3-24-1189/34 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene, Kaire Orion

Otsuse tegemise aeg ja koht

17.03.2026, Tartu

Haldusasja number

3-24-1189

Haldusasi

KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX kaebus Kambja

Vallavalitsuse 10.01.2024 korraldusele nr 11 ja selle

alusel väljastatud ehitusloale ning Kambja

Vallavalitsuse 21.03.2024 vaideotsusele nr 187 ja

18.07.2024 väljastatud kasutusloale nr 12371/03241

Menetlusosalised

Kaebaja – KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX,

esindajad A.V. ja Gunnar Leht

Vastustaja – KAMBJA VALD, esindajad Annika Kiisk

ja Kaupo Piirsalu

Kolmas isik – Lõunakeskus OÜ, esindaja

vandeadvokaat Margo Lemetti

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 25.04.2025 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Kaebaja apellatsioonkaebus ja kolmanda isiku

vastuapellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta haldusasja materjalide juurde võtmata kaebaja poolt apellatsioonkaebusele

lisatud ning 12.06.2025, 22.07.2025, 21.10.2025 ja 10.03.2026 esitatud dokumendid.

2. Jätta KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX apellatsioonkaebus rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 25.04.2025 otsus haldusasjas nr 3-24-1189 vastavas osas

muutmata.

3. Rahuldada Lõunakeskus OÜ vastuapellatsioonkaebus ning tühistada Tartu

Halduskohtu 25.04.2025 otsuse haldusasjas nr 3-24-1189 resolutsiooni p 3.

4. Mõista KAMBJA VALD, Räni alevik, XXXlt Lõunakeskus OÜ kasuks välja esimese

ja teise kohtuastme menetluskulud 7820 eurot. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste

menetluskulud nende endi kanda.

3-24-1189

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.04.2026.

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS §

213 lg 1 p 5).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kambja Vallavalitsus andis 21.09.2022 korraldusega nr 853 ehitusloa Räni alevikus

Ränirahnu tee 21 kaubandushoone püstitamiseks. Ehitusluba nr 2212271/20957 anti

ehitusprojektile, mille asendiplaani kohaselt on Ränirahnu tee 21 hoone XXX poolsesse külge

kavandatud laadimisalad ja prügiala, kinnistu piirile 3 m kõrgune müratõkkesein ja

ronitaimed. Ehitusprojekti seletuskirja kohaselt on hoone paigutatud krundi põhjaosasse,

majandusõu ja laadimisala paiknevad krundi põhjaosas, varustustranspordi sissesõit on krundi

kirde- ja loodenurgast. Seletuskirjas on märgitud, et kinnistu põhjaküljele rajatakse

naaberkinnistule puude rivi ja hekid, samuti 3 m kõrgune müraekraan varjamaks laadimisala

naabruses asuva kortermaja poolt.

Kambja Vallavalitsus tunnistas 10.01.2024 korraldusega nr 11 kinnistu omaniku avalduse

alusel ehitusloa nr 2212271/20957 kehtetuks (korralduse punkt 1) ning otsustas anda ehitusloa

Räni alevikus Ränirahnu tee 21 Lõunakeskuse ärihoone (ehitisregistri kood 121413623)

püstitamiseks (korralduse p 2).

KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX esitas 13.02.2024 Kambja Vallavalitsusele korralduse nr

11 peale vaide, mille Kambja Vallavalitsus jättis 21.03.2024 korraldusega nr 187

rahuldamata.

Kambja Vallavalitsus andis 17.07.2024 korraldusega nr 428 ehitusloa alusel ehitatud

kaubandushoonele kasutusloa.

2. KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX esitas 22.04.2024 Tartu Halduskohtule kaebuse,

milles palus tühistada Kambja Vallavalitsuse 10.01.2024 korraldus nr 11, korralduse alusel

väljastatud ehitusluba ning Kambja Vallavalitsuse 21.03.2024 vaideotsus nr 187. Peale

hoonele kasutusloa väljastamist muutis kaebaja kaebust ning halduskohus luges 05.02.2025

määrusega kaebuse menetlusse võetuks Kambja Vallavalitsuse 10.01.2024 korralduse nr 11,

selle alusel väljastatud ehitusloa ning Kambja Vallavalitsuse 21.03.2024 vaideotsuse nr 187

õigusvastasuse tuvastamise ning 18.07.2024 väljastatud kasutusloa nr 12371/03241

tühistamise nõudes.

Vastustaja ei ole kaebaja pöördumistele adekvaatselt vastanud ega teostanud oma kohustust

seista valla elanike huvide eest. Müra sihtväärtused on kehtestatud terviseriskide

ennetamiseks. Müraolukorra olulist halvendamist tuleb püüda vältida ka allpool müra

2(9)

3-24-1189

piirväärtust, kui see on mõistlikult võimalik (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) §

14). Vastustaja on jätnud arvestamata keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme

mõõtmise meetodid“ sätestatud piirmäärad, keskkonnaministri 03.10.2016 määruse nr 32

„Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“

§ 2 lg 1 ning atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 59. Arendaja ja kohaliku omavalitsuse

kokkulepped pole lähtunud elanike huvidest. Vastustaja pole nõudnud arendajalt oma

tegevuse mõju kirjeldust.

Korteriomanikud on soovinud, et valmiva hoone kasutusse võtmisel ei toimuks selle hoone

põhjaküljel ehk elumaja suunal mingit tegevust, mis saab häirida XXX korteriomanike kui

valla elanike kodurahu. Kaebaja ei ole hoone ehitamise vastu, kui arendajal õnnestub see

püstitada selliselt, et müraallikad ja ennekõike kauba laadimisplatvorm ja jäätmete käitlemise

ala jäävad elanike korteritest võimalikult kaugele.

Arendaja poolt nimetatud kaebaja kinnistul asuv hekk, puuderivi ja lubatud 3 meetri kõrgune

müratõkkesein ei summutaks täielikult ja kõikidesse korteritesse kostuvaid helisid. Elumaja

on 5-korruseline ja 5 korda müratõkkest kõrgem. Kui müra tekitav prügipress on paigutatud

müratõkke seina äärde, levib pressi tekitatud heli nii loomulikult kui müratõkke seinast

peegelduvalt rajatava hoone suunas ja sealt elumaja elanike magamistubade suunas, st helid

võimenduvad.

Kuna ehitusluba väljastati kolmandale isikule ebaseaduslikult, on õigusvastane ka hilisem

kasutusluba. Vastustaja poleks tohtinud väljastada ehitusluba ja kasutusluba ehitisele, mille

laadimisala oli kavandatud ja ehitati elamust ca 30 meetri kaugusele ning müra tõkestamine

polnud tagatud. Kaebaja ja Terviseameti teostatud müra mõõtmise tulemused näitavad

lubatava mürataseme korduvat ületamist ning välistada ei saa ülemäärase müra kordumist.

Tegemist on rikkumisega, mis peaks kaasa tooma vähemalt kasutusloa tühistamise.

3. KAMBJA VALD palus jätta kaebus rahuldamata, jäädes vaidlustatud haldusaktides

avaldatu juurde.

4. Lõunakeskus OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.

HKMS § 44 lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste

kaitseks. Kaebajaks on korteriühistu, kuid ehitusluba on vaidlustatud XXX elanike

tervisekaitse ja kodurahu säilimise tagamiseks. Korteriomandi- ja korteriühistuseadusest

(KrtS) ei tulene, et korteriühistul on seadusest tulenev õigus kaitsta kõiki korteriomandite

omanike? subjektiivseid õigusi.

Vaidlustatud ehitusloa väljastamise tõttu tunnistas vastustaja sama korraldusega kehtetuks

varasema kaubandushoone ehitusloa. Uus ehitusluba anti ehitusprojektile, mille seletuskirja

kohaselt asub hoone põhjaküljes krundi piirist 3 m kaugusel 3 m kõrgune ronitaimedega

kaetud müratõkkesein. Projektiga lisatakse kõrghaljastust olemasolevale juurde ning hoone

XXX poolne fassaadivalgustus on lahendatud kellaajaliselt (07.00-22.00), et mitte häirida

vastas paiknevaid elamispindu. Ehitusprojekti asendiplaani kohaselt paikneb hoone

põhjapoolsel küljel majandusala (laadimis- ja prügialad) nagu oli ette nähtud ka varasema

ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis. Ehituslubade aluseks olevate ehitusprojektide

asendiplaanide võrdlus näitab, et 2024. a-l antud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojekt oli

üldjoontes 2022. a-l antud ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga sarnane eelkõige selles, et

hoone majandusõu, sh laadimisala ja prügiala on kavandatud hoone põhjaküljele, XXX

kinnistu poolsesse külge.

Kolmandal isikul tekkis vajadus ehituprojekti muutmiseks (kavandatavasse hoonesse lisandus

kaks täiendavat rentnikku, mh riiklik tervishoiuasutus), mis tingis uue ehitusloa andmise.

3(9)

3-24-1189

Sisuliselt oli tegemist taotlusega haldusakti muutmiseks (haldusmenetluse seaduse (HMS) §

64 lg 1). Ehitusprojekti muudatused ei olnud sellised, mis oleksid võrreldes varasema

ehitusloa aluseks olnud ehitusprojektiga avaldanud XXX kinnistu kasutamisele varasemast

ehitusloast oluliselt erinevat mõju.

Prügipressid on 1,5 m kõrgused teisaldatavad elektrimootoriga töötava hüdraulilise pressiga

varustatud prügikonteinerid, mis ei tekita märkimisväärset tööstuslikku müra. Hoone jahutus

toimub valdavalt kaugjahutuse teel, mistõttu puudub vajadus kasutada jahutuskompressoreid,

mille välisosad paikneksid hoone välisküljel ja tekitaksid täiendavat müra. Hoonesse ei ole

kavandatud toidupoodi, mille puhul võiks eeldada intensiivsemat liikluskoormust.

Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda, et ärihoone rajamiseks ette nähtud krundilt ei

tuleks tema kinnistule mitte mingeid mõjutusi. Ehitusluba ei anna kolmandale isikule õigust

tekitada ülenormatiivset müra. Detailplaneeringus on ette nähtud, et krundile võib rajada kuni

kolmekorruselisi ärihooneid. Ärihoonete kasutamisega kaasneb ka teatud määral müra.

Kolmandale isikule antud ehitusluba on detailplaneeringuga kooskõlas ning kavandatav

hoone on detailplaneeringuga lubatud mahust väiksem. Naaberkinnistule levida võivate

häiringute vähendamiseks on ette nähtud leevendusmeetmed.

5. Tartu Halduskohus jättis 25.04.2025 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis

kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud 2000 eurot.

Ehitus- ja kasutusloa vaidlustamine on HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt lubatav isiku

subjektiivsete õiguste kaitseks. Kaebaja on ehitus- ja kasutusloa vaidlustanud põhjusel, et

kolmandale isikule kuuluva ärihoone majandusõuelt, mis asub korteriühistu poolses küljes,

kostev müra häirib korteriühistu elanikke ning mõjub nende tervist kahjustavalt. Ülemäärast

müra põhjustavad väidetavalt majandusõues töötav prügipress ning alal liikuvad kauba- ja

muud äriühingut teenindavad autod. Hilisemas menetluses on kaebaja väitnud ka tugevaid ja

häirivaid tehnilisi helisid seoses kanalisatsiooniga, toonud välja ärihoone alarmseadme

käivitumise juhtumid ning häirivate valgusreklaamide mõju. Kaebaja väidab müra tekkimist

alates ca kella 7-st, pärast kella 20 ning ka nädalavahetustel.

Praeguses asjas on kaebajaks korteriühistu. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud

korteriühistu kaudu oma korteriomandist tulenevaid õigusi. Tegemist ei ole kaebusega teiste

isikute õiguste kaitseks, vaid kogu kaasomandi eset hõlmava vaidlusküsimusega, mis võib

seonduda korteriühistu kaasomandi eseme majandamisega. Seega tunnustas kohus 12.09.2024

määruses kaebaja kaebeõigust.

Praegusel juhul on kaebaja esitanud kaebuse põhistamiseks ennekõike elanike tervist

kahjustava müraga seonduvaid argumente ja tõendeid. Kuigi tegemist on korteriühistut

tervikuna puudutava probleemiga, millega toimetulekuks võib ühistul endal olla vaja teha

investeeringuid täiendavateks ehitus- või haljastustöödeks või muid kulutusi mürataseme

leevendamiseks, ei ole kaebaja selliseid tegevusi ja nendega korteriühistule kaasnevaid

kulutusi kohtumenetluses selgelt välja toonud. Seega ei ole asja läbivaatamisel selgunud

korteriühistust kaebaja sellist õiguste rikkumist, mida korteriühistul oleks võimalik

halduskohtumenetluses kaitsta, mistõttu puudub alus kaebuse rahuldamiseks.

Kaebaja viited planeerimisõiguse sätetele ja planeerimisvaldkonna kohtupraktikale ei ole

asjakohased, sest asjas ei käi vaidlust detailplaneeringu üle.

Kaebaja ei ole 2022. a-l väljastatud ning 10.01.2024 korraldusega nr 11 kehtetuks tunnistatud

ehitusluba vaidlustanud. Vastustaja selgituste kohaselt oli kaebaja läbi portaali www.ehr.ee

ehitusloa menetlusse kaasatud ning selles menetluses ka aktiivselt osalenud. Kaebaja on ka

varasemalt kolmanda isiku ehitustegevusega Ränirahnu tee 21 kinnistul, sh majandusõue ja

seal asuva prügiala rajamisega nõustunud. Viidatud 2022. a ehitusloast (dtl 75) ilmneb, et

4(9)

3-24-1189

ehitusloa menetlusse oli kaasatud XXX (varasem Korteriühistu xxx), kelle ettepanekutele ja

soovidele vastati ning neid arvestades korrigeeriti ka projekti (lisandus täiendav haljastus nii

puude kui hekitaimede näol ning müraekraan, mille asukohast tingitult suurenes XXX

kinnistu reaalne kasutatav ja visuaalne ala (dtl 76-77). 2024. a ehitusloaga lisati kõrghaljastust

olemasolevale juurde ning hoone XXX poolne fassaadivalgustus on lahendatud kellaajaliselt

(07.00–22.00), et mitte häirida vastas paiknevaid elamispindu.

Ränirahnu tee 21 haljastusprojekti seletuskirja kohaselt moodustab olemasolev kõrghaljastus

XXX ja Ränirahnu tee 21 vahele haljaspuhvri ning 3 meetri kõrguse müratõkkeseina äärde

planeeritud taimede rivi (suurelehine tobiväät) muudab piirde nn roheliseks seinaks, mis

täiendavalt takistab müra levimist. Ränirahnu tee 21 ehitusprojekti seletuskirja kohaselt

rajatakse kinnistu põhjaküljele naaberkinnistule puuderivi ja hekid ning Ränirahnu tee 21

hoone laadimisala ümber rajatakse 3 meetri kõrgune puitpiire-müraekraan, mis on

naaberkinnistu poolt kaetud ronitaimedega. XXX kinnistule istutatakse 10 saarvahtra puud.

Lisaks nähti ette säilitada laadimisala vastas XXX kinnistul paiknev olemasolev hekk (must

aroonia).

Acoustics OÜ 11.03.2024 koostatud Ränirahnu tee 21 keskkonnamüra hinnangu (dtl 140-160)

kohaselt mõjuvad XXX hoone Ränirahnu tee 21 poolsele fassaadile perspektiivses

kumulatiivses olukorras päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 57 dB ning öisel ajal Ln ≤ 47 dB.

Tehnoseadmete töötamisel mõjub hoone planeeringuala poolsele fassaadile päevasel ajal

müratase Ld ≤ 43 dB. Prügipresside töötamisel mõjuvad hoone planeeringuala poolsele

fassaadile päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 29 dB. Olemasolevas kumulatiivses olukorras

mõjuvad hoone planeeringuala poolsele fassaadile päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 56 dB

ning öisel ajal Ln ≤ 46 dB. Perspektiivses kumulatiivses olukorras mõjuvad hoone

planeeringuala fassaadile päevasel ajal müratasemed Ld ≤ 57 dB ning öisel ajal Ln ≤ 47 dB.

Hinnangu kohaselt on liiklusmürast tingitud müratasemed XXX hoone fassaadil juba niigi

üsna kõrged ja seega ei suurenda kavandatava tegevusega kaasnev tööstusmüra liiklusest

tingitud müratasemeid päevasel ega öisel ajal. Esitatud mõõtmistulemuste puhul on täidetud

keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrusega nr 71 kehtestatud II kategooria päevase

aja tööstusmüra sihttaseme nõuded.

Kuigi viidatud hinnang valmis alles pärast ehitusloa andmist, on tulemused olnud

kättesaadavad ja vastustajale teada vähemalt kaebaja vaide lahendamise ja vaideotsuse

tegemise ajal 21.03.2024.

Kohtul puudub alus kahelda valdkonnale spetsialiseerunud äriühingu mõõtmistulemustes või

pidada neist usaldusväärsemaks kaebaja esitatud tõendeid. Vaidluse lahendamisel ei ole

määravad ega asjakohased tõendid, mille kaebaja on ise loonud käepäraseid

mõõtmisvõimalusi kasutades ning millega kaebaja soovib tõendada müra tekkimist pärast

ehitise valmimist vaidlustatud ehitusloa alusel ning kasutusloa andmist.

Vastustaja ei ole vaidlustatud ehitus- ega kasutusloa andmisel toiminud õigusvastaselt – ei ole

lubanud ehitada ega kasutada ehitist, millest lähtuks naabruses asuvale kortermajale kehtivaid

norme ületavat müra. Asjaolu, et kaebajat häiriv müra on selle ehitusloa alusel valminud

ehitise kasutamisel siiski ilmnenud, ei anna alust ei ehitus- ega kasutusloa tühistamiseks.

Kolmandal isikul müra valdajana lasub kohustus kehtestatud norme järgida. Selle kohustuse

rikkumise puhuks müraallika valdaja poolt on aga seadusandja näinud ette muud

õiguskaitsevõimalused kui ehitus- ja kasutusloa menetlus, mis võimaldavad müra tõkestamise

küsimusega tegeleda vaid lühikest aega ning n-ö ettevaatavalt prognoosides, kas loa andmise

ajal olemasoleva teabe põhjal saab veenduda kavandatava või valminud ehitise vastavusest

nõuetele, mh müranormidele. Ka ehitus- ja kasutusloa andmise järel ei kaota isikud

õiguskaitsevõimalust pöörduda järelevalveasutuste poole ehitamise või ehitise kasutamise või

5(9)

3-24-1189

müra tekitava seadme paigutuse ja kasutamise nõuetekohasuse kontrollimiseks. Sõltuvalt, kas

müra tuleneb ehitise enda või mõne konkreetse seadme kasutamisest, saab järelevalve

taotlusega pöörduda kohaliku omavalitsuse üksuse või muu pädeva järelevalveorgani (nt

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, Terviseamet) poole.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

6. KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX palub apellatsioonkaebuses Tartu Halduskohtu

25.04.2025 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb

varasemate seisukohtade juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Kohus on välja toonud üksikud müra tekke nüansid, mis võivad anda pettekujutelma, et

tegemist on harvikjuhtudega müra tekkimisel. Olukord pole nii. Tegemist on laadimisala

sihtotstarbelisest ning sinna rajatud kommunikatsioonide kasutamisest tulenevate müra

ilmingutega, millede tekkimine ja avaldumine jäävad regulaarseteks ja püsivateks seni, kuni

midagi adekvaatset ette ei võeta. Kohus ei arvestanud sellega, et kolmas osapool on reaalselt

ignoreerinud kõiki meie ettepanekuid ning väitnud kohtule olematuid asju nende tegevusest

nii müra kui valgusreostuse vähendamise kohta. Reaalselt pole mured lahenenud.

Hoolimata reaalsetest mõõtmistulemustest Terviseameti poolt, püüab vastustaja kolmanda

osapoole toel olukorda eitada, rõhudes Kajaja Acoustics OÜ hinnangule, mis on

ebaadekvaatne mitmel põhjusel: helitugevust mõõdeti kaks meetrit maapinnast, mitte sealt,

kus on inimesed, ning helitugevuse hindamisel ei arvestatud reaalsete müra allikatega. Lisaks

on oluline, et otsesed mõõtmised kaaluvad teaduslikust aspektist hinnangulised mõõtmised

üles. Kohus jättis põhjendamatult asja juurde võtmata kaebaja poolt esitatud otseste mõõtmiste

tulemused.

Vastustaja väljastas ehitusloa kolmandale isikule ilma eelneva mürahinnangu ja tegevuse

mõju kirjelduseta, millega jättis oma kohustused täitmata ja kaebaja liikmetest vallaelanike

õigused ja huvid esindamata, mis tõi kaasa seaduse rikkumise ja negatiivsed tagajärjed

elanikele.

Kohus pole arvestanud, et kolmas isik on lubanud teha haljastustöid kaebaja krundil, kuid

keegi pole sellega seoses ühendust võtnud. Lubadust pole ellu viidud. Vald ei ole seda

kontrollinud. Rakendatud meetmetest ei ole reaalset kasu.

7. KAMBJA VALD ja Lõunakeskus OÜ paluvad jätta apellatsioonkaebus rahuldamata,

nõustudes halduskohtu otsuse põhjendustega.

8. Lõunakeskus OÜ palub vastuapellatsioonkaebuses tühistada Tartu Halduskohtu

25.04.2025 otsuse resolutsiooni p 3 osas, millega kolmandale isikule ei mõistetud

menetluskulusid välja täies ulatuses.

Kolmas isik taotles esindajakulude 7500 eurot hüvitamist, kuid halduskohus mõistis kaebajalt

välja üksnes 2000 eurot, leides, et korteriühistust kaebaja ja äriühingust kolmas isik ei ole

praegusel juhul oma majandusliku seisu poolest võrdses olukorras. Tegemist ei ole asjaoluga,

mis võimaldaks menetluskulusid HKMS § 108 lg 11 alusel vähendada.

HKMS § 108 lg 11 järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui

vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes

äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus ei ole selle normi kohaldamisel tuginenud muule

asjaolule, kui üksnes kaebaja ja kolmanda isiku majandusliku seisu võrdsusele. Seejuures ei

ole kohus viidanud, milliste tõendite alusel ta kaebaja ja kolmanda isiku majandusliku seisu

kindlaks tegi. HKMS § 108 lg 11 kohaldamisel tuleb kasutada kõrgendatud standardit ning

tuvastada need erandlikud asjaolud, mis konkreetsel juhul õigustaksid menetluskulude

tavapärasest jaotusest hälbida. Käesoleval juhul kaebaja ja kolmanda isiku majandusliku seisu

6(9)

3-24-1189

võimalik ebavõrdsus selleks alust ei anna. Kaebaja puhul on tegemist korteriühistuga, mis

haldab 90 korteriga kortermaja. Tegemist ei ole üksiku füüsilise isiku kaebusega, kellele võib

7500 euro suuruse menetluskulu kandmine olla ilmselgelt üle jõu käiv ning seetõttu ka

kaebeõigust ülemääraselt piirav.

9. KAMBJA VALD, Räni alevik, XXX palub jätta kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebus

rahuldamata, nõustudes menetluskulude vähendamise osas halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

10. Kaebaja on apellatsioonimenetluses esitanud hulgaliselt uusi dokumente.

Apellatsioonkaebusele on lisatud kaebaja 09.04.2025 päring Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile seoses mürahäiringuga ja kasutusotstarbega ning ameti 15.04.2025 ja

16.04.2025 vastused. 12.06.2025 esitas kaebaja videosalvestised tegevusest kolmanda isiku

kinnistul 06.05.2025 hommikul ja 14.05.2025 öösel ning kaebaja sellekohase pretensiooni

kolmandale isikule ja vastustajale. Kaebaja esitas 22.07.2025 ringkonnakohtule Kambja

Vallavalitsuse 18.07.2025 vastuse kaebaja 05.06.2025 pretensioonile. Kaebaja palub

21.10.2025 taotluses asja materjalide juurde võtta 30.09.2025 pretensioonid vastustajale ja

kolmandele isikule, valla vastus pretensioonile, 17.10.2025 korduvad pretensioonid

vastustajale ja kolmandale isikule ning nende vastused kaebaja kutsele ühistu 30.09.2025

üldkoosolekule. Veel on kaebaja 10.03.2026 menetlusdokumendile lisanud 13.11.2025

pöördumise ja kolmanda isiku 01.12.2025 vastuse seoses torutöödega kolmanda isiku

kinnistul.

Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud dokumentide haldusasja materjalide juurde võtmine ei

ole põhjendatud. Ringkonnakohus hindab halduskohtu otsuses hindamata tõendeid muu

hulgas juhul, kui tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja

lahendamist halduskohtus (HKMS § 198 lg 2 p 3). Valdav osa kaebaja esitatud tõenditest on

tekkinud pärast halduskohtu otsuse tegemist 25.04.2025. Ringkonnakohus selgitab, et kohus

võtab vastu ainult sellise tõendi ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on

asjas tähtsust; tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada

(HKMS § 62 lg 2). Praeguse haldusasja esemeks on 10.01.2024 antud ehitusluba ning

18.07.2024 väljastatud kasutusluba. Kohus hindab nende haldusaktide õiguspärasust

haldusaktide andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2). Seega ei saa 2025. a-l fikseeritud

sündmused mõjutada ehitus- ja kasutusloa õiguspärasust. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtuga, et eelnimetatud aktidega ei ole kolmandele isikule antud õigust norme ületava

müra tegemiseks. Järelikult ei saa väidetavalt siiski aset leidnud rikkumiste põhjal väita, et

müranormide ületamine on toimunud ehitus- ja kasutusloa alusel.

Eelneval põhjendusel oli õige ka halduskohtu otsustus tagastada kaebajale 04.04.2025

avalduse lisana esitatud tõendid (kohtuotsuse resolutsiooni p 1).

Koos apellatsioonkaebusega esitatud dokumendid oli kaebajal võimalik esitada juba

halduskohtule. Samuti oli kaebajal võimalik teha järelepärimine Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile varem. Kaebaja ei ole põhistanud, miks ta seda ei teinud.

Ringkonnakohus jätab seetõttu tõendid asja juurde võtmata (HKMS § 198 lg 3), märkides

täiendavalt, et ka need dokumendid ei seondu vahetult kaebuse esemega. Kohus ei saa

lahendada kogu probleemide kogumit, vaid on seotud kaebuse piiridega.

11. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

Halduskohus järeldas õigesti, et korteriühistul puudub praegusel juhul kaebeõigus, sest nii

kaebuse kui ka apellatsioonkaebuse väidetest nähtub, et eesmärgiks on kaitsta elanikke liigse

7(9)

3-24-1189

heli- ja valgusreostuse eest. Kaebaja pole esitanud väiteid, et häiringud rikuvad mingil moel

ühistu kui juriidilise isiku õigusi. KrtS § 12 lg 1 kohaselt teostavad korteriomanikud oma

korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi KrtS-s sätestatud ulatuses

korteriühistu kaudu. KrtS ei näe ette ühistu õigust pöörduda oma liikmete subjektiivsete

õiguste kaitseks kohtusse.

Kui kohus tuvastab kaebeõiguse puudumise kohtuotsust tehes, jääb kaebus rahuldamata ning

muid kaebuse väiteid ei pea analüüsima. Halduskohus hindas sellele vaatamata ka kaebuse

sisulist põhjendatust ning leidis õigustatult, et tuvastamis- ja tühistamiskaebuse rahuldamiseks

puudub alus. Halduskohus on kaebaja väiteid igakülgselt hinnanud ning

apellatsioonimenetluses ei ole esitatud uusi seisukohti, mis vajaksid täiendavalt analüüsimist.

Halduskohus leidis õigesti, et kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kolmanda isiku

kinnistult ei kostuks üldse mingit müra või et kolmas isik muudaks hoone ja selle

teenindamiseks vajalike seadmete asukohta. Ärihoone ehitamine on kinnistule

detailplaneeringuga lubatud ning kolmanda isiku äritegevus pole sellist laadi, mille puhul on

ette nähtav, et igal juhul toimub müranormide ületamine. Vaidemenetluses sai vastustaja

arvestada 11.03.2024 koostatud keskkonnamüra hinnanguga.

Halduskohus on ammendavalt analüüsinud ehitus- ja kasutusloas sätestatud

leevendusmeetmeid ning haldusaktid ei luba kolmandal isikul müranorme ületada. Kui kolmas

isik rikub ehitus- ja kasutusloa tingimusi, on kaebajal õigus pöörduda järelevalve teostamiseks

kohaliku omavalitsuse poole. Muu hulgas on kohalikul omavalitsusel võimalik kaaluda

kasutusloa kehtetuks tunnistamist (ehitusseadustiku § 57 lg 2 p 3).

12. Kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebus on põhjendatud. Halduskohus vähendas

kolmanda isiku menetluskulusid, tuginedes HKMS § 108 lg-le 11, mille kohaselt võib kohus

jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine

poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

Ringkonnakohus leiab, et HKMS § 108 lg-s 11 nimetatud olukorraga ei ole tegemist. Asjaolu,

et kaebaja ja kolmas isik pole majandusliku seisu poolest võrdsed, ei tähenda, et

menetluskulude kaebajalt väljamõistmine on välistatud. Kaebaja kui juriidilise isiku puhul ei

ole tegemist isikuga, kes pole suuteline menetluskulusid kandma. Kulude kandmine on

kohtuvaidluse kaotanud poolele alati majanduslikult raske, kuid tegemist on tagajärjega,

millega tuleb juba enne kohtusse pöördumise otsustamist arvestada.

Kolmas isik taotles 13.03.2025 menetluskulude nimekirjas kaebajalt 7500 euro (ilma

käibemaksuta) väljamõistmist. Nimekirja kohaselt osutas kolmanda isiku lepinguline esindaja

õigusteenust 37,5 tunni ulatuses. Kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud

menetluskulud (HKMS § 109 lg 6). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga osas, et vaidluse

sisu ja kulgu arvestades võib arvetel kajastatud töömahtu hinnata mõnevõrra ülepaisutatuks.

Arvetele lisatud spetsifikatsioonid kajastavad mitmeid toiminguid, mis ei ole vahetult seotud

kohtumenetlusega (nt 18.07.2024 kasutusloa väljastamise infoga tutvumine, 22.07.2024

korteriühistu pretensiooniga tegelemine, Telco tegevusplaanide arutelud). Ka ei olnud

12.03.2025 täiendava seisukoha koostamine kajastatud mahus vajalik. Kokkuvõtvalt leiab

ringkonnakohus, et esimeses kohtuastmes oli põhjendatud kaebajalt vastustaja kasuks välja

mõista 5000 eurot.

13. Kuna ringkonnakohus jätab kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning rahuldab

kolmanda isiku vastuapellatsioonkaebuse, jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja kanda

(HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

Kolmas isik taotleb 09.02.2026 menetluskulude nimekirjas kaebajalt 2820 euro (ilma

käibemaksuta) väljamõistmist (riigilõiv 20 eurot, esindajakulu 2800 eurot). Kolmandale

8(9)

3-24-1189

isikule on õigusteenust osutatud 14 tunni ulatuses. See hõlmab nii apellatsioonkaebusele

vastamist kui ka vastuapellatsioonkaebuse esitamist. Ringkonnakohus leiab, et kulud on

vajalikud ja põhjendatud ning tuleb kaebajalt välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

9(9)