2-24-4001/132 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Indrek Parrest

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 17. märts 2026

Tsiviilasja number

2-24-4001

Tsiviilasi

Tapa valla avaldus alaealiste laste nimel tehingu

tegemiseks nõusoleku saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

T.J-i ja E.P määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja Tapa vald Tapa vallavalitsuse kaudu, esindaja

vallavanem M.K

Puudutatud isikud T.J (isikukood XXX) ja E.P

(isikukood XXX), määratud ühine esindaja

vandeadvokaat Mirjam Frey

Asja läbivaatamise viis

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-4001 osas,

milles maakohus andis Tapa vallale nõusoleku paigutada kinnisasja asukohaga

XXX, XXXX (registriosa nr XXXXXXXXX) müügist saadav raha võrdsetes osades

T.J-i ja E.P arvelduskontodele ning lubas seda raha kasutada vastavalt nende

igapäevaste ülalpidamiskulude katmiseks.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega rahuldada avaldus osaliselt ja anda Tapa

vallale nõusolek paigutada kinnisasja asukohaga XXX, XXXX (registriosa nr

XXXXXXXXX) müügist saadav raha võrdsetes osades T.J-i kogumishoiusele kuni

tema täisealiseks saamiseni ja E.P kogumishoiusele kuni tema täisealiseks saamiseni.

3. Jätta Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-24-4001

ülejäänud osas muutmata.

4. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

5. Lugeda Viru Maakohtu 21. oktoobri 2025. a määruse tsiviilasjas nr 2-24-4001

resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

5.1.

Avaldus rahuldada osaliselt.

5.2.

Anda Tapa vallale nõusolek alaealiste T.J-i ja E.P nimel nende ühisomandis

oleva kinnisasja asukohaga XXX, XXXX, registriosa nr XXXXXXXXX, suhtes

ühisomandi lõpetamiseks, kinnisasja müümiseks osta.ee veebiportaalis

alghinnaga 19 000 eurot ja selleks vajalike tehingute tegemiseks.

5.3.

Anda Tapa vallale nõusolek paigutada kinnisasja asukohaga XXX, XXXX

(registriosa nr XXXXXXXXX) müügist saadav raha võrdsetes osades T.J-i

kogumishoiusele kuni tema täisealiseks saamiseni ja E.P kogumishoiusele kuni

tema täisealiseks saamiseni.

5.4.

Jätta Tapa valla menetluskulud tema enda kanda.

5.5.

Jätta T.J-i ja E.P esindaja riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud Eesti Vabariigi

kanda.

6. Jätta määruskaebuse menetlusega seotud T.J-i ja E.P esindaja tasu ja kulud Eesti

Vabariigi kanda ning menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kuna T.J on vähemalt 14-aastane, on tal õigus esitada ringkonnakohtu määruse peale

iseseisvalt määruskaebus (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 553 lg 1). Kui T.J soovib

iseseisvalt määruskaebust esitada, tuleb tal koostada kirjalik määruskaebus ja saata see

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates ringkonnakohtu määruse kättesaamisest.

Teistel menetlusosalisel on õigus esitada määruse peale määruskaebus Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest (TsMS § 696 lg 3).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tapa vald (avaldaja) esitas 15. septembril 2025 Viru Maakohtule avalduse, milles palus

anda avaldajale nõusolek avaldaja eestkostel olevate alaealiste laste T.J-i ja E.P nimel neile

kuuluva korteri asukohaga XXXX (korter) võõrandamiseks oksjonikeskkonnas Osta.ee

alghinnaga 19 000 eurot. Avaldaja märkis, et korteri müügist laekuv summa jagatakse

võrdseteks osadeks ja kantakse laste pangakontodele.

Avaldaja on laste eestkostja. Lastele kuuluvas korteris elab laste ema, kelle isiku- ja

varahooldusõigus laste suhtes on peatatud. Lapsed viibivad alates 23. märtsist 2024

asendushooldusteenusel Siimustis, Jõgevamaal. Lapsed on käinud korteris emal külas.

Korter on lastele igakuine kulu. Lapsed on olnud kohustatud tasuma ema poolt tekitatud võlgu

korteriühistu ees. Viru Maakohtu 27. mai 2025. a otsusega asjas nr 2-25-106609 mõisteti

lastelt korteriühistu kasuks välja 931 eurot ja 77 senti ning menetluskulud 708 eurot ja 80

senti. Lastelt ei saa eeldada ema ülalpidamist ega tema võlgade maksmist.

Korterit ei saa laste emale välja üürida, kuna laste ema ei kasuta korterit heaperemehelikult ja

ta ei suuda oma majanduslikust seisundist tulenevalt lisaks kommunaalkuludele üüri tasuda.

Korteri seisukord on halb. Korterit ei saa kapitaalremonti tegemata kolmandatele isikutele

üürile anda. Lastel ei ole korteri remontimiseks enam raha. Viru Maakohus andis laste emale

nõusoleku kasutada laste raha lastele kuuluva korteri remontimiseks. Ema tegi minimaalse

remondi. Korteri aknad on jätkuvalt vahetamata ning WC-s ja vannitoas remont tegemata.

Ema ei ole viimase aasta jooksul korterit enam remontinud. Kahtlus on, et ema ei kasutanud

laste korteri remondiks ette nähtud laste raha tegelikult laste huvides. Korterit ei saa

kolmandatele isikutele üürile anda ka seetõttu, et nad võivad kasutatud korterit

vastutustundetult ja hoiduda üüri tasumisest kõrvale.

Korteri müügist saadav raha on mõistlik paigutada kogumishoiusele või saab selle eest

võimaldada lastele muid hüvesid, mida nad soovivad.

2. Laste esindaja palus jätta avalduse rahuldamata. Korteri müük on ennatlik. See võib

kahjustada laste majanduslikke huvisid. T.J saab nelja aasta pärast täisealiseks ja võiks siis

hakata korterit elamiseks kasutama. Kinnisvara hinnad tõusevad. Korteri väärtus seega

suureneks ajas. Korteri kasutamise kulude kandmiseks tuleks korter anda üürile kas laste

emale või kolmandatele isikutele. Korteri üürile andmise võimalus ei ole seotud korteri

seisukorraga. Korteri seisukorrast sõltub vaid üüri suurus.

MAAKOHTU SEISUKOHT

3. Maakohus rahuldas 21. oktoobri 2025. a määrusega avalduse, andis avaldajale nõusoleku

laste nimel nende ühisomandis oleva korteri suhtes ühisomandi lõpetamiseks, korteri

müümiseks Osta.ee veebiportaalis alghinnaga 19 000 eurot ja selleks vajalike tehingute

tegemiseks. Maakohus andis nõusoleku paigutada korteri müügist saadav raha võrdsetes

osades laste pangakontodele ning lubas seda raha kasutada vastavalt kummagi lapse

igapäevaste ülalpidamiskulude katmiseks. Maakohus jättis lastele määratud esindaja tasu ja

kulud riigi kanda ja avaldaja menetluskulud tema enda kanda.

Avaldaja on laste eestkostja. Lapsed on korteri ühisomanikud. Avaldaja soovib laste nimel

korteri ühisomandi lõpetada ja korteri müüa. Avaldajal on perekonnaseaduse (PKS) § 131 lg

1, § 188 lg 1 p 1 järgi selleks vaja kohtu nõusolekut. Arvestades avaldaja seniseid

kokkupuuteid laste emaga, ei suuda laste ema ilmselt maksta korteri kommunaalkulusid ega

üüri ning säilitada korterit seisundis, mis tagaks korteri lastele elamiseks üleandmise nende

täisealisteks saamisel. Avaldajat ei saa seega kohustada sõlmima laste nimel üürilepingut.

Laste ema jättis laste isa pärandvarasse kuulunud AS Swedbank II pensionisamba

pensionikonto osakute võõrandamisest saadud raha laste korteri remontimiseks kasutamata,

kuigi kohus oli andnud nõusoleku raha selliseks kasutamiseks. Korteris on aknad jätkuvalt

vahetamata, korterit ei suudeta muu hulgas ka seetõttu ilmselt üürile anda. Avalduse

rahuldamine on võrreldes laste esindaja pakutud alternatiiviga enam laste huvides.

Põhjendatud on lubada avaldajal paigutada korteri müügist saadud raha laste pangakontodele

ning võimaldada seda kasutada laste igapäevaste ülalpidamiskulude kandmiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Lapsed paluvad määratud esindaja vahendusel esitatud määruskaebuses maakohtu määruse

tühistada ja teha uue määruse, millega jätta avaldus rahuldamata.

Lapsed soovivad korteri säilitada. Maakohus ei kaalunud kõiki võimalusi korteri

säilitamiseks. Korteri saaks säilitada, andes selle laste emale või kolmandatele isikute üürile.

Üüritulust saaks katta korteriga seotud kulud. Korteri säilimise korral kasvaks ajapikku korteri

väärtus. Lastel oleks sel juhul täisealiseks saamisel võimalik kasutada korterit elamiseks või

see suurema kasuga võõrandada ja kasutada saadavat raha endale uue eluaseme ostmiseks.

Avaldaja peaks eestkostjana üritama lastele tekkivat kahju ära hoida, nende vara säilitada ja

võimalusel suurendada. Kui korteris elav laste ema ei kasuta korterit heaperemehelikult ega

tasu korteriga seotud kulusid, tuleks ta korterist välja tõsta. Kogu kahju, mis laste ema on

lastele põhjustanud, tuleb laste emalt laste kasuks välja nõuda. Seda, et ka korteri uued

üürnikud, ei kasutaks korterit heaperemehelikult, ei saa eeldada. See, et T.J saab varem

täiskasvanuks ja saaks korterisse varem elama kolida kui E.P, ei kahjusta E.P huvisid. T.J on

alati E.P eest hoolitsenud. Seega on võimalik, et ta jätkab sellega ka pärast täisealiseks

saamist, hakkab E.P eestkostjaks ning lapsed saavad korterisse koos elama kolida.

Maakohus ei põhjendanud, miks ei ole korteri üürile andmine kasulikum kui selle müümine.

Kui korter peaks müüdama alghinnaga, võiks korteri müügist saadava raha eest osta üksnes

keskmise sõiduauto. Korteri säilimise korral saaksid lapsed seda tulevikus eluasemena

kasutada. See on laste jaoks kasulikum kui raha saamine, mille eest saab osta üksnes auto.

Määrusest ei ole aru saada, kas kohus kuulas enne lahendi tegemist lapsed ja nende ema ära.

5. Avaldaja palub jätta määruskaebuse rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire.

Korter ei ole oma seisukorrast tulenevalt väljaüürimiseks atraktiivne. Korteri väljaüürimise

kaudu tulu teenimine ei ole seega tõenäoline. Selles, et korteri väärtus võiks ajas tõusta, ei ole

kindlust. Korteri väärtus võiks tõusta, kui vahetada selle aknad ja teha korteris suuremahuline

remont. Alaealiste laste raha eest korteri remontimine ei ole aga perspektiivikas.

Laste esindaja lähtub pigem T.J huvidest, kui märgib, et T.J saab nelja aasta pärast, kui ta saab

täiskasvanuks, kolida korterisse elama. Esindaja väide, et T.J-ist võiks saada E.P eestkostja,

on hüpoteetiline.

Laste jaoks on oluline emaga kontakti säilitamine. Lapsed kardavad pigem kaotada emaga

kontakti, kui korteri omandiõigust. Korter on laste jaoks hetkel pigem koht, kus nad saavad

emaga kohtuda. Avaldaja tegeleb ema elukorralduse küsimustega ning lastel säilib ka pärast

korteri müüki emaga koosolemise võimalus.

6. Maakohus ei pidanud määruskaebuse rahuldamist põhjendatuks ja saatis selle TsMS § 663

lg 5 alusel läbivaatamiseks ning lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada osas, milles maakohus andis avaldajale nõusoleku

paigutada korteri müügist saadud raha võrdses osas laste pangakontodele ja lubas seda raha

kasutada laste igapäevaste ülalpidamiskulude katmiseks. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas

uue määruse, millega annab avaldajale nõusoleku paigutada korteri müügist saadud raha

võrdsetes osades laste kogumishoiustele kuni laste täisealiseks saamiseni. Maakohtu määrus

jääb ülejäänud osas muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus esitab määruse resolutsiooni juures maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni

tervikliku sõnastuse (TsMS § 654 lg 2², § 659).

8. Avaldaja soovib teha alaealiste laste eestkostjana laste nimel lastele kuuluva kinnisasjaga

tehinguid, milleks on vaja kohtu nõusolekut. Tegemist on lapsi puudutava asjaga.

Kohtul on TsMS § 5521 lõikest 1 tulenevalt sellises asjas kohustus kuulata isiklikult ära

lapsed, kes on suutelised seisukohti omama. Lapse ärakuulamisest võib loobuda üksnes

mõjuval põhjusel (TsMS § 5521 lg 3). Lapse ära kuulamata jätmise põhjused tuleb määruses

selgelt esile tuua. Lapse ärakuulamise eesmärk on teha kindlaks tema tahe, selgitada talle

menetlust ning saada teavet, mille põhjal saaks otsustada, millised on lapse parimad huvid.

Kohtule ei ole asja lahendamisel lapse tahe siduv, kuid see on üks allikas, millele tuginedes

saab kohus kujundada seisukoha lapse parimate huvide kohta (RKTKm 18.06.2025, 2-22-

2138/252, p 16.2.).

Asja materjalidest ei nähtu, et maakohus oleks lapsed ära kuulanud, samuti ei ole maakohus

määruses põhjendanud, miks ta seda ei teinud. Maakohus on rikkunud sellega TsMS § 5521

lõikeid 1 ja 3. Ringkonnakohus kõrvaldas rikkumise ja kuulas lapsed koos nendele määratud

esindajaga 3. veebruaril 2026 ära. Ringkonnakohus arvestab asja lahendamisel laste

arvamusega.

9. Ringkonnakohus ei nõustu, et maakohus oleks pidanud laste ema ära kuulama. Maakohus

peatas 20. septembri 2024. a määrusega ema isiku- ja varahooldusõiguse laste suhtes ja

määras laste eestkostjaks avaldaja. Ema ei saa hooldusõiguse peatamise ajal laste suhtes

hooldusõiguslike otsuseid teha (PKS § 140 lg 3). Asjaolud, mis puudutavad seda, et ema

kasutas korterit, kuid ei tasunud selle eest, on avaldaja poolt piisavas ulatuses välja toodud ja

põhistatud. Ema ärakuulamine ei ole seega ka täiendava teabe saamiseks vajalik.

10. Kohus lähtub laste nimel tehingute tegemiseks nõusoleku andmisel PKS § 123 lg 1 järgi

laste huvidest. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et korteri müük on laste huvides.

Lapsed ei ela korteris. Laste ärakuulamisel ilmnes, et laste ema ei ela ilmselt ka enam seal.

Lastele teadaolevalt üürib ema teist korterit, kus lapsed käisid emaga kohtumas (dtl 643).

Lapsed on kohustatud kandma igakuiselt korteriga seotud kommunaalkulusid, kuigi nad ei

vaja korterit elamiseks. Korteri üürile andmine selleks, et korteriga seotud kohustusi täita ja

korter säilitada, ei ole korteri seisukorda (dtl 509 – 510) arvestades remonti tegemata lähiajal

tõenäoline. Laste hetke sissetulekud ei võimalda korteris remonti teha (dtl 671 – 672), et seda

saaks üürile anda. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras on laste huvides korter müüa.

Korteri müük tagab, et lapsed ei peaks enam maksma korteriga seotud kulusid ja saaksid

kasutada enda igakuist sissetulekut endi jooksvate vajaduste rahuldamiseks. Lapsed ei olnud

ärakuulamisel enam korteri müümise vastu (dtl 644).

11. Samas ei ole ringkonnakohtu hinnangul laste huvides kasutada korteri müügist saadud

raha laste igapäevaste ülalpidamiskulude katmiseks, nagu seda lubas maakohus. Avaldaja ei

ole korteri müügist saadava raha sellist kasutamist maakohtult selgelt ka taotlenud (dtl 470).

Laste igakuiste kulude kandmiseks saab kasutada laste igakuiseid sissetulekuid, milleks hetkel

on pension, elatisabi, elatis jmt (dtl 655, 671 – 672). Asja materjalidest ei nähtu, et korteri

müügist laekuvat raha oleks selleks vaja. Pärast korteri võõrandamist on igakuiseid

sissetulekuid võimalik kasutada laste ülalpidamiskulude kandmiseks veelgi suuremas

ulatuses. Laste huvides on seega müüa korter, kuid säilitada korteri müügist saadav raha kuni

täisealiseks saamiseni, et lapsed saaksid seda kasutada iseseisva elu alustamiseks.

Laste parimates huvides on paigutada korteri müügist saadav raha laste kogumishoiustele,

mitte arvelduskontodele, kuna see võimaldab lastel teenida rahalt suuremat intressi.

12. Määruskaebuse menetlusega seotud laste esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi

kanda (TsMS § 172 lg 3). Menetlusosaliste ülejäänud menetluskulud jäävad nende endi kanda

(TsMS § 172 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)