2-25-8644/6 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2026, Rakvere

Tsiviilasja number

2-25-8644

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi Xxxx hagi V F vastu võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

20 723,24 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Xxxx, registrikood: xxxx, asukoht: xxxx

Hageja lepinguline esindaja: C K, e-posti aadress: xxxx

Kostja: V F, isikukood: xxxx, elukoht: Xxxx

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista V Flt Aktsiaseltsi Xxxx kasuks Xxxx OÜ ja V F vahel 08.08.2022 sõlmitud

refinantseerimise laenulepingust nr. xxxx tulenev tulevikus sissenõutavaks muutuv põhivõlg

6625,07 eurot osamaksetena alates maksetähtpäevadele järgnevast päevast vastavalt alltoodud

maksegraafikule:

Maksetähtaeg

Osamakse suurus

Maksetähtaeg

Osamakse suurus

10.04.2026

92,76 eurot

10.01.2028

163,30 eurot

10.05.2026

163,30 eurot

10.02.2028

163,30 eurot

10.06.2026

163,30 eurot

10.03.2028

163,30 eurot

10.07.2026

163,30 eurot

10.04.2028

163,30 eurot

10.08.2026

163,30 eurot

10.05.2028

163,30 eurot

10.09.2026

163,30 eurot

10.06.2028

163,30 eurot

10.10.2026

163,30 eurot

10.07.2028

163,30 eurot

10.11.2026

163,30 eurot

10.08.2028

163,30 eurot

10.12.2026

163,30 eurot

10.09.2028

163,30 eurot

10.01.2027

163,30 eurot

10.10.2028

163,30 eurot

10.02.2027

163,30 eurot

10.11.2028

163,30 eurot

10.03.2027

163,30 eurot

10.12.2028

163,30 eurot

10.04.2027

163,30 eurot

10.01.2029

163,30 eurot

10.05.2027

163,30 eurot

10.02.2029

163,30 eurot

10.06.2027

163,30 eurot

10.03.2029

163,30 eurot

10.07.2027

163,30 eurot

10.04.2029

163,30 eurot

10.08.2027

163,30 eurot

10.05.2029

163,30 eurot

10.09.2027

163,30 eurot

10.06.2029

163,30 eurot

10.10.2027

163,30 eurot

10.07.2029

163,30 eurot

10.11.2027

163,30 eurot

10.08.2029

163,30 eurot

10.12.2027

163,30 eurot

10.09.2029

0,31 eurot

Kokku:

6625,07 eurot

3. Välja mõista V Flt Aktsiaseltsi Xxxx kasuks tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt põhivõla

maksetelt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras alates iga makse

sissenõutavaks muutumisest kuni põhivõla tasumiseni.

4. Jätta menetluskulud 35% ulatuses V F kanda ning 65% ulatuses Aktsiaseltsi Xxxx kanda.

5. V Fle hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

6. Välja mõista V Flt Aktsiaseltsi Xxxx kasuks menetluskulud 718,55 eurot ning

menetluskuludelt 718,55 eurolt viivis VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras

kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude täitmiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses

ei taotleta kohtuistungi pidamist.

Menetlusabi taotlemise kord

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Aktsiaselts Xxxx (hageja) esitas Viru Maakohtule hagi V F (kostja) vastu võlgnevuse nõudes.

Kostja ja Xxxx OÜ (laenuandja, esialgne võlausaldaja) sõlmisid 08.08.2022 Refinantseerimise

laenulepingu nr. xxxx, mille alusel on kostjale väljastatud laen summas 13 717,51 eurot. Kostja

kohustus laenu tagastama maksegraafiku alusel igakuiste maksetena 10.ks kuupäevaks alates

10.09.2022 summas 453,65 eurot kuni viimase osamakseni 10.08.2029 summas 416,14 eurot.

Lepingu põhitingimuste kohaselt oli lepingu sõlmimise hetkest intressimäär 32% aastas või 0,09%

päevas. Intressi arvestamisel lähtus laenuandja tegelikust päevade arvust kalendrikuus ja 360-

päevasest aastast ning laenusumma kasutuses olemise päevast alates. Lisaks leppisid pooled kokku

igakuises haldustasus 2,50 eurot kuus. Lepingu sõlmimise hetkest oli krediidi kulukuse määr 39,28%

aastas ja krediidi kogukulu 35 498,04 eurot.

Kostja kohustus tagastama laenu igakuiste osamaksetena vastavalt maksegraafikule. Kostja tasus

lepingu alusel kokku 4654,88 eurot, mida laenuandja arvestas lepingu 10.09.2020 kuni 10.06.2023

maksegraafikujärgsete osamaksete katteks, sh 662,26 eurot põhiosakatteks, 3970,76 eurot intressi

katteks ja 21,86 eurot haldustasu katteks. Kostja ei tasunud alates 10.04.2023 osamaksest täielikult.

Tasumata intressid summas 1055,60 eurot. Peale lepingu ülesütlemist pidi kostja tasuma

sissenõutavaks muutnud põhiosa tasumata jäägi summas 13 055,25 eurot - seega oli peale lepingu

ülesütlemist kostja võlgnevus lepingu põhiosamaksetes 13 055,25 eurot (13717,51 - 662,26),

intressimaksetes 1055,60 eurot ja lepingu haldustasu maksetes 10 eurot (4 x 2,5 eurot). Laenuandja

on andnud 18.09.2023 kirjaga laenusaajale edutult vähemalt 14-päevase täiendava tähtaja

puudujääva summa tasumiseks. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja

juhindudes Lepingust, teavitas Laenuandja Lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest ning andis kostjale

tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 09.10.2023 ning kuna kostja nimetatud tähtpäevast kinni ei

pidanud, ütles Laenuandja lepingu 10.10.2023 üles. Pärast nõude loovutamist on kostja tasunud

hagejale nõude katteks alates 10.01.2024 kuni 10.04.2025 kokku 2437,44 eurot. Hageja on kostja

tasumisi arvestanud põhivõlast maha ja kostjal jäi põhivõlg summas 10 617,81 eurot (13055,25 -

2437,44). 11.10.2023 loovutas laenuandja oma nõuded kostja vastu hagejale. Nõuete loovutamisest

teavitati kostjat kirjalikult.

Hageja on volitanud Xxxx OÜ-d sisse nõudma kostjalt võlgnevust ja Xxxx OÜ sissenõudemenetluse

kohtuväline esindaja on toimetanud teenusena ühe tasulise meeldetuletuskirja hagejale teadaolevale

kostja aadressile Xxxx: 02.11.2023 tasulise meeldetuletuskirja maksumusega 25 eurot. Seega on

hageja kandnud võlgnevuse sissenõudmiselt reaalseid kulusid ja juhindudes VÕS § 113² lg 2 p-st 3

on hagejal õigus nõuda kostjalt sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas 25 eurot. Vastavalt lepingu

tingimuste p-le 11.2.1 on viivisemäär võrdne lepingujärgse intressimääraga ja seega on

viivisearvestus järgmine: võla põhisumma x viivitatud päevade arv 598 x 32% aastas: 5613,19 eurot.

Hageja nõuab kostjalt ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat viivist põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse

tasumiseni - (10 617,81 eurot * 32% aastas = 3397,70 eurot).

Hageja esitas kohtule selgitused ja tõendid vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta.

Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxxx OÜ ja kostja vahel 08.08.2022 sõlmitud

refinantseerimise laenulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 10 617,81 eurot, intressid 1055,60 eurot,

lepingu haldustasu 10 eurot, viivised 5613,19 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ning hagi esitamise

ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 10 617,81 eurot alates 04.06.2025 kuni

põhinõude täitmiseni 32% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam

kui põhinõude ulatuses.

Kohus 22.01.2026 kohtunõudes leidis, et hageja ei ole hagiavalduses piisavalt kirjeldanud kuidas

esialgne võlausaldaja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning määras hagejale tähtaja

esitada kohtule põhjalik analüüs kostja krediidivõimelisuse kohta. Samuti selgitas kohus, et

vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral (sealhulgas asjakohaste tõendite puudumisel)

on hagejal võimalik hagis esitatud nõuded ümber arvutada.

04.02.2026 täiendatud hagiavalduse kohaselt esitas hageja ümberarvestuse, mis on kostja kohustused

juhuks, kui esialgne võlausaldaja ei ole vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Hageja esitas

hagiavalduse lisa 2.2 konteineriga "V F refinantseerimise lepingu nr xxxx arvelduste ülevaade",

millest nähtub, et kostja on tasunud pangale perioodil 10.09.2022 - 10.10.2023 kokku 4655 eurot ja

peale loovutamist on kostja tasunud hagejale nõude katteks alates 10.01.2024 kuni 10.04.2025 kokku

2437,44 eurot. Seega tasus kostja kokku laenulepingu katteks 7092,44 eurot (4655 + 2437,44).

Vastavalt lepingu põhitingimustele tuli kostjal tasuda laen summas 13 717,51 eurot 84 osamaksega

alates 10.09.2022 ning igakuiseks osamakseks kujuneb 163,30 eurot (13717,51/84). Lähtuvalt

eeltoodust saab lugeda kostja tasumised põhiosa tasumisteks järgmise graafiku alusel alates

10.09.2022 kuni 10.04.2026 ja kostjal on tasumata osaliselt 10.04.2026 osamakse summas 92,76

eurot (35,67 - 24,31): kokku 7092,44 eurot (43*163,30+70,54). Alates 10.04.2026 kuni 15.06.2026

muutuvad osamaksed sissenõutavaks summas 6625,07 eurot (163,30*40+92,76+0,31).

Hageja on seisukohal, et nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul

võlgnetava summa alusetult tasumata ega ilmuta võla tasumiseks mingit tahet. TsMS § 369 kohaselt

võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel

ajal ei täida. Sel alusel saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Kostja tegi lepingu täitmiseks viimase makse 10.04.2025. See annab

aluse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Käesoleva menetlusdokumendi

esitamise seisuga muutub tulevikus sissenõutavaks 6625,07 eurot.

Kostja on lepingu täitmiseks teinud makseid kogusummas 7092,44 eurot, mille hageja arvestab

põhivõla katteks. Kostja tasumata võla jääk on 6625,07 eurot, milline muutub sissenõutavaks

tulevikus. Sissenõutavaks muutumata võla summad ja maksetähtpäevad on järgmised (kuupäev ja

põhiosa tagasimakse: 10-04-26 92.76; 10-05-26 163.3; 10-06-26 163.3; 10-07-26 163.3; 10-08-26

163.3; 10-09-26 163.3; 10-10-26 163.3; 10-11-26 163.3; 10-12-26 163.3; 10-01-27 163.3; 10-02-27

163.3; 10-03-27 163.3; 10-04-27 163.3; 10-05-27 163.3; 10-06-27 163.3; 10-07-27 163.3; 10-08-27

163.3; 10-09-27 163.3; 10-10-27 163.3; 10-11-27 163.3; 10-12-27 163.3; 10-01-28 163.3; 10-02-28

163.3; 10-03-28 163.3; 10-04-28 163.3; 10-05-28 163.3; 10-06-28 163.3; 10-07-28 163.3; 10-08-28

163.3; 10-09-28 163.3; 10-10-28 163.3; 10-11-28 163.3; 10-12-28 163.3; 10-01-29 163.3; 10-02-29

163.3; 10-03-29 163.3; 10-04-29 163.3; 10-05-29 163.3; 10-06-29 163.3; 10-07-29 163.3; 10-08-29

163.3; 10-09-29 0.31. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxxx OÜ ja kostja vahel

08.08.2022 sõlmitud refinantseerimise laenulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 6625,07 eurot, s.o

tulevikus sissenõutavaks muutuvad põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast

vastavalt esitatud graafikule ning viivis põhinõudelt 10617,81 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses tasumata summalt, kuid kokku mitte enam kui põhivõla ulatuses tulevikus

sissenõutavaks muutuvatelt osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude

tasumiseni.

Juhul, kui kohus eeltoodud alustel nõuet ei saa rahuldada, siis esitab hageja alternatiivselt alusetust

rikastumisest tuleneva nõude ning palub rahuldada hagi alusetust rikastumisest tulenevalt. Kostjal

tuleb krediit tagastada alusetu rikastumise sätete alusel, sest kostja on palunud krediit summas 13

717,51 eurot kanda vastavalt võlausaldajate poolt esitatud lõpparvetele ning kostja kinnitas, et

loetletud summade tasumisega loetakse laenusumma poolte vahel sõlmitud laenulepingu nr xxxx

alusel kätte saaduks. Seega on hagejal VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1 alusel kostja vastu nõue Xxxx

OÜ-lt alusetult saadu tagastamiseks. TsMS § 370 lg 2 kohaselt võib hagis esitada mitu alternatiivset

nõuet, samuti mitu nõuet selliselt, et hageja palub rahuldada mõne nõude üksnes juhul, kui esimest

nõuet ei rahuldata.

Kostja vastuväited

2. Menetlusse võtmise määrus ja hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud KÄPO vahendusel

28.06.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 18.07.2025 ega käesolevaks ajaks hagile

vastust esitanud. Täiendatud hagiavaldus koos menetluskulude nimekirjaga on kostjale kätte

toimetatud isiklikult 16.02.2026. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks 20.02.2026 ega

käesolevaks ajaks hagile vastust esitanud.

Kohtuotsuse põhjendused

3. Kohus, tutvunud hageja poolt kirjalikult esitatuga ning uurinud seadusest juhindudes kõiki

tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

4. Tsiviilasjas nr 2-23-11580 on Tartu Ringkonnakohtu 04.12.2023 otsuse (jõustunud 09.01.2024) p-

is 7 märkinud, et kõigil juhtudel, kus kohus saab tagaseljaotsuse tegemisele asumisel hinnata nõude

aluseks oleva tehingu kehtivust selle võimaliku tühisuse aspektist, ei tohi maakohus tehingu tühisuse

korral tagaseljaotsust teha. Kuna kohtul ei ole ühelgi juhul kohustust TsMS § 407 lg 1 järgi

tagaseljaotsust teha, võib kohus oma sellist diskretsiooniõigust kasutada ka juhtudel, kus ta

tagaseljaotsuse tegemisel ei saa kõrvaldada kahtlust, kas tehing, millele hageja tugineb, on tühine või

kehtiv. Seega on kohtul sellises olukorras alati õigus asja sisuliselt menetleda ning käesolevalt

lahendab kohus asja sisulise otsusega.

5. Viru Maakohtu menetluses on Aktsiaselts Xxxx hagi V F vastu võlgnevuse nõudes. Hageja palub

mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxxx OÜ ja kostja vahel 08.08.2022 sõlmitud refinantseerimise

laenulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 10 617,81 eurot, intressid 1055,60 eurot, lepingu

haldustasu 10 eurot, viivised 5613,19 eurot, sissenõudekulud 25 eurot ning hagi esitamise ajaks veel

mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 10 617,81 eurot alates 04.06.2025 kuni põhinõude

täitmiseni 32% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui

põhinõude ulatuses.

6. Kuivõrd esitatud nõue tuleneb tarbijakrediidisuhtest, on kohtul kohustus kontrollida lepingu

kehtivust omal algatusel, sõltumata vastaspoole vastuväidetest (sh krediidikulukuse määra,

laenusumma väljamaksmist, lepingu ülesütlemise põhjendatust ning vastutustundliku laenamise

põhimõtte järgimist krediidi andmisel).

Kohus kontrollis hagis märgitud krediidi andmisel lepingujärgse krediidi kulukuse määra (39,28%)

ning tuvastas, et krediidi kulukuse määr ei ole vastuolus lepingu sõlmimise ajal seaduses sätestatud

piirmääraga (16,30*3=48,90%). Hagile on lisatud maksete väljavõtted, millest nähtub, et

laenusumma maksti välja kostja poolt määratud võlausaldajatele refinantseerimise laenulepingu

alusel (dtl. 21, 108, 111, 114). Hageja on esitatud tõenditega piisavalt tõendanud, et kostja oli

täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme järjestikuse tagasimaksega (s.o kostja oli jätnud

laenulepingu alusel tasumata osaliselt/täielikult 10.06.2023, 10.07.2023, 10.08.2023 osamaksed)

ning talle anti pärast seda edutult vähemalt kahenädalane täiendav tähtaeg puudujääva summa

tasumiseks koos hoiatusavaldusega, et tähtaja jooksul maksmata jätmise korral öeldakse leping üles

ja nõutakse kogu võla tasumist (dtl. 116, 117). Samuti on hageja tõendanud, et kostjale pakuti

võimalust pidada läbirääkimisi kokkuleppe saavutamiseks. Seega on hageja järginud VÕS § 416

lõigetes 1 ja 2 sätestatud lepingu ülesütlemise tingimusi ning lepingu ülesütlemine oli põhjendatud.

7. Kohus peab hindama tarbijaga sõlmitud lepingutingimuste ja vastutustundliku laenamise

põhimõtte täitmist omal algatusel ka ilma kostja vastuväiteta (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas

nr C-679/18, p-d 20-23). 05.04.1993 Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 93/13/EMÜ reguleerib

ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes, mis on Eesti õigusese üle võetud võlaõigusseaduse

(VÕS) § 402-421. Euroopa Kohtu praktikast (Euroopa Kohtu kohtuasjad C-147/16 Karel de Grote ja

C-154/15 Francisco Gutiérrez Naranjo v Cajasur Banco SAU jt) lähtuvalt on kohtul kohustus hinnata

tüüptingimusi omal algatusel (ex officio) ka siis, kui tarbija ise tüüptingimuste ebaõigluse küsimust

ei tõstata. Samuti on kohtu kohustus kontrollida võlausaldaja poolt lepingueelsete kohustuste täitmist

ja kohaldada ametiülesande korras lepingu tühisuse sanktsiooni (Euroopa Kohtu kohtuasi C-679/18,

OPR-Finance s.r.o. versus GK). Selline kohustus kaitseb tarbijate nõrgemat positsiooni, kuna nad ei

pruugi olla teadlikud oma õigustest. Direktiivi mõtte kohaselt lasub tõendamiskoormus ja asjaolude

väljatoomise kohustus antud juhul loovutusest tulenevalt hagejal. VÕS § 4034 lg 3 kohaselt

krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral

tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. VÕS § 4034 lg 6 kohaselt võib krediidiandja

tarbijaga tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise

aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on

krediidivõimeline. Tallinna Ringkonnakohus on 8. novembri 2021 otsuse (tsiviilasjas nr 2-20-

106661) p-s 55 osundanud, et: „Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on peetud

minimaalselt piisavaks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika

ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet (vt ka nt Tallinna Ringkonnakohtu

13.10.2020 otsus asjas nr 2-18-9977, punkt 12; Tallinna Ringkonnakohtu 28.01.2021 otsus asjas nr

2-18-977, punkt 43). Piisavaks ei saa pidada laenu taotlemisel täidetavast küsimustikust ja riiklikest

registritest saadavaid andmeid, kuivõrd need ei anna sellist teavet taotleja tegeliku maksevõime

kohta nagu pangakonto väljavõtetest nähtuv. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja tõendanud, et

krediidiandja oleks nõuetekohaselt kostja krediidivõimelisust hinnanud“. VÕS § 4034 lg 7 sätestab,

et kui krediidiandja rikub käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu

intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud

intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab

tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need

tarbijale teatavaks tegema.

8. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise kohta on hageja hagis esitanud järgmised

selgitused.

Vastuseks hageja järelpäringule vastas laenuandja, et hindas kostja krediidivõimelisust laenutaotluses

esitatud andmete, pensionikeskuse päringu vastuse ja kostja arvelduskonto analüüsi alusel. Samuti

kasutas laenuandja kostja krediidivõimelisuse analüüsimisel nii sisemisi kui ka laenuandjale

kättesaadavaid avalikke andmebaase (sh Creditinfo Eesti AS ja taust.ee maksehäireregistrid).

Laenuandja sai tehtud päringutele järgmised vastused: Creditinfo Eesti AS-i ja taust.ee

maksehäireregistrite andmetel puudusid kostjal varasemad ja kehtivad maksehäired.

Maksehäireregistri andmetel oli kostjal kolm lõpetatud maksehäiret ja üks aktiivne maksehäire.

Aktiivsed maksehäired on lubatud, kuna refinantseerimise laenu eesmärk on koondada olemasolevad

tarbimislaenud üheks, et kliendil oleks üks kuumakse ja parem ülevaade oma kohustustest. Ametlike

teadaannete ja karistusregistri andmetel puudusid kostjal ametlikud teadaanded ja karistused.

Laenuandja analüüsis kostja arvelduskonto väljavõtet ja tuvastas, et kostja keskmine töötasu laenu

taotlemisele eelneval kuuel kuul oli 1641 eurot neto. Laenuandja kontrollis töötasu suuruse õigsust

kostja SEB panga ja Swedbanki konto väljavõtte alusel. Samuti tuvastas laenuandja arvelduskonto

väljavõtte analüüsi tulemusel, et kostja muud igakuised finants- ja majapidamiskohustused

moodustasid 182 eurot. Laenutaotlemise hetkel oli kostjal 3 sissenõutavaks muutunud kohustust

summas 13 443,16 eurot, millised kostja soovis refinantseerida. Selleks edastas kostja laenuandjale

võlausaldajate poolt esitatud lõpparved kokku summas 13 443,16 eurot. Arvelduskonto väljavõtte

kontrolli kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul 1641 eurot.

Laenuandjal ei tekkinud kahtlust kostja esitatud andmete õigsuses, kuna kostja laenutaotlusel

kajastatud sissetulek ühtis pensionikeskuse arvelduskonto väljavõtte andmetega ja kostjal ei olnud

ühtegi aktiivset maksehäiret. Seega pidas laenuandja päringutele automaatvastustena kogutud teavet

ja kostja enda poolt esitatud teavet piisavaks laenuotsuse tegemiseks. Laenuandja arvestas kostja

finantskohustusena kostja laenutaotluses märgitud andmeid ehk 182 eurot. Lisaks arvestas

laenuandja, et pärast kõigi finantskohustuste tasumist jäi kostjale igakuiselt vaba raha summas 1041

eurot (1641 - 600). Statistikaameti andmetel oli elatusmiinimum 2021. a 233,57 eurot. Kostjale jäi

neli korda elatusmiinimumist suurem vabaraha. Kostja finantskohustused moodustasid pärast lepingu

sõlmimist kokku 36,56% tema igakuisest sissetulekust. Kogutud andmeid analüüsides ei tekkinud

laenuandjal kahtlust saadud andmete õigsuses ja laenuandja jõudis järelduseni, et kostja koondreiting

on aktsepteeritav, kostja on krediidivõimeline ja suuteline oma igakuisest sissetulekust kuumakseid

418 eurot.

22.01.2026 kohtunõudega andis kohus hagejale võimaluse hagiavalduses esile tuua asjaolud ja

esitada tõendid, mis kinnitavad, et krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet

ning kostja oli krediidilepingu sõlmimisel krediidivõimeline. Kohus andis hagejale tähtaja esitada

nõuetekohased tõendid, sh põhjalik analüüs kostja krediidivõimelisuse kohta. Analüüsist peab

detailselt nähtuma, kuidas krediidiandja on arvestanud ja hinnanud kostja sissetulekuid ja

väljaminekuid, sealhulgas see, kuidas on krediidiandja arvestanud kostja ülalpidamiskohustust

ülalpeetavate suhtes (kostjal oli krediidilepingu sõlmimise ajal 3 ülalpeetavat). Kohus selgitas

ühtlasi, et hagejal on esitatud nõuete osas võimalik teha ümberarvestus.

Hageja esitas kohtule ümberarvestuse kostja kohustuste kohta juhuks, kui esialgne võlausaldaja ei

ole järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Samas ei esitanud hageja kohtu nõutud tõendeid,

mis kinnitaksid, et krediidiandja järgis vastutustundliku laenamise põhimõtet ning et kostja oli

krediidilepingu sõlmimise ajal krediidivõimeline.

9. VÕS § 403⁴ lg 1 p 1 kohaselt pidi krediidiandja omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas

tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma. Sama paragrahvi lg 3

sätestab, et krediidivõimelisuse hindamist võimaldava teabe omandamiseks küsib krediidiandja

vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Täpsemalt sätestab tarbija

krediidivõime kontrollile ettenähtavad nõuded krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49.

Seejuures pidi hageja KAVS § 50 lg 4 järgi kontrollima kostja esitatud teavet tema sissetulekute ja

kohustuste kohta, tuginedes võimaluse korral kostja esitatud krediidiasutuse konto väljavõttele, kui

muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.

Hagiavalduse kohaselt analüüsis laenuandja kostja arvelduskonto väljavõtet ja tuvastas, et kostja

keskmine töötasu laenu taotlemisele eelneval kuuel kuul oli 1641 eurot neto. Laenuandja kontrollis

töötasu suuruse õigsust kostja SEB panga ja Swedbanki konto väljavõtte alusel. Samuti tuvastas

laenuandja arvelduskonto väljavõtte analüüsi tulemusel, et kostja muud igakuised finants- ja

majapidamiskohustused moodustasid 182 eurot. Laenuandja arvestas kostja finantskohustusena

kostja laenutaotluses märgitud andmeid ehk 182 eurot. Kostja on krediidivõimeline ja suuteline oma

igakuisest sissetulekust kuumakseid 418 eurot. Lisaks arvestas laenuandja, et pärast kõigi

finantskohustuste tasumist jäi kostjale igakuiselt vaba raha summas 1041 eurot (1641 - 600).

Statistikaameti andmetel oli elatusmiinimum 2021. a 233,57 eurot. Kostjale jäi neli korda

elatusmiinimumist suurem vabaraha. Kostja finantskohustused moodustasid pärast lepingu sõlmimist

kokku 36,56% tema igakuisest sissetulekust.

Kohus tuvastas, et hagis ja hagi lisas (laenuandja Xxxx OÜ vastus) puudub hageja arvestus ja

analüüs kostja kohustuste ja sissetulekute kohta, mille alusel leidis krediidiandja, et kostja on

maksevõimeline. Hagile on lisatud ainult andmed kostja keskmise sissetuleku (1641 eurot) ja

igakuise finantskohustuse (182 eurot) kohta.

Kohus selgitab, et krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase

hoolsusega. Hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis

võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas

tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate

maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku

suurenemise mõju (VÕS § 403⁴ lg 2). Krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja lähtuma ka

KAVS § 49 lõike 1 punktides 1-7, lõike 2 punktides 1-3, lõike 3 punktides 1-3 ja lõikes 7 sätestatust

(VÕS § 403⁴ lg 2). KAVS § 49 lõike 1 kohaselt peab krediidiandja sise-eeskirjaga kehtestama tarbija

krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodika, võttes arvesse vähemalt

järgmised näitajad: varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus; teised varalised kohustused,

sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside

suurus, ning muud kohustused; varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine;

muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena; varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste

kohustuste võimaliku suurenemise mõju; krediidiandjale teadaolevad muud faktid, millel võib olla

oluline tähtsus tarbija krediidivõimelisuse hindamisel ja mis võivad mõjutada tarbija kohustuste

nõuetekohast täitmist; sõlmitava tarbijakrediidilepingu tingimused, sealhulgas võetava rahalise

kohustuse suurus. Kui krediidiandja on teostanud finantsolukorra analüüsi ja krediidivõimelisuse

hindamise kliendi pangakonto väljavõtte alusel, on see kooskõlas KAVS § 50 lõikega 4, mis lubab

pangakonto väljavõtte kasutamist, kui muu kogutud teave ei ole piisav. Siiski peab krediidiandja

olema veendunud, et tarbija on krediidivõimeline, analüüsides kogutud andmeid (VÕS § 403⁴ lg 6,

KAVS § 49 lg 4).

Krediidiandja peab tõendama, et ta on nõuetekohase hoolsusega arvesse võtnud kõik VÕS § 403⁴

lõikes 2 ja KAVS § 49 lõikes 1 nimetatud asjaolud ning jõudnud analüüsi tulemusena veendumusele

tarbija krediidivõimelisuses. Kui puudub arvestus kostja kohustuste ja sissetulekute kohta, mille

alusel krediidiandja oma veendumuseni jõudis, võib see viidata puudulikule hoolsusele

krediidivõimelisuse hindamisel, kuna krediidiandja peab arvesse võtma nii sissetulekuid kui ka teisi

varalisi kohustusi (VÕS § 403⁴ lg 2, KAVS § 49 lg 1 p 1 ja 2).

Kohus järeldab, et hageja ei ole esitanud piisavaid tõendeid selle kohta, et krediidiandja kontrollis

kostja krediidivõimelisust vastutustundliku laenamise põhimõtete kohaselt. Puuduvad vajalikud

andmed krediidiandja tehtud arvestuste kohta kostja sissetulekute ja kõigi varaliste kohustuste osas

ning seetõttu ei ole tõendatud, et krediidiandja oleks nõutavat hoolsust järgides jõudnud põhjendatud

veendumusele kostja krediidivõimelisusesse. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimine on

krediidiandja kohustus ja hagejal tuleb hagis esile tuua asjaolud ja esitada tõendid, millest nähtuvalt

on vastutustundliku laenamise põhimõtet (so enne tarbijakrediidilepingute sõlmimist) järgitud.

Hageja ei esitanud kohtu nõudmisel põhjalikku analüüsi kostja krediidivõimelisuse kohta.

Hagiavalduse kohaselt oli kostja keskmine töötasu laenutaotluse esitamisele eelnenud kuuel kuul

1641 eurot netos.

Kohus ei nõustu nimetatud väitega. Kostja pangakonto väljavõtet kontrollides tuvastas kohus, et

nimetatud summa ei kujuta endast kostja töötasu, vaid koosneb erinevatest laekumistest, sh kostja

töötasust ligikaudu 600-700 eurot kuus, peretoetusest ligikaudu 520 eurot kuus, Töötukassa toetusest

ligikaudu 280 eurot kuus ning muudest sotsiaaltoetustest ligikaudu 50 eurot kuus. Seega ei ole

tegemist kostja ainsa regulaarse sissetulekuga töötasu näol, vaid erinevate toetuste ja hüvitistega.

Eeltoodust tulenevalt ei saa pidada korrektseks kostja krediidivõimelisuse hindamist viisil, kus

nimetatud laekumisi on käsitatud kostja töötasuna. Seetõttu ei ole hageja esitatud andmed kostja

sissetuleku kohta usaldusväärsed ega võimalda järeldada, et krediidiandja hindas kostja

krediidivõimelisust nõuetekohaselt.

Kohus tuvastas, et rahvastikuregistri andmetel oli kostjal krediidilepingu sõlmimise ajal kolm

alaealist last, kuid hagiavaldusest ei nähtu, kuidas krediidiandja on enne krediidilepingu sõlmimist

hinnanud ja arvestanud kostja ülalpidamiskohustust.

KAVS § 49 lõige 1 punkt 4 kohustab krediidiandjat kehtestama vastutustundliku laenamise nõude

järgimiseks tarbija krediidivõimelisuse hindamise metoodika, mis muuhulgas võtab arvesse muud

hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate

määradena. Lähtuvalt eeltoodust peab krediidiandja küsima tarbijalt tema ülalpeetavate arvu, kuna

ülalpeetavate suurem arv toob kaasa ka kõrgemad majapidamiskulud (elamiskulud). Krediidiandja

peab olema suuteline tõendama, et on ülalpidamiskohustusi ja laste arvu krediidivõimelisuse

hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud. Juhul kui kostja märkis, et tal ei ole lapsi, oli hagejal

juurdepääs rahvastikuregistri andmetele ning kahtluse korral oli tal võimalus kostjalt andmeid

täpsustada ja nõuda vastavaid tõendeid. Lisaks nähtub kostja pangakonto väljavõttest, et ta saab

igakuiselt peretoetust summas 520 eurot, millest võib järeldada, et toetus on mõeldud mitme lapse

eest. Seega oli hagejal võimalik ja vajalik kostjalt täpsustada ülalpeetavate arvu.

Kohtu hinnangul ei ole kostja krediidivõime hindamine korrektne, kuna hagiavaldusest ei nähtu,

kuidas krediidiandja arvestas enne krediidilepingu sõlmimist kostja ülalpidamiskohustust, arvestades,

et kostjal on kolm ülalpeetavat. Hageja ei esitanud kohtu nõudmisel krediidianalüüsi ega vastavaid

tõendeid, millest nähtuks, kuidas krediidiandja on kostja krediidivõimelisuse hindamisel arvestanud

kostja ülalpidamiskohustust ülalpeetavate suhtes.

Laenuandja tuvastas arvelduskonto väljavõtte analüüsi tulemusel, et kostja muud igakuised finants-

ja majapidamiskohustused moodustasid 182 eurot. Arvestades aga, et krediidilepingu sõlmimise ajal

oli kostjal kolm ülalpeetavat alaealist last, ei ole kohtu hinnangul eluliselt usutav, et

majapidamiskulud piirdusid sellise summaga. Samuti ei ole hageja kohtule esitanud arvestust ega

metoodikat, mille alusel nimetatud summa on kujunenud.

Eeltoodut arvestades leiab kohus, et krediidiandja ei ole tarbija krediidivõimelisuse hindamisel

järginud seadusest tulenevaid nõudeid ega tegutsenud nõuetekohase hoolsusega. Krediidivõimelisuse

hindamine on põhinenud puudulikel ja ebatäpsetel andmetel ning kohtule ei ole esitatud läbipaistvat,

kontrollitavat ja piisavalt põhjalikku krediidianalüüsi kostja tegelike sissetulekute, kohustuste ja

majandusliku olukorra kohta. Samuti ei nähtu esitatud materjalidest, et krediidiandja oleks

krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohaselt arvesse võtnud kostja ülalpidamiskohustusi. Seetõttu

järeldab kohus, et krediidiandja ei ole hinnanud tarbija krediidivõimelisust VÕS § 403⁴ ja KAVS §

49 nõuete kohaselt ega ole olnud piisavalt hoolas tarbija võimekuse kontrollimisel krediiti

lepingujärgsetel tingimustel tagasi maksta. Eeltoodu põhjal loeb kohus, et krediidiandja on rikkunud

vastutustundliku laenamise põhimõtet (VÕS § 403⁴ lg 6).

10. VÕS 4034 lg 7 kohaselt kui krediidiandja rikub VÕS 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse

tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem

varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude

vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema.

Riigikohus on osundanud, et VÕS § 4034 lg 7 kolmanda lause mõte pärast lepingu ülesütlemist on

selles, et kohtumenetluses peab hageja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimise tõendamata

jätmise korral esitama oma sissenõutavaks muutunud nõude tervikliku arvestuse, milles oleks

arvestatud intressimäära ja muude kulude vähenemisega ja mille alusel saaks kohus hinnata, millises

ulatuses on algse laenusumma tagasimaksed sissenõutavaks muutunud. Sellise arvestuse esitamise

kohustust ei ole aga juhul, kui algse laenugraafiku järgi on kõigi osamaksete tasumise aeg saabunud,

mistõttu on kogu laenusumma sissenõutavaks muutunud (RKTKm 24.11.2023 2-21-13098, p 24) (vt

Tartu Ringkonnakohtu 19. detsembri 2023. a otsus asjas nr 2-23-133882, p 8). Tsiviilasjas nr 2-23-

133882 on Tartu Ringkonnakohus 19.12.2023 otsuse p-s 10 märkinud, et kui krediidilepingus

sisalduv intressikokkulepe peaks osutuma vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tõttu

tühiseks, siis jääb sellest hoolimata kehtima kokkulepe selle kohta, et viivisemäär on võrdne

intressimääraga. See tähendab, et viivisemäär on sellisel juhul võrdne seadusjärgse intressimääraga.

Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral tuleb kostja tagasimaksed lugeda põhinõude

katteks. Tartu Ringkonnakohus on lahendi nr 2-21-125271 p-is 9 märkinud, et: “VÕS § 4034 lg 7

tulenevalt ei ole krediidileping tervikuna tühine, vaid üksnes intressi ja muude krediidiga seotud

tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Samas ei vabane krediidisaaja viivise ja

sissenõudmistasu maksmise kohustusest”. Kohus selgitab, et tasuna ei saa VÕS § 4034 lg 7

tähenduses käsitada viivist ega sissenõudmiskulusid, sest tegemist ei ole krediidiga seotud tasudega,

vaid õiguskaitsevahenditega kohustuste täitmise tagamiseks.

11. Hageja on hagiavalduse täienduses välja toonud nõude ümberarvestuse alternatiivse nõudena.

Hageja esitas kohtule laenulepingu ümberarvestuse juhuks, kui kohus peaks leidma, et

vastutustundliku laenamise põhimõtet on rikutud. Juhul kui kohus tuvastab vastutustundliku

laenamise põhimõtte rikkumise, taotleb hageja TsMS § 369 alusel tulevikunõude rahuldamist.

Kohus selgitab, et tegemist ei ole ega saa olla alternatiivse nõudega TsMS 370 lg 1 tähenduses, vaid

hagi osalise rahuldamisega. Hageja ei saa sama nõude näilikult alternatiivse nõudena esitamisega

vähendada riske, mis kaasnevad hagi osalise rahuldamata jätmisega (vt ka Tsiviilkohtumenetluse

seadustik II. Kommenteeritud vlj, § 370, p 3.5.3.c).

Hageja esitas laenulepingu ümberarvestuse. Kostja on tasunud pangale perioodil 10.09.2022 -

10.10.2023 kokku 4655 eurot ja peale loovutamist on kostja tasunud hagejale nõude katteks alates

10.01.2024 kuni 10.04.2025 kokku 2437,44 eurot. Seega tasus kostja kokku laenulepingu katteks

7092,44 eurot (4655 + 2437,44). Vastavalt lepingu põhitingimustele tuli kostjal tasuda laen summas

13 717,51 eurot 84 osamaksega alates 10.09.2022 ning igakuiseks osamakseks kujuneb 163,30 eurot

(13717,51/84). Lähtuvalt eeltoodust saab lugeda kostja tasumised põhiosa tasumisteks järgmise

graafiku alusel alates 10.09.2022 kuni 10.04.2026 ja kostjal on tasumata osaliselt 10.04.2026

osamakse summas 92,76 eurot (35,67 - 24,31) (kohtu märkus: õige 163,30-70,54): kokku 7092,44

eurot (43*163,30+70,54). Alates 10.04.2026 kuni 15.06.2026 (kohtu märkus: õige kuni 10.09.2029)

muutuvad osamaksed sissenõutavaks summas 6625,07 eurot (163,30*40+92,76+0,31). Hageja on

seisukohal, et nõue on põhjendatud ja õiglane, kuna kostja on jätnud pika perioodi jooksul

võlgnetava summa alusetult tasumata ega ilmuta võla tasumiseks mingit tahet. TsMS § 369 kohaselt

võib tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel

ajal ei täida. Sel alusel saab nõuda pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate

kohustuste täitmist tulevikus. Kostja tegi lepingu täitmiseks viimase makse 10.04.2025. See annab

aluse eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi õigel ajal ka tulevikus. Käesoleva menetlusdokumendi

esitamise seisuga muutub tulevikus sissenõutavaks 6625,07 eurot. Kostja on lepingu täitmiseks

teinud makseid kogusummas 7092,44 eurot, mille hageja arvestab põhivõla katteks. Kostja tasumata

võla jääk on 6625,07 eurot, milline muutub sissenõutavaks tulevikus. Sissenõutavaks muutumata

võla summad ja maksetähtpäevad on järgmised (kuupäev ja põhiosa tagasimakse: 10-04-26 92.76;

10-05-26 163.3; 10-06-26 163.3; 10-07-26 163.3; 10-08-26 163.3; 10-09-26 163.3; 10-10-26 163.3;

10-11-26 163.3; 10-12-26 163.3; 10-01-27 163.3; 10-02-27 163.3; 10-03-27 163.3; 10-04-27 163.3;

10-05-27 163.3; 10-06-27 163.3; 10-07-27 163.3; 10-08-27 163.3; 10-09-27 163.3; 10-10-27 163.3;

10-11-27 163.3; 10-12-27 163.3; 10-01-28 163.3; 10-02-28 163.3; 10-03-28 163.3; 10-04-28 163.3;

10-05-28 163.3; 10-06-28 163.3; 10-07-28 163.3; 10-08-28 163.3; 10-09-28 163.3; 10-10-28 163.3;

10-11-28 163.3; 10-12-28 163.3; 10-01-29 163.3; 10-02-29 163.3; 10-03-29 163.3; 10-04-29 163.3;

10-05-29 163.3; 10-06-29 163.3; 10-07-29 163.3; 10-08-29 163.3; 10-09-29 0.31. Hageja palub

mõista kostjalt hageja kasuks välja Xxxx OÜ ja kostja vahel 08.08.2022 sõlmitud refinantseerimise

laenulepingust nr. xxxx tulenev võlgnevus 6625,07 eurot, s.o tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed alates maksetähtpäevale järgnevast päevast vastavalt esitatud graafikule ning

viivis põhinõudelt 10617,81 eurot VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata

summalt, kuid kokku mitte enam kui põhivõla ulatuses tulevikus sissenõutavaks muutuvatelt

osamaksetelt alates maksetähtpäevale järgnevast päevast kuni põhinõude tasumiseni.

12. Kohus tuvastab järgmisena, kas pärast ümberarvutust on krediidiandja laenulepingu kehtivalt

üles öelnud. Hageja edastas kostjale 18.09.2023 lepingu ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale

täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks kuni 09.10.2023. Hageja ütles 10.10.2023 teatisega lepingu

üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja esitatud ümberarvutuse

kohaselt saab lugeda kostja tasumised põhiosa tasumisteks järgmise graafiku alusel alates 10.09.2022

kuni 10.04.2026 ja kostjal on tasumata osaliselt 10.04.2026 osamakse summas 92,76 eurot. Seega ei

olnud kostja 18.09.2023 seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja

rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud

laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus

vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut

10.10.2023 üles öelda ning leping kehtib.

Hageja esitas kohtule ümberarvutuse juhuks, kui kohus leiab, et hageja ei ole krediidilepingu

sõlmimisel järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Sellisel juhul palub hageja alternatiivselt

rahuldada hagi TsMS § 369 alusel ning mõista kostjalt välja tulevikus sissenõutavaks muutuvad

põhivõla osamaksed kogusummas 6625,07 eurot ajavahemikul 10.04.2026 kuni laenulepingu

lõppemiseni 10.09.2029. Nimetatud summa palub hageja välja mõista 42 osamaksena järgmiselt: 40

igakuist osamakset summas 163,30 eurot, üks osamakse summas 92,76 eurot ning üks osamakse

summas 0,31 eurot (kokku 6625,07 eurot, s.o 163,30*40+92,76+0,31). Hageja põhjendab nõuet

sellega, et kostja ei ole seni oma lepingulisi kohustusi täitnud ning on alust eeldada, et ta ei täida neid

ka edaspidi.

Kohus nõustub hageja esitatud nõude ümberarvestusega. Nõude ümberarvutamisel on hageja

loobunud intressi, lepingu haldustasu ning sissenõudekulude nõudmisest. Kostja on tasunud

laenuandjale perioodil 10.09.2022 kuni 10.10.2023 kokku 4655 eurot. Pärast nõude loovutamist on

kostja tasunud hagejale nõude katteks ajavahemikul 10.01.2024 kuni 10.04.2025 kokku 2437,44

eurot. Seega on kostja tasunud laenulepingu täitmiseks kokku 7092,44 eurot (4655+2437,44).

Lepingu põhitingimuste kohaselt pidi kostja tasuma laenu kogusummas 13 717,51 eurot. Sellest

tulenevalt on laenulepingu jääk 6625,07 eurot (13 717,51 - 7092,44). Lisaks taotleb hageja

seadusjärgse viivise väljamõistmist.

Vastavalt TsMS § 369 võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et

võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas nõuda pärast hagi esitamist

sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmist tulevikus. TsMS § 369 näeb tulevaste

nõuete esitamise lubatavuse eeldusena ette, et tulevase nõude saab esitada, kui võib eeldada, et

võlgnik kohutust õigel ajal ei täida. Hagejal tuleb tõendada, millal muutub hagetav nõue

sissenõutavaks ning usutavaks muuta eeldus, et kostja oma kohustust õigel ajal ei täida.

Kohtu hinnangul on TsMS § 369 kohaldamise eeldused täidetud, kuna kostja on viimase makse

laenulepingust tuleneva kohustuse täitmiseks teinud 10.04.2025 ning ei ole edaspidi üles näidanud

vähimatki huvi võla tasumiseks; samuti ei ole kostja kohtumenetluses osalenud, mistõttu saab

eeldada, et kostja vabatahtlikult oma kohustusi ei täida.

Kui nõue ei ole otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud, tuleb kohtuotsuse resolutsioonis

märkida, mis ajal, mille osas hagi rahuldati ja tuleb täita. Kui kohustus muutub ositi sissenõutavaks,

tuleb täitmise aeg märkida selliselt, et iga kohustuse puhul oleks arusaadav, millal see täita tuleb

(TsMS kommenteeritud väljaanne 2017, § 369 kommentaar lk 420-421). Kohtuotsuses otsuse

täitmise korra kindlaksmääramise võimaluse sätestab TsMS § 445.

Kohtuotsuse tegemise aja seisuga ei ole muutunud sissenõutavaks ühtegi osamakset vastavalt

ümberarvutatud nõudele. Kohus rahuldab tulevikus sissenõutavaks muutunud põhivõla tasumise

nõude vastavalt resolutsioonis toodud graafikule.

Hageja taotleb ka tuleviku viiviste väljamõistmist seadusjärgses määras. Kohus rahuldab hageja

viivisenõude VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras igale osamaksele järgnevast päevast

vastavalt maksegraafikule kuni põhivõla tasumiseni (TsMS § 367).

Seega rahuldab kohus hagi üksnes alternatiivse, st tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude ja

tuleviku seadusjärgse viivise osas ning jätab ülejäänud nõuetes hagi rahuldamata.

13. Hageja esitas kohtule alternatiivselt alusetust rikastumisest tuleneva nõude juhuks, kui kohus

põhinõuet või nõude ümberarvestust ei rahulda, ning palus sellisel juhul rahuldada hagi alusetu

rikastumise sätete alusel.

TsMS § 442 lg 8 viies lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise

alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. Seega ei pea kohus hindama ega võtma

kohtuotsuse resolutsioonis seisukohta teiste alternatiivsete nõuete kohta juhul, kui vähemalt üks

hageja esitatud alternatiivne nõue on põhjendatud. Riigikohus on samuti selgitanud, et kui hageja on

järjestanud alternatiivsed nõuded ja kohus rahuldab esmase nõude, ei pea kohus võtma järgnevate

nõuete kohta resolutsioonis seisukohta (Riigikohtu 09.06.2021 otsus asjas nr 2-18-2243/179, p 25).

Käesolevas asjas rahuldas kohus hageja esmase nõude osaliselt, s.o nõude ümberarvestuse ulatuses.

Seetõttu puudub vajadus hinnata hageja alternatiivset alusetust rikastumisest tulenevat nõuet ning

võtta selle kohta kohtuotsuse resolutsioonis seisukohta.

Menetluskulud

14. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei

jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi osaliselt ja jaotab

menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Tsiviilasja hagihind on 20 723,24 eurot.

Kohus rahuldas hageja nõude põhivõla osas summas 6625,07 eurot ning viivise VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras (aasta viivis 672,44 eurot), mis on hagi esitamisel arvestatud

hagihinnast 35%. Kuna kohus rahuldab hagi 35% ulatuses hagihinnast, tuleb menetluskulud jätta

TsMS § 163 lg 1 alusel 65% ulatuses hageja ja 35% ulatuses kostja kanda.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on seoses käesoleva tsiviilasja menetlusega hagejat

esindav Xxxx OÜ osutanud hagejale alljärgnevat õigusteenust ja menetluses kantud kulud on

alljärgnevad: tasutud riigilõiv tsiviilasjas - 1260 eurot; dokumentide komplekteerimine ja analüüs

(1,5 tundi) - 183 eurot; hagiavalduse koostamine ja esitamine (2 tundi) - 244 eurot; hageja

ümberarvestuse ja menetluskulude nimekirja koostamine ja esitamine (3 tundi) - 366 eurot. Hageja

on piiratud käibemaksukohuslane ning ei saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna

maha arvestada. Kohus edastas hageja menetluskulude nimekirja koos täiendatud hagiga kostjale

ning määras tähtaja esitatud kohtule seisukoha esitamiseks. Kostja ei esitanud kohtule määratud

tähtajaks, s.o hiljemalt 20.02.2026, vastust.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Vastavalt TsMS § 175 lg 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus on

seisukohal, et hagi esitamisel tasutud riigilõiv 1260 eurot on põhjendatud menetluskulu.

Õigusteenuse tunnihinnaks on 122 eurot käibemaksuga. Hageja lepingulise esindaja õigusteenuse

tunnitasu 122 eurot käibemaksuga on kohtu hinnangul mõistlik ega ületa sarnase õigusabiteenuse

keskmist turuhinda kohtupraktika kohaselt. Õigusabile kulutatud aeg ja maht (kokku 6,5 tundi kogu

menetluse kestel) vastavad esitatud menetlusdokumentidele ning on proportsionaalsed asja

keerukuse ja töömahu suhtes.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud õigusabikulude (793 eurot) ja riigilõivu (1260 eurot)

osas on vajalikud ja põhjendatud. Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi

rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 35% hageja menetluskuludelt s.o summalt

2053 eurot, ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 718,55 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetatud

taotluse esitanud ning kohus määrab, et kostjal tuleb menetluskuludelt tasuda ka viivis.

Kostja kohtule hagiavalduse vastust ei esitanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et kostja oleks

teinud toiminguid, millega kaasnevad kostjale kohtukulud. Seega kostjale hüvitatavad menetluskulud

puuduvad.

TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale

edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline

suurus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaire Pullerits

Kohtunik