3-26-599/9 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Orion, Tiina Pappel, Maili Lokk

Määruse tegemise aeg ja koht

17.03.2026, Tartu

Haldusasja number

3-26-599

Haldusasi

X.X.-i kaebus ravigeelide ja pipraplaastrite saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 06.03.2026. a määruse resolutsiooni

p-d 3 ja 4

Menetluse alus ringkonnakohtus

X.X.-i määruskaebus

Menetlusosalised

Kaebaja/määruskaebuse esitaja ‒ X.X.

RESOLUTSIOON

1. Tagastada X.X.-i määruskaebus Tartu Halduskohtu 06.03.2026. a määruse

resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale koos lisadega selle esitajale halduskohtumenetluse

seadustiku 207 lg 2 ja lg 3 p 1 alusel.

2. Jätta rahuldamata X.X.-i taotlus riigi õigusabi saamiseks määruskaebemenetluses.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva

jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Ülejäänud osas ei ole käesolev määrus

edasikaevatav (HKMS § 119 lg 1 ja § 207 lg 4 ning § 252 lg 7).

RINGKONNAKOHTU SELGITUSED

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 207 lg 2 kohaselt võib ringkonnakohus

määruskaebuse lisaks HKMS § 187 lg-s 3 sätestatule määrusega tagastada juhul, kui

määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. HKMS § 207 lg 3

p 1 kohaselt võib ringkonnakohus teha HKMS § 207 lg-s 2 nimetatud määruse ilma kirjeldava

ja põhjendava osata, märkides ära määruskaebuse tagastamise õigusliku aluse, kui

ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata. HKMS § 119 lg 1 sätestab,

et menetlusabi andmise küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline esitada

määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu sellesisulise määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu lahend ei ole aga edasi kaevatav. HKMS § 252

lg 7 sätestab, et esialgse õiguskaitse küsimuses tehtud määruse peale võib menetlusosaline

esitada määruskaebuse kõrgemalseisvale kohtule. Halduskohtu vastava määruse peale esitatud

määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määrus ei ole edasi kaevatav.

Arvestades Tartu Halduskohtu 06.03.2026. a määruses toodud põhjendusi esitatud

EÕK-taotluse ja kaebuselt riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse rahuldamata jätmise

kohta, millega ringkonnakohus nõustub ning määruskaebuse sisu, on ringkonnakohus

seisukohal, et kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks käesolevas haldusasjas esitatud

määruskaebusega on ilmselgelt vähene. Seetõttu kuulub X.X.-i määruskaebus Tartu

Halduskohtu 06.03.2026. a määruse resolutsiooni p-de 3 ja 4 peale tagastamisele koos

lisadega.

Määruskaebuse esitaja soovib, et talle antaks advokaat. Kuna taotlus on esitatud

määruskaebuses, siis käsitleb ringkonnakohus kaebaja taotlust anda talle advokaat, taotlusena

saada riigi õigusabi määruskaebemenetluses. Ringkonnakohus selgitab, et riigi õigusabi

andmise eesmärk on tagada kvaliteetse õigusabi saamine kõikidele isikutele, kellel selle järgi

vajadus on, ning põhimõtted õigusabi vajaduse määramiseks on sätestatud seaduses. HKMS

§ 110 lg-st 2 tulenevalt tuleb riigi õigusabi andmise otsustamisel lähtuda RÕS-st ning

HKMS-i 12. peatükis sätestatust üksnes niivõrd, kuivõrd RÕS-is ei ole sätestatud teisiti. Riigil

on kohustus abi vajavale isikule tasuta õigusabi anda üksnes RÕS-is ettenähtud tingimuste

esinemise korral. RÕS § 7 lg-s 1 on toodud riigi õigusabi andmisest keeldumise alused ning

ühe või mitme aluse esinemisel on riigi õigusabi andmine välistatud. RÕS § 7 lg 1 p 1

kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi.

Ringkonnakohus on seisukohal, et käesoleval juhul esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 1 nimetatud alus

riigi õigusabi andmisest keeldumiseks. KIS-ist nähtuvalt on X.X. aastate jooksul esitanud

märkimisväärse hulga kaebusi ja taotlusi erinevatele kohtutele ja erinevates kohtuastmetes

ning talle on korduvalt selgitatud riigi õigusabi saamise tingimusi. Eelnevates

kohtumenetluses osalemistega, erinevate taotluste esitamisega ja edasikaebeõiguse

kasutamisega on ringkonnakohtu hinnangul tõendatud, et ta on võimeline ise oma õigusi

kaitsma. X.X. on käesolevas asjas kokkuvõttes ise esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse

ning HKMS § 210 lg 4 järgi lahendatakse määruskaebused üldjuhul kirjalikus

menetluses. Kõike eeltoodut arvestades ei pea ringkonnakohus vajalikuks määrata X.X.-ile

riigi õigusabi korras esindajat määruskaebemenetluses. Seega jätab ringkonnakohus kaebaja

riigi õigusabi taotluse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)