Legislator Case Law & Legislation
2-25-15866/8 AI generated

2-25-15866/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-25-15866/8
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada tagaseljaotsusega AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti Mõista O.M AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja kahjusumma

Legislator headnote

AI generated

2-25-15866/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Rahuldada tagaseljaotsusega AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti Mõista O.M AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja kahjusumma

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

17. märts 2026, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-25-15866

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu hagi O.M

vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 188 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AB „Lietuvos draudimas“ (välismaa registrikood

110051834, asukoht J. Basanavičiaus g. 12, Vilnius,

Leedu) AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu

(filiaali registrikood 12831829, asukoht XXX), lepinguline

esindaja Kadri Ojamaa (e-post)

Kostja: O.M (isikukood XXX, elukoht XXX, XXX , e-

post )

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega AB „Lietuvos draudimas“ (AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kaudu) hagi O.M (O.M) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Mõista O.M AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja kahjusumma

9543 eurot ning sissenõutavaks muutunud viivis 24.09.2025 seisuga 677,16 eurot.

3. Mõista O.M AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja viivis

kahjusummalt 9543 eurolt alates 25.09.2025 kuni kahjusumma (9543 euro) tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

4. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud O.M kanda.

7. Mõista O.M AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja menetluskulud

kokku summas 1065 eurot.

8. Mõista O.M AB „Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

alates menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab

sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas

kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei

ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh

kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

Kaja esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mis vastab poolele hagihinnale, kuid mitte vähem kui 100

eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole

nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr

EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank.

Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed

riigilõivu tasumise kohta.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu

otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks

peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. AB „Lietuvos draudimas“ AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu esitas

24.09.2025 hagiavalduse O.M vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub mõista

kostjalt hageja kasuks välja kahjusumma 9543 eurot, kuni 24.09.2025 sissenõutavaks

muutunud viivise 677,16 eurot ning alates 25.09.2025 edasiulatuva viivise kahjusummalt

9543 eurolt seadusjärgses määras kuni põhinõude tasumiseni.

2. Hageja nõue tuleneb liiklusõnnetusest, mis toimus 03.01.2024 Põlva

maakonnas Põlva vallas Põlva linnas XXX juures. Sõiduk BMW 320D (XXX), mida juhtis

kostja, tegi vasakpööret ja keeras ette otse liikunud ning sõidueesõigust omanud sõidukile

Audi Q5 (XXX). Sõiduki BMW 320D omanik oli kostja. Kostjale kuulunud sõidukil

puudus liiklusõnnetuse hetkel liikluskindlustuse poliis. Viimane liikluskindlustuse poliis

(nr 5030136651) oli sõlmitud hageja poolt ning kehtis kuni 08.12.2023 kl 23:59. Kuna

liiklusõnnetus toimus 03.01.2024 ning sel ajal puudus sõidukil BMW 320D (XXX) kehtiv

liikluskindlustus, oli kahju hüvitamise kohustus viimasel kindlustusandjal ehk hagejal

(LKindlS § 36 lg 2). Õnnetuse tagajärjel loeti sõiduk Audi Q5 hävinuks ning selle

taastamine ei olnud majanduslikult otstarbekas. Hageja hüvitas varakahju kokku summas

9543 eurot. Hageja nimel saatis hageja koostööpartner kostjale kui sõiduki omanikule

10.01.2025 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Kostja kahju ei hüvitanud.

3. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 03.10.2025 määrusega, andes kostjale

28 päeva hagimaterjalidele seisukoha esitamiseks. Kohus edastas hagimaterjalid ja

kirjaliku vastuse nõude kostjale avaliku e-toimiku vahendusel, kostja e-posti aadressile

ning kostja aadressile. Kohus tegi kostja elukoha ja muude sidevahendite andmete

väljaselgitamiseks päringud ametiasutustesse. Kostja sai menetlusdokumendid kätte

isiklikult 16.02.2026 kohturuumides. Viimane päev hagivastuse esitamiseks oli seega

16.03.2026. Kostja ei ole esitanud kohtule vastust ega ole muul viisil hagile reageerinud.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul

hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole

tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt

omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 6 näeb ette, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse

tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

5. Kohus on tsiviilasja menetlusse võtmise määruses selgitanud, et kohtul on õigus teha

tagaseljaotsus vastavalt seaduses sätestatule.

6. Kohtu hinnangul on hagis esitatud asjaolud ning nõude õiguslik põhjendus piisavad

tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja

põhjendava osata ning märgib vaid menetluskuludega seonduva.

7. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse viivitamata täidetavaks TsMS § 468 lg 1 p-st

2 tulenevalt.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

8. Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.

9. Hageja palub mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja hagiavalduse

esitamisel tasutud riigilõivu 840 eurot ja õigusabikulu 225 eurot. Kohtule teadaolevalt

kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud

puuduvad.

10. Riigilõivu suurus ja tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist

põhjendatud menetluskuluga.

11. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

12. Kohus leiab, et hageja esindaja tunnitasu 150 eurot ja esindajatasu 225 eurot,

s.o 1,5 tundi, ilma käibemaksuta, on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Kohtu hinnangul, arvestades menetlustoimingute ja –

dokumentide mahtu ning asja keerukust, on vajalik ja põhjendatud lepingulise esindaja

kulu, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista, 225 eurot.

13. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulud 1065 eurot.

14. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 tuleb märkida, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

15. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik Marian Miilaste