3-25-2355/22 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Anu Maria Brenner

Määruse tegemise aeg ja koht

17. märts 2026, Tallinn

Haldusasja number

3-25-2355

Haldusasi

X. Xi taotlus Lääne-Harju vallale rahatrahvi määramiseks

Menetlusosalised

Taotluse esitaja X. X

Vastustaja Lääne-Harju vald, seaduslik esindaja Anti Pärtel

Menetlustoiming

Rahatrahvi määramise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X. Xi 24.02.2026 taotlus.

2. Määrata Lääne-Harju vallale Tallinna Halduskohtu 12.12.2025 otsuse nr 3-25-2355

resolutsiooni täitmata jätmise eest rahatrahv 1500 eurot.

SELGITUSED

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

käesoleva määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 204

lg 1 ja § 248 lg 4). Sekretäril saata määrus menetlusosalistele (esindajate kaudu).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X. X esitas 24.02.2026 Tallinna Halduskohtule taotluse Lääne-Harju vallale trahvi

määramiseks Tallinna Halduskohtu 12.12.2025 otsuse haldusasjas nr 3-25-2355 täitmata

jätmise eest. Taotluse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

Tallinna Halduskohus tegi 12.12.2025 haldusasjas nr 3-25-2355 kohtuotsuse, millega

kohustas vastustajat lahendama X. X 17.07.2024 taotlus ning määras otsuse täitmiseks tähtaja.

Taotluse esitamise ajaks (24.02.2026) ei ole vastustaja kohtuotsust täitnud. Kohtuotsuse

täitmata jätmine ei ole üksnes menetluslik viivitus, vaid olukord, mis pikendab ja süvendab

pikaajalist õiguste riivet. X. X. palub vastustajale määrata rahatrahv kohtuotsuse täitmata

jätmise eest ning määrata vastustajale uus konkreetne tähtaeg ning kohustada vastustajat

esitama kohtule teave täitmiseks tehtud toimingute ja täitva haldusakti teatavakstegemise

kohta.

2. Tallinna Halduskohtu 25.03.2026 kohtunõudega paluti vastustajal esitada hiljemalt

06.03.2026 seisukoht trahvi määramise taotlusele.

3. Vastustaja palub jätta trahvi määramise taotlus rahuldamata. Oma seisukohta põhjendab

vastustaja järgmiselt.

3-25-2355

Vastustaja on kohtuotsust täitnud ja alustanud taotluse lahendamist viivitamata. Kuigi

kohtuotsuses kasutatakse väljendit „viivitamata“, tuleb haldusorganil oma otsust tehes järgida

seadusest tulenevaid menetlusreegleid. Kohtuotsusest ei saa järeldada ega eeldada, et kohalik

omavalitsus peaks tegema otsuse menetlusnorme eirates. Vallavalitsus alustas kohtuotsuse

täitmist viivitamata ning algatas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse.

Menetluse käigus on tehtud mitmeid menetlustoiminguid, sh koostatud otsuse eelnõu ning

kaasatud menetlusosalised.

Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine kuulub volikogu pädevusse (planeerimisseadus

(PlanS) § 140 lg 6; kohaliku omavalitsuse korralduse seadus (KOKS) § 22 lg 1 p 33).

Vallavalitsusel puudub õiguslik pädevus sellise otsuse tegemiseks. Seetõttu ei olnud võimalik

kohtuotsuse täitmiseks teha otsust enne, kui küsimus on nõuetekohaselt ette valmistatud ning

volikogule esitatud. Samuti peab volikogu otsuse eelnõu läbima tavapärase menetluskorra, sh

komisjonide menetluse ning istungi päevakorda võtmise.

Valimisjärgne periood kujutas endast objektiivset takistust otsuse tegemisel. Kohtumenetluses

kaebusele vastates eeldas vastustaja, et vallavolikogul on võimalik teha otsus hiljemalt

31.12.2025, kohus arvestas kohaliku omavalitsuse eeldust ja märkis kohtuotsusesse selle

tähtaja. Paraku valimistulemuste kinnitamine venis, mistõttu puudus kohalikul omavalitsusel

organ, mis oleks olnud pädev otsust tegema. Peale valimistulemuste kinnitamist oli võimalik

teha esimene volikogu istung alles 02.12.2025, kuid esimesel istungil ei olnud võimalik

hakata koheselt arutama X. X taotlust. Sellel istungil tuli seadusest tulenevalt esmalt

moodustada kohaliku omavalitsuse juhtorganid. Kuna valimiste puhul on tegemist seadusest

tuleneva protsessiga, siis on selline olukord käsitatav vastustajalt sõltumatu objektiivse

takistusena, mis takistas otsuse tegemist kohtuotsuses märgitud tähtajaks.

Kohtuotsus tehti 12.12.2025. Vastustaja asus seda viivitamatult täitma. X. X. esitas vallale

13.12.2025 uue taotluse, milles soovis hoopis sama detailplaneeringu õigusvastasuse

tuvastamist. Kohtuotsust täites saatis vald 16.12.2025 menetlusosalistele infokirja nr 6-1/191-

1 küsimaks planeeringuala kinnistuomanike ja piirinaabrite arvamust. Infokirjale laekusid

vastused 22.12.2025 ja 04.01.2026, milles vastuväiteid ei esitatud, kuid esitatud omakorda

avaldus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks ka nende omanduses oleva katastriüksuse

osas (registreeritud dokumendiregistris 22.12.2025 nr 6-1/191-2 ja 04.01.2026 nr 6-1/191-3).

See tekitas vajaduse hinnata detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist tervikuna, mitte üksnes

osaliselt. Kõigi asjaolude väljaselgitamiseks saatis vallavalitsus 27.01.2026 täiendava

selgituskirja 6-1/191-8 menetlusosalistele, milles selgitas, et Nõmme tee 5

detailplaneeringuga on määratletud Xxxxx xx x Pärna tn 16c ja Pärna tn 16b kruntide osas

kõik PlanS-s olevad kohustuslikud planeeringu ülesanded ning detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamisel kaovad kõik määratletud õigused ja kohustused. Pärna tn 16b kinnistu omanik

kinnitas 29.01.2026 saadetud kirjas nr 6-1/191-9, et on tutvunud asjaoludega ja soovib

jätkuvalt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Pärna tn 16c kinnistu omanik kinnitas

28.01.2026 kirjas nr 6-1/191-10, et on tutvunud asjaoludega ja soovib jätkuvalt

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Saadud vastuste põhjal täiendati otsuse eelnõu (vt

lisa 2). Vallavalitsus suunas oma 10.02.2026 istungil Nõmme tn 5 detailplaneeringuga seotud

eelnõu vallavolikogu menetlusse, kuid kuna veebruaris toimus volikogu 17.02.2026, siis ei

jõudnud eelnõu volikogu komisjonidesse ega volikogu istungile. Kuna PlanS-s ettenähtud

tähtaegade järgimise puhul on tegemist seadusest tuleneva nõudega, siis on tegemist mõjuva

põhjusega, mis takistas viivitamatult otsuse tegemist.

Käesoleval juhul ei aitaks rahatrahvi määramine kaasa kohtuotsuse täitmisele ega kiirendaks

menetlust. Vastustaja on otsuse eelnõu koostanud ja see on menetluses. Otsuse vastuvõtmine

on kavandatud volikogu lähimale võimalikule istungile, mis toimub 31.03.2026. See on

esimene realistlik võimalus otsuse vastuvõtmiseks. Vastustaja hinnangul ei ole tahtlikku

2(6)

3-25-2355

kohtuotsuse täitmata jätmist toimunud. Viivitus on tingitud objektiivsetest ja vastustajat

sõltumatutest asjaoludest. Menetlus on jõudnud lõppfaasi ning otsuse vastuvõtmine on

kavandatud lähimale võimalikule volikogu istungile. Seetõttu ei ole sunnivahendi

kohaldamine põhjendatud ega proportsionaalne.

4. X. X. esitas 08.03.2026 täiendava seisukoha, milles märgib järgmist.

Vastustaja vastusest nähtub selgelt, et kohtuotsust pole tähtaegselt täidetud. Kohtuotsuse

täitmata jätmist ei õigusta viide volikogu pädevusele, valimisjärgsele perioodile ega

menetlustähtaegadele. Need asjaolud olid vastustajale teada varem. Eelnõu koostamine,

kirjade saatmine, arvamuste küsimine ja volikogu menetlusse suunamine ei ole sama mis

taotluse lahendamine. Vastustaja väidab vääralt, et Lääne-Harju Vallavalitsus saatis

16.12.2025 infokirja 6-1/191-1 arvamuse küsimiseks. Tegelikult saadeti nimetatud kiri koos

eelnõu mustandiga välja 22.12.2025. Kirjas sisalduv konteineri digiallkirjastamise kuupäev

oli 16.12.2025. Sellele järgnes veerand tunni jooksul sama eelnõu versioon, mis oli esimesest

verisoonist oluliselt ähvardavamas toonis. Vastustaja jätkab eelnõudes avaldaja taotluse

eesmärgi moonutamist. Jätkuvalt käsitletakse avaldaja taotlust kui soovi detailplaneeringu

elluviimisest loobuda ja kinnistut elamukrundina mitte kasutada. Vastustaja käsitlus ei ole

kooskõlas HMS § 5 lg-ga 2.

Kohtuotsuse täitmata jätmist kinnitab ka asjaolu, et avaldaja sai volikogukõlblikust eelnõust

teada alles 06.03.2026 kohtu digitoimiku kaudu. Varasemalt ei olnud seda avaldajale

teatavaks tehtud.

Vastustaja viide avaldaja 13.12.2025 esitatud täiendavale taotlusele ei saa õigustada

kohtuotsuse täitmata jätmist. HMS ei piira taotluste arvu.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Tulenevalt HKMS § 248 lg 1 esimesest lausest määrab kohus kohtulahendi või kohtu

kinnitatud kompromissi täitmata jätmise eest süüdiolevale menetlusosalisele rahatrahvi kuni

32 000 eurot. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võtab kohus rahatrahvi määramisel arvesse

kohtuotsuse jõustumisest möödunud aega ja muid asjaolusid, mis omavad rahatrahvi ning

selle suuruse määramisel tähtsust.

6. Esmalt märgib kohus, et HKMS § 248 lg-d 1 ja 2 ei näe ette trahvitaotluse lahendamisel

vastustajale kohtuotsuse täitmiseks uue tähtaja määramist. See aga ei tähenda, et vastustaja

võibki olla viivituses otsuse täitmisega. Nimelt on menetlusosalisel õigus ka korduvalt esitada

trahvi määramise taotlus, kui pärast trahvi määramise taotluse lahendamist ei ole süüdiolev

menetlusosaline mõistliku aja jooksul kohtuotsust täitnud. Seejuures on mõistlik menetlusaeg

määratlemata õigusmõiste, mida tuleb kohtul sisustada, arvestades iga asja eripära ning

olusid.

7. Kohus nõustub X. Xga, et käesoleval juhul on põhjendatud vastustajale rahatrahvi

määramine kohtuotsuse täitmata jätmise eest ning seda alljärgnevatel põhjustel.

8. Tallinna Halduskohtu 12.12.2025 kohtuotsuse resolutsiooni punktiga 1 rahuldati X. X

kaebus ning kohustati Lääne-Harju valda lahendama viivitamata X. X taotlus Xxxxx xx x

Vasalemma katastriüksus nr xxxxx:xxx:xxxx detailplaneeringu osaliselt kehtetuks

tunnistamiseks, kuid mitte hiljem kui 31.12.2025 (kaasa arvatud). Vastustaja on kinnitanud

oma 06.03.2026 vastuses, et kohtuotsus on jätkuvalt täitmata ning alles 31.03.2026 volikogu

istungil plaanitakse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise otsus vastu võtta. Seega puudub

vaidlus, et Tallinna Halduskohtu 12.12.2025 kohtuotsus on käesoleva ajani täitmata. Sisuliselt

3(6)

3-25-2355

tähendab eelnev, et kuigi vastustaja ei ole olnud tegevusetu, siiski on viivitus olnud juba 76

päeva (arvates 31.12.2025).

9. Rahatrahvi määramisel tuleb esmalt hinnata, kas kohtuotsuse resolutsioon on arusaadav ja

täidetav ka ilma otsuse muude osadeta (Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2018 määrus nr

3-17-725, p 11). Käesoleval juhul on Tallinna Halduskohtu 12.12.2025 otsuse resolutsioon

eraldivõetuna arusaadav ja selge – vastustaja pidi lahendama X. X taotluse viivitamata, kuid

hiljemalt 31.12.2025. Kohustamiskaebuse rahuldamisel võib kohus kohustada vastustajat nii

haldusakti andma või toimingut tegema kui ka haldusakti andmist või toimingu tegemist

uuesti otsustama (HKMS § 41 lg 3). See tähendab, et kui haldusorganil on abinõu valimisel

ulatuslik kaalutlusõigus ja juhtumi asjaolud ei tingi ühe kindla abinõu rakendamist, võib

kohus teha ettekirjutuse, et asutus otsustab taotluse lahendamise enda valitud viisil (vrdl

Riigikohtu halduskolleegiumi 24.04.2018 määrus nr 3-17-725, p 13). Seejuures on

kohtuotsuses tähtaja (31.12.2025) määramisel lähtutud vastustaja enda antud tähtajast. Nii

nähtub 12.12.2025 kohtuotsuse punktist 7.6, et vastustaja on pidanud võimalikuks lahendada

X. X taotlus hiljemalt 31.12.2025.

10. Asja materjalist nähtub, et vastustaja on asunud taotlust lahendama 22.12.2025 (mitte

16.12.2025, nagu vastustaja väidab), mil saatis menetlusosalistele infokirja nr 6-1/191-1

küsimaks planeeringuala kinnistuomanike ja planeeringuala piirinaabrite arvamust

detailplaneeringu osalise kehtetuks tunnistamise eelnõule (digitaalse kohtutoimiku leht (dtl)

202). Kuigi vastustaja võis koostada kirja juba 16.12.2025, siis välja on see saadetud

menetlusosalistele alles 22.12.2025. Planeeringuala kinnistute omanikud vastasid 22.12.2025

ja 04.01.2026 ning teatasid, et neil vastuväited puuduvad, kuid soovisid ka enda

katastriüksuste osas detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist (dtl-d 190-191 ja 217-218).

Siinkohal on tähelepanuväärne asjaolu, et vastustaja on 15.01.2026 saatnud X. Xle kirja nr 6-

2/191-4, milles mh märgib, et vastustaja jätkab menetlusega koheselt peale kirja nr 6-1/191-1

saatmise järgse 30 päeva perioodi lõppemist või varem, juhul kui kõik PlanS § 127 lg-tes 1 ja

2 nimetatud isikud või asutused on oma arvamuse avaldanud (dtl 126). Ometi oli juba

04.01.2026 seisuga teada planeeringualasse jäävate kinnisasjade omanike seisukoht

detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise osas, kuid vastustaja on pidanud 27.01.2026

põhjendatuks uue päringu saatmist detailplaneeringualasse jäävatele kinnistuomanikele

selgitamaks, kas viimased on ikka kindlad, et soovivad detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamist. Samas ei ole vastustaja välja toonud, kas ja kui siis, millistelt asutustelt või

isikutelt veel seisukohti oodati, mis takistasid kohe peale 04.01.2026 vastuse saamist esitada

eelnõu volikogu istungile ning seda ka olukorras, kus menetlusosalised olid teatanud, et

soovivad detailplaneeringu tervikuna kehtetuks tunnistamist.

11. Asja materjalist nähtuvalt saatis vastustaja menetlusosalistele 27.01.2026 kirja nr 6-

1/191-8, milles selgitas, et vald on valmis tunnistama Nõmme tee 5 detailplaneeringu

tervikuna kehtetuks, kuid sellisel juhul kaovad kõikide kruntide kõik detailplaneeringuga

määratletud õigused ja kohustused (dtl-d 199-200). Menetlusosalised jäid 28.01.2026 ja

29.01.2026 saadetud kirjades jätkuvalt seisukohale, et soovivad detailplaneeringu tervikuna

kehtetuks tunnistamist (dtl-d 186 ja 209-210). Vastustaja selgitab, et vallavalitsus suunas oma

10.02.2026 istungil Nõmme tee 5 detailplaneeringuga seotud eelnõu vallavolikogu

menetlusse, kuid kuna veebruaris toimus volikogu istung 17.02.2026, siis ei jõudnud eelnõu

volikogu komisjonidesse ega volikogu istungile (dtl 144). Lisaks on vastustaja kinnitanud, et

kohtumenetluses eeldas vastustaja, et vallavolikogul on võimalik teha otsus hiljemalt

31.12.2025, kuid valimistulemuste kinnitamine venis ning esimene volikogu istung oli

võimalik teha alles 02.12.2025, kuid esimesel istungil ei olnud võimalik hakata arutama X. X

taotlust (dtl 143).

4(6)

3-25-2355

12. Arusaamatu on siinjuures, et kui kohtumenetluses arvestas vastustaja, et otsust on

võimalik teha juba 31.12.2025 ning ka siis oli siduv vastustajale PlanS § 140 lg-st 3 tulenev

tähtaeg, siis miks väidab vastustaja oma 15.01.2026 kirjas (s.o enam kui kuu aega hiljem; dtl

126), et kohtuotsuse täitmist takistab PlanS § 140 lg-s 3 sätestatud tähtaeg. Samas on

vastustaja pidanud võimalikuks menetlusega jätkata ka enne 30-päevase tähtaja möödumist,

kui kõik menetlusosalised on vastanud vallale (dtl 126). Kohtu hinnangul on vastustaja selline

käitumine vastuoluline ning vastuolus hea halduse tavaga.

13. Kohus leiab, et vastustaja on olnud hooletu kohtuotsuse täitmisel. Vastustaja ei ole välja

toonud mõjuvaid põhjusi, miks ei oleks saanud X. X taotlust varem lahendada. Paljasõnaline

on vastustaja väide, et valimistulemuste kinnitamine venis ning puudus pädev organ.

Olukorras, kus volikogu esimene istung toimus 02.12.2025, ei pea paika vastustaja väide, et

puudus pädev organ alates sellest kuupäevast kuni 31.12.2025 (mis oli viimane kohtuotsuse

täitmise tähtaja päev). Aga ka juhul, kui eeldada väite valimistulemuste kinnitamise venimise

kohta õigsust, siis on selgusetu, miks ei oleks saanud suunata detailplaneeringu kehtetuks

tunnistamise eelnõu 02.12.2025 istungist järgmisele volikogu istungile või jaanuaris

toimuvale volikogu istungile. Lääne-Harju valla kodulehe andmetel toimuvad volikogu

istungid üldjuhul üks kord kuus, kuu viimasel teisipäeval1. Tulenevalt Lääne-Harju valla

põhimääruse § 21 lg-st 2 kutsutakse volikogu istung kokku üldjuhul korra kuus. Tulenevalt

Lääne-Harju valla põhimääruse § 21 lg-st 3 on volikogu esimees või tema asendaja

kohustatud volikogu kokku kutsuma vallavalitsuse või vähemalt neljandiku volikogu

koosseisu ettepanekul nende poolt tõstatatud küsimuste arutamiseks. Istungi toimumise aja

määrab volikogu esimees või tema asendaja. Istung peab toimuma hiljemalt ühe kuu jooksul

ettepaneku esitamisest. Eelnev tähendab, et välistatud ei olnud ka erakorralise istungi kokku

kutsumine vallavalitsuse ettepanekul. Seejuures ei ole vastustaja selgitanud, miks ei saanud

varem X. X taotlust volikogu istungile panna ning miks vallavalitsus ei teinud istungi

kokkukutsumiseks volikogule vastavat ettepanekut. Sellekohased mõistlikud põhjendused

vastustaja vastusest puuduvad.

14. Hiljemalt jaanuari viimaseks teisipäevaks pidid olema vastustajale X. X taotlusega seotud

asjaolud selged, kuivõrd juba 22.12.2025 ja 04.01.2026 teatasid menetlusosalised oma

seisukoha eelnõu osas. Ka juhul, kui vastustaja eesmärk oli menetlusosalistelt nende

seisukohale veelkord kinnitust saada ning selgitada detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise

tagajärgi, oleks seda saanud oluliselt varem teha. Vastavaid selgitusi oleks vald saanud

jagada ka kohe peale 04.01.2026 seisukoha saamist vabas vormis (nt e-kirjaga; HMS § 5).

15. Mõjuvaks põhjuseks ei saa pidada ka vastustaja välja toodud asjaolu, et X. X. esitas

13.12.2025 taotluse tuvastada vaidlusaluse detailplaneeringu õigusvastasus ja tühisus. Kuigi

võib esineda olukordi, kus peale kohtuotsuse tegemist asjaolud muutuvad ning tegemist on

asjaoludega, mis mõjutavad kohtuotsuse täitmist, siis praegusel juhul see nii ei ole. HMS ei

näe ette haldusorganile eraldiseisvat alust haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks, vaid

õigusvastasuse tuvastamise nõue sisaldub juba haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudes.

Niisamuti sisaldub tühisuse tuvastamise nõue haldusakti kehtetuks tunnistamise nõudes.

Erinevus on üksnes selles, et juhul, kui haldusakti andnud haldusorgan tuvastab haldusakti

tühisuse (HMS § 63 lg 4), siis ei ole tagajärjeks mitte haldusakti kehtetuks tunnistamine

(HMS § 65), vaid haldusakti tühisuse tuvastamine HMS § 63 lg 4 alusel. Eelnev tähendab, et

X. X eesmärk ei olnud muutunud.

16. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et vastustaja on põhjendamatult venitanud kohtuotsuse

täitmisega. Küsimus vastustaja kehvast töökorraldusest ning oskamatusest prioriteete seada ei

saa õigustada kohtuotsuse täitmata jätmist.

1 Vallavolikogu istungid | Lääne-Harju vald

5(6)

3-25-2355

17. Vältimaks olukorda, kus vastustaja suhtuks kohtulahendite täitmisse kergekäeliselt ning

arvestades, et kohtule teadaolevalt ei ole vastustaja X. X taotlust lahendanud, peab kohus

põhjendatuks vastustajale karistuslikul eesmärgil rahatrahvi määramist. Arvestades rikkumise

iseloomu (kohtuotsuse täitmise tähtaja ületamine 76 päeva ning vastustaja hoolimatust

esimesel võimalusel X. X taotlus lahendada) peab kohus põhjendatuks määrata vastustajale

rahatrahv summas 1500 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

6(6)