2-24-108282/9 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Geidi Sile, Kairi Piirisild ja Indrek Soots

Määruse tegemise aeg ja koht

17.03.2026, Tallinn

Kohtuasja number

2-24-108282

Kohtuasi

OÜ Europark Estonia hagi B.N vastu võla

väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 28.01.2026 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

B.N apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Apellant (kostja): B.N (isikukood XXX)

Vastustaja (hageja): OÜ Europark Estonia (registrikood

10811490), lepinguline esindaja Y.L

Menetluse liik

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda B.N apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

2. Jätta apellatsioonkaebuse esitamisega seotud menetluskulud B.N kanda.

3. Jätta apellatsiooniastme menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2-24-108282

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. OÜ Europark Estonia esitas hagiavalduse, milles palus kostjalt hageja kasuks välja

mõista leppetrahvi ja sissenõudmiskulude hüvitise. Hagiavalduse kohaselt pargiti 04.05.2022

sõiduk numbrimärgiga XXXXXX hageja opereeritavale parkimisalale parkimistingimusi

rikkudes. Parkimistingimuste rikkumise eest väljastas hageja leppetrahvi, mis on tasumata.

Kostja oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval sõiduki numbrimärgiga XXXXXX omanik või

vastutav kasutaja.

2. Leppetrahv (30 eurot) väljastati Tondi Ärikeskuse parklas (parkimisala tähis EP171).

Tondi Ärikeskus on parkla nimetus, mis ei ole seotud parkimisalaks olevate kinnisasjade

piiridega. Sõiduki ligikaudse asukoha kohta on GPS andmed, mis paigutavad ta just sellesse

parkimisalasse. Leppetrahvi väljastamise põhjuseks oli parkimistasu maksmata jätmine.

3. Parkimistingimused on paigutatud parkla sissesõidu juures olevale infotahvlile. Lisaks

on parkla sissesõidu juurde, sh parkimisalale, paigaldatud rida liiklus- ja teavitusmärke, mis

annavad parkimisalale sõitjale teada, et ta siseneb eraparklasse ja hageja kui eraparkla

operaator on seal parkimiseks kehtestanud tingimused. Kostjale pidid olema liiklus- ja

teavitusmärgid nähtavad ja kostjal oli võimalik parkimistingimustega tutvuda enne, kui ta

võttis vastu otsuse parkimislepingu sõlmimiseks. Parkimistingimuste avaldamisega on hageja

esitanud omapoolse pakkumuse lepingu sõlmimiseks, mida ta on selgelt parkimistingimustes

väljendanud. Parkimisega esitati nõustumus pakkumusele, mistõttu tekkis sõiduki

parkimisega lepinguline suhe. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et

parkimistingimuste rikkumisel tuleb tasuda leppetrahvi. Hageja esitas koheselt pärast

parkimistingimuste rikkumiste avastamist kostjale leppetrahvinõude, paigutades selle sõiduki

kojamehe vahele, kuid kostja jättis leppetrahvi tähtaegselt tasumata.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vaidlusalusele

parkimisalale on mitu sissepääsu ning parkimisalad on tähistatud arusaamatult. Parkimine

parkimisalas EP171 on tõendamata. Sõiduk pargiti Pärnu mnt 144 lasketiiru, mitte Tondi

Ärikeskuse (Pärnu mnt 142) juurde.

5. Kostja eitab hagejaga lepingu sõlmimist või selle sõlmituks lugemist. Kostja ei saanud

trahvinõuet kätte. Kostja sai leppetrahvist teadlikuks alles maksekäsu kiirmenetluses, mis on

enam kui kaks aastat pärast väidetava nõude tekkimist. Nõudest ei teatatud mõistliku aja

jooksul. Leppetrahv on liiga suur ja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue arusaamatu.

Maakohtu otsus ja põhjendused

6. Harju Maakohus rahuldas 28.01.2026 otsusega hagi osaliselt ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja leppetrahvi 30 eurot. Sissenõudmiskulude hüvitamise nõude jättis

maakohus rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas, et sõidukit numbrimärgiga XXXXXX pargiti 04.05.2022 hageja

opereeritaval parkimisalal. Sõiduki omanik või vastutav kasutaja sellel kuupäeval oli kostja.

Pooled sõlmisid 04.05.2022 parkimislepingu liiklus- ja teavitusmärkidel toodud tingimustel

(VÕS § 9 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1, RKTKo 20.10.2010, 3- 2-1-75-10, p 14), st hageja avaldas

lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega, kostja parkis hageja

parkimisalal ning kostjale pidi olema aru saada, et tegemist on hageja poolt opereeritava

tasulise parkimisalaga. Parkimislepingu tingimuste kohaselt tuleb parkimistingimuste

rikkumisel tasuda leppetrahvi.

2-24-108282

8. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et ta ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Kõikidel

vaidlusaluse parkimisala sissesõitudel on parkimismärkidelt selgelt näha, et tegemist on

hageja parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Hageja on tõendanud, millised

parkimistingimused vaidlusalusel ajal kehtisid ning kus parkimistingimused ning liiklus- ja

teavitusmärgid asetsesid. Olukorras, kus kostja otsustas oma sõiduki parklasse parkida,

nõustus ta järelikult pakutud tingimustega. Mittenõustumise korral oleks kostja saanud

parkida oma sõiduki mõnele muule kinnistule või tänavale, kus kehtivad teistsugused

tingimused. Parkimistingimused on saanud lepingu osaks.

9. Poolte vahel oli sõlmitud parkimisleping ning seega oli kehtiv ka poolte vahel

sõlmitud leppetrahvikokkulepe. Leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe

vahele on parkimisteenuse osutamisel mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks. Leppetrahvi

hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab lepingutingimusi rikkunud pool. Kostja on

parkimislepingut rikkunud ja jätnud leppetrahvinõude tasumata (VÕS § 100) ning hagejal on

õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Parkimistingimused ei ole ebamõistlikult

kahjustavad VÕS § 42 lg 1 tähenduses ning leppetrahvi vähendamist õigustavaid asjaolusid ei

esine.

10. Menetluskulud jäid 60% ulatuses kostja ja 40% hageja kanda. Maakohus määras

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks

menetluskuludena välja 220,50 eurot ja sellelt arvestatava viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses

ettenähtud määras alates kohtuotsuse jõustumisest.

Apellatsioonkaebus

11. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas,

millega hagi rahuldati ja teha selles osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

12. Maakohus rikkus menetlusõiguse norme, jättes osad tõendid hindamata. Sõiduki

parkimine parkimisalas EP171 on ebaselge tähistuse tõttu tõendamata. Leppetrahvinõude

panemine kojamehe alla ei ole tahteavalduse edastamise mõistlik viis. Kostja ei saanud

leppetrahvi kohta ühtegi teavitust enne maksekäsu kiirmenetlust, mistõttu ei ole

leppetrahvinõue esitatud mõistliku aja jooksul.

13. Hagejale hüvitamisele kuuluvad õigusabikulud on ka pärast vähendamist liiga suured.

Hagiavalduse koostamine on 10 minuti töö ning standardteksti korduvkasutamine ei eelda

õigusalaseid eriteadmisi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

14. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 2¹ alusel menetlusse võtmata.

Ringkonnakohus lähtub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmist kaaludes TsMS §-s 2

sätestatud tsiviilkohtumenetluses valitsevast põhimõttest lahendada kohtuasi õigesti,

mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Sellest tulenevalt arvestab

ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmise üle otsustades ka seda, et

menetlusosalistel ei tekiks apellatsioonkaebuse menetlemisel ülemääraseid

menetluskulusid.

15. Käesolevas asjas oli hagihinnaks 50 eurot, seega on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS §

405 lg 1 mõttes.

2-24-108282

16. Lihtmenetluse asjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse TsMS § 637 lg 21 järgi

menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui

maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on

selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see

võis oluliselt mõjutada lahendit.

17. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10).

18. Maakohus ei ole vaidlustatud osas otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud

materiaalõiguse normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks tuua kaasa

ebaõige otsuse. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg

8). Maakohus on kõiki väiteid vajalikus ulatuses käsitlenud ning hinnanud tõendeid TsMS

§ 232 lg 1 järgi igakülgselt, täielikult ja objektiivselt. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

otsuse põhjendustega. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks puudub õiguslik alus.

19. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Maakohus on õigesti

ja menetlusnorme rikkumata tuvastanud, et poolte vahel oli leping, millest tulenevaid

kohustusi kostja rikkus. Kostja sõiduk asus leppetrahvi väljastamise ajal hageja

opereeritaval parkimisalal (EP171). Sõiduki asukoha kohta on esitatud nii fotod kui GPS

koordinaadid. Parkimisala sissesõitudel on märgid, milledelt nähtub, et tegemist on hageja

parkimisalaga ning et parkimine on tasuline. Hageja ei pidanud eraldi tähistama iga

üksikut parkimiskohta, kuna püstitatud olid kogu alal kehtivad märgid. Kostjal ei olnud

objektiivset alust eeldada, et tasulise parkimisala piires on üksikud tähistamata ja seetõttu

tasuta kasutamiseks mõeldud parkimiskohad. Kostja ei maksnud tasu parkimise eest.

Lepingu kohaselt võib hageja nõuda lepingurikkumise eest leppetrahvi tasumist.

Maakohus asus õigesti seisukohale, et hageja esitatud fotodega sõidukist on tõendatud, et

hageja teavitas 04.05.2022 kostjat parkimistingimuste rikkumisest ja leppetrahvi

väljastamisest leppetrahvi paigaldamisega kostja sõiduki esiklaasile kojamehe vahele.

Riigikohtu praktika järgi on see mõistlik viis leppetrahvi teate edastamiseks (RKTKo

05.06.2019, nr 2-17-117146, p 12). Kostja on püstitanud hüpoteesi, mille kohaselt võisid

linnud leppetrahvi kojamehe vahelt ära võtta. Maakohus on sellelegi argumendile

asjakohaselt vastanud. Teate hüpoteetilist kaotsimineku riski kannab TsÜS § 70 järgi

lepingutingimusi rikkunud pool (RKTKo 01.11.2017, 2-15-17677/33, p 11.2). Kostja ei

ole esitanud tõendeid erandlike asjaolude (nt torm, muu loodusõnnetus vms) kohta, mille

puhul võiks asuda seisukohale, et teate paigaldamine sõiduki kojamehe vahele ei olnud

mõistlik viis teate edastamiseks. Kuna hageja teavitas kostjat lepingu rikkumisest ja

leppetrahvi väljastamisest kooskõlas TsÜS §-ga 70, ei oma tähtsust, kas ja millal saatis

hageja kostjale meeldetuletuskirjad ning kas kostja on need kirjad kätte saanud. Ka

ülejäänud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale

lõppjäreldusele.

20. Kostja on apellatsioonkaebuses palunud maakohtu otsuse tühistada tervikuna. Maakohus

määras otsuses kindlaks hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse, mis kostja

hinnangul on ka pärast vähendamist liiga suured. Riigikohus on selgitanud, et olukorras,

kus apellant vaidlustab lihtmenetluses tehtud maakohtu otsust ka menetluskulude rahalise

suuruse kindaksmääramise osas, võib ringkonnakohus TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud

aluste esinemisel keelduda apellatsioonkaebust menetlemast selle sisulises osas (st osas,

mis puudutab haginõude kohta tehtud otsustust ja menetluskulude jaotust). Kui aga

kaebuses vaidlustatakse maakohtu otsust ka kulude rahalise suuruse kindlaksmääramise

osas, peab ringkonnakohus arvestama TsMS § 178 lg-s 2 sätestatuga, st peab menetlema

kaebust osas, mis puudutab menetluskulude rahalist kindlaksmääramist juhul, kui

apellatsioonkaebuses on vaidlustatud kulude väljamõistmist rohkem kui 280 euro suuruses

summas (RKTKm 27.11.2024, 2-21-141014, p 9).

2-24-108282

21. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja 220,50 eurot, seega ei ole

kostjal TsMS § 178 lg-s 2 kehtestatud piirangu tõttu kaebeõigust menetluskulude rahalise

kindlaksmääramise peale. Ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest tervikuna.

22. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb

selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Kuna apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle

tagastada. Ringkonnakohus toimetab määruse TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte ja

edastab teistele menetlusosalistele. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust

ei ole esitatud.

23. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja

kanda. Kuna kohus keeldub apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ega edasta seda

hagejale seisukoha esitamiseks, ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid tekkida. Seega puuduvad asjas

kindlaksmääratavad menetluskulud.

24. Apellandil on pärast käesoleva määruse jõustumist õigus esitada TsMS § 150 lg 1 p 2

alusel taotlus kaebuselt tasutud riigilõivu tagastamiseks. Taotluses tuleb märkida, kellele

ja millisele arvelduskontole tuleb lõiv tagastada.

25. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada apellatsioonkaebuse menetlusse

võtmisest keeldumise määruse peale määruskaebuse. TsMS § 178 lg 1 järgi saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

(allkirjastatud digitaalselt)