2-25-118512/6 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

T a g a s e l j a o t s u s

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Eve Grass

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. märts 2026. a, Haapsalu

Tsiviilasja number

2-25-118512

Tsiviilasi

Aktiva Finance Group OÜ hagi H.F vastu

telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva

võlgnevuse nõudes

Tsiviilasja hind

566,89 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktiva Finance Group OÜ (registrikood

10746479), Lepinguline esindaja: Sigrid Rahkema (e-post:

XXX)

Kostja: H.F (isikukood XXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista välja kostjalt H.F-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja

põhivõlgnevus 333,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 124,89 eurot.

3. Mõista välja kostjalt H.F-ilt hageja Aktiva Finance Group OÜ kasuks viivised

alates 18.09.2025 kuni põhinõude summas 333,00 eurot täitmiseni lepingujärgses

määras 0,065% päevas.

4. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Mõista välja H.F Aktiva Finance Group OÜ kasuks menetluskulude hüvitis

211,50 eurot.

6. Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda tagaseljaotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

7. Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata täitmisele.

2-25-118512

8. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu

tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada

otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna

Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui

viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632

lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle

lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses.

Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui

tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest.

Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul

oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS

§ 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast,

kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS §

415 lg 2).

Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei

ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik

(TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende

lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2).

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 19 kohaselt tasutakse kaja ja menetluse taastamise avalduse

esitamisel riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui

2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a

EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a

EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse

selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi ja kohtuasja number.

Kohtuotsuse selgitused

1. TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata.

Seetõttu märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

2. Aktiva Finance Group OÜ esitas 24.07.2025 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult 503,82 euro saamiseks. Kohus tegi 25.07.2025 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada, mistõttu

lõpetas kohus 29.08.2025 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis

nõude üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

3. Pärnu Maakohus menetleb Aktiva Finance Group OÜ hagi H.F vastu

telekommunikatsiooniteenuse osutamise lepingust tuleneva võlgnevuse nõudes. Hageja nõue

tuleneb kostja ja Elisa Eesti AS vahel 01.07.2012 sõlmitud lepingust. Hageja nõue koosneb

põhivõlast 333,00 eurot, sissenõudmiskulust 30,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud

2-25-118512

viivistest 124,89 eurot. Elisa Eesti AS loovutas 16.01.2025 kostja vastase nõude Aktiva

Finance Group OÜ-le koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

4. Maakohtu 11.02.2026 määrusega võttis kohus hagi menetlusse, andis kostjale 14

päeva vastamiseks ning hoiatas kostjat tagaseljaotsuse tegemise võimaluse kohta. Kostja ei

ole hagimaterjale avanud kohtu infosüsteemis. Kohtule teadaolevate sideaadresside kaudu ei

ole hagimaterjalide kättetoimetamine õnnestunud. Kohus toimetas TsMS § 317 lg 5 alusel

hagiavalduse koos menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte avalikult 27.02.2026.

Vastamise tähtaeg saabus 13.03.2026. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastust esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja,

kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi

toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse

hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 3 võib kohus

tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

6. Juhindudes TsMS § 407 lg-st 1 rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

7. Kohus jätab rahuldamata sissenõudmiskulude nõude ning põhjendab nõude rahuldamata

jätmist järgmiselt: VÕS § 1132 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või

kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel

sissenõudmiskulude hüvitamist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale

saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja

eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on esitanud tõendi sellest,

et ta on saatnud kostjale nõudekirja 07.02.2025, 17.02.2025 ja 04.03.2025. Hageja on toonud

välja, et tal on tekkinud muud makseviivitusega tekkinud kulud, mis koosnevad nõude

andmete töötlemise ja kontrollimise kuludest; kontaktandmete otsingu ja päringu kuludest;

võlgnikule vastamisega seotud kuludest, võlanõuete selgitamisest ja vastuväidetele

vastamisest telefoni teel, e-maili teel; võlgnikule tehtavate kõnede kuludest ning võlanõude

avaldamisega tehtud kuludest. Kohus selgitab, et VÕS § 1132 lg 2 ei anna iseenesest hagejal

alust nõuda kostjalt lepingu lõpetamise järgselt sissenõudmiskulude hüvitamist, vaid seab

piirid vastavale leppetrahvi- või kahju hüvitamise nõudele. Säte ei nõua iseenesest, et

meeldetuletuskirja eest tasu nõudmiseks oleks eelnev kokkulepe, kuid kui poolte vahel sellist

kokkulepet ei ole, saab võlausaldaja nõuda ainult tegelikult tekkinud kahju hüvitamist üldise

kahju hüvitamise regulatsiooni (VÕS §-d 115, 127-140) alusel ning peab kahju tekkimist ja

selle ulatust ka tõendama (vt P.Varul jt. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn 2016, lk 580, 581). Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kulusid kandnud. Kohtu

hinnangul ei saanud kirjade saatmine kostjale tekitada kulu 30 eurot, samuti ei nähtu hageja

poolt välja toodud asjaoludest, et hageja oleks käesoleval juhul teinud toiminguid

kontaktandmete otsinguks, võlgnikule vastamiseks või teinud võlgnikule kõnesid. Seetõttu

jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude rahuldamata.

8. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kuna kohus rahuldas

hagi 94% ulatuses, jätab kohus menetluskulud kostja kanda 94 % ulatuses ja hageja kanda 6

% ulatuses.

9. Hageja palub kohtul TsMS § 162 lg 1 alusel jätta menetluskulud kogu ulatuses kostja

kanda, sealhulgas riigilõiv summas 175,00 eurot ja hageja õigusabikulud 358,00 eurot.

Riigilõivu tasus hageja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt 65.00 eurot ja täiendavat

2-25-118512

riigilõivu hagiavalduse esitamiselt 110.00 eurot. Kohus nõustub, et hagilt tasutud riigilõiv,

kokku 175 eurot, on põhjendatud ja vajalik kulu.

10. Hageja on taotlenud menetluskuluna kostjalt välja mõista õigusabikulu 358 eurot.

Hageja lepingulise esindaja töö on piirdunud hagiavalduse koostamisega. Hagi alus pole

keeruline ja sarnaste nõuete esitamine kohtule on hageja tavaline tegevus. Kõrgema astme

kohus on leidnud, et oma raskusastmelt ei erine tüüphagi koostamine oluliselt võla

kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul on VÕS § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne

tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu 50 eurot (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14. aprilli 2020

otsused tsiviilasjas nr 2-18-129072, p 12 ja 2-19-11647, p 9). Eeltoodut arvestades on

põhjendatud ja vajalik esindajakulu TsMS § 175 lg 1 mõttes praeguses asjas koos maksekäsu

kiirmenetluse kuluga kokku 50 eurot.

11. Kohus määrab hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 225 eurot. Kuna kohus

jättis menetluskulud kostja kanda 94 % ulatuses ja hageja kanda 6 % ulatuses, on hagejale

hüvitatavate menetluskulude suuruseks 211,50 eurot.

12. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus määruse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Eve Grass

kohtunik