2-23-17170/53 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Triin Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

16.03.2026, Narva

Tsiviilasja number

2-23-17170

Tsiviilasi

N K hagi B K vastu abielu lahutamise ja ühisvara

jagamise nõudes

Tsiviilasja hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: N K (isikukood XXX), lepinguline esindaja Julia

Tuštšenko

Kostja: B K (isikukood XXX, sündinud XXX)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada N K hagi B K vastu ühisvara jagamise nõudes.

2. Jagada N K ja B K ühisvara alljärgnevalt:

2.1. Jätta korter asukohaga XXX (registriosa number XXX) hageja N K

ainuomandisse kostja B K hüvitise maksmise kohustuseta.

3. Asendada kohtuotsusega kostja B K tahteavaldus asjaõiguslepingu, mille alusel läheb

kostja osa korteriomandist hageja omandisse, sõlmimiseks ja kinnistusraamatus

hageja kohta ainuomaniku kande tegemiseks.

4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei

ole.

5. Toimetada otsus B K avalikult kätte, milleks avaldada väljaandes Ametlikud

Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel kohtuotsuse väljavõtte väljaandes Ametlikud

Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

2-23-17170

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud

esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

HAGEJA NÕUDED JA MENETLUSE KÄIK

1. N K (hageja) esitas Viru Maakohtule 05.12.2023 hagi B K (kostja) vastu abielu

lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled abielu

07.10.1978 Narvas. Abielulised suhted lõppesid alates 05.08.1995, kui kostja lahkus

Eestist Venemaale. Enne poolte abielu sõlmimist, s.o jaanuaris 1975. aastal said hageja

vanemad elamufondist korteri aadressil XXX. Abikaasad ei elanud alguses selles korteris,

vaid üürisid teise, kuid pärast tütre sündi kolisid abikaasad hageja vanemate juurde

eespool nimetatud korterisse. 1995. aastal tekkisid perekonnal raskused, kuna kostja jäi

töötuks, tal polnud enda elamispinda ning kostja otsustas Eestist lahkuda. Pärast seda ei

ole hagejal kostjaga kontakti ja kostja ei ole suhelnud ka poolte ühise lapsega. Hageja ja

ASi N vahel sõlmiti 20.05.1996 korteri ostu-müügileping. Korteri eest tasus hageja 15

900 krooni erastamisväärtpaberitega. Virumaa Kommertspanga Narva filiaali väljavõtte

kohaselt oli hageja erastamisväärtpaberiarve avamisel 25.03.1996 seisuga 19 800 krooni,

s.o hageja rahvakapitali obligatsiooni arvestuskaardilt kantud summa 19 800 krooni.

Kostja ei osalenud korteri omandamises ja erastamises oma vahenditega. 10.08.2004 kanti

hageja korteri omanikuna kinnistusraamatusse. Hageja on proovinud erinevatel viisidel

kostjaga kontakti saavutada, et abielu lahutada ja ühisvara jagada, kuid tulemusteta.

Hageja palub hagiavalduses poolte vahel abielu lahutada ja ühisvara jagada. Korter soetati

täielikult hageja lahusvara arvelt ja seetõttu esineb alus kõrvale kalduda abikaasade

võrdsuse põhimõttest ühisvara jagamisel. Hageja palub jätta korteriomandi asukohaga

XXX hageja ainuomandisse ning kohustada kostjat andma selleks nõusoleku.

2. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse ning proovis erinevatel viisidel kostjale dokumente

kätte toimetada, sh on kohus edastanud hagimaterjalid ja ärakuulamistaotluse Vene

Föderatsiooni pädevale asutusele läbi Justiitsministeeriumi. Kohus toimetas kostjale

hagimaterjalid kätte ka Ametlike Teadaannete kaudu 09.11.2025.

3. Kohus rahuldas 10.12.2025 osaotsusega hagiavalduse abielu lahutamise nõude osas,

millega lahutas poolte abielu. Kohtuotsus jõustus 27.01.2026.

4. Justiits- ja Digiministeeriumilt tulid 05.01.2026 vastused õigusabi taotlustele. Vene

Föderatsiooni pädev kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte 29.08.2025. Samal

kuupäeval kuulas Vene Föderatsiooni pädev kohus ka kostja ära. Kostja võttis

hagiavalduses toodud nõuded õigeks ja tal ei ole vastuväiteid hagiavalduse suhtes. Kostja

kinnitas, et pooled ei ela koos üle 30 aastat. Kostja ei soovinud kohtumenetlusest osa

võtta ning palus menetluskulud jätta hageja kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

5. Kohus, tutvunud hagiavalduse, tõendite ja kostja ärakuulamise protokolliga, leiab,

hagiavaldus ühisvara jagamise nõude osas kuulub rahuldamisele.

6. Kohus tuvastas, et poolte vahel sõlmiti abielu 07.10.1978 (dtl 7). Hageja ja AS N

2 (4)

2-23-17170

sõlmisid 20.05.1996 korteri asukohaga XXX ostumüügilepingu, müügihind oli 15 900 krooni

(dtl 8). Virumaa Kommertspanga väljavõttest nähtub, et hageja kontolt võeti 13.05.1996 15 900

krooni eluruumi ostuks (dtl 10). Hageja EVP arve avamisel oli arvel 19 800 EVP krooni (dtl

11-12). Hageja kanti 10.08.2004 kinnistusraamatusse korteri omanikuna (dtl 13).

7. Seega on korter soetatud abikaasade abielu kestel ning tegemist on poolte ühisvaraga,

kuni ei oleks tõendatud vastupidine. Hageja ei palunud tuvastada, et korter kuulub

tegelikult tema lahusvara hulka. Hageja on aga palunud kõrvale kalduda poolte osade

võrdsuse põhimõttest, kuna kostja korteri omandamisel ei osalenud ega kulutanud oma

vahendeid selle ostuks.

8. Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 kohaselt laieneb käesolev seadus kõigile

perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui

järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 210 lg 2 järgi tuleb ühisvara koosseisu

kindlaksmääramisel lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, st vajadusel enne

01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest. Seega sõltub konkreetse varaeseme ühis- või

lahusvaraks kvalifitseerimisel kohalduv perekonnaseaduse redaktsioon sellest, millal

vaidlusalune vara (sh hüvitis, maksed) omandati. Kuna vara lahusvara hulka kuulumist

peab tõendama sellele väitele tuginev pool, siis peab sama pool muuhulgas tõendama,

millal vara temale laekus. Sellest oleneb, millist perekonnaseaduse redaktsiooni tuleb asja

lahendamiseks kohaldada (RKTKo 14.05.2014, 3-2-1-31-14, p 12). PKS § 210 lg 2 järgi

saab määrata enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse järgi nii eseme kuulumise

ühisvara hulka kui ka arvestada ühisvara jagades abikaasade osade võrdsusest

kõrvalekaldumise aluseid, st PKS1995 § 19 lg-t 2 juhul, kui ese omandati ja

kõrvalekaldumise alus tekkis enne 01.07.2010 (RKTKo 14.05.2014, 3-2-1-31-14, p 14).

9. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et korteri puhul on tegemist ühisvaraga. Küll aga

soovib hageja kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Seega tuleb

kohaldada abikaasade osade kindlaksmääramisel 1995. aasta perekonnaseadust.

10. PKS1995 § 19 lg-te 1 ja 2 kohaselt loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad

võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse

kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Kohus võib kõrvale kalduda abikaasade

osade võrdsusest: 1) arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi; 2) kui

üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara

omandamisel; 3) kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel; 4) kui abikaasa

lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste

kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.

11. PKS1995 § 19 lg 4 sätestab, et kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara

väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise

hüvituse.

12. Kohus loeb asjas tuvastatuks esitatud tõendite ja kostja poolt ärakuulamisel avaldatuga, et

ühisvaraks olev korter soetatud ajal, millal poolte suhted olid tegelikult juba lõppenud

ning kostja ei osalenud ühisvara soetamisel ega panustanud korteri ostu oma vahendeid.

Kohus loeb tuvastatuks, et korter osteti hageja lahusvara arvelt PKS1995 § 19 lg 2 p 3

mõttes.

13. Kohus leiab, et hageja nõue kalduda kõrvale poolte osade võrduse põhimõttest ning jätta

korter tema ainuomandisse kostjale hüvitise maksmise kohustuseta, on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele.

14. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 alusel on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja

koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks,

koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole

3 (4)

2-23-17170

notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine

kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341

lg-te 1 ja 8 alusel on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks nõutav selle isiku

nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks (puudutatud isik), kui

seaduses ei ole sätestatud teisiti. Puudutatud isiku nõusolekut võib asendada jõustunud või

viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega on tuvastatud nõusoleku andmise

kohustus.

15. Hageja on esitanud hagiavalduses nõude kohustada kostjat andma vajalik tahteavaldus,

millega pooled lepivad kokku, et korteriomand jääb hageja ainuomandisse. Kohus leiab,

et hageja nõue on põhjendatud ning ilma selleta ei oleks otsus täidetav. Eeltoodu alusel

rahuldab kohus hagi ühisvara jagamise nõude osas ja jagab poolte ühisvara selliselt, et

korter jääb hageja ainuomandisse hüvitamiskohustuseta ning kostjat tuleb kohustada

andma selleks vajalikud tahteavaldused.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

16. TsMS § 173 lg 1 järgi märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas

määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või

hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi

vaatamata või asja menetlus lõpetatakse.

17. TsMS § 164 lg 1 alusel kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.

Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid

seega ei ole.

Otsuse avalik kättetoimetamine

18. TsMS § 317 lg 1 p 1 kohaselt võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse

või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole

kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega

dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil.

19. Rahvastikuregistris puuduvad andmed kostja kohta (dtl 100), kostja andmeid ei ole ka

muudes registrites ega politseil (dtl 154). Kohtule ei õnnestunud postiga kostjale

kohtudokumente kätte toimetada Vene Föderatsiooni teadaolevatel aadressidel. Samas

hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestus Vene Föderatsiooni kohtul kostja elukoha

aadressil. Kohus edastab otsuse postiga nimetatud aadressile. Kuna esineb oht, et kostja ei

saa otsust kätte, leiab kohus, et kostjale tuleb otsus kätte toimetada ka avalikult.

20. TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult kättetoimetatava

dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus loeb otsust kostjale

avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisest alates väljaandes Ametlikud

Teadaanded väljavõtte ilmumise päevast.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Maksing kohtunik

4 (4)