hageja ei avaldanud

majandamiskulude suurust kui tehingu olemuslikku puudust.

Kohtu ettepanekul andis kostja ülevaate tehingu saamisloost, lepingueelsete läbirääkimiste

kulgemisest ja ajagraafikust kuni tehingu notariaalse vormistamiseni.

Kostja selgitas, et lepingueelsete läbirääkimistega tegeles kinnisvaramaakler, kes omas kogu

infot korteriomandi ja korteriühistu kohta, s.h. kavandatavatest renoveerimistöödest. Kostja

on veendunud, et maakler edastas kogu teadaoleva info hagejale kui ostjale. Kostja selgitab

tehingu tegemist notari juures, notari juures antud kinnitusi. Hageja ja kostja kohtusid

veelkord 09.01.2024 järelmaksu viimase makse tasumisel ja hüpoteegi mahavõtmisel notari

juures. Ka siis ei olnud hagejal mingeid pretensioone ega soovi tehingut tühistada.

Kostja kordab oma varasemat taotlust, et TsÜS § 99 lg 1 p 2 kohaselt on tehingu tühistamise

tähtaeg möödunud ning hageja on kaotanud õiguse vastava nõude esitamiseks. Puuduvad nii

faktilised kui õiguslikud alused hagi rahuldamiseks.

Kostja taotles tunnistaja E.A. küsitlemist kohtuistungil.

2.2. Kohtulikus vaidluses kohtuistungil 18.02.2026 jäi kostja selle juurde, et hagi tuleks jätta

rahuldamata. Peamine on, kas tehingu tegemise ajal 26.04.2023 eksisteeris selline konkreetne

varjatud asjaolu, mille avaldamata jätmine andnuks aluse lepingu tühistamiseks TsÜS alusel.

Sellist asjaolu ei eksisteerinud. Tehingu tegemise ajaks ei olnud otsustatud laenuvõtmist, ei

olnud laenulepingut ega määratletud ruutmeetripõhist laenumakse summat. Laenuotsus tehti

17.02.2024, st 10 kuud pärast tehingut. Seega ei olnud lepingu sõlmimise ajal kohustusi, mida

kostja oleks saanud hageja eest varjata. Et tuleb renoveerimine, seda ei ole varjatud ja see oli

hagejale teada, ta kinnitas seda istungil. Hageja osales 17.09.2023 koosolekul, seal oli

päevakorras renoveerimise hetkeseis ja hageja oleks pidanud seal reageerima. Hageja ei

reageerinud, tegi seda alles pärast pärast veebruar 2024 koosolekut. Tuleb § 95 järgi hinnata,

millised olid hageja võimalused teavet saada. Tal oli võimalus küsida maaklerilt, pöörduda

korteriühistu juhatuse poole, küsida küsimusi 17.09.2023 koosolekul. Ta ei teinud seda, see ei

oleks hagejale kulutusi kaasa toonud. Ei olnud olukorda, et kostjal lasus eriline teatamise

kohustus tuleviku otsustuse kohta. Hageja rõhutab, et ta oli pensionär, kuid see ei võrdu

maksejõuetusega. Hageja tasus kogu ostuhinna, tal oli plaan osta veel teinegi korter, hageja

töötas. Korteri müüjal ei lasu kohustust hinnata ostja tulevast maksevõimet. Puudub pettus,

kuna kostja ei teadnud lepingu sõlmimise hetkel laenu lõplikku suurust, kuumakset, intressi

suurust ega laenu perioodi. Ilma teadmiseta ei saa olla tahtlikku varjamist. Puudub ka

eksimus. Eksimus peab puudutama olemasolevat asjaolu, aga mitte tulevikus tekkivat.

Tekkis eluline majanduslik risk, hageja ei olnud selleks valmis.

3. Kohus võttis hagi menetlusse määrusega 11.09.2024, küsis kostjalt vastuse. Kostja taotles

asjas vaheotsuse tegemist TsMS § 449 alusel, millega tuvastada, et TsÜS § 99 lg 1 p2 järgne

tehingu tühistamise 6-kuuline tähtaeg on möödunud ja hageja on kaotanud õiguse vastava

nõude esitamiseks. Kohus määrusega 25.07.2025 jättis kostja taotluse vaheotsuse

tegemiseks rahuldamata.

Kohus pidas kohtuistungid 17.12.2025, kus osalesid pooled oma esindajatega. Nii hageja kui

ka kostja andsid seletused ja vastasid küsimustele. Kohus pidas kohtuistungi 14.01.2026, kus

osalesid pooled oma esindajatega, kohus küsitles tunnistaja E.A.-d. Kohtuistungil 18.02.2026

küsitleti hageja taotletud tunnistajat notar I.S.-i .

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, olles uurinud hagiavaldust ja selle lisadena esitatud tõendeid, kostja vastuväiteid ja

seisukohti koos lisatud tõenditega, kuulanud ära hageja ja kostja seletused kohtuistungitel,

küsitlenud tunnistajaid ja kuulanud kohtuliku vaidluse, on seisukohal, et hagi ei saa

rahuldada.

4. Kohtule esitatu alusel on võimalik lugeda tuvastatuks järgmised faktilised asjaolud.

4.1. 26.04.2023. a müügitehinguga seonduvalt.

-26.04.2023 sõlmisid hageja kui ostja ja kostja kui müüja notari asendaja I.S.-i juures

korteriomandi müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingud (dtl 12-22),

millega müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga 29 000 eurot. Ostuhinnast 1000 eurot on

ostja poolt tasutud CAPHAUS OÜ-le. Ostuhinast 15 000 eurot on ostja poolt sularahas

tasutud müüjale enne lepingu sõlmimist ja 13 000 eurot tasub ostja M.L. pangakontole

igakuiste 500-euroste osamaksetena ja viimane osamakse 9500 eurot 8.osamaksena.

Lepingus on muuhulgas p.1.7.5., milles müüja kinnitab, et lepingu esemel ei ole mingeid

Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi. Lepingu eseme eriomandi esemeks olev eluruum

vastab projektile ja selles ei ole teostatud õigusliku aluseta ümberehitusi. Lepingu p. 1.8.4.

on kinnitus, et Ostja on tutvunud kõigi käesolevas lepingus nimetatud lepingu eset

puudutavate asjaoludega ning sõlmib lepingu eeldusel, et eelnimetatud asjaolud ja Müüja

poolt antud kinnitused on õiged. Ostja soovib lepingu eseme osta eesmärgiga kasutada seda

elukohana ja peab eelnimetatud asjaolusid ja Müüja antud kinnitusi seda eesmärki silmas

pidades lepingu sõlmimise üle otsustamiseks piisavaks.

-

Poolte vahel ei ole vaidlust selles ja lepingu p. 3.1. kinnitab, et lepingu ese ehk

korteriomand anti müüja ehk kostja poolt ostjale ehk hagejale üle notariaalse

lepingu sõlmimise päeval, müüja ja ostja käisid korteriomandi juures ja kohapeal anti

üle võtmed, näidati ja vaadati üle ruumid.

-

Kinnistusraamatu kanne omanikuvahetuse kohta tehti 03.05.2023 (dtl 32-35),

korteriomandile seati hüpoteek M.L. kasuks 15 000 euro ulatuses, hüpoteegi

kustutamise kanne tehti 09.01.2024.

-

Hageja on tasunud korteriomandi müügi järelmaksed (dtl 23-31) kokku summas

12500 eurot, viimane osamakse 500 eurot tasutud 09.01.2024.a notari juures, selle üle

ei ole pooltel vaidlust.

Tunnistaja I.S. , kes notari asendajana tõestas 26.04.2023 müügilepingu, andis

kohtuistungil 18.02.2026 ütlusi selle kohta, et ta ei mäleta konkreetset tehingut ega tehingu

pooli. Tunnistaja ei mäleta, kas selle tehingu pooled tahtsid midagi omavahel eelnevalt

rääkida. Kui nad tahavad rääkida, siis neid ei katkestata. Lepingu tekst on notaribüroo

töötaja poolt ette valmistatud, kes selleks andmed andis, tunnistaja ei tea. Notar teeb lepingu

teksti põhjal järelduse, et tegemist on vahendatult esitatud andmetega, kuna 1000 eurot on

makstud maakleribüroole või vahendajale. Notar koos pooltega vaatab lepingu teksti üle,

notar küsib üle osalejate kinnitused, kas nad soovivad midagi lisada, kas on midagi kokku

leppinud omavahel, kas on räägitud ühistuga, kas on vaja midagi lepingusse juurde kirjutada.

Lepingu p.1.7.4. on kindlasti selline, mille osalejad on ise avaldanud, seda registritest ei saa.

Tavapärane praktika on, et vähemalt 1 tööpäev enne saadetakse lepingu projekt pooltele

tutvumiseks. Notar küsib lepingu sõlmimisel, kas on mingeid puudusi, eripärasid, kas

soovitakse midagi lisada, notar arvestab poolte tahet. Kui ilmnevad puudused, siis notar teeb

pooltele ettepaneku need lepingusse kirja panna. Müügilepingusse ei ole kohustust panna kirja

korteriühistu olemasolu. Tunnistaja ei mäleta, kas või mida selle tehingu juures pooled

rääkisid korteriühistu kohta. Ostjalt on küsitud tema maksevõime kohta, see on lepingust

näha, et ostmine on toimunud järelmaksuga. Lepingut lugedes ei ole näha, et müüja oleks

avaldanud midagi korterelamu renoveerimise kohta. Tunnistaja arvab, et suure tõenäosusega

ta küsis, kas pooled on kõik omavahel läbi rääkinud.

4.2. 26.04.2023 tehingu ettevalmistamise kohta.

-06.04.2023 kohtus hageja maakleriga müügiobjektil xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx. Hageja

vaatas korteriomandi üle, ütles maaklerile, et soovib seda osta. Maakler helistas müüjale ja

leppis kokku notari aja. Enne tehingut hageja rohkem korteris ei käinud ja suhtles ainult

maakleriga.

Sellised tehingu ettevalmistamise asjaolud on tõendatud hageja seletusega 17.12.2025.a

kohtuistungil (dtl 206-2013). Et tehingule eelnevalt pooled omavahel ei kohtunud ega

suhelnud, kinnitab ka kostja 17.12.2025.a. kohtuistungil. Kostja sõnul olid kõik andmed tema

poolt maaklerile antud, ka see, et renoveerimine on plaanis. 06.04.2023 kui hageja käis

korteris ja kohtus seal maakleriga, helistas maakler kostjale ja küsis kommunaalkulude kohta.

Kostja vastas märtsikuu 2023.a arve alusel summa, mis arvel kirjas oli.

Hageja poolt 17.12.2023.a kohtuistungil antud seletusega loeb kohus tõendatuks, milline oli

hagejale edastatud teave enne 26.04.2023.a tehingusse minekut (kokkuvõtlikult): maakler

rääkis hagejale 06.04.2023, et maja hakatakse renoveerima. Maja soojustatakse, aknad

vahetatakse, tahetakse maaküte panna. Hageja ei küsinud maaklerilt 06.04.2023, kas pärast

remonti muutuvad majandamiskulud, hagejal seda küsimust ei tekkinud. Hageja sai aru, et

majas on korteriühistu, ta saab korteriühistu liikmeks ja peab sellega arvestama. Hageja

kinnitas, et sai märtsikuu arve järgi aru, et sinna juurde tuleb veel küttekulu, vee- ja

kanalisatsioonikulu.

Enne tehingu sõlmimist hageja korteriühistuga ei suhelnud.

4.3. 26.04.2023.a tehingu toimumine.

Korteriomandi müügi- ja asjaõigusleping sõlmiti Tartu notar Andres Ott asendaja I.S.

juures. Kostja andis 17.12.2025.a kohtuistungil seletuse, et ta notari juures ta rääkis ostjale,

et maja läheb renoveerimisele. Laenu võtmise kavatsusest ei rääkinud, kuna midagi kindlat ei

olnud teada. Kostja sõnul ei ole talle öeldud, et hageja otsib odavat korterit, hageja ei öelnud

seda ka notari juures. Et hageja soovib osta korteri järelmaksuga, oli kostjale teada, kostja

oli sellega nõus. Hageja rääkis, et ta käib tööl ja kui hageja küsis, et kas kõrvalkorter on ka

müügis, ta ostaks veel ühe korteri, siis ei tekkinud kostjal mingit kahtlust hageja

maksevõimes.

Tunnistaja E.A. viibis tehingu tegemise juures notaribüroos. Tunnistaja andis ütlusi, et ema

(kostja) rääkis, et maja renoveerimine tuleb, maja seisukord on halb. Kindlasti oli juttu akende

vahetamisest, maja soojustamisest, küttesüsteemidest ei rääkinud ja peensusteni ka mitte.

Hageja ei küsinud selle kohta mingit täpsustavat infot. Hageja ei rääkinud tehingu käigus oma

väikesest pensionist ega maininud, et ta ei suuda majanduskulusid kanda.

Pooled kinnitavad 17.12.2025 kohtuistungil ühetaoliselt, et pärast tehingu toimumist

26.04.2023 mindi xxxxxxxxxxx korterisse, kus kostja näitas hagejale ruumid ette, andis üle

võtmed. Kostja sõnul kirjutas ta paberile korteriühistu esimehe telefoninumbri ja 30.04.2023

koosoleku toimumise aja (dtl 211) ja ütles hagejale, et sinna peab minema, kuna olulisi

otsuseid võetakse vastu.

Hageja kinnitas 17.12.2025 kohtuistungil, et pärast notari juures käimist läksid nad koos

xxxxxxxxxxx, kostja andis talle korteriühistu esimehe telefoninumbri. Hageja helistas samal

päeval korteriühistu esimehele ja küsis kõik üle (dtl 208). Korteriühistu esimees ei rääkinud

üldse vene keelt ja siis helistas hageja korteriühistu esimehe emale G.K.-le, kes rääkis vene

keelt, elas ka seal majas. Ja hageja arutas G.K.-ga, kuidas arveid maksta. Muud ei arutanud.

Hageja sõnul veenis M.L. (kostja) teda sellega, et korteris on väiksed majanduskulud, M.L.

näitas oma arvet, sellest hagejale piisas. Hageja sai aru, et juurde tulevad veel elekter, vesi ja

puud.

Kohus uuris kohtuistungil arvet, mida kostja hagejale näitas (dtl 39): märts 2023, arve summa

on 77,22 eurot. Kulukirjetena on märgitud hooldus- ja halduskulu 0,20 eurot /m2 kohta,

remondifond 0,83 eurot /m2 kohta, vesi- ja kanalisatsioon 4,10 eurot /m2 kohta. Vee- ja

kanalisatsiooni eest kulu puudub. Korteri pindala 72,200m2, mille alusel arvestatud

hooldus- ja haldustasu ja remondifondi kulu.

Kostja selgitas kohtuistungil, et ta ei ela korteris enam 2021.aasta novembrikuust alates. Ta ei

saanud enam üksi hakkama ja lapsed tõid kostja endale lähemale elama. Seepärast ei ole

arvel ka vee- ja kanalisatsioonikulu.

Kohtule esitatud tõendite ja poolte seletuste alusel jõuab kohus veendumusele, et hageja

otsus osta kostjalt vaidlusalune korter sündis 06.aprillil 2023, olles korteris kohapeal. Hageja

kui ostja teatas selles kohapeal olles maaklerile, kes teavitas sealsamas telefoni teel kostjat

hageja ostusoovist. Järelikult oli see hageja enda otsus, s.t. ei olnud mõjutatud kellegi

kallutustegevusest. Hageja ja kostja ei olnud kuni selle ajani omavahel suhelnud. Hageja

kinnitas kohtuistungil, et just sellist korterit ta otsis, puuküttega korter on kõige odavam.

Hageja selgitas veel, et ta oli juba eelnevalt kõik üle vaadanud internetis, kõik oli hästi

piltidelt näha, hind ja tingimused hästi kirjas. Kuupäeval, mil hageja otsustas teha

ostutehing, s.o. 06.aprillil 2023, ei olnud teada korteriühistu koosoleku toimumisest, kostjale

saadeti selle kohta kutse alles 15.04.2023. Hageja sellekohased väited (et ajavahemike lühidus

viitab kostja tahtele vabaneda kiiresti korteriomandist, hagiavalduse p II.5 ja kohtuvaidluses)

ei ole kinnitust leidnud.

Kohus on seisukohal, et puudub alus teha etteheiteid kostjale selle kohta, nagu oleks kostja

hagejale märtsikuu 2023 arvet näidates püüdnud hagejat mõjutada võimalikult kiiresti

tehingut tegema. On tõendatud, et hageja küsis 06.04.2023 maakleriga kohtumisel

kommunaalkulude suuruse kohta. Maakler helistas kostjale ja küsis andmeid. 06..aprilllil,

mil kostjalt andmeid küsiti, ei olnud kostjal esitada muid arveid kui neid, mis olid talle

saabunud enne seda kuupäeva (enne 06.aprilli 2023), kostja avaldaski märtsi 2023 arve ehk

viimase arve. Seetõttu on põhjendamatu käsitleda märtsikuu 2023.a arve esitamist hagejale

veenmistegevusena ja osana pettusest, et saavutada hageja tulek tehingusse.

4.4. Korteriühistu üldkoosolekutel otsustatu kohta.

Asjas ei ole vaidlust selle üle, et majas, kus asub vaidlusalune korteriomand, tegutseb toimiv

korteriühistu. Kohtule on esitatud mitu korteriühistu korteriomanike üldkoosoleku

protokolli, millest nähtub ühistu juhtimistegevuse korraldatus ja korrektne

dokumenteerimine.

Kohtule on esitatud järgmised üldkoosolekute protokollid:

-

24.10.2021.a protokoll (dtl 48-51, s.h. osalejate nimekiri). Koosoleku päevakorras ei

sisaldu, kuid protokollis on kirjas otsus hakata tegelema Kredexi toetuse taotlemisega

elamu renoveerimise terviklahenduse finantseerimiseks. Päevakorra p.6 all on kirjas,

et ei ole mõtet teha osade kaupa renoveerimistöid, tuleb tegeleda Kredexi toetuse

taotlemisega terviklahenduse finantseerimiseks.

-

29.01.2022 (dtl 62-65, koos osalejate nimekirjaga), kus otsustati Alustada

renoveerimistööde ettevalmistamisega ning teostada korterelamu säilitamiseks ja

-

ajakohastamiseks järgmised tööd (punktid a-k). Korteriühistu juhatust on volitatud

korraldama ja sõlmima kokkuleppeid renoveerimistööde läbiviimiseks, võtma

krediidiasutustelt laenupakkumisi.

-

27.02.2022 (dtl 76-78, koos osalejate nimekirjaga), seoses korterelamu

renoveerimisega otsustati tehnilise konsultandi valik.

Kostja M.L. oli korteriühistu liige ja korteriomanik kuni 26.04.2023. Eespoolloetletud

koosolekutel (nähtuvalt osalejate nimekirjadest) M.L. ei osalenud.

Alates 26.04.2023 on korteriomanik G.K. .

-

30.04.2023 (dtl 93-95, koos osalejate nimekirjaga). Juhatuse liige tegi põhjaliku

ülevaate renoveerimise hetkeseisust, s.h. on selgitatud, et Kui Kredexilt positiivne

vastus käes, tuleb teha ehitushange ning käia pankades, et uurida laenuvõimalusi.

Otsusena on kirjas: Jätkata renoveerimisprojektiga, mille maksumuseks on 630 000

eurot, millest kaetakse Kredex rekonstrueerimistoetuse vahenditega 50% ning

pangalaenuga 315 000 eurot. Otsustati: kinnitada 2023.a majanduskava ja

remondifondi määrad: alates 1. maist 2023 on remondifondi tasu 1,0 eurot ruutmeetri

kohta. Alates augustist 2023 1,2 eurot ruutmeetri kohta.

-

Koos koosoleku kutsega on saadetud korteriomanikele 2023.a majanduskava (dtl 92),

mille tabeli juures on info, et kavandatava projekti maksumuseks on maksimaalselt

630 000 eurot, millest 315 000 kaetakse KREDEXI toetuse abil ja teise osa

maksmiseks võetakse pangalaenu maksimaalse ajaperioodi peale. Kulud kaetakse

remondifondi vahenditest. Lõplik remondifondi makse m2 kohta kujuneb

hinnanguliselt 2,0 eurot /m2.

-

17.09.2023 üldkoosoleku protokoll (dtl 149-152, koososalejate nimekirjaga).

Koosolekul osales korter 11 omanik G.K. . Päevakorrapunkti 3 all korterelamu

renoveerimise hetkeseis, juhatuse liige tegi põhjaliku ülevaate renoveerimisest, kui

Kredexist tuleb otsus, tuleb läbi käia pangad ja küsida pakkumised pangalaenu

saamiseks. Päevakorrapunkt 4 all“ jooksvad küsimused“ vastas juhatuse liige

remondifondi maksete kohta, otsustati 30.04.2023 üldkoosolekul, makse tõuseb

ilmselt veel.

Kõigist neist protokollidest selgub, et

tehakse ettevalmistusi renoveerimiseks,

Korteriomanikke teavitatakse olukorrast. Kavandatakse renoveerimist. Antakse kavandatava

projekti maksimaalne maksumus, millest osa maksmiseks võetakse pangalaen. On tehtud

otsus: jätkata renoveerimisprojektiga. Korteriühistu üldkoosolek ei ole otsustanud laenu

võtmist, selle suurust.

-

17.02.2024 (dtl 40-43, koos osalejate nimekirjaga), G.K. osales, märgitud

korterinumber 16. Koosoleku päevakorras p.2- renoveerimistöödeks laenu võtmise ja

remondifondi kogumise otsustamine. Koosolek otsustas renoveerimistööde tegemise,

s.h. märgitud tööde loetelu: küttesüsteemi väljaehitamine (maaküte), päikesepaneelide

paigaldus, vee- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendus, välisfassaadi soojustamine ja

renoveerimine. Otsustati: Taotleda laenuandjalt nimetatud renoveerimistööde (sh

kaasnevate projekteerimis- ja omanikujärelevalvega seotud kulude) finantseerimiseks

laenu maksimaalselt 450 000 euro suuruses summas, tähtajaga kuni 30 aastat.

5. Esitatud tõendite pinnalt tuleb järeldada, et xxxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx kortermajas

võeti korteriomanike poolt vastu otsus kortermaja renoveerimiseks ja selleks pangalaenu

võtmine üldkoosolekul 17.02.2024.a. Üldkoosoleku päevakorrapunkt 1 all on loetletud

renoveerimistööd, millest 06.04.2023.a teavitas maakler hagejat ja mida hageja 17.12.2025

kohtuistungil loetles (maja soojustatakse, aknad vahetatakse, maaküte pannakse).

30.04.2023 üldkoosolekul otsustati remondifondi määra tõstmise alates 1.maist 2023 1 euro

ruutmeetri kohta ja alates augustist 1,2 eurot ruutmeetri kohta. Hageja sai nende hindadega

arved ja maksis kohe ära.

Oktoobris 2024 on hageja saanud arve (dtl 166), mille summa on kokku 316,69 eurot. Arvel

on muutunud (võrreldes märts 2023.a arvega) remondifondi makse- see on 0,50 eurot

ruutmeetri kohta, ja on lisandunud kindlustusmakse (0,05 eurot ruutmeetri kohta) ja

laenumakse 3,28 eurot ruutmeetri kohta. St võrreldes esmase prognoosiga (2 eurot ruutmeetri

kohta) on suurenenud 1,28 eurot ruutmeetri kohta. Samas on remondifondi makse vähenenud

33 senti ruutmeetri kohta.

6. TsÜS § 90 lg 1 järgi Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või

vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid

aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud

alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.

Hageja väitel oli ta 26.034.2023 müügilepingu sõlmimisel olulises eksimuses TsÜS § 92 lg

1 tähenduses, kuna ta ei teadnud, et majas, kus müügilepingu objektiks olev korteriomand

asub, planeeriti teha suuremahulisi renoveerimistöid ja finantseerida renoveerimistöid laenu

abil. Kui hageja oleks olnud teadlik korteri majandamiskulude suurest tõusust, ei oleks hageja

korteriomandit soetanud. Hageja arvates hoidis kostja teda tahtlikult eksimuses eesmärgiga

kallutada hagejat tehingut tegema, s.t. kostja pani toime pettuse TsÜS § 94 lg 1 tähenduses.

TsÜS § 92 lg 1 järgi Eksimus on ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest.

TsÜS § 92 lg 2 järgi Tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel

oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses

olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.

TsÜS § 92 lg 3 järgi Tehingu teinud isik võib olulise eksimuse mõjul tehtud tehingu tühistada,

kui:

1) eksimuse põhjustasid tehingu teise poole poolt teatavaks tehtud asjaolud või asjaoludest

teatamata jätmine, kui asjaolude teatavakstegemine oli vastavalt hea usu põhimõttele nõutav.

TsÜS § 94 lg 1 järgi Pettus on isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine

temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema.

Kohus kontrollib tehingu tühistamise materiaalsete eelduste (p.7) ja formaalsete eelduste (p.8)

täidetust.

7. Hageja esitab tehingu tühistamise materiaalsete eeldustena renoveerimistööde läbiviimise

kohta vastuvõetud otsuseid koos otsustest tulenevalt majandamiskulude suuruse

muutumisega, millest kostja hagejat ei teavitanud ja mille suhtes oli hageja 26.04.2023

tehingu tegemisel olulises eksimuses TsÜS § 92 lg 1 tähenduses. Hageja palub kohtul hinnata

ka, kas nendest asjaoludest teatamata jätmise puhul oli tegemist kostja poolt pettusega TsÜS

§ 94 lg 1 tähenduses.

VÕS § 14 lg 1, lg 2 järgi Lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist muul

viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja õigustega. Kui

isikud esitavad üksteisele lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus andmeid, peavad need

olema tõesed.

Lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab

teisele poolele teatama kõigist asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki

arvestades äratuntav oluline huvi. Neist asjaoludest, mille teatamist teine pool ei saa

mõistlikult oodata, ei pea teatama.

Kohus on seisukohal, et poolte seletused kohtuistungil ja uuritud tõendid osutavad, et kostja

kui müüja esitas lepingueelsete läbirääkimiste raames hagejale kui ostjale vajalikud asjaolud

müüdava korteriomandi kohta ja vajalikus ulatuses. Hageja kinnitas ka kohtuistungil, et

internetikuulutuses oli kõik kirjas, piltidelt näha, hind ja muud tingimused. On tõendamist

leidnud, et hageja tuli korterit vaatama ja kohapeal otsustas, et ta ostab selle, „just sellist

korterit ta otsis“.

On tõendatud, et korteriomandi müüki vahendanud maakler andis ostjale vajaliku teabe selle

kohta, et maja hakatakse renoveerima. Seejuures on hagejale antud teave planeeritavate

tööde liikide kohta, s.h. maakütte paigaldamine, soojustamine, akende vahetus. Mõislikule

isikule on sellest teabest arusaadav, et sellise mahuga renoveerimistöö ei saa olla tasuta,

odav või tühiselt väikse hinnaga. Küsides selle järele, kas müüja pidanuks ostjale ütlema

lause „renoveerimine toob kaasa maksude tõusmise“, leiab kohus, et sellist nõuet ei saa

esitada. Müüjal oli kohustus teatada ostjale asjaoludest, mille vastu võib teisel poolel olla

oluline huvi. See oli müüjale teadaolev asjaolu- et maja hakatakse renoveerima. Järeldused

sellest asjaolust- et see toob kaasa korteriomandil lasuvate maksukohustuse tõusu- oli

võimalik ja tuli teha ostjal endal. Ostjal oli võimalik endal ka sellekohased küsimused

küsida ja andmed omandada korteriühistu juhatuselt.

TsÜS § 95 järgi Selleks, et kindlaks teha, kas käesoleva seaduse §-des 92 ja 94 nimetatud

juhtudel tuleb asjaolu teisele poolele teatavaks teha, tuleb eelkõige arvestada, kas asjaolu on

teisele poolele ilmselt tähtis, millised eriteadmised on pooltel, millised on teise poole

mõistlikud võimalused vajalike andmete saamiseks ja kui suured on tema poolt nende

andmete saamiseks tehtavad vajalikud kulutused.

Ostjale oli teada, et majas on korteriühistu ja teada oli ka korteriühistu roll. Hageja kui ostja

ei kasutanud võimalust küsida täiendavat teavet renoveerimistöödega kaasneva kohta, s.h.

maksete suurenemise kohta. Selliste küsimuste esitamine korteriühistu juhatusele ei oleks

ostjale toonud kaasa kulusid ega ebamõistlikke pingutusi.

Kohus leiab, et olukorras, kus kostja (müüja) oleks hagejale (ostjale) teatanud

majandamiskulude tõusu 2 euroni ruutmeeter (nagu oli kirjas 2023.a majandamiskava

selgituses), oleks müüja riskinud sellega, et ta esitab valeandmeid, sest tegelikkuses tõusis

laenust tulenev makse 3,28 euroni ruutmeetri kohta. On õige, et selle aja jooksul, mil kostja

oli korteriomanik ja korteriühistu liige, ei võtnud korteriühistu vastu ühtki (siduvat) otsust

maja renoveerimise kohta ega pangalaenu võtmise kohta. Tegemist oli planeeritavate tööde

ettevalmistamisega ja sellest teavitas müüja ostjat selgelt ja detailselt (teatas renoveerimisest

koos tööde loeteluga).

7.1. Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas leidnud tõendamist, et hageja kui ostja on

kostjale kui müüjale seadnud korteriomandamise lepingu oluliseks tingimuseks ja asjaoluks

odavad majandamiskulud ja neist müüjat selgesõnaliselt teavitanud. Hageja andis selgitused,

et ta otsis osavat korterit, rääkis sellest ka maaklerile. Samas oli just see müügihind ka

kuulutuses kirjas, hageja andis ütlusi, et kuulutuses oli hind kirjas, hageja sai võimaluse

maksta järelmaksuga. Sellega tuli lugeda, et hageja soov saada odav korter täitus.

Hageja menetlusdokumentides on märgitud korduvalt, et hageja oli pensionär, tema

terviseseisund oli vilets, sissetulek oli üksnes invaliiduspension ja riigilt saadavad toetused ja

müüjale pidi olema arusaadav, et ostjale on olulised madalad kulud. Kohus hindab, et sellist

muljet hageja kui ostja endast kostjale kui müüjale ei jätnud. Hageja avaldas kostjale, et ta

töötab, ta väljendas kostjale mõtet, et ostaks ära teisegi korteri sealt majast, mistõttu puudus

müüjal põhjus oletada ostja äärmist majanduslikku viletsust. Kostja avaldas selle kohta

kohtuistungil, et hageja ostis 3-toalise korteri, kui tal oleks olnud vaja kulusid kokku hoida,

pidanuks ostma 2-toalise korteri. Asjaolu, et ostu eest makstakse järelmaksuga, on

tavapärane. Seda kinnitas ka tunnistajana küsitletud notar, et Lõuna- Eestis on see pigem

tavapärane.

Kohus märgib siinkohal kõrvalpõikena, et kostja kohta on teada, et ta kolis korterist ära, kuna

ei saanud enam üksi hakkama, kostja on pensionär ja vanust umbes 10 aastat rohkem kui

hagejal. Selliste asjaolude olemasolul ei saa eeldada, et kostja pidanuks mõistma hageja

keerulist olukorda (vanuse ja töövõimetuse tõttu).

7.2. Kohus hindab, et hageja ei reageerinud remondifondi makse tõusule mais 2023, kui ta sai

arve suurenenud remondifondi maksega (senise 0,83 eurot ruutmeetri kohta oli hind 1 euro

ruutmeetri kohta), samuti ei reageerinud hageja augustikuu arve saamisel, kus remondifondi

makse oli juba 1,2 eurot ruutmeetri kohta. Seega ei olnud hageja eriliselt hinnatundlik, ka ei

pöördunud ta sellekohaste küsimustega ühistu juhatuse poole.

7.3. Küsides selle järele, kas kostja kui müüja pidanuks hagejale kui ostjale üle andma

korteriühistu üldkoosolekute protokollid jm dokumendid, on kohus seisukohal, et sellist

nõuet ei saa esitada. Korteriühistu dokumentide väljastamise ülesanne on korteriühistu

juhatusel kui talle selline soov esitatakse. Oluline on siinkohal asjaolu, et kuni ajani, mil

kostja seisund korteriomanikuna ja ühistu liikmena lõppes, ei olnud korteriühistu võtnud

vastu ühtki siduvat otsust, mida n.ö. levitada. Kostja teavitas hagejat järgmise üldkoosoleku

toimumisest 30.04.2023, sellekohane teade oli kortermaja uksel juba 26..04.2023 (tunnistaja

E.A. ütlused). Olukorras, kus isik omandab korteriomandi ja korteriühistu liikme staatuse, on

korrektne, oodatav ja KrtS § 12 lg 2 sätetega kooskõlas, et ta ise pöördub korteriühistu

juhatuse poole teabega kurssiviimiseks.

7.4. Kohus on seisukohal uuritud tõendite ja avaldatu pinnalt, et hageja otsustus osta

vaidlusalune korter oli tema teadlik otsus ja ta ei olnud eksimuses. Kui hageja andis

kohtuistungil selgituse, et ta tahtis just sellise korteri osta, puuküttega, kuid talle öeldi, et

pannakse maaküte, siis kandis seda riisikot hageja ise. Kui hageja suhtles (pärast tehingu

tegemist) teiste majaelanikega, kes selgitasid talle, et tulevad päikesepaneelid (dtl 208: päike

paistab ja me ei pea millegi eest maksma), ka siis ei reageerinud hageja sellele kuidagi ega

esitanud küsimusi korteriühistule. Ka 17.09.2023.a üldkoosolekul, kus räägiti renoveerimise

seisust, ei esitanud hageja küsimusi ega reageerinud. Sellises olukorras ei ole alust rääkida, et

hageja oli tehingu tegemisel olulises eksimuses TsÜS § 92 lg 1, lg 2 tähenduses, ammugi

mitte ei teinud ta tehingut pettuse mõjul TsÜS § 94 tähenduses.

26.04.2023.a tehtud tehingu tühistamise materiaalsed eeldused ei ole täidetud, tehingu

tühistamiseks puudub seaduses sätestatud alus.

8.Tehingu tühistamise formaalne eeldus on õigeaegse tühistamisavalduse tegemine tehingu

teisele poolele.

TsÜS § 98 lg 1 järgi Tehingu tühistamine toimub avalduse tegemisega teisele poolele.

TsÜS § 99 lg 1 järgi tehingu võib tühistada (p.2) pettuse või eksimuse korral- kuue kuu

jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.

8.1. Hageja esitas 26.04.2023.a tehtud müügitehingu tühistamise avalduse kostjale

04.06.2024 (dtl 113-116). Tühistamise avaldus sisaldab müügitehingule eelnenud asjaolude

kirjeldust ja etteheidet müüjale, et M.L. oli teadlik enne 26.04.2023 müügilepingu sõlmimist

xxxxxxxxxxx elamus kavandatavatest renoveerimistöödest, renoveerimistööde tegemiseks

laenu vastuvõtmise kavatsusest, laenu suurusest ja laenu vastuvõtmisega kaasnevatest

kuludest. Hoolimata oma teadmisest ei ole M.L. vastavat teavet enne 26.04.2023

müügilepingu sõlmimist ja müügilepingu sõlmimisel G.K.-le avaldanud. Hageja kirjeldab

kostja poolt teabe varjamist kui pettust eesmärgiga kallutada hagejat 26.04.2023

müügilepingut sõlmima ja see on TsÜS § 94 lg 3 järgi aluseks müügilepingu tühistamiseks.

Alternatiivselt, kui ei leia tõendamist M.L. poolt G.K. tahtlik eksimusse viimine

eesmärgiga kallutada teda 26.04.2023 müügilepingut sõlmima, on olemas alused 26.04.2023

müügilepingu tühistamiseks vastavalt TsÜS §-le 92 lg 3 (eksimus).

Esitatud avaldus oma sisult on kohane ja sobib tehingu tühistamise avalduseks, kuna sellest

nähtub selgelt avalduse esitanud G.K. tahe (avaldus on esitatud esindaja vahendusel)

26.04.2023 tehtud tehing tühistada. Avalduses on esitatud faktilised asjaolud, millest nähtub,

millistel põhjustel on tühistamise avaldus esitatud. Tehingu tühistamise avaldusele seadusest

vorminõuet ei tulene.

Lisaks avalduse faktilistele asjaoludele on avalduses selgelt kirjas tehingu tagasitäitmise

ettepanek.

8.2.Avaldus on saadetud e-posti aadressile: ja adresseeritud M.L.-ile (nimes ekslikult

Mxxxxxx. M.L. vastas tehingu tühistamise avaldusele 27.06.2024 (dtl 119-120) esindaja

vahendusel. M.L. tehingu tühistamise avalduses esitatut õigeks ei võta, avaldusega ei nõustu

ja leiab, et avaldus on esitatud ilma õiguslikku alust omamata.

M.L. vastuse sisust järeldub, et ta on õigesti mõistnud G.K. poolt saadetud avalduse

eesmärki ja tema tahet 26.04.2023 sõlmitud tehing tühistada.

Ühtlasi on ilmne, et M.L. on tehingu tühistamise avalduse kätte saanud. P.4.2.1 ja 4.2.2.

asjaolud osutavad seega, et tehingu tühistamise avaldus kajastab hageja tahet selgelt ja

avaldus on jõudnud adressaadini.

8.3. Käesolevas hagimenetluses kostja esimese menetlusdokumendina 07.10.2024 (dtl 141-

145) taotleb kohtult vaheotsuse tegemist TsMS § 449 korras, millega tuvastada, et TsÜS § 99

lg 1 p 2 järgne tehingu tühistamise 6-kuuline tähtaeg on möödunud ja hageja on kaotanud

õiguse vastava nõude esitamiseks. Kostja on seisukohal, et TsÜS § 99 lg 1 p 2 tähtaeg kuus

kuud pettusest või eksimusest teadasaamisest on õigustlõpetav tähtaeg ja tehingu tühistamise

avaldus tulnuks hagejal esitada hiljemalt 18.märtsil 2024 ehk kuue kuu jooksul vähemalt

selle üldkoosoleku toimumisest arvates, mil talle sai teatavaks korteriühistu poolt planeeritav

ehitustegevus, laenukoormuse kasv ja remondifondi osamaksete ruutmeetripõhine

suurenemine. See korteriomanike üldkoosolek toimus 17.09.2023, hageja viibis isiklikult

koosolekul, koosolekul arutati korterelamu renoveerimisega ja remondifondi suurenemisega

seotud küsimusi. Osalejatele tuletati meelde, et alates augustist 2023 on remondifondi makse

1,2 eurot ruutmeeter ja edaspidi suureneb veelgi.

Kostja esitas tõendina 17.09.2023 üldkoosoleku protokolli (dtl 149-151, osalejate nimekiri dtl

152).

Esmalt tuvastab kohus, et 17.09.2023 üldkoosolekul osalejate nimekirjast nähtub, et G.K. ,

korter 11, osaleb koosolekul isiklikult.

Korteriühistu üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosoleku päevakorras oli p 3 all

„Korterelamu renoveerimine- hetkeseis“ ja p.1 all- 2022.aasta majandusaasta aruande

kinnitamine. Protokollist päevakorrapunkt 1 all nähtub, et majandusaasta aruanne saadeti

kõigile 1.september 2023 e-mailiga ja sellega oli võimalik ka paberkandjal tutvuda.

Majandusaasta aruandes on 2022.a tehtud kulutuste all „Ehitusprojekti koostamise I

osamakse“, koosoleku protokolli on selle kohta kantud veel, et ehitusprojekti koostamise II

osamakse tehti märtsis 2023 jm selgitused, s.h. ühistu liikmete poolt kogutud raha seis ühistu

pangakontol 17.09.2023.a.

Sellistest kannetest ühistu üldkoosoleku protokollis järeldub, et üldkoosolekul käsitleti

ehitusprojekti koostamist ja selle eest maksmist, teadaolevalt oli ühistul käsil elamu

renoveerimistööde ehitusprojekti koostamine. Seega pidi koosolekul osalejatele olema

arusaadav, kuidas toimub renoveerimistööde projekteerimise finantseerimine ja selle eest

tasumine – et see toimub korteriomanikelt kogutud raha arvel.

Majandusaasta aruande kinnitamise poolt hääletasid kõik koosolekul osalejad, s.t. ka hageja.

Päevakorrapunkt 3 all: „Korterelamu renoveerimine- hetkeseis“ on kirjas järgmised laused:

Lxxxx tegi põhjaliku ülevaate korterelamu renoveerimisest. 17. septembri seisuga ootame

Kredexi vastust toetuse suuruse osas. Uuritud on mitmeid kordi ning vastus peaks tulema

lähiajal.

Tehniline konsultant valmistab ette riigihanget ehitaja leidmiseks. Kui Kredexist tuleb otsus

ja riigihange läbi viidud, tuleb läbi käia pangad ning küsida pakkumist pangalaenu

saamiseks.

Kohtu hinnangul on tegemist vajaliku ja arutatu fikseerimiseks piisava sõnastusega. Oluline

on märkida, et koosoleku protokoll ei ole stenogramm, s.t. et sõnasõnaliselt ei kajastata kõiki

lauseid ja öeldut, kuid kajastatakse lühidalt kokkuvõetult räägitud teemad. Kirjapandust

järeldub, et korteriomanikele anti põhjalik ülevaade planeeritud renoveerimistööde

kulgemisest ja lähiajal selguvatest asjaoludest. On selgelt arusaadav, et korteriomanikele

selgitati, et renoveerimistöödeks kavatsetakse küsida pangalaenu ja on taotletud toetust

Kredex’ilt ja selle toetuse suurus selgub edaspidi.

Kohus ei nõustu hageja väidetega (dtl 159-163, p.2.6.-2.8), et selle üldkoosoleku

protokollist ei nähtu, et arutati renoveerimistööde maksumust, laenu suurust jm selliseid

asjaolusid, mistõttu ei ole õige, et hageja sai sellele koosolekul teada renoveerimistöödest,

laenukohustusest jm tähtsatest asjaoludest, mingeid numbreid ei arutatud ega otsustatud.

Kohus kordab, et protokoll kajastab selgelt ja ammendavalt, et korteriühistu juhatuse liikme

poolt anti korteriomanikele põhjalik teave renoveerimistöödest, s.h. nähtub, et pangalaenu

pole veel võetud (tuleb läbi käia pangad, küsida pakkumist pangalaenu saamiseks).

Koosoleku päevakorras ei olnudki ette nähtud „numbrite otsustamist“, korteriomanikele

esitati ülevaade renoveerimistööde hetkeseisust. Kõigil korteriomanikel, s.h. hagejal oli soovi

korral võimalus küsida küsimusi ja täiendavat teavet. Kohus juhib tähelepanu, et juba

1.septembril 2023 korteriomanikele saadetud e-kirjaga saadeti majandusaasta aruanne, milles

kirjas ehitusprojekti maksumuse (st projekteerimistööde) kohta andmed. Korteriomaniku, s.h.

hageja võimalus oli selle kohta soovi korral teavet küsida.

Kohus märgib, et hageja 04.12.2024.a menetlusdokumendis (p.2.7. dtl 161) selgitab hageja:

et 17.09.2023 koosolekul arutati korterelamu renoveerimisega seotud ainult nö tehnilised

küsimused, nimelt arutleti, kas on vaja vahetada patareid, kas vahetatakse välja katus,

ventilatsioon, kas saame maakütte või muu, kas tulevad päikesepaneelid jne.

Sellest hageja antud selgitusest tuleneb, et üldkoosolekul arutati põhjalikult kavandatavate

tööde üle, s.h. suuremahuliste ja kallite tööde teemal- katusevahetus, maakütte- või

päikesepaneelide paigaldus, ventilatsioonitööd jm.

Selline arutelu andis korteriomanikule vajalikul määral indikatsiooni, et kavandatavad

renoveerimistööd on mastaapsed, kaasaegsete küttelahendustega, see toimub korteriomanike

maksete arvel. Mõistlikule korteriomanikule pidi olema sellest arusaadav, et need tööd ei saa

olla odavad.

Kohaoleval hagejal oli võimalus esitada küsimusi või taotleda ühistu juhatuselt selle kohta

täiendavate andmete saamist, näiteks varasemaid ühistu koosolekute protokolle (kui pidas

vajalikuks).

Üldkoosoleku protokollis punkt 4 kajastab jooksvaid küsimusi. Selles on kirjas: Küsimus tuli

remondifondi kohta. Lxxxx tuletas meelde, et alates augustist on remondifond 1.2€ ruutmeetri

kohta (otsustatud 30.04.2023 üldkoosolekul). Ilmselt tõuseb uuel aastal veel, kui selguvad

enam-vähem edasised kulutused.

Selline kanne protokollis osutab, et korteriomanikud esitasidki küsimusi remondifondi

osamaksete kohta, juhatuse liige vastas selgelt ja arusaadavalt. Seejuures vastab juhatuse liige,

et remondifondi maksed tõusevad veel, kui selguvad enam-vähem edasised kulutused.

Sellisest selgitusest on arusaadav, et remondifondi maksete edaspidine suurus ei ole veel

teada, see sõltub edasistest kuludest.

Kohus märgib, et selline selgitus on ka vastuseks hageja etteheidetele, et kostja ei teatanud

hagejale enne tehingu tegemist, kui suureks kujunevad edaspidi maksed: juhatuse liige vastas

ka üldkoosolekul, et edaspidiste maksete suurus pole veel teada, see sõltub edaspidistest

kuludest.

Kohus osutab siinkohal, et protokollis on märgitud ruutmeetri hinna tõusu kohta, et see

otsustati 30.04.2023.a üldkoosolekul. Hagejal tulnuks kasutada võimalust selle kohta

küsimusi ja viidatud otsust küsida.

Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et hageja kanti kinnistusraamatusse korteriomandi nr 11

omanikuna xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxxxx alevik, 03.05.2023. Kande aluseks oli 26.04.2023.a

kinnistamisavaldus (kinnistusraamatu väljavõte (dtl 32-35). Korteriomandi müügilepingust

(dtl 12-22) nähtub, et korteriomandi otsene valdus antakse müüja poolt ostjale üle täna,

26.04.2023 (lepingu p.3.1.), s.h. juurdepääsu võimaldavad võtmed. Sama kinnitasid pooled ka

kohtuistungil. See tähendab, et korteriomandi ostjal ehk hagejal oli võimalik sellest päevast

alates asuda realiseerima omanikuõigusi ja-kohustusi, s.t. ka, et tal oli õigus pöörduda

korteriühistu juhatuse liikmete poole, küsida soovi korral talle olulist teavet ja dokumente.

Kostja avaldas kohtuistungil, et ta andis hagejale koos võtmete üleandmisega ka

korteriühistu juhatuse liikme telefoninumbri. Hageja ei ole seda eitanud. Juhatuse liikme

telefoninumbri andmist kinnitas ka tunnistaja E.A..

Eespooltoodud asjaoludest tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hageja sai teada

xxxxxxxxxxxx korterelamus renoveerimistööde läbiviimise kavatsustest (otsustest) ja

sellega kaasnevatest majandamiskulude suuruse tõusust mitte hiljem kui 17.09.2023.a

toimunud korteriühistu üldkoosolekul, kus hageja isiklikult osales. TsÜS § 99 lg 1 p.2

ettenähtud tähtaeg, mille jooksul võib tehingu tühistada pettuse või eksimuse korral ehk kuus

kuud algas 18.septembril 2023 ja lõppes 18.märtsil 2024. Pärast 18.03.2024.a esitatud

avaldus on esitatud pärast õigustlõpetava tähtaja möödumist ja tehingu tühistamise õigus on

lõppenud.

Kuna hageja on esitanud tehingu tühistamise avalduse 04.06.2024, on see esitatud pärast

õigustlõpetava tähtaja möödumist ja tehingu tühistamise formaalne eeldus- õigeaegse

tühistamisavalduse esitamine ei ole täidetud.

Käsitletaval juhul ei ole täidetud 26.04.2023.a tehingu tühistamise materiaalsed ega

formaalsed eeldused. Hagi ei saa rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

TsMS § 174 lg 2 järgi Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Kohus peab põhjendatuks määrata menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks käesolevas

otsuses.

TsMS § 162 lg 1 järgi hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kohus jätab hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Seetõttu määrab kohus

kindlaks üksnes kostja menetluskulud. Hageja menetluskulud jäävad hageja enda kanda,

mistõttu kohus neid kindlaks ei määra.

Kostja esitas menetluskulude nimekirja kohtu määratud aja jooksul 21.02.2026 (dtl 282-

285).

TsMS § 173 lg.2 järgi kohus määrab menetluskulude jaotuse kohtulahendis ka siis, kui

menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 174 lg.1 teise lause järgi kohus määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita

menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või

tsiviilasja materjalid.

Kostja menetluskulude hulka kuuluvad järgmised kulud:

a) Tunnistajatasu 88,60 eurot (dtl 219).

b) Õigusteenuse tasu 17,75 tunni eest, tunnitasu 100 eurot, kokku 1775 eurot.

Kokku menetluskulu (tunnistajatasu+õigusteenuse tasu) 1863,60 eurot.

Kostja kinnitab ka, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja käibemaksu tagasiarvestust

teostada ei saa.

Kostja on andnud vajalikud kinnitused TsMS § 176 lg 5 korras.

TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Kohus leiab, et kostja lepingulise esindaja tasuna on põhjendatud rakendada tunnihinda 100

eurot vastavalt kostja taotlusele. See on mõistlik ja selle menetluse keerukusele ja mahule

vastav tasumäär. Kohus peab hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust

konkreetse menetluse kontekstis. Seejuures ei tule hinnata eraldi iga konkreetset toimingut ja

sellele vajalikku ajakulu, vaid õigusteenuse mahtu tuleb hinnata mõistlikel alustel,

põhjendatud ja vajalikus ulatuses välja mõista.

Kohus kontrollis tegevusi õigusteenuse osutamise raames, kostja esindaja tegevused on

põhjalikult kirjeldatud ja kohus loeb õigusteenuse sisusse kuuluvad tegevused peamiselt

põhjendatuks. Kohus loeb ülemääraseks ajakulu 1 tund, mis kulus vastuse kujundamisele ja

koostamisele notari ülekuulamise taotlusele. Kohus loeb siin põhjendatud ajakuluks 0,5 tundi.

Kohus loeb liigseks ka ajakulu 14.02.2026.a kohtuistungil osalemisele (2 tundi).

Kohtuistungi protokolli järgi kestis istung 1 tunni. Arvestades ettevalmistusaega 0,5 tundi,

siis on põhjendatud ajakulu 1,5 tundi. Kokku menetluses põhjendatud ajakulu16,75 tundi.

Tunnitasuga 100 eurot on tasu 1675 eurot. Kohus kontrollis registriandmetest, et büroo, mille

kaudu kostjale õigusteenust osutati (Eichenbaum & Partnerid OÜ, registrikood 12291310) ei

ole käibemaksukohustuslane (nähtub ka arvelt dtl 148), mistõttu õigusteenuse tasule

käibemaksu ei lisandu.

Koos tunnistajatasuga 88,60 eurot on kostja menetluskulud (1675+88,60) 1763,60 eurot,

mis tuleb hagejalt välja mõista kostja kasuks. Kohus mõistab aga hagejalt välja üksnes kostja

õigusteenuse kulu 1675 eurot, kuna tunnistajatasu väljamakse tegemiseks pole käesolevaks

ajaks avaldust esitatud, sellisel juhul tunnistajatasu tagastatakse maksjale kui maksja (kostja)

sellekohase avalduse esitab (TsMS § 150 lg 7).

Tunnistajatasu 88,60 eurot on maksnud ka hageja, taotletud tunnistaja notar I.S. . Tunnistaja

teatas kohtuistungil, et ta ei esita avaldust kulude hüvitamiseks. Seega on ka hagejal õigus

taotleda tunnistajatasu tagastamist temale (TsMS § 150 lg 7).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Ülle Raag